Charlie'l kulas
Pontianakis veetsime paeva selleks, et uurida Laane Kalimantani voimaluste kohta. Dzunglisse minekuks kuluks palju aega, raha ja energiat. Suht kattesaamatu ning siis saaksid ehk naha seda orininaalset dzunglit. Aga tegelikkuses on enamus maha raiutud. Tundub, et Alvini dzungliunistus jaab teiseks reisiks. Uldiselt raakides peaks siinkandis olema moni uksik rannaribake, suht ulerahvastatud ning jutu jargi peaks snorgeldamine onnestuma. Ainult et meil tuli osta oma varustus sest sellises paraporgus pole niisugust luksust pakkuda. Kultuuri siin pole, Baliga vorrelda ei saa.
Kokkuvottes valisime sihtkohaks Kura Kura ranna, tahtsime linnast ruttu minema saada sest need koik on samamoodi ebameeldivad. Kura Kura pidi olema armas ja rahvamassidest eraldatud koht ilma elektri ja TVta. Buss laks hommikul 5.40 seega oli aratus 4.30 Lahe eks! Peale kolmetunnist loksumist pandi meid maha vaiksel ristmikul kus oli kari noori kutte ja kaks katusealust. Nuud pidime ootama Charliet, kes on shoti paritoluga svanemat sorti mees. Teda polnud ning uks kohalik laks teda taga ajama ning suht varsti tulidki kahe motsaga. Huppasime peale ning toristasime randa. Ja me joudsime toesti kenasse kohta. Oraanzikas liiv, palmid, vaiksemad maekunkad, veidi rohelust ja eemal mitmed saarekesed. Senini Indoneesia koige kenam koht. Olime ikka rahul kull. Meile anti lausa oma majake. Siin plaanisime veeta vahemasti paar ood.
Jutuajamised Charliega on huvitavad kuigi lopuks tuutab ta ara kuna ta on sellises vanuses ja seda tuupi inimene kes arvab, et ta teab juba koike ning noorematel pole temale midagi uut voi avardavat raakida. Ta peab monoloogi :D ja ei kusi midagi. Aga akki tal on raakimisvajadus sest kohalikega pole voimalik suhelda tanu nende madalale keeleoskusele ja intelligentsile. Ja valiskulalisi vist liiga tihti ka ei kai. Muud tal pole kui olu, suits, arvutimangud ja maja kaunis kohas. Uurib turistidele tuba, vahel muub kohalikele jooke. Head arvamust tal kohalike motlemisvoime suhtes pole. Hea naide sellest - mees tahtis avada tillukese kohviku. Pani 4 seina pusti, katuse peale ja tekitas soogikohad. Nuud sai raha otsa ning vaja oli osta ka toidukraami. Vottis Charlie kaest laenu ning ostis suua juua ja nanni. 2 nadalat ari oitses ning mees muus labi koik, viimse raasuni. Teenitud rahaga ei maksnud volga, ei ostnud uut toidukraami vaid hoopiski teleka! Vajalik asi ju. Kohvik laks loomulikult pankrotti. Naljakas on see, et lasterohkel perel pole isegi elektrit ning nuud istutakse ohtuti pimeda ekraani ees ja vaadatakse klaasistunud pilguga. kas uhkus on ka rinnus ??? Aga rahamure on endine.
Samuti ullatas mind jutt sellest, kuidas lapsi muuakse. Uhel paeval olevat Charliele pakutud kolme erinevat tudrukut muugiks, pakkumisel olid lapsed vanuses 8-14. Hind oli soodne, koigest 3000.- EEK tukk. Osta ara ja tee mis tahad, kas naiseks voi orjaks, perel ukspuha ! Uskumatu ! Vanemad tahavad majanduslikust koormast lahti saada ning seetottu muuakse tutreid, poegi mitte, sest need on kasulikud, jaksavad tood teha. No ja perel on raha vaja sest papale meeldib juua.
Uldiselt siin tood teha ei osata, ainult vingutakse, et tood pole ja raha pole jne. Tuupiline lounamaa elu. Selle peale ei tulda, et puu otsast kookospahklit alla tuua ja muua, et teha kasitood ja muua, et kupsetada pirukaid, punuda rannas patse, oppida massaazi jne jne. Uksikud ettevotlikud on ( mitte nii "osavad" kui telekamees) aga uldiselt on pohiliseks tuluks mitte oma aju ja nobedad napud vaid kohalik loodusvara jms. Randadest kuhveldatakse koormate viisi liiva, mis muuakse ehituse tarbeks, kusjuures koormataie laadimise eest makstakse 5 EEk nakku. Siis koogitakse rannast suuri kivimurakaid, et need parseldada tsemenditoostusesse. Loomulikult laheb hasti muugiks ka puit, ilma motlemata kus ja kuidas ning kui palju maha votta tasuks ja millised on tagajarjed. Raha on vaja, puud on seal ning mootorsaag kaima. Lageraie ! Randadest korjatakse ara koik kilpkonnamunad, ise havitavad oma ohus olevat liiki. Koht on tuhi ja nalg raagib mitte aju. Selle asemel, et majandaks kanadega ja saaks nii toidetud, minnakse lihtsamat teed. Lisaks ehitatakse puuniseid troopilistele lindudele, et neid pealinnas maha arida, nahkhiiri lastakse alla selleks, et need oma maja seinale luua, tiivad laiali ja puha. Kohalikul pole mingisugust aimu sellest, kus ta elab, millise vaartusega on see keskkond ja milline on tema tegude tagajarg. Prugi vedeleb koikjal, kogu elustiil on laamendav, lagastav, uletallav. Samas on inimesed vaga onnelikud ja sobralikud ja abivalmis. Jutu jargi annaks ara ka oma viimase ning oleks seal juures korvuninaeratavad.
Aa, uks lahe ariidee veel. kui olime rolleriga randa soitmas siis ootas tee peal meid uks vaike putka. Kohalikud mehed majandasid midagi. Kusisin Charlie kaest, et mis toimub. See pidavat olema illegaalselt pustitatud putka maksu kogumiseks. Keegi tark otsustas, et nuud tuleb turistidelt hakata randa minemise eest raha noudma. Istub siis paevad otsa ja ootab seda uliharva esinevat valget turisti, kohalikelt ei saa pommida, sest need jagavad matsu.
Kokkuvottes valisime sihtkohaks Kura Kura ranna, tahtsime linnast ruttu minema saada sest need koik on samamoodi ebameeldivad. Kura Kura pidi olema armas ja rahvamassidest eraldatud koht ilma elektri ja TVta. Buss laks hommikul 5.40 seega oli aratus 4.30 Lahe eks! Peale kolmetunnist loksumist pandi meid maha vaiksel ristmikul kus oli kari noori kutte ja kaks katusealust. Nuud pidime ootama Charliet, kes on shoti paritoluga svanemat sorti mees. Teda polnud ning uks kohalik laks teda taga ajama ning suht varsti tulidki kahe motsaga. Huppasime peale ning toristasime randa. Ja me joudsime toesti kenasse kohta. Oraanzikas liiv, palmid, vaiksemad maekunkad, veidi rohelust ja eemal mitmed saarekesed. Senini Indoneesia koige kenam koht. Olime ikka rahul kull. Meile anti lausa oma majake. Siin plaanisime veeta vahemasti paar ood.
Jutuajamised Charliega on huvitavad kuigi lopuks tuutab ta ara kuna ta on sellises vanuses ja seda tuupi inimene kes arvab, et ta teab juba koike ning noorematel pole temale midagi uut voi avardavat raakida. Ta peab monoloogi :D ja ei kusi midagi. Aga akki tal on raakimisvajadus sest kohalikega pole voimalik suhelda tanu nende madalale keeleoskusele ja intelligentsile. Ja valiskulalisi vist liiga tihti ka ei kai. Muud tal pole kui olu, suits, arvutimangud ja maja kaunis kohas. Uurib turistidele tuba, vahel muub kohalikele jooke. Head arvamust tal kohalike motlemisvoime suhtes pole. Hea naide sellest - mees tahtis avada tillukese kohviku. Pani 4 seina pusti, katuse peale ja tekitas soogikohad. Nuud sai raha otsa ning vaja oli osta ka toidukraami. Vottis Charlie kaest laenu ning ostis suua juua ja nanni. 2 nadalat ari oitses ning mees muus labi koik, viimse raasuni. Teenitud rahaga ei maksnud volga, ei ostnud uut toidukraami vaid hoopiski teleka! Vajalik asi ju. Kohvik laks loomulikult pankrotti. Naljakas on see, et lasterohkel perel pole isegi elektrit ning nuud istutakse ohtuti pimeda ekraani ees ja vaadatakse klaasistunud pilguga. kas uhkus on ka rinnus ??? Aga rahamure on endine.
Samuti ullatas mind jutt sellest, kuidas lapsi muuakse. Uhel paeval olevat Charliele pakutud kolme erinevat tudrukut muugiks, pakkumisel olid lapsed vanuses 8-14. Hind oli soodne, koigest 3000.- EEK tukk. Osta ara ja tee mis tahad, kas naiseks voi orjaks, perel ukspuha ! Uskumatu ! Vanemad tahavad majanduslikust koormast lahti saada ning seetottu muuakse tutreid, poegi mitte, sest need on kasulikud, jaksavad tood teha. No ja perel on raha vaja sest papale meeldib juua.
Uldiselt siin tood teha ei osata, ainult vingutakse, et tood pole ja raha pole jne. Tuupiline lounamaa elu. Selle peale ei tulda, et puu otsast kookospahklit alla tuua ja muua, et teha kasitood ja muua, et kupsetada pirukaid, punuda rannas patse, oppida massaazi jne jne. Uksikud ettevotlikud on ( mitte nii "osavad" kui telekamees) aga uldiselt on pohiliseks tuluks mitte oma aju ja nobedad napud vaid kohalik loodusvara jms. Randadest kuhveldatakse koormate viisi liiva, mis muuakse ehituse tarbeks, kusjuures koormataie laadimise eest makstakse 5 EEk nakku. Siis koogitakse rannast suuri kivimurakaid, et need parseldada tsemenditoostusesse. Loomulikult laheb hasti muugiks ka puit, ilma motlemata kus ja kuidas ning kui palju maha votta tasuks ja millised on tagajarjed. Raha on vaja, puud on seal ning mootorsaag kaima. Lageraie ! Randadest korjatakse ara koik kilpkonnamunad, ise havitavad oma ohus olevat liiki. Koht on tuhi ja nalg raagib mitte aju. Selle asemel, et majandaks kanadega ja saaks nii toidetud, minnakse lihtsamat teed. Lisaks ehitatakse puuniseid troopilistele lindudele, et neid pealinnas maha arida, nahkhiiri lastakse alla selleks, et need oma maja seinale luua, tiivad laiali ja puha. Kohalikul pole mingisugust aimu sellest, kus ta elab, millise vaartusega on see keskkond ja milline on tema tegude tagajarg. Prugi vedeleb koikjal, kogu elustiil on laamendav, lagastav, uletallav. Samas on inimesed vaga onnelikud ja sobralikud ja abivalmis. Jutu jargi annaks ara ka oma viimase ning oleks seal juures korvuninaeratavad.
Aa, uks lahe ariidee veel. kui olime rolleriga randa soitmas siis ootas tee peal meid uks vaike putka. Kohalikud mehed majandasid midagi. Kusisin Charlie kaest, et mis toimub. See pidavat olema illegaalselt pustitatud putka maksu kogumiseks. Keegi tark otsustas, et nuud tuleb turistidelt hakata randa minemise eest raha noudma. Istub siis paevad otsa ja ootab seda uliharva esinevat valget turisti, kohalikelt ei saa pommida, sest need jagavad matsu.
posted by Kelli ja Alvin | 9:47 PM
1 Comments:
Tered üle hulga aja jälle!
1) lausa kadedaks teeb,et kõike millest kirjutate, ka näete ja näppida saate; kujutan ette küll, et siiber võib nii mõnestki asjast saada, aga kokkuvõttes on see ju üks tõeliselt tõsine ja õpetlik reisimine, mida tava-turist ju ei näe...
2) Kui vana see Charlie on?Aga olla võibki, et ta tahab rääkida(omi mõtteid kellegagi jagada), kes JAH vastu ütleb? Ikkagi tundub mulle, et ta on üks tore, muldvana karvakasvanud Hurley-vanamehenäss, kellel on nt kirbud...(joke), aga küllap tal teilegi midagi tarka öelda on?!
3) põhiline, et saate snorkeldada ja teha midagi, mis teile ka meeldib. Aga soe elamine-olemine teeb ju teile ainult head või mis?
4) Kelli! kui kevadel tulete, siis teeme nii, et paneme selle kõik, mis sa kirja pannud oled, kaante vahele, eks?!
Kirjuta ikka, ma ootan seda suure põnevusega ja me kõik ootame teilt väga-väga teateid!
Nii et kokkuvõttes: jõudu-jaksu, toredaid elamusi ja oskust näha ja õppida.
Kallistamised!
memm Rosinas
Post a Comment
<< Home