Koolist tapsemalt
Ma motlen ikka tihti, et peaks jalle kirjutama aga aeg saab kuidagi otsa. Meil on vaga kiire olnud, kool votab kogu aja ara.
Nii, kuidas siis mulle minu uues koolis tundub. Kunagi kui lopetasin juura siis vandusin, et rsk mina enam ulikooli elu sees ei lahe. Jube ! Vaga raske aeg oli. Vottis igasugu oppimishimu ara kohe pikaks ajaks. Aga nae, piisas 13-aastasest puhkusest ja ma olen tagasi ulikoolis :) Ja vot meeldib.
Meil on opilasteks pohiliselt taiskasvanud naised, noori, kes otse keskkoolist tulevad minu arust polegi. Mehi ka eriti pole. Kas siis asi selles, et mehi nende tervis eriti ei huvita ning noored ei jaga veel matsu, et mis sa suhu paned mojutab su elu kvaliteeti. Tundub, et see teadmine saabub hiljem (kui uldse). Igaljuhul on meil ringi liikumas asjalikud ning informeeritud inimese. Tundub, et oppima tulevad need, kes on selle alaga mingil maaral juba varem kokku puutunud. See mulle meeldib, tostab kohe taset, sest tundides ei pea hakkama nullist pihta vaid saab kohe edasi porutada. Vahetundides votab enamus rahvast oma toidukarbi lahti, kus on kodus tehtud tervislik sook sees, juuakse pohiliselt vett, paljudel on teed kaasas aga moni muidugi pistab saia suhu ja ruupab kohvika peale. Kui teistes kohtades on alati kusitud minu kaest et " OI MIS ASJA SA TANA JALLE SOOD, MIS SEE ON, TATAR VOI ? OAAAAAK" siis selles koolis pole kellelgi mingeid kusimusi. Muidu mul on vahel lausa ule visanud, et kohalik elab energiajoogi ja kiirtoidu peal ning tuleb minu sooki kommenteerima ?! Misasja?! Sellise inimese arvamus pole kahjuks adekvaatne. Tema arvab, et ma olen mingi friik, sest toitun tervislikult. No ja ma ei saa mainimata jatta, et keskmine kohalik ei oska ja ei tee kodus suua ( jatame valja mikros soojendamised ja konservi tuhjendamised potti).
Uleuldse olen ma nuud aru saanud, et minu haridus on vaga teaduslik. Ei aeta mingit mulli, et vot tuleb teha nii janaa sest see on hea, vaid suur rohk on teaduslikel uuringutel. Niisama kagu ei aeta kuigi jah siin seal tuleb ikka valja, et paris koike pole voimalik toestada ja moota vaid mingid asjad lihtsalt on. Igas tunnis kus kaid soovitatakse lugeda uuringuid, analuusid, olla avatud erinevatele arvamustele ja aruteludele. Kui midagi utled siis pead oskama pohjendada, kui midagi kirjutad siis anna kohe viide jne jne. No ja muidugi, minu eriala toitumine kuulub ju suure haru alla Health Sciences. Varsti tuleb programmi isegi eraldi aine selle kohta kuidas lugeda ja selekteerida teadusuuringuid. Praegu tegelen siis suviti keemia ja bioloogiaga. Molemad on rasked ja VAGA mahukad. Kaid 2,5 tunnises loengus 1 kord nadalas aga siis pead lisaks kodus oppima veel a la 5-6 tundi, tegema harjutusi ja kokkuvotteid. See kehtib pohiliselt keemia ja bioloogia kohta. Hetkel on mul nii, et ainus vaba peav millal ei kai ei koolis ega tool on neljapaev ja see kulub praktiliselt 100 % raamatute taga. No pole hullu, teen endale asju selgeks ja harutan lahti nii et asi edeneb.
Vaga ponev aine minu jaoks on iridoloogia, see kus silma iirist vaadates diognoositakse tervist. Nuud ostsin endale selle pisikese luubi ara, millel on valgus kuljes. Saan juba teiste silmi vaadata. Eks see ole ka keerukas, et kuidas sa kokkuvotte koiki marke tolgendad aga ma usun, et see vilumus tuleb ajaga. Nii muuseas oeldes olen ma nii endal kui ka Alvinil nainud kull marke nende kehaosade voi organite peal, mis vastab tegelikkusele. Kui Eestisse tulen, votan oma luubi kindlasti kaasa ja hakkan koiki uurima.
Veel pean ma mainima, et ma ARMASTAN meie kooli raamatukogu. Kujutate ette, seal on koik sellised raamatud mida mina lugeda tahan. Lisaks veel DVDsid ja muud kraami. Kahju ainult et aega pole. Praegu elan kull nagu viimne nohik, sest iga voimalik hetk haaran kooli materjalid, loen rongis, bussi oodates, sellel ajal kui sook potis podiseb, tundide vaheajal jne jne. Pole vaba paeva ega pooltki paev ajuba ammu ammu olnud. Eks me siin uritame molemad oma koormusega toime tulla ja selles hullumajas kuidagi ellu jaada. Nuud on kull nii, etkorterit pole juba liiga ammu koristada joudnud jne. Aga Asjad lahenevad veidi siis kui Alvin lopetab oma kooli mailopus ara. Siis hakkab tema poole kohaga tootama ja elu laheb nati lahedamaks.
Aga et te koik teaksite siis ma EI KURDA ! Mulle meeldib selline kiire areng.
Nii, kuidas siis mulle minu uues koolis tundub. Kunagi kui lopetasin juura siis vandusin, et rsk mina enam ulikooli elu sees ei lahe. Jube ! Vaga raske aeg oli. Vottis igasugu oppimishimu ara kohe pikaks ajaks. Aga nae, piisas 13-aastasest puhkusest ja ma olen tagasi ulikoolis :) Ja vot meeldib.
Meil on opilasteks pohiliselt taiskasvanud naised, noori, kes otse keskkoolist tulevad minu arust polegi. Mehi ka eriti pole. Kas siis asi selles, et mehi nende tervis eriti ei huvita ning noored ei jaga veel matsu, et mis sa suhu paned mojutab su elu kvaliteeti. Tundub, et see teadmine saabub hiljem (kui uldse). Igaljuhul on meil ringi liikumas asjalikud ning informeeritud inimese. Tundub, et oppima tulevad need, kes on selle alaga mingil maaral juba varem kokku puutunud. See mulle meeldib, tostab kohe taset, sest tundides ei pea hakkama nullist pihta vaid saab kohe edasi porutada. Vahetundides votab enamus rahvast oma toidukarbi lahti, kus on kodus tehtud tervislik sook sees, juuakse pohiliselt vett, paljudel on teed kaasas aga moni muidugi pistab saia suhu ja ruupab kohvika peale. Kui teistes kohtades on alati kusitud minu kaest et " OI MIS ASJA SA TANA JALLE SOOD, MIS SEE ON, TATAR VOI ? OAAAAAK" siis selles koolis pole kellelgi mingeid kusimusi. Muidu mul on vahel lausa ule visanud, et kohalik elab energiajoogi ja kiirtoidu peal ning tuleb minu sooki kommenteerima ?! Misasja?! Sellise inimese arvamus pole kahjuks adekvaatne. Tema arvab, et ma olen mingi friik, sest toitun tervislikult. No ja ma ei saa mainimata jatta, et keskmine kohalik ei oska ja ei tee kodus suua ( jatame valja mikros soojendamised ja konservi tuhjendamised potti).
Uleuldse olen ma nuud aru saanud, et minu haridus on vaga teaduslik. Ei aeta mingit mulli, et vot tuleb teha nii janaa sest see on hea, vaid suur rohk on teaduslikel uuringutel. Niisama kagu ei aeta kuigi jah siin seal tuleb ikka valja, et paris koike pole voimalik toestada ja moota vaid mingid asjad lihtsalt on. Igas tunnis kus kaid soovitatakse lugeda uuringuid, analuusid, olla avatud erinevatele arvamustele ja aruteludele. Kui midagi utled siis pead oskama pohjendada, kui midagi kirjutad siis anna kohe viide jne jne. No ja muidugi, minu eriala toitumine kuulub ju suure haru alla Health Sciences. Varsti tuleb programmi isegi eraldi aine selle kohta kuidas lugeda ja selekteerida teadusuuringuid. Praegu tegelen siis suviti keemia ja bioloogiaga. Molemad on rasked ja VAGA mahukad. Kaid 2,5 tunnises loengus 1 kord nadalas aga siis pead lisaks kodus oppima veel a la 5-6 tundi, tegema harjutusi ja kokkuvotteid. See kehtib pohiliselt keemia ja bioloogia kohta. Hetkel on mul nii, et ainus vaba peav millal ei kai ei koolis ega tool on neljapaev ja see kulub praktiliselt 100 % raamatute taga. No pole hullu, teen endale asju selgeks ja harutan lahti nii et asi edeneb.
Vaga ponev aine minu jaoks on iridoloogia, see kus silma iirist vaadates diognoositakse tervist. Nuud ostsin endale selle pisikese luubi ara, millel on valgus kuljes. Saan juba teiste silmi vaadata. Eks see ole ka keerukas, et kuidas sa kokkuvotte koiki marke tolgendad aga ma usun, et see vilumus tuleb ajaga. Nii muuseas oeldes olen ma nii endal kui ka Alvinil nainud kull marke nende kehaosade voi organite peal, mis vastab tegelikkusele. Kui Eestisse tulen, votan oma luubi kindlasti kaasa ja hakkan koiki uurima.
Veel pean ma mainima, et ma ARMASTAN meie kooli raamatukogu. Kujutate ette, seal on koik sellised raamatud mida mina lugeda tahan. Lisaks veel DVDsid ja muud kraami. Kahju ainult et aega pole. Praegu elan kull nagu viimne nohik, sest iga voimalik hetk haaran kooli materjalid, loen rongis, bussi oodates, sellel ajal kui sook potis podiseb, tundide vaheajal jne jne. Pole vaba paeva ega pooltki paev ajuba ammu ammu olnud. Eks me siin uritame molemad oma koormusega toime tulla ja selles hullumajas kuidagi ellu jaada. Nuud on kull nii, etkorterit pole juba liiga ammu koristada joudnud jne. Aga Asjad lahenevad veidi siis kui Alvin lopetab oma kooli mailopus ara. Siis hakkab tema poole kohaga tootama ja elu laheb nati lahedamaks.
Aga et te koik teaksite siis ma EI KURDA ! Mulle meeldib selline kiire areng.
posted by Kelli ja Alvin | 3:15 PM
4 Comments:
Kallis Kelli,
ootan Sind juba selle luubiga:-)Ma ausalt öeldes polnud kuulnudki, et iirise järgi saab tervislikku seisundit hinnata. Olen sel talvel neli korda olnud tugevas nohus,hoolimata spordist, saunast ja keskmiste standardite järgi ikkagi ka tervislikust toitumisest. Kuid loodan,et kui Sa ükskord lõpuks kohale oma luubiga jõuad, on puhkus ja päike teinud oma töö ja mu iirised pakatavad tervisest.
Päevad on meil juba üsna pikad ja valged. See mõjub kirgastavalt. Külvasime Monaga aknalauale pottidesse salati ja maitsetaimede seemneid, esimesed võrsed tulid juba teisel päeval. Uues kodus kasvavad üldse kõik taimed hästi, valge on.
Mona õppis iseseisvalt kirjutama, ta saadab meile nüüd kirju postkasti, lugeda tuleb nii paremalt vasakule, vasakult paremale kui ka ülevalt alla ja viltu, sõnavaheseid ei ole, nii et vahel saab ikka hullult naerda, kui Karpaga mõistatame, mis küll kirjas seisab.
Taavo on endiselt võimatu ja armas.
Taavo: "Äla mine tööle! Ole palem kodus."
Kaidi: "Ma ikka pean minema, et raha teenida."
Taavo: "Aga meil on ju raha, liiuli peal."
Kaidi: "Aga meil on veidi rohkem raha vaja, et maksta arveid, kasvõi selleks, et tuba oleks soe."
Taavo: "Aga meil on ju täitsa soe."
Kaidi: "Raha on muuks ka vaja, me peame poest süüa ostma."
Taavo: "Aga me ju sõime eile juba."
Aga kolmapäeviti olen ikka kodus, katsu siis vahel Skype ka tulla!
Kallistan
Kaidi
Tere, kallis väike kirjatsura!
Imetore, et siiski kirjutada jõuad, aga nagu öeldakse: kõik, mis ei tapa ja bla-bla-blaaa....Soovin teile mõlemale jõudu ja mis põhiasi, tempopt ei tohi keset kogu seda kiirust ja pingelist eluvõitlust maha võtta, muidu pärast on raskem reale saada; AGA SAMAS! EI TOHI KA ENNAST ÄRA TAPPA (ei füüsiliselt ega vaimselt, ja küllap oskate piiri pidada, sest seda ületamine tuleb nii, et ise arugi ei saa. Aga mis ma siin lobisen, teil ju kõik palju-palju paremini paigas. Ja suur-suur rõõm, kui see, mida õpite asja ette läheb. Jään minagi suure põnevusega seda Sinu luubitamist ootama!
Tervitades Ema
Jumal. Mulle tehti just eile laseriga silmaoperatsioon. Kas see mõjutab ka kuidagi seda iirisevaatlust ? Vot näed said uue küsimuse tunni tarbeks!
Tead, ma jumaldan seda (tunnet), et kuigi distantsid ja intervallid teineteise taasnägemisel on suured, tean ma põhimõtteliselt alati, mis näo, hääletooni ja žestidega sa mulle live'is neid blogisse kirja pandud mõtteid edastaksid! Ausalt. Selline äratundmine teeb taas seest soojemaks ja olemise rõõmsamaks.
Ja olen teie mõlema üle väga õmnelik, et õpite asju, mis teile niivõrd suurel määral huvi pakuvad ning teie üle uhke, et sellise tempoga hakkama saate ning veel ise rahul ka olete!
Kallistan ja hoian teid endale eeskujudena, kui mul juhe siin kooli ja Pilatese õppimist ühendades kokku hakkab jooksma :)
Madriiditar
Post a Comment
<< Home