Austraalias

Elu on tagasi !

2010-06-23T22:39:00.001-07:00

Ma olen jalle sotsiaalses ringis, valjas oma oppuri mullist. Voin raamatud jalle ilusti riiulisse ritta seada, tommata kokku koge oppepahna ja tunda kergendust. Pingutasin eile viimased kaks eksamit teha (kokku oli 5 ainet aga sellel semestril tegin vist ule 12 eksami, assignmenti :S) noja vot tuju on korgel ja olemine on hea. Eriti veel seetottu et plaanime vaikse puhkuse Austraalia troopilises pohjas, Cairns, Cape Tribulation kandis. Alvin tegi tublile oppurile ja endale valja lennupiletid ja autolaenutuse ning nuud siis plaan 8 paeva mooda sealset rohelust ringi tommata, MITTE MIDAGI ette planeerida, lasta asjadel minna nii nagu laheb, lasta tujudel ennast tommata ja tuultel tougata. Tahame kogu aja voimalikult paksus looduses veeta, luua telgi ules, lasta oma talvekanged lihased lodvaks (siin on ju nuud kulm talv mis meile ei meldi) ja teha vaike relaxxxxxxxssssssss..............
Hea onne korral saame kokku ka uhe minu kunagise koolikaaslasega, kes on seal kandis juba aastaid elanud.

Minu mees on vahel koogis katastroof !

2010-06-09T01:13:00.000-07:00

Vaike vahepala. Ma just naersin nii et silmad marjad ja hing kinni :)

Alvin, dressipuksid jalas, sark maas, toimetab kiirelt-kiirelt meie vaikeses koogis kus parasjagu piisavalt musti nousid ja muud jama laiali, kitsas. Vaja on teha soojaks borsh supp, et see panna toidutermosega toole kaasa, grillida lambavorstid ahjus krobedaks, teha endale paar viilu rukkileiba (tegelikult sai) rosteris kaasa ning tormata toole.

Nii, kaed, jalad kaivad tal kiirelt, suu ka loomulikult sest iga natukese aja tagant on vaja miskit poske torgata, kiire ju, peab olema produktiivne, sooma ja toimetama samal ajal. Asi tundub sujuvat. Pliit sooja, pott peale, grill sooja, vorstid sisse. Korraks voib tagasi diivanisse istuda ja oma oppematerjali lihaste kohta ette votta. Mina tema tegemistesse ei suvene kuna endal tempo taga eksamiteks oppimisega. Nii ja siis ! Karjatus ! Huppab pusti, tormab kooki, rebib ahju ukse lahti, on vaga ullatunud, et "oo, seekord polegi karssama lainud, lahe !", keerab teist pidi ja ahju tagasi. Supp soojeneb. Nuud on juba vorstid teiselt poolt ka valmis ja krobedad, voiks valja votta. Esimese katsetuse peale libiseb taldrik koos vorstidega meie suunas, kogu rasv plartsatab monuga vastu ahju ust, sealt serva vahele , mooda aart alla poranda suunas. Et vorste paasta ja katt saasta polemisest, toimub teine liigutus, mille tulemusena lendab taldrik ahju tagaossa poolviltu. Imekombel on vorstid taldrikul aga nohhh, eks seda rasva jatkus sinnagi. No ja kuna temal on kiire toole siis mina koristan eks ! Nuud on leib rosteris juba kaua olnud, plinn...... ja kaks korbenud karakat huppavad valja. "nooooooooo,niiiiii" kolab Alvini suust ja vilunud karsataja votab uued viilud ja laheb teisele katsele. Supp sai soojaks probleemita, toole joudis oigeks ajaks.

Ja siis ma ei unusta kuidas ta ostis hunniku kala, sugavkulmutas ning jarmine kord kui tuli kala isu peale siis pani kaussi sulama, Ootas ja ootas aga krt siis laks kere heledaks ja oli vaja hakata tegutsema. Hakkas noaga neid kalu teineteise kuljest lahti kangutama. Kaks kala sai lahti ja siis utleb "Huvitav kas nuud .........." no ja ei joudnud motet lopetdagi kui just see juhtuski, kala lendas plinn sinna kuhu polnud planeeritud, kalavedelik pukstele, kapile, mooda kapi SISE ja valis seina poranda poole, pritsis koikvoimaiku meie umbruses monusalt "aroomseks" . Ma keerasin koogi ukse peal automaatselt ringi ja teesklesin et ei nainud. Me ei suuda isegi nousid sustemaatiliselt pesta, aega vahe, elu kiire, midagi ei joua tehtud, tolmurullid kogunevad, magamatus suveneb :D No ja nuud veel see plaga igal pool laiali !

Aga, tegelikult pole elu uldse nii hull. Ta saab koogis toimetamisega vaga hast hakkama kui midagi pole vaja meeles pidada ja kui kiire pole :D Tana sain naiteks hommikusoogi voodisse (see on siis voodisse serveerituna, planeeritult ).

Siem Reap3

2010-03-23T07:07:00.001-07:00

Siem Reap

2010-03-23T06:36:00.000-07:00

Taielik pauk !

2010-03-05T01:22:00.000-08:00

Nii, uus paev uute tegemistega, plaanis oli minna nuud neid kuulsaid Angkor Wat templeid kulastama. Aratus kell 5.00, et jouaks enne paikesetousu kohale. Planeerisime vastupidiselt tavaturistide ringile labida sama marsruudi vastassuunas. Esimene peatus oli tehisjarve aares, kus pidavat olema imeline paikesetous. no jahh, hea oli istuda seal kull ja ennast haalestada iidsete templite sagedusele aga lopuks viskas pidev lastepoolne agressiivne pahemaarimine nii ara, et tousime pusti ja tegime minekut. Korrutavad nagu papagoid tapselt sama intonatsiooni ja lauseehitusega, et midag koike sa pead neilt ostma ja kui mitte kohe siis hiljem kindasti, tahavad sinult justkui mingi lubaduse valja pressida. Utlesin siis selleks et neist lahti saada, et jajahh eks hiljem akki vaatamegi sinu t-sarke. Kohe kui olime pusti tousnud, oli ta meil sabas ja kui kuulis et me oleme ringi moelnud ja ei tahagi vaadata siis tuli ikka sajatusi. Pealtnaha on nad jube tagasihoidlikud ja armsakesed, orna haalega maarivad lahe ja kui ei saa kaupa tehtud siis saadetakse sind vangete sonadega paris pikalt.

Templid jatsid ikka hea mulje kull, eriti selle parast ka veel et hommikune vaikus ja madal paike lisavad mustilisust. Vaatad neid massiivseid kuvimurakaid, mis aegade jooksul on teeninud nii munkasid kui ka kuningaid, ule elanud riigipoordeid ja sodu, olnud dzhulngisse mattunud aastakumneid ning taasavastatud ja valja raiutud. Nuud kaib laaneturist neid vaandunud puujuurikaid ja viltuvajunud torne pildistamas.

Sisenesime teise templi alale, naitasin oma 3-paevast paaset, panin selle ilusti kohukotti tagasi. Veidi eemal tegime laheda puu juures pilti kah. Ma vihastasin, et minu turistikas kohukott on alati igal pildil ning keerasin ta seekord selja taha ning tombasin sargi rihmale peale. Nuud laksime juba muuride vahele ja leidsime uhe hea koha istumiseks, et saaks vahetada fotokal patareisid, juua, lugeda raamatust selle konkreetse templi kohta jms. Veetsime seal kuskil 10 minutit. Nuud laks memm minu ees ning rada viis meid templiseinte vahele. Uks kaik vasakule siis poore paremale, mungast mooda ning opaaa, avanes pilt sellele kuulsale puule, mis on oma juurikad pressinud kaugele ja sugavale templikivide vahele. Nii, siin tuleb teha uus pilt. Ja nuuuuuud !!!!!! Hing jai korraks kinni ning haarasin automaatselt oma kohust kinni, MIDAGI ON PUUUDU !!!!!! Ei hakanud uldse motteid edasi motlemagi vaid huudsin memmele et jookseme !!!! Sain aru, et mu kohukott koos koikide mu dokumentidega ja reisirahaga on lainud !!! Tegin oma elu kiireima jooksu sinna paika kus me olime just istunud. Teadsin et sekundid otsustavad sona otseses mottes !! Kuna me olime joudnud istumiskohast liikuda vaid kuskil 30 meetrit siis oli mul lootust, et inimtuhjal hommikul on mu kott endiselt seal. Jouan kohale ja kotti pole !! Vaatan, ei uhtegi inimest nahtaval, ei turisti ega ka enam neid kohalikke murjam-restauraatoreid keda ennem markasin. Nuud tegin ma vea. Ma oleks kohe pidanud jooksma nende varemete suunas kus ma neid restauraatoreid ennem nagin aga selle asemel jooksin hoopiski lahedal asuva puuni, kus me ennem pilti tegime, sest teadsin, et kott on kadunud ara distantsil mis jai fotopuu ning koha vahele kus avastasin et kott on lainud. Jonks kais kohust labi kull aga paanikasse voi ahastusse ma ei sattunud. Istumiskohas vaatasin veel vaga hoolikalt iga kivikolaka taha ja vahele, koogutasin ule muuri jne jne, ei midagi. Motlesin et akki kukkus mul kohukott lihtsalt ara, akki tuli klopsust lahti. Polnud nagu kindel. Akki olin ise niiii idioot et mingil arusamatul pohjusel ja taiesti enesele teadvustamatta votsin muuri peal olles kohukoti ara. Kusjuures ma ei maletanud absoluutselt et oleks oma kohukotti peale foto tegemiseks selja taha keeramist puudutanud. fakt on see, et puu juures oli see olemas ning avastamise hetkel mitte. Kuskil vahel toimus midagi. Mingi aja kais memm minu jargi, ta oleks nainud kui kott oleks ara kukkunud ja tegelikkuses kui voolt midagi raskemat lahkub siis inimene peaks olema ikkagi voimeline registreerima, et miskit laks mahakukkudes vastu jalgu vms. Kuna rahvast uldse polnud siis valistatud on ka voimalus, et keegi loikas rihma katki ning nappas koti ara. Nii et ma vist siis ise ikkagi pidingi olema see loll, et muuril istudes vottis X pohjusel koti ara ja lihtsalt unustasin selle sinna. taiesti arusaamatu aga muud varianti ma ei nae kah. Passi tassisin ma kaasa pohjusel, et naiteks Taimaal varastatakse passe isegi majutusest seetottu, et narkoaris ning muus mustas aris laheb see kohe ringlusesse, sinu identiteet varastatakse ara. Ma polnud kindel kuidas sellel naabermaal asjad on ja automaatselt otsustasin tassida kaasas, sest teadsin, et selle maal roovimist, vagivaldset kallaletungimist siiski ei toimu.

Uhesonaga olin ma nuud rahatu ja passita. Tore eks ! Jargnesid pikad tunnid passi leidmise nimel, tuhnisime koik kivialused, lehehunnikud jms labi, sest kohalik turismipolitsei utles, et ega templialalt selle kotiga neil varastel( kes olid paris kindlasti need restauraatorid) lihtne lahkuda ei ole, sest nad panevad varavatesse kontrolli peale. Selge oli ka see, et taheti ikkagi raha mitte minu dokumente ning politsei vaitis et paris sageli leitakse dokumendid kuskilt hiljem ules. Ehk siis vargapoiss arvatavasti pidi kohe nagema et mu kott oli ripakil, hetkest kui see istumisala enam minu ja memme vaatevaljas ei olnud, pidi ta tegema ulikiire jooksu, huppama sealt alt muuri peale, rabama koti, ning KOHE sealt lagedamalt alalt jooksma varemete vahele ning koti ara peitma. Aeg millal mina seda istumiskohta ei nainud, ei saanud olla rohkem kui 3-4- minutit. No ja sellest loomulikult piisas !

Ok, otsisime, tuhnisime, arutasime voimalikke stsenaariume, pidasime plaani jne jne. nuudseks voib oelda, et Ta Phrom tempel on meil paris pohjalikult ara uudistatud :D tuk-tuk juhile raakisime siis ka, et mis juhtunud on, vangutas pead ja oli siiralt kaastundlik. Ma kusisin, et kas ta teaks akki monda inimest, et oleks voimeline nagema ja utlema, et kus voi kelle kaes mu kott on ja kuidas seda katte saada. Teadis kull. ta viis meid kokku kohaliku mungaga, kes oi vana, kortsus ning naeratades demonstreeris oma viite hammast kahes reas. Rebis mingit eriti vanget koni ning kukkus seletama. Utles nii, et pass pole mitte kellegi kaes vaid kuskil Ta Phrom templi idapoolsel kuljel. Kusjuures keegi polnud talle oelnud ei templi nime ega ka seda, et just ida poolt me sisenesimegi. Edasi vehkis katega ja seletas, et kui 7 paeva jooksul valja ei tule siis on lainud. Et keegi vanem mees tahab mind aidata. Kusisin ka seda, et kas ma peaksin jaama koha peale ning otsima aktiivselt voi pole vahet ning voiksin oma reisi planeeritud marsruudil edasi teha. Utles et ei pea kohapeal ootama, asjad ei olene minust. ja muud ei midagi ! Hmmmm, loomulikult me tegime jargmisel paeval veel kohapeal aktsiooni, memm kais templis sees koos tuk-tuk juhiga ning levitas teateid, et passi "leidmise " eest on vaevatasu, tooge kulalistemajja ning keegi ei kusi uhtegi kusimust. Jatsime teateid puu peale ja kraana peale, andsime tuk-tuk juhtidele, muujatele, lastele, koristajatele , kohalikule kooliopetajale, kes majandas seal selle tohutu lastekarjaga jne jne. Kusjuures markasime, et turismipolitsei oli isegi minu passi otsimas, taiesti ullatav ! nad olid kusitlenud restauraatoreid, otsinud neid labi jne jne. Ei miskit.

Otsustasime, et tuhja kahh, reis ei jaa selle parast katki ja ma ei kavatse oma meeleolul alla minna, votame ikkagi viimast. ja porutasimegi terve jargmise paeva siis kaugemates templites ringi. Stiililt on nad kull koik sarnased aga igal uhel on oma teatud joon.

Siem Reap

2010-03-05T01:10:00.000-08:00

Siem Reap

2010-03-04T01:18:00.001-08:00

Totaalselt unisena vedasime end lennukisse ning peale 1,5 tunnist lendu paistiski Kambodzha. Taiesti lame maa !!!! Mulle pole kunagi lamedad maatukid meeldinud, sile, kole , mottetu. Rohelust uliminimaalselt. Maapind pigem selline krops ja kuiv, kus on troopika, kus on metsas peidus olevad putukad, putukad, linnud, loomad, tiigrid ??? Hmmm, jarjekordne mottetu koht ! Alati on mul see jama, et ma tahan jouda kohta, kus on niiske, ohk on paks, sind umbritsevad taimede lohnad, sirinad, loodushaaled, et sa tunneks iga ihu karvaga, et sa oled elusaskeskkonnas kus koik pulbitseb ja sagib. Tunned et oled uks pisike element suuuuuures loodusrupes. No ja kui siis sattud keset koledat poldu, pilk ulatub kaugustesse, miskit sind ullatada ei saa, koik on naha ja teada siis puudub ju ponevus. Asi oleks nagu kontrolli all, jama ju !!!

Ok, minu esmased poolpettunud motted kaskisin ma endast valja ajada ja olla avatud justnimelt sellele kuivale maale. Et vot las olla vahelduseks ka midagi sellist ! Seekord pole tulnud ma mitte loodusreisile vaid pigem kultuuri uudistama ja endiselt olin veendunud et selleks olen valinud oige koha.

Kohe kui Siem Reapi joudsime, ostsime endale Lonely Planet reisijuhi (raamat) ning sebisime endale 10 USD eest viisaka majutuse koos sooja vee, konditsioneeri ning kaabel TVga. Esimese paeva otsustasime niisama ringi kaia, end asjadega kurssi viia ning homseid plaane teha templite vallutamiseks. Loomulikult olid igal pool tuk-tuki mehed oma teenuseid pakkumas, isegi liiga agaralt. Teadsin et ees ootab meid 2 nadalat tais riisi ja nuudleid, tuk-tukkidega tossutamist, kauplemist, higistamist ning erinevaid tundeid a la "krt jalle sain tussu", "krt mine ara ning ara tuuta", "issand ma tahaks praekartuleid", "tahaks juba kolmandat dushi votta", "krt kas magada ka moni oo saab, taielik tempo peal ju ", "taielik absurd" jnejne. Ma olin selleks valmis ja ma tahtsin seda koike !!!

Sebisime endale tuk-tuki mehe Ly, kes siis jargmisel paeval meid templitesse viib ja uhtlasi ka veidi giidijuttu puhub. Samal paeval joudsime veel kaia kohalikus kasitookeskuses, kus opilased olid kas orvud voi muidu ulivaestest ja probleemsetest peredest parit. Mulle meeldib naha kuidas inimene on osav ning loominguline. Ma kohe nautisin kuidas nad tegid siidimaale, toksisid kujukesi nii puust kui kivist, valmistasid hobeehteid, kudusid kangaid jnejne

Kulastasime ka kahte templit, uhes neist tuli mungapoiss juttu puhuma, nad pidavat tahtma inglise keelt praktiseerida. Raakis, et tema ei tohi pilli mangida voi tantsida, ei tohi ise naisterahvast puudutada sormeotsagagi, ainult naine voib teda katsuda. Oli vaga sobralik ja tagasihoidlik ning ma panin tahele et hoidus minust ja memmest alati teatud distantsile.

Nii ega paev veel labi polnud, nuud laksime tuk-tukiga vaatama floating village't ehk ujuvkula, mis asub Tonle Sap jarve peal ja osak´lt ka jogedel. Loodus ei pakkunud midagi huvitavat vaadata, tolmune ja igav. Teel joeni jai ette palju tagasihoidlikke hurtsikuid, toeline kulaelu noh ! Mulle see meeldib, koerad (muuseas eranditult ei nae neid nelja jala peal normaalselt kondimas vaid koik kratsivad kirpu, kohe agaralt ja monuga), kanad, lehmad, lapsed, koik labisegi.

Ujuv kula oli muidugi veidi ullatav. Neil olid kogu elamine ehitatud puupaatidesse, parvedele. Tundus et koik kulaks vajalik oli olemas - pood, kirik, politseijaoskond, veepuhastusjaam, restoranid, kool, isegi pidasid nad loomi - nagime nii seafarmi kui ka kala- ja krokodillikasvandust. Maailma koige lahedam kossuvaljak oli neil kah, oigetes mootmetes kossuplats koos korvide ja koige vajalikuga, platsi umbritses loomulikult korge vorkaed. Hakkad ettekujutama, et milline kull voiks selline veeinimese elu olla. Kindlasti on koik niiske. Asjad mis kukuvad, kaovad vette, lastel peab kogu aeg silma peal hoidma suures uppumishirmus, liikumine ja tegutsemine aaretult piiratud, oled oma pisikese hurtsiku vang ! Panin tahele, et mones majapidamises polnud ei midagi muud kui uks puupaat, millele madal katus peale ehitatud, seest paistsid moned potid-pannid, hunnik pesu, riisikausid ning kari inimesi. Seal ei saa ju isegi pusti seista. Ahjaa ja loomulikult pidi igal korralikul perel olema ikka telekas ja satelliit !!!!! Aga rikkamatel peredel oli maja lausa parvede peale ehitatud, seal sai isegi ringi liikuda ja pusti seista.

Singapur2

2010-03-04T00:51:00.000-08:00

Edasi liikusime araabia linnaosa poole. Vot seal meeldis mulle rohkem, idamaad on minu jaoks mustilised ja sumedad. Monus on vaadata vaibakaupmehi, kandaid mis on uhkemast uhkemad oma tikandite ja kuldsete vidinatega, kohvikud vesipiipude ja patjadega, ehteid, korve ja nahka muuvad butiigikesed. Mul on sudames ikka eriline koht nii ladina ameerika kui ka idamaade jaoks, pole midagi teha.

Kohalik idamaine magustoit, meie jaoks olid need erinevat varvi mannakuubikud, mis jaid hammaste kulge kinni ja maitsesid tapselt uhtemoodi. Kausis olid magusad oad, no ja suhkruga ei hoitud seal kokku, koik oli niiiiiiiiii laage et hammas tahtis ara kukkuda.

Nii, allespool paeva oli lainud ja meil jube suured tiirud tehtud. Nuud plaanisime uudistada ka siis seda modernsemat joekallast oma uhkete parkide, hoonete, sildade jms. Ma pole mingi arhidektuuri friik aga pean mainima, et Singapur on huvitav, sest seal on koike. Vaga raamas, pisikesi maju ja samas Dubai stiilis megamonstrume, kus hoone katusel hakkavad olema hiidaiad, helikopteri maandumisplatsid, basseinid, lobustuseks igasugu atribuutikat jnejne. Meeletu ! Ja siis on kuskil massiivne kohtuhoone, mis on vaga hasti sailitanud oma ajalugu, seisab nagu austatud vana rahu keset melust Singapuri. Megaostukeskused on ka ikkagi omanaolised, igal uhel on midagi erilist. Naiteks labi mitme korruse vaadates markad, et ohhooo, all on suur bassein koos minikoskedega ja suuuurte paksude kuldkaladega, mis on minu kasivarrest pikemad. Voi siis jaab kuskil ette bonzai aed, saada kararohkeslt tanavalt poigata romantilisse, intiimsesse aiakesse, et hetk puhata ja motted mujale viia. Sooke saad valida igal pool absoluutselt igat masti, nii euroopalikku , aasialikku kui idamaist.

Siin ma raagin memmele, et milline juuksemood austraalias valitseb. Illustreerimiseks keerasin endale sellise junni pahe kah. Andke andeks aga ma ei julgeks sellise soenguga isegi dushi alla minna aga austraallane peab seda piisavalt moekaks, et kaia nii restoranis tool, koolis voi linna peal, karauuuuuuuuul !!!!!

Kiire puhkus vasinud jalgadele.

Ohtu oli monus sume ja ilm oli uldse pilvine ning seega euroopa turistile parim. Metrooga kolistasime hotelli ning kukkusime voodisse. Hommikul ulivarajane arkamine ees ning lend Siem Reapi. Ponev !!

Singapur

2010-02-08T05:04:00.000-08:00

Kohal !!!

Sain memme lennujaamast katte ja koik sujus meil vahejuhtumiteta. Ainuke asi mis mind hetkeks arevaks tegi oli enne Brisbane'st lennukile astumist valjuhaaldist tulnud teade, et uks teine lend valjub veidi hiljem. Iseenesest pole selles sonumis veel miskit vildakat aga kui lisatakse, et hilinemine toimub pohjusel, et arvatavasti loi valk lenukisse ning nuud kontrollitakse tehnilist seisukorda, siis vot see on veidi teine jutt juba. Aga ok, minu lend oli plaaniparane. Soitsin seekord viltu ule Austraalia ning vahtisin siis seda korbevat lauslagedust, kus polnud ei rohelisi polde, magesid teid ega midagi. Kuivanud joesangid j apunane pinnas, mis tundus nii kropskuiv, et vahemagi tuule korral on sul koik suud-silmad seda tais. Taiesti mottetu maa !!! ja seda tuhandeid kilomeetreid. Darwinis oli vahepeatus ning mind kohe huvitas ennujaamast valja minne, et tunda seda kuulsat Darwini niiskust ja lappust. Maandumisel avastasin, et Darwin on totaalne kolgas kuskil "mahajaetud" austraalia serval ning kunagine mustiline volu kadus hetkega. Keskus koosnes umbes neljast tanavablokist. koik. Valja joudes lammatas mind kuum niiskus, sinna enam tagasi ei tomba. Sai piisavalt.

Singapuris lakisme kohe hotelli ning magama, et jargmine paev teha tosine turisti paev. Ahjaa, ennem keerasime veel keresse taipärase karri, mis meile molemale meeldis taitsa hasti.

Hommik hakkas reipalt ning tuli tegus paev. Trampisime ringi Little Indias, ette jai kohalik tempel
Hongu oli selles kohas kull ja neid voikaid kujusid, kus jumal tombas inimestelt soolikaid valja, silmad kilasid peas ja lisaks naitas veel hambaid ka, oli paris eksootiline vaadata. Proovisime kohalikku india toitu ning loomulikult oli minul vaja kookospahkli vett igal voimalikul juhul saada.

Valik kohvi ja teejooke !

Siin on naha uus ning huvitav toode. Kohvik kus saad nii massaazhi kui ka tasuta magustoidu. Ma ei saanud seda pilti tegematta jatta :D

Singapuris on vahe ruumi ning hotellitoad on tillukesed, kohivkus lauad toolid on tillukesed, koik on moeldud saledatele ja tillukestele inimestele, kes elavad pead-jalad koos. Paks austraallane ei saaks kohvikus mugavalt istudagi, lihtsalt ei mahuks ara.
Kui ruumi pole siis peab pesu, tekke ja linu kuivatama aknast valjas oleval pesunooril.

Kohalik delikatessen. Muuakse koikvoimalikku soolatud ja kuivatatud jama alates konnakullestest kuni mingite merekasnadeni valja. Sellistest kohtadest moodudes jaab hais ninna ikka pikaks ajaks.

Reisilee !!!

2010-02-07T00:22:00.000-08:00

Oi mul on juba arevus sees, sest kohe kohe istun lennukisse ja porutan Singapuri. Seekord on 2 head asja korraga, saab ringi rannata ja lisaks veel oma isiklikku memme naha !!! Ma juba tean, et meil hakkab lobus olema, sest kunagisest Egiptuse reisist jaid vaga head malestused. Memme on kuulekas kaaslane, teeb koik mu hullud ideed kaasa ning ei pidurda uritust.

Vahepeal oleme Alviniga votnud ka vabasid paevi ning kainud autoga ringi tiirutamas rahvusparkides, magedes jnejne. Tood oleme palju teinud aga siiski oleme kiire puhkuse ka sinna vahele pigistanud. Oi milline monu on magada autos, varskes ohus. Sussitada lokkes endale suua ja argata hommikul linnulaulu peale. Igasugused vahejuhtumid ( a la suur varaan tatsab ule meie laagriplatsi, keegi tuhnib meie prugikotis voi siis lausa see, et mingi nariline tuup huppas meile oosel konkreetselt autosse) kaivad sellise valjasoidu juurde. Teele jai meil mitu rahvusparki kohati VAGA korvaliste teedega. Sildil oli kirjas, et teed on voimalik labida ainult kuival perioodil. Paras off-road oligi, tegime oma sumpsile veidi liiga aga vaga lahedalt korvaline kant, uks vaike konarlik tee, mis kulges labi vihmametsa magede harjal. MItte uhtegi maja, autot ega hingelist !!! Vot see on kull nauditav. kaisime ka ujumas uhes paisjarves, mille vesi oli tohutult soe ja puhas. Sinna plaaniksime minna kunagi ka kajakitama. Voi naiteks kaisime kose all ennast varskendamas ja lodistamas, hea karge vesi langes tugeva dushina. Alati meile meeldib ikka kuskil kenas looduslikus kandis minna kohvikusse. Ja seda tegime mitmel korral. Uks meeldejaav soogikost oli tadil aias, kus kohtas koikvoimalikke koduloomi - laamad, pardid , kanad, kuked, janesed, koerad, kitsed ja raakiv papagoi , kes korrutas "one apple", "hello" jne. Oi ta nautis tahelepanu. Loomulikult oli vaja soogi lopetuseks keerata keresse uks asja puu otsast voetud mangodest tehtud smuuti .....................mmmmmmmmmmmmmmmmm. Tihtilugu olid meie tagasisoidud totaalselt viimase minuti peal. Alvin andis talda ja mina juba autos plaanisin, et mis liigutusimillises jarjekorras pean kodus ulihelikiirusega tegema, et toole mitte hiljaks jaada. Molemad tootame ohtuti seega jai tagasisoit paevasele ajale. No ja mingit imelabi isegi joudsime enam vahem oigeks ajaks, 3 minutit hilinemist pole hullu peale seda kui kodus oled pesnud, riidesse pannud ja korrastand ennast 7 minutiga !!!!

Nuud siis on edasi elu selline, et kui mina tulen reisilt tagasi, on otse kooli minek ja mitte ainult minul vaid Alvin teeb ka lisakursuse. Raha selleks on korvale pandud korraliku rugamisega ja tema alustab ka veebruari lopus. Kursuseks on "fusioterapeudi abiline". See talle sobib. Me ei uskunudki, et tal saabvoimalikuks selle kursuse tegemine juba nuud veebruaris aga vot nae, asjad on soodslt lainud.

Eile tegime veel viimase valjasoidu Caloundra randa, kaisime lainete vahe loksumas, vahtisime surfareid ja motlesime et krt kull, tuleb elustiili muuta selliseks, et inimesel oleks iga nadal voimalik kaia linnast valjas. Peaksime rohkem rannas kaima, sest tuleb ara kasutada voimalust, et elad austraalias, kus on tuhandeid kilomeetreid ilusaid randu, mis pakuvad igasugu veespordi voimalusi. Voiksime endale osta kohulaua voi lausa surfilaua ning hakata sellega tegelema, sest me molemad naudime lainet ja vett ja kogu rannamelu. Kuigi me ei ole kodus istujad tuubid, tihtilugu teeme kasvoi poolepaevase valjasoidu, si8is ikkagi saaks asju veel paremini sattida ja votta austraaliast rohkemat kui me seda praegu teeme.

Nii, oo labi on nuud MEEEEEELETULT sadanud (nii kova vihma pole sel aastal veel olnud), julm aike ja pauk jne. Loodan, et uleujutusi pole ning lennujaam on veel alles :D

Jargmine kord juba kirjutan kuskilt aasiast !!!!

Uus aasta !!!!

2010-01-07T04:29:00.000-08:00

Esiteks siis koigile head uut aastat !

Nuudseks on siis mitu joulupidu peetud. Naabrite juures kaisime 25ndal lounat soomas. Lisaks Johnile ja Carolynile olid veel nende emad, isa ja Johni vend naisega, kes elavad muidu Kuala Lumpuris. No kohalike standardite jargi oli perenaine ikka punnitanud, laud oli sooki tais aga mida ! Me ei pirtsutanud uldse ja soime hea meelega nende purgi marineeritud peeti, purgi maisi, keedetud mune, poest ostetud singiviile ja kalkuniviile, keedetud soolata makarone, tukeldatud paprikat ja tukeldatud rohelist sibulat, keedetud soolata pruuni riisi ning maitsestamata varsket salatit mille kallal oli pingutatud - tomatid, lehesalat, juust jms. Peale me ei pigistanud mitte uhtegi neist viiest-kuuest poe salatikastmest. Sooki serveeriti plastmassist varvilistest noudest. Pidulikkus, milleks ?!?! Aeti niisama loba ja matsutati. Ahsoo vot bool oli kull hea - erinevad marjad, alkoholita naturaalne siider, mahl ja piparmunt. Vot see oli toesti hea. Nii, kui soolane oli keres siis toodi valja magus. No siin oli Caroliny ema pingutanud. Laual olid ohtra rummiga pallikesed, moned muhvinid, keeks (poe oma mis mikros valmis) ning mingi eriti kummaline magustoit mille nime ma ei maleta aga mis on superkuulus ja kohe kui seda nime mainid hakkavad absoluutselt koigil kohalikel neelud kaima. Minu arust on see lihtsalt koikide magusate asjade uhte kaussi panemine. Magustoit on kihiline, suures salatikausis ning altpoolt ulespoole on kihid umbes sellised. Pohjas kiht valget koige tavalisemat poe keeksi, siis kiht keedukreemi, edasi erkroheline tarretis, siis erkpunane tarretis, nuud jalle mingit magusat puru, siis keedukreem ja koige lopuks otsa veel hunnik vahukoort. No halb ei olnud aga kui aus olla siis taiestivaimuvaene. Ja uldse nad ongi vaimuvaesed oma magustoitudega. Vaga popp on siin beseetort JUBE!!! Veel on popp tavaline kuubikuks loigatud valge keeks, mis on kastetud mingi tumeda suhkrusiirupi sisse ning siis ule kaetud kookoshelvestega. Veel armastavad nad asja nimega "Rocky road" - sulashokolaadi sisse on segatud vahukommid, besee, kummikommid ja veel mingi muu kahtlane jama ning see siis ara tahkunud pall viilutatakse. Masendav kui labane.

Ok, edasi laksime Monica ja Nick'i juurde (Des Alpes resorani omanikud) kes on ulinormaalsed. Monicat ujumas kohates tuli ta meie ejuurde ja utles, et kui meil pole kuskile minna siis nende kodu uksed on valla ja tulgu me ikka kindlasti, et pakutakse restoranist ule jaanud magustoite ja muud kraami. Alvini suust tuli kohe kiire JAH ME TULEME! No ja vot oli ikka hoopis teine lugu kull. Kooke ja maiustusi ligi 10 sorti koik ise valmistatud ja meile maitses kull. Mind ullatas see, et omanikud tegid mulle vaga toreda joulukingi - 3 korda joogatrenni, isevalmistatud kuunal ja nikerdatud markmik. Oi mul laks kohe suda soojaks et nad oma valikutega nii tappi panid. No ja me viisime omalt poolt kuhjaga eesti shokolaadi ning kadakapuust nikerdusi. Kull siis nuusutasid ja silitasid neid. Uhesonaga oli kokkuvottes meie joulutamine taitsa tore. Joudsime koju ja arvasime et oli erilisem kull, mitte muidugi paris sama tunne, mis tekib mis Eku juures Seapraadi ja vorste laual nahes.

Eile aga kaisin mina kahe eesti pliksiga Brisbane'i lahedal saarel. Tegime sellise kiire paevase reisi. Sai praamiga soita ja puha. Saarel laenutasime auto ning vurasime ringi. Panin tahele et rahvas saarel oli kerge kiiksuga :D Autot rentinud mutike oli mulle olani, ULIULI energiline ja taiesti arusaamatu. Temaga polnud voimalik dialoogi aretada. Ta raakis ise seda mis tahtis, kusida polnud voimalik. Iga teine lause oli, et vaga kiire on ja oi oi paanika. meid ajas ta uhtlasi nii hammingusse, segadusse, kohati ajs naerma voi hoopis vihastasid ta peale. Igaljuhul ulikiire ja segase vestluse kaigus saime endale auto nii kauaks kui tahtsime ja selle hinnaga mis sobis. Tombasime ruttu uttu :D

Nuud oli see saar, kus idakuljel on 30 km ilusat randa ( ligipaasetav ainult 4WD-ga) jarved ja vaateplatformid, meie vallutada. Distantsid olid luhikesed ning rahvast vahe, loodus palju metsikum ja ilm monusalt pilvine. tatsasime kajude otsas ringi, uudistasime kuidas ookenilained vastu kive ja kivisse uuristunud kaike loovad ning tundsime elust monu. Eriti siis kui saime katte kohaliku varske jaatise :D Ehtne puhkepaev noh ! Vaga ilusad vaated olid sealt kunka otsast, silma jai puas sinine ooken, mis laksus meie all ja ka uks kala, mis arvatavasti oli vaike haikala ( need mis on ohutud) aga delfiine ja muid veeelukaid ei tabanud seekord. kanguru vahtis meid ka, maletses rohtu ning vahtis. No ja siis leidime sellise ranna kus sai turist ikka rahulikult supelda, nii nagu korda ja kohus. Austraalias on ULIRASKE leid randa kus saaks korralikult ujuda ja ei peaks olema lainemagede vahel loopimiseks, kus siseelundid jaaks endisele kohale peale seda kui oled vees voidelnud ja rabelenud et laine sind kohe kaldale ei looks nagu lutsukala. Seal oli nuud mini laineke, puhas puhas siniroheline vesi ning liivaribake. Oi me monulesime, ajasime lolli juttu suust valja ja kaifuitasime. minu kaaslasteks olid siin elav eesti plika Airi, kes on uhtlasi Ohtulehe ajakirjanik ja tema sobranna, kes viimased 5 aastat elanud Brusselis ning olnud euroametnik. Airil on filipiinlasest mees ning neil on imenunnu tommu plika.Igaljuhul jutt klappis meil vaga hasti ja tundisn ule pika aja et olen "omadega" ja mind ei peeta imelikuks. Tean nuud paremini kuidas on elu mone jaoks Brusselis ja mone teise jaoks Austraalias.

Nii, siis tiirutasime veel veidi ringi ja viimaseks paetuseks oli Brown lake, Mind ullatas see koht. Seal oli ka valge liivaga rand ja jarve pohi ning kui ma olin joudnud polvini vette siis ma imestasin ikka kull et kuidas saab jarve vesi niiii tumelilla voi pruun olla. Selline punakas, mitte mingi sopane vaid puhas. hiljem kuulsin praamis, et see varv on tekkinud teepuu tottu nii et siis peaks selle jarve vesi olema jube kasulik. Lahe !! Veel uks imelik karakter oli naiteks bentsujaama onu. Tuli agaralt meile bentsu panema, jallegi kiirelt ja segaselt oli tal vaja teada et kui palju ikk atahame , mitu liitrit voi dollarit peab sisse minema jne jne. Meil oli vaja hetk moelda ja arvutada ja see kannatamatu seal muudkui juba paneks ja tangiks jne. No lasime siis 5 liitrit alustuseks ara pannas sest seier pidi olema samas kohas kus laenutmise alguses oli. No siis oli vaja ju jalgida et kas ikka touseb jne jne. Vaatame ja uurime ja utleme papile et oot kohe kohe jah jahh... ja kui otsustasime, et akki peaks ikka suts veel panema , oli see oma putka kinni loonud ja suur silt CLOSED vahtis meile vastu. No selge, siis oli otsustatud, rohkem bentsu ei vota. Kui nuud auto tagasi viisime siis see napakas mutt ( ma paneksin talle mingi diagnoosi) ei tunnud absoluutselt mitte mingisugust huvi selle vastu, et millises korras auto on. Me oleksime voinud soita kulje kortsu voi tulla tagasi puuduva uksega voi tuhja paagiga aga ei, teda uldse ei huvitanudki, tombas Airi krediitkaardi lipaka meie silme all katki, tuhistatud, ja kogu lugu. Kuidagi liiga laadna. no ja mulle tundub et neil seal saarel ongi jube laadna koik.

Ahhaaa, mul on veel uudised. Nimelt mina ja minu isiklikk memm lahme reisile. Orgunnisin memmele piletid Eestist Singapuri ning endale pileti siit Singapuri ning plaanime seal treffata veebruaris ning minna Kamboodzhasse. Vot ja siis saab jalle lugeda minu tegemistest ja motetest vooral maal. Juba olen reisiarevuses.

Ok kiirelt Alvini tegemistest kah. Tema teeb praegu 7 paeva nadalas luhikesi toootsi ning uhab IGA supermarketis. Kuna tema tookaaslane sattus haiglasse (uletootamise ja muu tottu tekkis inimesel "nervous breakdown"(kui teate mis see on siis seletage mulle kah :D)) siis nuud Alvin vihub tema tood ka ara teha. Ei kurda, sest tal on suur siht silme ees, tahab panna raha korvale oma jargmise koolituse tarbeks, tahab teha fusioterapeudi abilise paberid ara. Nuud tegi ta endale ka ABN numbri ara, mis on siis fuusilisest isikust ettevotja registreerimine ning kuna detsember ja puhade aeg oli aasta koige madalam hooaeg trenninduses siis nuud jaanuaris hakkab asju uuesti edasi ajama. Inimesed peaks nuud uuesti hakkama oma rutiinset elu elama ja trennides kaima. No aga niikaua kui ta pole veel valja tootanud oma klientuuri, on ta mingil maaral teise too peal veel edasi aga eks elu naitab kus ja kuidas.

tsau nuud !

Kanguruliha

2009-12-22T17:55:00.000-08:00

Meie viimane avastus toidupoe lettidelt on nimelt kanguruliha. Ukskord laksime poodi nii et vot nuud vaatame korralikult, mida pakutakse. Ja tekkisidki moned uued avastused. Uldiselt pole kanguruliha vaga populaarne, seda saab pigem kuskil restos ja ma pole kuulnud et kohalikud seda kodus vaga kokkaks aga igaljuhul meile tundus see vaga moistlik variant. Esiteks ei toimu kangurute puhul mingit masstootmist s.t. et igasuguste medikamentide, stimulantide, hormoonide jms kasutamine on palju vahem toenaoline (tegelikult paki peal kohe mainitakse, et neid ei kasutata), lisaks on see liha vaga vaikese rasvasisaldusega (koigest 2 %) ning vorreldes veise, lamba voi sealihaga sisaldab rohkem rauda. Kusjuures see on ka soodsam kui muud lihad nii et arva arva, mida me nuudsest enam sooma hakkame. Oleme teinud siis pikkapoissi jms ning vaga rahul.

Siis me kaisime kohaliku eesti seltsi joulupeol. Sissepaas maksis 5 AUD nagu ning selle eest anti suua ja juua. Oli hapukapsast, vorstikesi, kringlit, piparkooki veini jne. Hapukapsas, sibul ja vorst suruti saia vahele (hot dog?) mis just vaga eestlaslik ei olnud. Me palusime saia endale jatta ja noudsime koigest sisu. No ja piparkook maitses muidugi VAGA hasti :D Pole ju teab kui ammu saanud oiget piparkooki. Kusjuures arvake, millises poes tainast muuakse. IKEAS !!!! Jah siin on ka meeletu suur hall IKEA mooblit ning nagu selgub siis soodavat kraami muuakse kah. Igauhel tuli kaasa votta ka mingisugune kingitus, ma siis pakkisin Kalevi shokolaadi ja vannisoola kuule kahte erinevasse pakki. No minu ettekujutuse kohaselt oleks toimunud pakkide vahetamine aga ei, siin kaisid asjad austraaia moodi. Selleks et pakki saada pidid sa ostma endale loteriipileti, 1 AUD eest said neli piletit no ja siis hoidsid poidlaid peos, et onn sulle naeratakse. No ja LOOOOOOOOOOOMULIKULT ( !!!!!!!) minul ju onne pole. KRT kull, hunniku piletite peale ei saanud me mitte uhtegi kinki. Olin nordinud nagu 4-aastane laps. Ma ju tahan kingitust ! :D No ja meie lauas mingi vanaproua rebis vist endale 3 kinki. Seltskond oli selline - meie vanune paarike, keda olime kohanud aasta tagasi Sirle eestlaste hostelis (mida enam ei ole, maja muudi maha), siis paarike, kellega olen internetis kontaktis olnud ( eesti plika, filipiino abikaasa ja rosinasilmse nunnu plikaga, uks veel kohus). Moned nooremad inimesed olid veel aga siis edasi olid jarsku vanaprouad ja taadid. Raakisid kova aktsendiga eesti keelt, moni oli vaga jutukas sellegipoolest. No ja moni tuli kusima " tutreke, kelle lapselaps sina oled ? mul pole tana prille." Kokkuvottes oli taitsa hea tuulutus igapaevasele elule ja selline muhe olemine. Me pole ju siiani uhelegi kokkutulekule veel joudnud. Ma arvan, et meid oli kuskil 40 inimese ringis.

No uhe asja ma pean ikka vee kohalike kohta ara raakima. Jarjekordne detail mis KAIB NARVIDELE :D Neil on vaga oluline, et inimene oleks "easy going". Kui otsitakse endale tootajaid, pead olema "easy going", kui otsitakse endale uurnikku, pead olema "easy going" pohiline iseloomustus ennasttutvustades on ka tinhti "EASY GOING". Mida krdit see tahendama peaks ??? Siiani koik sellise tuubid tunduvad, et - neid ei huvita miski, millegi suhtes pole utlemist, ega pretnsiooni, koik sobib, koik on ok, on oma olemuselt isegi sellised laisapoolsed, ei seisa millegi eest jne jne. Et vot selline tuup on siis hinnatud. Oi ja kui tood otsida ja kuulutuses naed sellist valjendit, siis ajab kohe turja turri ! Sisutuhjad on sellised tuubid !

Kaisn ka uhe kunagise tookaaslase sunnipaeval. Eelinfoks oli oeldud, et 2 pm New Farm pargis toimub Alice imedemaal teemaline sunna. Kaasa votta paluti uks taldrikutais suhupistmist. Nii, mina siis uurin ja puurin netist, et mis tegelased seal olid ja mida kehastada annaks. Lopuks avastasin, et olen kuninganna, sest mul oli valge kleit ja pitsiline uhke jakk, meisterdasin endale hobedasest papist ( tegelikkuses oli see kingikott) krooni ning sidusin kummipaelaga loua alt kokku, varvisin mega ripsmed, kuningliku suu, ohtralt puudrit ja no loomulikult kohustusliku sunnimargi tegin kah. Siis oli mul veel hobedane sau , kingituseks lauamang, kaasavotmiseks karp punaseid kirsse ning 20 minutilise hilinemisega olin kohal. Selgus, et peale minu ja sunnipaevalapse oli veel tema elukaaslane ja 2 sopra. Ulejaanud ei ilmunud valja. Kostuum oli ainult kolmel, kinki sai ta vist ka ainult kolm ning suua ei votnud keegi teine midagi kaasa, olid minu kirsid ja sunnipaevalapse muffinid. Et nagu ma aru saan siis siin on ju koik "easy going" ja kedagi ei huvita, mina loll votan asja tosiselt ja valmistun. Aga nohh, lobus oli ikkagi, tagusime lauamangu ning mingit kahtlast kriketi laadset mangu, milles koik tegid hullu moodi sohki :D Lahe !

Ahjaaa, nuud ma raagin hea uudise ! Ma sain oma eksamite tulemused katte. Monda lugejat huvitab niiet panen kirja. Meil hinnatakse 7 palli susteemis, nii et 7 on parim ja 3 halvim. 2 pole olemas, st et siis oled juba labi kukkunud. Hinne & tahendab, et su sooritus jai ule 91 %, 6= 81-90 %, 5= 71-80% Nii ja minu hinded Human biology 7, Biochemistry 6, human disease process 6, Nutrition 6, Critical research skills 6. Nii et (vana)vanemad voivad rahul olla, mu keskime hinne uleuldse on 6. Aga ma pean tunnistama et ega see lihtsalt ei tulnud, vaga palju magamata oid ja narveldamisi, lopuks olin omadegi ikka vaga labi, sest sellesse perioodi langesid veel muud pinged kah. Loomulikult eks !

Praeguseks on siis plaanis uritada taastuda, teha moodukalt tood ja tegeleda iseendaga. Tood peaks rohkem tegema,sestoleks vaja uueks oppemaksuks korvale panna aga tervis nouab tahelepanu ja pole valikut. Nuud siis olen kainud ujumas ja plaanin veel minna, siis on meid kutsutud naabrite juurde joululounale 25ndal. Siin peetaksegi joule 25 aga kinke void vist avada alles 26 detsember. Vist oli nii aga ma sellesse ei suvene, meil on Alviniga ikka omad teemad ja kuupaevad. 31 dets plaane veel pole aga ehk tekib midagi lahedat ja eks siis kirjutan.

Ja viimane uudis on see, et meil nuud hakkas jalle see vihmaperiood pihta. Lahe, Torm ja aike ja pauk ja vark igapaev. ohk on paks, niiske ja troopiline. Alvinile meeldib kohe eriti hasti. Iga kord kui oue mineks siis peab mainima, et ikka jube hea on. Ja ongi ! Kui autoga ajad asju ja soidad ule siinsete kungaste ja orgude siis vaatemang mida taevas pakub on ikka lahe kull. Kui ikka tuleb uks aikese pilv siis on taevas tumehall, koik laheb pimedaks, kargatab nii et ma olen ehmatusest isegi kiljunud ( ennast sellega ullatades) ja hetke parast tuleb 4 suuuuuurt piiska ning siis jargneb amber. Kojamehed ei joua vett ara puhkida ja nahtavus on heal juhul monikummend meetrit. Tanavad muutuvad hetkega veerennideks ja kuskil rajoonis jalle on uleujutused. LAHE ekstreem!

Seagripi hullus !

2009-12-17T16:42:00.000-08:00

Teile , kes te pabistate seagripi parast on see infolehekene siin. Rahunege maha ! Tegu on tavalise gripiga, mida kolavalt nimetatakse ja mille riskiastet kovasti ules puhutakse. Vaktsiini muumine on rahategemine ja kashjuks tuleb seda meditsiinis paris palju ette. Selle asemel, et sustida, vota parem mitu grammi C-vitamiini paevas, pese kasi hoolega ( ca 80 % pisikutest havineb) ja hoia vahemalt 1 m distantsi haigetest inimestest. See on tavaline gripp, muud ei midagi. Meil naerdi kogu see gripipaanika keemia laboris valja. Oppejoud selgitas veidi tagamaid. Nii et lugege ja otsustage ise.

http://mercola.fileburst.com/PDF/swine-flu/swine-flu-poster-colored.pdf

Eesti, eestlased jne

2009-11-12T22:29:00.000-08:00

No nii, lopuks ometi siis saan mahti et kirjutada. Aeg kulub nii et ise ei pane ka tahele et kui kaua pole juba kirjutanud.

Oi milline room, et ekasmid tehtud said. Eelmise poolaastaga vorreldes oli nuud ikka plaju tosisem oppimine ja sugavuti minek. Biokeemia tunnist sai tedmise, et kuidas valgud, susivesikud ja rasvad sinu kehs kaituvad. Mida kus ja kuidas lagundama hakatakse, milliseid abiaineid selleks vaja on (B vitamiine, CoQ ja karnitiin naiteks), mis juhtud kui midagi liiga plaju voi liiga vahe on, kuidas tekib energia jne jne. Bioloogia tunnis saime teadmisi selle kohta kuidas hapniku omastame, kuidas see liigub, millised on rohuvahed, mis hapniku laiali kannab, mis muudab hapniku omastamist paremaks/kehvemaks. Siis veel puudutasime pohjalikumalt uriini tekkimist, mis valjutatakse, miks, kuidas, kui palju, aga kui valgud uriiniproovis on mis see tahendab jne jne. Seedesusteemis raagiti nuud anatoomia seisukohast, et mis kus tapselt toimub, kus mis imendub ja kus milliseid vitamiine toodetakse. PONEV ! Veel saime teadmisi vahi tekkimise kohta, poletiku mehhanism ja kuidas keha saab voitu bakteritest, viirustest jne. Nutrition tunnid andsid esimese ulevaate koigist vitamiinidest, paljudest mineraalidest ja amino hapetest. See oli uks suur segadus sest krt ega ei jaa koik korraga meelde mis mida teeb, millised on puudujaagi tunnused, doosid, maksimum doosid ning uledoosi sumptomid. Igaljuhul oli mu aju eksamite lopuks kokkujooksmas. Narvisusteem seda juba tegigi sest mina loll ei suuda alati valja lulitada ja vot siis juhtud et moni oo jaab magamata aga hommikult pead ikkagi vara arkama ja uuesti punnitama.

Nuud on mul siis plaanis endale lisatoo otsida ning hakata raha teenima uuteks oppemaksudeks ja veidi lobudeks kah. Unistan siin vaikselt reisimisest ja arvan, et see kuluks mu kehale ja meelele hasti ara !

Aga enne eksameid. Siis oli ju ka elu ikkagi. Kaisin naiteks Gold Coast rannas, ujusin ja puha, oiiiiiii kuidas mulle meeldis. Seekord polnud tegemist sulistamisega vaid lainete vahel ellu jaamisega. Krt lained loobivad sind nii nagu tahavad, naks jalad alt ara ja oled kaldal nagu lestakala, juuksed suus ja orientatsioon paigast ara. Saad pusti ja kohe tuleb jargmine laks. No aga monus ikka. Taiesti juhuslikult sattusime nagema ohushowd, kus 6 lennukit sunkroonis tegid igasugu kujundeid. Ma pole oma elus midagi sellist nainud ja vot avaldas muljet kull. Jarsku ei kuskilt tuli uks lennuk, nijauhh jargmine, ja veel ja veel ja veel ning olidki taiesti perfektse joone moodustanud. Nuud tegi esimene jarsu poorde paremale, kaarega alla, teised vaga kalkuleeritult kordasid, tekkis selline kaanonis soit mis pidevalt uusi kujundeid moodustas ja mina suu parani sona otsese mottes vahtisin. Ohtu lopetuseks oli ka ilutulestik ja tegelikult see koik toimus tanu rahvusvahelisele Indy Racing etapile. Kes teab see teab.

Siis kaisime eesti Merlega paar korda peol ka. Saime paraja shoki kui selgus, et siinsed klubid enam peale 3.00i kedagi sisse ei lase. Me saabusime tol ohtul parajalt hilja peole kuna minul oli vaja restos ohtu ara lopetada. Siis vaatasime uhte kohta, ei olnud midagi erilist, teise kohta, veel hullema, jolkusime ja kui siis tahtsime jargmisse minna mis arvasime on on enam vahem, oledi meile ukse pealt et sorry aga sisse enam ei saa. Asi nii karm, et kaamerad valvavad ja tehakse turvamehele ja klubile ja sissetrugijale trahvi. Uldse mulle tundub, et see klubi vark on siis kuidagi vildakas. Ei ole midagi lahedat senini joudnus ja siis kogu aeg mingi jama sisse saamise ja jumal teab millega.

Mul tekkis ka uks huvitav tutvus. Uldse on kuidagi hakanud vaikselt rohkem kontakte tekkima. aga see tutvus on sundinud Sierra Leones, elanud Dubais ning nuud teeb Masters Degree'd Brisbanei's. Oi mul on palju kusida selliselt erineva taustaga inimeselt. Uurida tema kommete, usu, vaadete kohta. Mida inimene vaartustab ja mida markab jne. Loomulikult oli mul vaja viia ta jaahalli uisutama, no tutvustasin veidi oma elu. Mulle endale meeldis kohe vaga ja tegelikult oli mu sober ka vaga vapper sest peale esimesi ringe kui hoidis kramplikult seinast kinni hakkas ta juba julgemaks muutuma ja lopuks kusis,et oot kuidas seda kiirust arendatakse. Kokkuvottes uisutasime 3,5 tunid vaikse teepausi ja jutustamisega. Vaga lahe sport kombineeritud sotsiaalse tegevusega.

Siis olen ma vaga ullatunud et millised eestlased sii akokku on jooksnud. Ma ei saa tegelikult uldistada aga no moned karakterid on ikka vaga erilised kull. Jutud kaivad, et soomes tootuks jaanud ehitajad, no voi inglismaalt, on siia pogenenud ja kaivad naiteks poest suua varastamas. Teevad uurilepinguid, lasevad jalga ja ei naita enam nagu. Moni on jalle oma siin olemisega nii ennast tais lanid et TOSISELT paneb imestama,kas tuup naljatleb ja raagib nii "isalt" voi ongi selline. Alvinil oli siin uhega kokkupuudet ja tuup alustas konet sellega, et teatas, et tema votab "arikonesid" vastu a la 14.00-16.00. Jubedam arimees omast arust. Parast selgus et pole ta mingisugune poss ega niiditombaja ega otsustaja vaid lihtlabane tooline, kes paneb plaate ja istutab puid :D No aga oli alles laia olemisega. Voi helistab mulle kellegi tuttava tuttav ja utleb tere, utleb oma nime ja siis jargmisena" Kle sul on auto, kas sa ei taha mind linnast valja farmi viia?" Ma siis teatasin, et vot jah, ei saa, mul on ohtul restoranis too. " No aga mis kellani teed, parast ei taha ara viia voi ?" Uskumatu tuup. Kusjuures jutt oli vaga kiire ja konkreetne sest ega mobiiliga helistades ei saa ju viisakuste peale koneaega raisata. Veel teatas ta mulle, et pole tulnud siia reisima vaid pappi normaalselt kokku ajama, ei viitsi tema turisti mangida. Joudu talle selle papi kokku ajamisega :D Eluvooras...

Muidu on aga ikkagi suhteliselt uhke olla eurooplane, on tausta on ajalugu on jutte ja juhtumisi. Ei ole koigiga samasugune. Mulle meeldib raakida talongidest mis meil olid, nouka aegsest olukorrast poes, kuidas vett ja kalja sai osta uliebahugieenilistest automaatidest kus peeeeenike nire loputas klaasi ara ja siis tuli jargmine klient mustade katega ning lukkas kopika pilusse ja sai nurgelisse kulunud klaasi oma joogi. Voi raakida mafiossidest Pirita rannas, maha poletatud armeenlaste putkadest, kavalusest, vargusest, ellujaamisest, vaesusest, olukorrast et ei saa seda mis tahad ja tegelikult eriti midagi ei tahagi sest et ei tea mis uldse tahta on voimalik. Raagin neile ka joulutraditsioonidest et kinki ei saa kui ei laula/tansi/luuleta jne jne Vahel mul on tunne, et nad ei usu mind ja mu jutte. Voi neid lihtsalt ei huvita teada teistsugusest elust.

Luhidalt

2009-11-12T22:25:00.000-08:00

Ei ma pole vahepeal ara surnud voi kaotsi lainud voi teab mis. Kui ma vaatan et minu jutule pole mitte uhtegi kommentaari siis ma muudkui ootan, et kasvoi uksainus tuleks ja siis saan edasi kirjutada. Inspiratsioon jaab toppama ilma tagasisideta.

Kannatust!

2009-11-09T19:26:00.000-08:00

Kiire vahemarkusena teatan, et plaanin blogi kirjutada ca nadala parast. Ennem vaja sooritada 4 keerukat eksamit bioloogias, biokeemias, human disease process ja nutrition1. Nii et poidlad pihku.

Aga senikaua annan teile uhe netilehe,millega ennast lobustada. Siin saab infot erinevate kosmeetika- ja muude toodete kohta. Tapsemalt - mis ained mida teevad sinu kehale, kas on head voi on halvad. Tuuakse ara kohjulikkuse aste ning seletatakse lahti mida see tapselt tahendab jne jne. Vaga hariv sait. Nii et otsige nuud oma kosmeetikumid valja ja sisestage komponendi otsingumootorisse ja siis alles naete mida endale peale olete maarinud. Naiteks toon Colgate Simply Whitening hambapasta.

Ingredients in this product are linked to:
yes Cancer
yes Developmental/reproductive toxicity
yes Violations, restrictions & warnings
yes Allergies/immunotoxicity
yes Other concerns for ingredients used in this product:
Neurotoxicity, Endocrine disruption, Organ system toxicity (non-reproductive), Miscellaneous, Multiple, additive exposure sources, Irritation (skin, eyes, or lungs), Contamination concerns, Occupational hazards, Biochemical or cellular level changes

Harige enda ja tehke tervislikumad valikud !

http://www.cosmeticsdatabase.com/index.php

Jalle imelik ilm

2009-09-24T05:45:00.000-07:00

Nii seekord oli siis torm jalle. Mitte vihma ega rahe ega lume ega teab mis vaid tolmu torm. Asi oli jallegi usna ekstreemne sest nagu uudistes mainis siis kuskilt kesk Austraalia kuivanud aladelt tousis miljonite tonnide (uudiste andmetel) jagu peenikest pealispinnast ohku ning kandus sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele. Lopuks jouab see koik ookeni ning ollakse mures, et selline osa vaartuslikku pinnast uhub lopuks great barrier reef'ile. Sellel on jalle omad tagajarjed. Mina olin kodus ja oppisin kui kuskil 12 paiku oue laksin ja avastasin, et oo, tana on udu, vaga lahe, senini ju ainult looskav korvetav paike. Vaatan siis veidi ja saan aru, et eeee..... see udu on kull vaga imelik, pole niiske ega midagi. Midagi oli vaga valesti. Lakisn siis meie lahedale mae otsa uudistama, et mis toimub. No ja kui alla linna poole vaatasin siis peale ca 400 meetrit polnud enam midagi naha. Tavalislt naen ilusti kesklinna kaugeid pilvelohkujaid. Asja tegi eriti kummaliseks see, et ohk polnud mitte labipaistmatu voi piimjas vaid oraanz ! Austraalia pinnas on teatavasti punakas oraanz ju ning nuud oli see koik ohus ja tekitas eriskummalise atmosfaari. Paike kumas hadavaevu kuskitl paksu sumeda teki tagant, oleks nagu kuskil ulmefilmis. Kohe varstitajusin, et hindgata pole udse hea, kurgus hakkas kodistama ja miski arritas silmi. Tulin kohe koju ja panin teleka kaima ning saingi vastused. Kui te nuud austraalia kaarti teate voiselle ette votate siis saate aru kui laiaulatuslik see tomutorm oli. Melbourne seal kaugel all oli ok aga Sydneys oli asi veel hullem, taevas lausa punane ning kohati nii pime nagu oleks paikesevarjutus olnud. Terve ala kuni Brisbane'ni ning edasi pohja poole sadu ja tuhandeid kilomeetreid. Tanaseks joudis tolm isegi Cairnsini, mis on totaalselt pohjas. Inimestel soovitati kanda maske, olla siseruumides, astmaatikud ja allergikud panna tuppa luku taha jne. Tana arkasin siis ules ja minu vasaks silm ei arvanud sellest tolmust uldse hasti. Puhta punane ja kipitab. Kahhelkividest porandal on tunda udupeene tolmu kihti, riiulitel, klaviatuuril ja oues autol on ka oraanzhikas jume peal. Kuna aga ahvardati et asi voi 2 paeva parast korduda siis mina veel kuurima ei hakka. Vee tarbimiseks moeldud piirangud voeti uheksaks paevaks maha, et koik saaks oma maju, katuseid, paate, autosid ja jumal teab mida puhtaks pesta.

Siin on naha vaade lennukist, koik see oraanzh meri on tolm. Mingit aega oli lennuliiklus suletud.

No ja siis ma kaisin ju ka ratsutamas ( enne tormi). Shveitsi restorani omanik tegi uhe koka lahkumise puhul vaikse arasaatmispeo. Selle auks saime siis koik tasuta ratsutada ja hiljem tegime vaikse pikniku. Ratsutamine oli rohkem kui hobuse seljas ringi lonkimine, oleks tahnud rohkem actionit aga kuna meil oli palju algajaid siis piirdusime mone traaviga. Mulle jai silma, et tee, ms ratsutama viis, laks labi looduslikult kena koha. Joed, jarv, lopsakam loodus (praegu on ju igal pool meeletu kuivus), tunne et oled innast valjas jne. Sinna kavatsen Alvini ka viia. No igal juhul oli meil taitsa lobus, lahe oli vaadata kuidas selle suure maa-ala peal hobused said rohumeeliringi kapata. Pelikanid solistasid jarves( no pigem oli see tiik) ja linnud uritasid meilt suua varastada.

Sirle 30 jms

2009-09-14T16:19:00.001-07:00

Moned sunnipaevapildid

Nii, vahepeal on paris palju toimunud. Kooliga oli palju tegemist, sain just biokeemia eksami kaelast ara ja eile lopetasin Critical Research Skills aines kodutoo. Oppimise sekka on mahtunud ka parasjagu meelelahutust. Eestlase Sirle juubel oli, sai 30seks. Esialgu pakkus kodus kokteile, omatehtud viineripirukaid ja peedisalatit, aga siis laksime edasi Saksa Klubisse. Sisse saamiseks oli vaja klubikaarti, me koik kasutasime uhe ja sama isiku kaarti kuid pidime piinliku tapsusega kirja panema oma aaressi, nime, tel nr jne. Hea et passinumbrit veel ei kusitud. Mulle jaab selline keerukus arusaamatuks. Sisse saades avanes eest uks korralik kultuurimaja. Uhel pool oli suur avar, veidike k6le ning kahtalse saksastiilis dekoratsioonidega saal. Ilusit pikad lauad ja valged linad jne. Isegi lava oli. Kohe varsti hakkas seal poola paritoluga papi (p6lvpuksid jalas ja nagu peab ikka) tegema bandi. Lindilt tuli taustatumps, siis mangis kas akordioni, trompetit voi suntesaatorit peale ning laulis kah. Repertuaaris olid totakad saksa laulud ning modernse maiguga popplood. Iga taistund tuli koigil olleklaasidega pusti tousta ning laulda ein proosit, ein proosit, ozy ozy ozy, oi oi oi ! JUBEEEE ! Mind ei votnud ukski lugu keerutama, teised tantsisid kull. Nii ja sees teisele poole jai pubi, selline nagu meil eestis. Tume puit, seinad mingit jama tais riputatud ja nii. Seal pidid koik kaima sooke ja jooke tellimas. Kuna Sirle oli hoiatanud, et praed on suured siis otsustasin lihtsalt vaikse kartulipudru ja salati kasuks. No ja oli hea ikka kull. Teised soid seakooti, pikkapoissi, wursti, hapukapsast ja muud kodust. Ja koik kiitsid. Siis toi Sirle lauale omatehtud Napoleoni tordi ja no vot see maitses hasti. Ma ei habenenud suur tukki nouda ! Peale paaritunnist ein proosit ja oi oioi-d oli onneks mineks tantsulkale. Kulalised olid Sirlel pohiliselt eestlased, moned muhedad kohalikud sinna hulka. Sain nii monegagi tuttavaks ning kuskil pooled tulid edasi tantsuitama. Sekordne klubi oli tilluke aga maitseskas, rahvast kull liiga palju aga siiski ok. Mangiti 80ndate ja 90ndate muusikat no vot ja ma siis kepsutasin seal, koik Pump of the Jam, Vogue, Black and White lood said ara tantsitud ja seltskond oli meil ka lobus ning aktiivne. Mina loomulikult olin viimaste vaprate seas kes meie pundist lahkusid.

Saingi siis magada 2 tundi ning pidin varske ja saravana toole minema, et inimesed saaksid hommikust suua. Kuna eelmine ohtu oli mulle suure energiasusti teinud siis magamata tunnet kull polnud, absoluutselt. Vahe sellest, koju joudes oli vaja valja otsida uks uus eesti tudruk ning temaga valja minna. Nimi tal Merle, parit Polvast. Selline siiras, sartsakamat laadi ning sumpaatne. Jutt meil jooksis ja klapp oli hea. Plaanime siin koos igasugu asju ette votta. Laksime siis uudistama Riverfire’it. See on igaaastane meeletu ilutulestik Brisbane festivali avamise puhul. 30 minutit jarjest lasti raha ohku (kuskil 2 miljonit). Ilutulestik algas reaktiivlennukiga, soitis nii et tulejuga taga, ning loppes samuti sellega. Vaatama tuli minna joe kallastele, sest 3 erinevat silda, mitmed korghoone katused ning moned muud kohad olid koik tulistamisvalmis. No ja ikka tuli agedalt kull. Mina pole oma elus nii juurejoonelist ilutulestikku silmaga nainud. Sellele jargnes tasuta Cris Isaaci kontsert. Brisbane linn maksis selle kinni ja koik olid teretulnud. Mina ka :D No kui aus olla siis see muusika minu maitsele just pole aga mis siis, valjas kaia ja suheld aon ikka tore. Nagime Merlega jalle Sirlet ja tema pere. Puhapaeval pidin jalle 6.00 arkama. No koik oli tore kull aga magamatus, ohtune kulmetamine ja tobise Sirle musitamine jatsid oma jalje ning nuud ma siin kodus istun ja poen.

Mis veel uudist ? Mul on nuud uks tomat, ilus punane ja valmis soomiseks. Jubedalt ikka aega votnud. Teine punn on ka otsas ning onneks on mitu kobaratait imetillukesi tomateid juba tulemas. Minu petersell on ara naritud !! Kahtlustan opossumit, tilli on ka ara karbitud ning aeg ajalt avastan hommikuti et taimed on umber aetud ja mingi jama on toimunud. See mulle uldse ei meeldi ju !!!!

Tuli kartuli isu..

2009-09-06T00:35:00.001-07:00

.. no aga ei tahtnud kartuliputru voi juurviljahautist vms. Midagi muud tahtsin ja kiiresti tahtsin. Ja teadsin, et tahaks pannil teha ja teadsin, et tahan teha midagi sellist, mida saab rulli keerata ja salatit vahele panna. Riivisin uhe kartuli ja kuuslaugukuune ara, panin koos kolme muna, sojapiima, tatra- ja hirsijahuga kaussi. Juurde oregaanot, tilli ja peterselli oma aiast. Meresoola ka ja natuke camembrant juustu (sest see tuleb ara suua muid laheb pahaks). Kaiasin saumiksriga segi ning praadisin endale 3 suuremat pannkooki nendest. Ja saingi rulli keerata !!! Heheeee, panin kurki, lehesalatit, avokaadot ja soola ning mugisin ara. JUBE HEA !! Ei pea keetma ja saja poti panniga jahmerdama ja need kellel kiire saavad taigna valmis teha ning kas siis kiirelt hommikul voi toolt tulles praadida. Topi vahele mida tahad !

Nadalavahetusel

2009-08-29T00:06:00.000-07:00

Nuud hakkab see tavalisem elurutm tagasi tulema. Kaks paeva nadalast kain koolis ning 3 paeva tool, seega jaab nuud mulle 2 vaba paeva :D Tana kaisin laupaeva puhul marketil, oigemini lausa kahel. Ma polnud kummalgi varem kainud ning otsustasin uudistama minna. Esimene oli suhteliselt vaike aga ikkagi leidus midagi huvitavat. Ostsin seal mitu potitait maitsetaimi ning sain opetussonu edukamaks aianduseks :D Trikk pidi selles olema, et taimi voiks kasta merevetikaseguga. Loogiline jah ju, sest vetikas on inimorganismile ka vaga oluline, tais b vitamiine , aminohappeid ja mineraale. Nii et sooge koik spirulinat ! Siis jaid mul veel nappu sojavahast kuunlad, otsast lopuni naturaalsed, nii koostise kui ka lohna poolest no ja mulle ju kohutaval meeldivad need aroomid. Praegugi uks vaikselt poleb. Minu ullatuseks oli molemal turul palju mahekaupa farmidest. Moned asjad ikka kordades odavamad kui poes. Siis tegid seal kaks musta poissi Ghanast vaga korralikku trummimangu. Etno riietus, liigutused ja rutmid. Kusjuures, neil olid flaierid ka valja pandud ja selgus, et oleks voimalik nii afrotantsu kui ka trummimangu oppida. Vaga huvitaks ainult et pean vaatama kas asukohad sobivad. Teine turg oli palju suurem. Seal on VAGA palju voorkeelseid tegelasi, muudkui jutustati hispaania ja portugali keeles. Mul tekkis kohe monus ja kodune tunne nende keskel, ma kukun ju praktiliselt koigiga, kes hisp keelt raagivad, kohe lobisema :D (Nagu naabri juures remonti teinud tshiilikagagi). Mingid papad tegid siis oma platsi peal empanadasid, merenge karjus taustaks, oudne loba kais ja vuntsid muudkui k6kutasid seal seal leti taga :D Teises kohas tegi senjoor Rasta Jamaikaparast sooki, seda ma ei votnud, jall emingid rasva sees tehtud kakid. Otsustasin hoopiski Japside kapsaplonni kasuks. Muna ja kapsas ja midagi veel suurel vokil kotletiks praetud. Peal mingi kaste ja kokku oli taitsa hea. Korval staadionil kais jalkamang, kuskil tegid hipid muusikat ( paris oudne nagu ikka). Uks asi oli vaga huvitav minu jaoks. Kolm tommut totsi tegid oma kate, hammaste ja niidirulli abil naistele kulmude kitkumist. No proovi nuud ettekujutada et kuidas see kaia voiks :D Nii, niidirull uhes kaes, siis sealt jooksis liin teise kae poidla ja nimetissorme vahele ning see liin omakorda suhu,otsa hoidis hammastega kinni. Kahe kae vahele moodustus mitmest niidi liinist spetsiaalne ristumiskoht. Nuud tupsutas ta kliendi kulmud titetalgiga kokku ning asetas kahe kae vahele tekkinud ava selle piirkonna peale, mida ta kitkuma hakkab. Tegemist oli ulipeenikese tappistooga. Erinevalt tangidega kitkumisele tommati siin niiti libistades ja pingutades mitu karva jarjest valja. Ma oleks muidu ise ka proovinud aga mul polnud kohe mittemidagi kitkuda :D Sealt turult sain flaieri tasuta jooga ja mediteerimise sessioonidele. Reklaamiti ka mingit puhapaevaohtust relaxation istumist kitarri ja jumal teab mille saatel aga ma liiga hipiasjadest ka ei huvitu. Ei viitsi seal kambakesi totakas naeratus naol umiseda.

Nii et mul on siis jalle plaanis oma taimi putitama hakata. Vahepeal on moni loomulikult ara surnud ja arge te nuud arvake et ma mingi edukas aednik olen :D Paris mitu asja ara suretanud. Ubadest ja rucolast ei tulnud mul suurt midagi valja aga tomatitaim on MEEEEEEEELETULT korge. Sidusin raasta kulge kinni ja kaks pisikest tomatinupsukest on otsas ka. Ennem ma jubedalt hoiskasin, et Austraalia kasvutempo juures on minusugusel pusimatul ka voimalik aias mahandada. Nii, see sama tomat on kasvanud mul kuskil veebruarikuust saadik !!! Nii et pole midagi nii tempokas. Ok vahepeal naabrimutt suretas sellegi praktiliselt valja ja nuud toimub toibubime aga siiski. Teinekord panen poosastomati, need pidid pretensioonitud ja kiired olema. Opossumid teevad ka mul asja keerulisemaks, sest mulle tundub, et minu taimi on kaidud oositi nosimas ning potte umber ajamas rrrrrrrrrr...........

Uks ohtu tegin endale tartajahust pannkooke ja uldse on mul siin kuidagi vaga monus. Endiselt soojad ilmad ja olen saanud ka korralikult magada. monda aega on uksi lahe aga tegelikult on natuke juba Alvini jarele igatsus ka, sest koik tegemised on temaga koos lahedamad, tahaks nagu kellegagi muljetada ja ringi hangida.

Uks uudis veel, ma plaanin teisipaeval minna oma kooli kliinikusse, et proovida noelravi :S OUDNE, ma juba kardan ! Eks siis hiljem kuulete.

PS. oma koolitooga seoses hakkab mul arvatavasti tekkima materjale, mis harivad tervislike eluviiside kohapealt, tekste toitumisest jms. Jargmine too on mul vee joomisest. Ulesandeks on teha buklett, mis annaks pohilisemat infot vee kohta ning mida saaks siis a la perearsti juures, koolides ja kasvoi tanaval inimestele jagada. Kui teie hulgas on inimesi, kes tahavad tulevikus igasugust infot siis andke marku, tekitan mingi listi.

Joudsin kohale !

2009-08-23T23:50:00.000-07:00

Lopuks ometi siis votan katte ja kirjutan kuidas mul lainud on.

Enne lennukile minekut oli mul loomulikult vaja Kaidiga veel peal kaia ja hommikul alles voodisse jouda. See maksis hiljem veel kovastikatte. Sain ju ainult 2 tundi magada ja hakkas see piinarikas reis pihta. Laup hommikul esiteks Easy Jetiga Londonisse. Motlesin, et vaga hea, siis saab Kylliki juures veidi puhata ja lobiseda ja akki isegi kuskile uudistma minna. Joudsin lennujaama13.00 ja Kylliki juurde alles 17.00 paiku. Tapselt nii palju aega kulus, et lennujaamast tema koju navigeerida. Transpordi mottes on London ikka uks aaretult ebameeldib koht. ma eikannata nii palju inimesi ja tunglemist ja melu. Vaga vasitav. Lopuks kujuneski nii, etsaime veidi ringijalutada, kiiruga sushit suua ja juba pidingi navigeerima Heathrow lennujaama. Jalle selline paaritunnine liiklemine. Igaljuhul vottis see koik mind veel omakorda labi. Nuud oli ees 7 tundi lennukis, et jouda Dubaisse, seal siis 2 tundi vahepeatus ning edasi 14.5 tunnine soit otse Brisbane'i. Seekord olid koik lennukid nii tais, et lisaruumipolnud kuskil ja seega pidin terve reisi vastu pidama omas vaikses 37B kohas. Ja votsee oli ikka paras piin koik. Austraaliasse joudsin esmasp hommkul 6.40ja nuud tul mul veel terve paev jalul pusida et saaks ohtul oigel ajal magama ja graafiku paika. Tegin siis igasugu vajalikke ja ebavajalikke toiminguid auto ja kodu ja oma garderoobi kallal, jajahh kaisin shoppamas :) Ostsin imehindadega moned kleidid endale :D
Teisip hommikul oli vaja 8.00 koolis olla ja ees oli megapikk paev. Koju sain alles 21.00 paiku. Aga mulle selline ajahaldamine meeldib, nii on rohkem kooli asju koondunud uhele paevale, neljap hommikul on ka 1 tund ning edasi on koik kas vaba aeg voi too. See semester ei kavatse enam nii hullult rabeleda kui enne. KRT inimene peab elada ka saama. Ja ma ei plaani enam muretseda koikvoimalike asjade ja inimeste parast. Igauks peab ise hakkama saama.

Kuna mul esimesed 2 nadalat on too vaid uhes kohas, on mul parasjagu vaba aega. Kulla tuli minu ja Alvini uhine sober, Eesti poiss Jaanus. Tema randab ule AU ja kogub kogemusi. Kuna ajastus oli hea, siis otsustasimegi minna 2 paevasele roingsoidule ning vaadata ule Glass House Mountains ning Caloundra. Esimeses kohas on keset tasast, siledat maada vulkaanilise paritoluga maemugarikud. Moni kohe vaga veidra kujuga. Oobisime kuski vosas niie t Jaanus norskas oma telgis ja mina nostalgitsesin meie autos madrati peal. Jube hea oli ikka linnastvalja saada ja ringi uudistada. Tegime loket ja ma opetasin talle kuidas tuleb kohalikke kupsiseid Tim Tam'e suua. Nimelt hammustad kupsise diagonaalsetest nurkadest vaikse tuki ara, pistad uhe hammustatud nurga teetassi ning nuud imed teisest otsast ning kogu see tee, mis tuleb labi kupsise, sulatab sees olevat shokolaadi ning muudab ka kupsise harkpehmeks. Jube hea no ja muidugi rammus. Demonstreerides kukkus minu kupsis loomulikult esimese asjana tassi ja seega oli kogu vark untsus. Tassis ulpis ebamaarane ploga,tee lainud kupsis kah :(
Jargmine paev soime korgel vaateplatsil hommikust ning tegme varakult minekut et randa jouda. Olen kuulnud, et jube kena kant aga ohale joudes tundus suht tavline austraalia rand. Liiv puhas, vesi sinine, kaljunukid piivaribad jne. Panime randa vaikse telgi ning mina pugesin sisse, sest ma ju lauspaikest ei kannata. Pidin ikkagi oma kooliraamatu lahtu looma ja kohustuslikud peatukid lugema. Siiski oli seda rannas lahedam teha kui kodus laua taga. No ja me laksime ujuma kah. Vesi oli kull ainult +19 aga ma ikkagi laksin. Ja vot mulle meeldib. ja kohe vaga meeldib ! Ma saan rannast ja merest ikka sellise laengu, mis mind tukiks ajaks kehasse talletub. Mulistad seal lainete vahel, moni loob ule pea, monega lased ranna poole liugu, solberdad ja lodistad ja hingad soolast ohku sisse. Jamuuseas, ma nagun ka vaikest delfiini, kuskil 15 m kaugusel. Nii armas :)
Reedel peale minu tood laksime siis paari eestlasega ja Jaanusega peole, no et tahistame minu sunnipaeva. Nemad olid juba kuskil saksa olletoas olut joonud ja isegi klubis juba keerutanud nii et kui mina kohale joudsin siis kes oli tudinud, kes vasinud, kes liiga purjus ja kes ajas naisi taga. Uhesonaga mingi eriline peomeeleolu polnud just. Ja seltskond ka ikka nii erinev. Jaanusega molemad hakkasime motlema, et mis tegelased need koik on seal. A la eesti jmmid. Need kelle eest just ara tuledki ju. Ma neid esialgu sugavamalt ei tunne aga sutumine on selline lai ja uleolev, edumeelne ja teatraalne. Mottetu ! Igaljuhul ma kamandasin Jaanuse endaga tantsima ja vahemalt see oli lahe, paastis mu peo, sest enamuses tuli ladin mussi - salsad, merenged jne. Sai ikka korralikult soojaks tantsida. No ja siis laks see koht oma ohkkonnaga jka vaga imelikuks, nii veidraid tuupe vooris sisse ja valja ning me otsustasime kuskile edasi vaadata. Koik klubid japubid on ju umber nurga nii et esimene koht kuhu laksime oli taiesti tuhi ! Dj lasi hea muusikat ning kaks paksu neegripoissi tshillisid puldi ees ja rohkem polnud mittekedagi ! Selge, jargmine koht. See oliveel oudsam, selline backpackerite pubi, kus tuli koikvoimalikku muusikat labisegi ( no et igaoe uhele oleks ikka midagi) eimngit stiili ega olemust. Lihtsalt olu ja naised. Seda olut oli ikka porandal, laudadel, ja jumal teab kus veel, loomulikult oli seda ka korralikut rindu rebitud. Nii edasi ! Ule tee ol veidi peenem , tsiviliseeritum koht aga jallegi veider. Ma enam eiteagi, et kuu siis inimene minema peab, et olekslobus, saaks tantsida ja inimesed ennast uleval peaks. Eesti peostolin ka suht shokeeritud tegelikult. Vastiuk on vaadata kuidas alkohliga ei suudeta ringi kaia. Imetakse end pudeli kuge, tommatakse mingi tablett sisse ning siis minnakse naistele kulge looma. Oaaaaak

Ilmaga on siin midagi imelikku. Talv peaks ju olema ja ma olin valmis kulmadeks oodeks ja jahedateks paevadeks. Maletav vaga hasti kuidas mulle need uldse ei meeldi. Aga praegu on mingi kuumalaine nii et paeval on olnud isega +33 ja oosel +19. Nii palav ilm muidugi tapab, eriti kui on vaja keset paeva kuskil autoga asju ajada ( meil ju konditsioneer ei toimi). Minu pidzhaama ja seitse tekki on hetkel puhkusel, neid vaja pole.

Praegu rohkemeikirjuta sest mind oodatakse uhte Turgi restorani sunnipaevapeole. Shveitsi restorani kokkadel on juhuslikult samal paevl sunna ja sinna ma nuud laengi. Kingituseks on kotis eestmais maiustust, suitsuvorsti ja puust tass.

Uudistes

2009-06-19T01:24:00.000-07:00

No ei saanud kirja panemata jatta, et mis siin uudistes siis naidatakse.
Poliitika - kas rinnaga toitmine parlamendi istungil on normaalne ? Mingi emme-poliitik vottis oma rinnalapse toole kaasa ja toppis oma priske rinna keset istungit titale suhu ning kuulas tuima naoga edasi, et mis arutelul on. Nii. Siis teine poliitik-emme otsustas samuti oma kahese plika toole kaasa votta. See niheles ja sugeles seal parlamendis ning tekitas jama. Laps narvis, emme narvis. Jalle teema, et kas see on sobilik voi mitte. Parlamendist veel. Naidati klippe istungist kus mehed rookisid omavahel. Vehiti mingite piltidega, monitati teravalt ning karjuti mikkrisse. Vaga sophisticated eks :D AAAga noh mis see Eesti omast nuud erined, sama jama ju :D

Mis siis veel uudistes oli. AAaa, 12 -aastane poiss on kohtus. Teemaks nelja aastase vagistamine ning 3-aastase venna vagistamiskatse. Nii, mis siis veel. Tulekahjud, avariid, majandus jne. Kuskile metsa maandus mingi tundmatu objekt ja tekitas tulekahju. Koik nuud uritavad arvata, et mis mustikaga tegu on. Siis saavad india tundengid kohalike kaest pidevalt peksa. Tosised rassismi teemad Sydney's hindud ei julge enam igal pool liigeldagi. Uldse tundub, et kuritegevus on kovasti suurenenud aga pigem suuremates linnades, mitte Brisbane's. Siis seksskandaalid seoses kohaliku jalgpalli tiimiga, kes on tuntud kapp pidutsemises ja naiste sebimises. Nuud on asjad nii kaugle lainud et kunagised tudrukud, keda gruppiviisiliselt "kasutati" kuskil klubi WC's, on nuud hakanud larmi tostma ja noudma valuraha jms.

Kiirelt ka oma eksamitest. Senini on kolm tehtud. Tulemusi veel ei tea. 2 on veel teha. Opin nii et pea suitseb. Vahepeal voimlen, soon ja siis opin edasi. Aaaa, magan ka :D Kusjuures ullatus, ullatus. Just nuud koige tihedamal oppimisnadalal on naabritel remont. Mehed siblivad verandalaienduse kallal. Toksivad, lasevad automaatpustoliga naelu, saevad ja ropendavad kui midagi viltu laheb. Pole hullu, lahen siis majaesisele muruplatsile oppima.

Ja uleuldine oluline poordumine KOIGI poole ! Andge haid ideid ja kontakte jms sest nuud ma tahan otsida endale sponsorship voi scholarship'i. Ma ei tea esialgu, et kust otsast otsima hakata. Koolist olen juba kusinud aga nemad ei anna stippi uhelegi kliendile. Kas on mingeid rahvusvahelisi fonde jms kes toetavad bakalaureuse kraadi.

Varsti kirjutan jalle !

Kohalike riietusest

2009-06-01T04:00:00.001-07:00

Alvin porutas nuud Eestisse minema ja mina olen oma semestri lopuni veel Austraalias. Juuni lopus lahen jargi. Pole uudis kui ma jalle pean utlema, et viimasel ajal laks eriti kiireks. Alvin pidi tegema lopuspurdi ning istus arvuti taga ja produtseeris erinevaid toid kooli jaoks, tegi ema eksameid ja nuud on siis uhel pool. Personaaltreener valmis, jeeeee :)Nii et kes te Eestis olete, voite tema kaest saada harjutusi ja treeningkava. Mina votsin 2 paeva toolt vabaks ja lopuks ometi saime siis kahekesti midagi ette votta. Alustasime lounaga minu peenemas restoranis, soime kala ja tigusid ja loomulikult votsime ikka magustoitu ka. Vaga hea ! Siis laksime joe lounakaldale niisama hangima, jalutasime ringi ja uudistasme erinevaid soogikohti ja joekallast, lobisesimeja jutustasime ja oli vaga monus. Lopuks olid kohud jalle tuhjad ja ohtu juba kaes ning me otsustasime sushit suua. Mulle ikka vaga meeldivad nee kohad, kus istud naoga sushileti poole ja see muudkui liigub ning ise vaatad millise sealt endale napsad. Proovisime siis igasuguseid erinevaid ja vot oli hea kull, taitsa meie maitse. Nuud jargnes kino, Star Trek film. See oli ka hea. Leidsime sooduka kino kus on opilastele alati poole odavam kui teistes kinodes ja millegi ule sea kurta kull ei ole, suur korralik kompleks. Siis otsustasime vahetada asukohta ning laksime piirkonda kus on ooklubid ja baarid (Fortitude Valley). Motlesime, et kuna kell juba nii palju siis uudistame seal ka ringi ja kaime monest kohast labi. Esimene kuhu sattusime oli mingi maa-alune urgas kus mangiti R'n'B, paar musta mangisid piljardit ja paar inimest tegid tantsu aga tuhi, lage ja kahtlane koht. Vaga kulunud. Jargmine koht oli kolmandal korrusel nurgapeale maja nii et verandal said tsillida ja vaadata alla koige rahvarohkemasse piirkonda. Siin on vaga lahe muusika, klubimuusika vaikse eksootilise rutmiga. Rahvas oli ka hoopis teistsugune, vanem, viiakam jne. Kaua me seal ei olnud ja laksime edasi. Jarmistesse kohtadess me sisse ei saanudki, sest igal pool teatati, et Alvini puksid ei sobi, nendega sisse ei saa. MISASJA ?! Inimesel on jalas viisakad, helehallid puksid, kingad, valge kootud kampsun, minul kingad ja maani seelik ja milles nuud siis asi. Nimelt selles,et puksi taskud olid vales kohas. POLve juures ei tohi olla, siis sisse ei saa, taielik absurd !!! Ma oleksaru saanud kui ta oleks mingite kossakate ja punnis taskutega skate pukstega uritanud loogile saada aga ei, jumala viisakad sirged puksid. Ja siis tuleb selja tagant kutt, kellel on lohvakamad, kortsus teksapuksid ning tema saab sisse. APPIIII ! Kohalik ei tea ikka moest ja stiilist midagi, veendusime jalle. Uleuldse on nii, et rikkamal rahval on siin maitset rohkem. Tema isegi kombineerib oma riietust ja suudab selle valja kanda. Aga keskmine austraallane on ikka nii tumakas, et ta vaatab, mingi asi on parasjagu moes, tombab selle selga, mis sest et see tema kehakujuga ei klapi ning siis tatsab selle kleidiga ringi, endal kingad jalas. Tekib tunne nagu maakas oleks ennast ules loonud aga ei tea tapselt, et kuidas nuud selles riietuses siis olla, kaib tapselt samamoodi lohva lohva jalgu lohistades nagu ta teeb platutega kaies. Nad on ikka maitselagedad ja see riivab silma. Kui votta keskmine eesti tudruk ja panna austraalia omaga korvuti siis on vaga suur vahe. Eesti naised on ikka naiselikud, valjapeetud, hoolitsevad enda eest, maitsekad jne. Kohalik lihtsalt on. Naiselikkust kuskilt valja ei loo, nad arvavad, et kui oma tisse eksponeerida ja megamini selga tommata, ule meikida, siis see ongi naiseks olemine. Lollakad ! Kaitumismaneer puudub. Aaaa, uks vaike detail meenub veel. Nimelt olen pannud tahele,et paljud naised kannavad siin heleda labipaistva kleidi all tumedat pesu. Ma nuud ei saagi aru,et kas see on meelega nii voi nad lihtsalt ei jaga matsu, et tume paistab heleda alt valja. Oleks siis vahemalt mida eksponeerida, keha voi ilusat pesu voi midagi aga ei, pigem on kleidi all korralikud vanakooli trussikud, mitte midagi peenemat. Tahaks lausa minna kusima, et milles point on et kas ma olen vanamoeline voi mis. Nii, nuud sain siis jalle neid taga raakida :)

Puhapaeva hommikul laisklesime ja monulesime, soime puuvilju voodis ja ei teinud elu kiireks. Ma ei maletagi kui ammu meil sellist luksust oli, et saaks korralikult puhapaeva alustada, puhapaevaselt siis. Rullid voodis uhele ja teisele poole ja oled monus :D No edasi laks muidugi kiireks :) Kaisime uhel turul, kus oli koikvoimalikku muugil alatetes ballimaskidest kuni konna nahast rahakottideni. Keegi joonistas sketshe, keegi luges taro kaarte voi muus naturaalset kosmeetikat jne jne. Ja siis oligi kiire tee naabritega ning viisingi juba Alvini bussi peale. Oli ikka kurb kull ara saata aga vaike endaga elamine ja igatsustunne tekkimine teevad ainult head. Nuud olen siis nadala uksi olnud ja kui vaga kurb hakkab siis sugan naabrikasse, neil pole selle vastu midagi :D Kuna nuud pole enam Alvinit, kes mind soojana hoiab siis olen pidanud kulma vastu voitlema kuumapuhuri ja villatekiga :D Ajab asja ara.

Mis siis veel, siin hakkas tana ametlikult talv ja tead annab tunda kull. Ohk on ikka grammike kargem jalle. Aga vot mina ei saa aru, et nii telefoni termomeeter kui ka linnas erinevates kohtades olevad naidukid teatavad, et ohutemperatuur on paeval +23. No krt nii kull ei tundu, pigem nagu + 16, tahaks ikka pika puksiga ja jakiga ringi kaia. Tanavatrend on ka muutunud. Nuud on paljudel sallid kaelas, enam ei kanta nii palju varvilisi riideid, domineerib tune toon ja jakid on selga tommatud. No ja siis vaatad rahva seals selliseid tuupe, kes on endiselt paltude ja olapaeltega topiga ja kulm ei ole, jalle ma ei saa aru. Oot, uks asi veel millest ma aru ei saa. Miks nad peavad tool uhtemoodi riides kaima. Kui lahed toopaeval kesklinna siis reeglina jooksevad sulle vastu sinise triiksargi ja viigipuskiga mehed. Variatsioone on ikka vahe. Ei julgeta kanda midagi erinevat. Paneks siis teist varvi sargi voi ulikonna. Kas nad on siis toesti nii konservatiivid ?! Ja naised ka, tuupiline on must puks/seelik ning valge, voi moni muu tagasihoidlik sark. Vaga uhe puuga loodud koik. Eestis ma kull midagi sellist ei maletaks et olek olnud. Inimestel on maitset ja iseloomu ja tahtmist valja naha. Igauks on persoon omaette aga siin seda pole ju.

Jalle uputab !

2009-05-20T05:20:00.000-07:00

nuud siis on jalle 3-4 paev jarjest sadanud ja ametlikult teatati, et Brisbane on disaster area ! Jarjekordsed uleujutused meil siin. Oma kodus pole viga midagi, vaatad aknast valja ja naed kuidas naabrite poolt tuleb vaike koseke meie suunas. Maja esine allasoidutee oleks kui joeke ja all tanaval veidi suurem joeke. Kosk moodustub tanu sellele et naabrite maja on korgemal ning kiviastangud teevadki veele vaga vallatu tee. Miski meid aga ei ohusta kull, siiani on koik vaga turvaline. Linnast koju tulles aga oli tegu, et saada liikuma kuna mitmed teed olid uleujutuste tottu suletud. Tavalise 30 min asemel tulin koju 2 tundi. Oli ikka naha , et veetase nii mitmeski kohas kuidagi korge. Homme lubati veel hullemat sadu, siis veel paar paeva ning nadala lopuks pidi sadu veidi jargi andma. Viimase 24 tunni jooksul on meie kodu juures tulnud 116 mm vihma.

Ma siin motlen meie eestlastet tuttavate peale, kes on sellel aastal juba 2 korda pidanud oma elamistkuivaks mopitama ja ma karda, et neil on maja alumine korrus ja aed jalle suures ohus.

Vaadake siis pilte ka ! Esimene pilt on kohe meie lahedusest aga klopsige edasi tagasi ka.
http://www.news.com.au/couriermail/gallery/0,23816,5053798-17382-19,00.html

Aaa, nii palju veel et kui siin kovasti sajab ja tammid taituvad, siis kuulutatakse ametlikult kogu pouaperiood loppenuks ning veetarbimine pole enam limiteeritud. Kui 2 aastat tagasi olid tammid koigest 20 % taitunud siis tanaseks on see tousnud 67 % ni ja touseb veel. Tundub, et vee puudus pole enam probleem.

Wellness, paevakava ja muu

2009-05-09T23:22:00.000-07:00

Motlesin, et panen siis veidi tapsemalt kirja, et mida ma hetkel opin. Uhes aines, nimi Wellness analysis (tervise-heolu analyys), opime diagnoosima inimese tervislikku seisundit. Vaadeldakse kuusi - nendekuju, marke, piki voi poikivagusid, umbritsevat nahka, kuunte narimist jne. Iga asi on mingi indikaator. Siis vaadeldakse keel -kuju, kattu, laike, vagu, serva, kas variseb voi hoiab uhele poole viltu jne jne. Jalle on koik mingisugused indikaatorid. Siis vaadeldakse veel nao nahka, kas naiteks suunurgad lohenevad, kas on punniline, kuiv, teatud alale tuleb mingi loove jne jne. Minu jaoks on koik vaga huvitav. Edasi opime kuidas erinevad vereanaluuse lugeda ja tolgendada. Kuidas aru saada kas uriin on korras kas hormoonid on tasakaalus, kuidas on kolesterool tase, veresuhkur, erinevate mineraalide ja ensuumide tase organismis jnejne. Lisaks opime veel (kesnuud ei kannata lugeda siis hupaku paar rida edasi) mida jareldada inimese valjaheidetest. Meie ulesandeks hakkab olema ka see, et kusitleme klienti nende valjaheidete kohta. Ainult nii on voimalik loplikult teada saada, et kuidas tapselt tema seedesusteem toimib, kus ja kas on viga ning mida tuleb teha. Mottetu on kedagi vitamiinide ja hea toiduga ravida kui tegelikkuses on ta soolestik poletikus, miskit ei imendu organismi voi ei suuda keha jaakaineid korralikult valjutada. Kokkuvottes on nii, et mitme erinevad indikaatori najal on voimalik diagnoosida. Kindlasti on vaga oluline ka koik see info, mida klient raagib ja mis ta ise tunneb. Siiani olen alles 2,5 kuud oppinud aga teadmisi on tohutult juba tulnud. Ma olen vaga rahul. Bioloogi ja keemia on nagu ikka aga meie keemia on tihedalt seotud meie erialaga. Kui raagitakse mis on hydrogeneerimine siis tuuakse naiteks margariin. Raagitakse mingist orgaanisileset uhendist siis tuuakse naiteks vaha, millega ounad ja sidrunid ja vee palju muud ule tehakse. Mulle kohe meeldib ! Aga see keemia ja biloogia mis me praegu opime on alles sissejuhatused. Tulemas on bikeemia ja spetsiifiline bioloogia. Ja mida rohkem ma opin sedarohkem on mul tunne, et ma pole mitte mingi soga ajaja a la ara kohvi joo, see on paha vaid et ma olen pigem kergemat sorti arstitadi, kes ravib inimesi opetades neid oigeid valikuid tegema.

Oppimisest veel. Siiani on koige kehvema tulemusega olnud keemia eksam, 78 % ja ulejaanud koik ule. Parim oli bioloogia - 94 %. Nuudseks on uks eksamisess labi ja kuskil 1,5 kuu parast tuleb jargmine. Alvinil on viimaed ponnistused, 2 nadalat spurtija siis on valma. Ja me vaga vaga loodame et edaspidi meie elurutm normaliseerub sestsenini on olnud vaga hullumaja. Ma voin teine kirja panna oma nadalagraafiku(pst, ma olen ju kodus haige ja mul on veidikene vaba aega).
Esmaspaev: aratus 6.00, kool 8.00 kuni 14.30. Koju tagasi jouan kuskil 15.30. Nalg on suur ning kui soodud joodud siis oppima. moni tund jouab oppida ja kiirelt mingeid asju kodus seada ning siis on sook ja varsti magama.
Teisipaev: aratus kuskil 8.00 voi varem, kool kuni 17.30 ni ja siis jooksuga toole. koju jouan tavaliselt 22.00 paiku
Kolmapaev: aratus ksukil enne 8.00 kiire oppimine kodus ja soogitegemine ning siis kooli. Tunnid loppevad jalle 17.30 ning koju jouan peale 18.00 jalle kiire sook ja pasu ja magama
Neljapaev: AINUS VABA PAEV :D:D:D uritan pikalt magada ja valja puhata. Hommikusook ja kohe oppimseks. Vahepeal teen lounat endale ja Alvinile, kes koolist tulemas ja kohe otse toole minemas ning kui Alvin kodust lainud siis opin edasi kuni 21.00ni
Reede: Aratus 7.30 kiire sook ja toole, tagasi jouan 18.00 ja reegline usna vasinud. Soome ja toimetame midagi ja magama
Laupaev: aratus 7.00 toole minek, tagasi koju jouan 17.30 soon kiiresti ohtust ning ootan, et Alvin autoga oma toolt tagasi jouaks ning votan ise auto ning lahen oma teise kohta toole. Koju jouan tavaliselt 22.30
Puhapaev: aratus 7.15 toole minek, kodus tagasi 17.00 voi hiljem. Puhapaeviti kaib Alvin tavaliselt turul odavaid juurikaid ostmas :D

Veel uks uudis. Raakisime oma uurileandjatega meie plaanidest. Rakisime et lahme siis ja siis ara jne. Kusisime, et kas ajaks, kui me kumbki pole Brisbane'is oleks voimalikveidi uuri alandada. Paneks internet ja tel kinni ja ehk veidi uuri pealt kokku hoida. nemad lahked inimesed teatasid, et terve aja kui me olemad ara oleme, ei kusi nad uldse uuri ning ajal mil Alvin ara on ja mina uksi siin ( kokku vottes on sllist aega kuskil 3,5 kuud) votavad nad minult ainult poole raha :D:D:D Ei no nad on ikk super inimesed. Oleme nendega mitu korda filmi koos vahtinud ja soonud ja nad on lahedad. Nemad on ka meiega rahul, et ei taha uusi inimesi otsia hakata ja neid raha ei huvita, pigem hea seltskond. Nii et see asi on super hasti lahenenud.

Veidi pilte meie koduumbrusest

2009-05-09T18:33:00.000-07:00

Kuna olin tegemas oma kooli tarbeks uurimustood ning uhtlasi pidin ka aretama retsepti ning tegema neis toitudest pildid, oli tarvis naabritelt fotokat laenata. Loomulikult kasutasime juhust ja tegime oma elamisest ka moned pildid. Naha on meie tanav, meie tanavalopp, ulessoit maja juurde ja pilte seest.

Vot selliste siniste sulgedega taidetud saabastega vudin mina toas ringi. Sest on ju KULM !!! Pikkade varrukatega pusa on alati seljas ja magatakse sokkide ja pidzhaamaga. Meile ei meeldi see kohe mitte. brrrrrrrrr.....

Nuud siis voin ametlikult oelda, et mina olen elus esimest korda Austraalias gripis. Siiani oleme vastu voidelnud, umberringi koik tatistavad ja kohivad, meie purakad ikka terved. Aga nuud niitis pooleks paevaks Alvini maha ja nuud on siis minu kord. Kaks paeva rajalt maas aga juba selgineb. Kovasti kuuslauku, sidrunit, juua ja c vitamiini.

Trahv ja pidu ja kool

2009-05-03T02:49:00.001-07:00

No nuud pole ikka ammu ammu kirjutanud. Vahepeal polnud meil pikka aega internetti ja siis tuli mul eksamite periood peale ning polnud mahti muule moelda. Aga mul on tunne et koik laks hasti. Bioloogia eksami tegin kuskil 94 protsendile, keemia, millega oli rohkem tegemist, 78 protsendile. Kahe aine vastust veel ootan aga need on ka head tulemused. Ja mis mind paneb veidi itsitama on see, et mind peetakse koolis targaks :D Eestis olin ma Oigusinstituudis uks harju keskmine, ei midagi erilist.

Siis sain mina uhel paeval trahvi. Selle eest, et turvavoo oli kinnitamata, no soitsin monisada meetrit ilma. Ja oligi vilkuritega auto minu taga ning peatasid kinni. Iseenesest vaga viisakad ja sobralikud jne. Uurisid mu juhlube, vaitsin, et need on rahvusvahelised ja ega nad vist lopuni aru ei saanudki et tegelikult pole. Raakisin neile pika jutu selle kohta kuidas Eesti on nuud Euroopa Liidus ja koik juhiload vahetati valja ja muutusid rahvusvaheliseks bla blba ja blaa. Lopuks teatasid mulle, et on sunnitud tegema ikkagi trahvi, hoiatust ei saa kohe kuidagi. No ja arvake mis summa siis oli ? Eesti rahas umbes 2500.- !!! Justnimelt, neljakohaline number. Ma kusisin veel ule, et kas see pole mitte eksitus jne jne. Ei, nii on ja nii jaab. Oiii ma olin siis tige, ma kahtlustasin, et nad on mulle maksimum trahvi keeranud aga hiljem teiste kaest kuulsin, et see summa on ikkagi suhteliselt fikseeritud, pole miinimumi ega maksimumi. Asjaolud ei loe vaid ainult fakt ise. No eks ma pean selle nuud ara maksma, jube.

Peale suurt sessi otsustasime Alviniga peole minna, et vaatame kohaliku klubi ule, seal oli tol paeval Ministry of Sound. Me kujutasime ette, et hea house pidu on tulemas aga nohh...... Koht oli iseeneset paris huvitav, kolm erinevat saali, luhtrid laes, palju rahvast, noored, mingid totsid kondisid ringi karkudel ja kostuumides. Ma tosiselt imestasin, et nad selle pikkuse juures pikali ei kukkunud, trugisid seal rahva vahel. No ja millist tantsu pandi, USKUMATU. Ikka mega mage ! Kujutage nuud ette kiitsakat noormeest, kelle kaks katt kaivad sunkroonselt ules alla nii, et kuunarnukk on vastu keha ja ainult kaevarred liiguvad ules alla ules alla jne jne. niii, nuud jalgadetoo. Astu uks pikk samm ette ning koverda seda jalga veidi polvest. Tekib asend kus tagumne jalg on sirge ja esimene veidi koverdatud. Nuud vaheta asendit IMEKIIRESTI selliseks, et teine jalg oleks ees ja esimene taga sirgena (ise pead jaama paigale mitte liikuma edasi, ainult jalad teevad vahetuse). Ara mingil juhul mingit puusaliikumist lisa vaid hoopis see raju katetoo. Kokkuvottes tekkib vaga nurgeline a la kriipsujuku tants. Ja vot nii pannakse hop hop hop ja hop. Aga meile tundus, et neil polnud eriti vohma sest peale moneminutilist rabelemist tehti puhkepaus :D Aaa moned osavamad tegid lisatrikki, keerasid naks keha teise suunda. :D:DD No meil oli ikka imestamist. Kokkuvottes oli lahe koos valjas kaia ja midagi muud teha aga pidu iseenesest polnud suurem asi. Aga kohutavalt oli terves peo piirkonnas rahvast, meeletult. Koik olid kuskile kakerdamas. Tibidel eranditult kleidikesed ja kingad, tundub, et see on taielik noue. Ei mingeid variatsioone, moni oleks ju voinud pukste ja topiga olla aga ei. Enam vahem sama luhikesed, moned muidugi ERITI luhikesed, aga uhtemoodi ules mukitud ja igavad.

Alvin uritab siin mone nadalaga joone alla tommata ja ongi personaalne treener, paberitega ja puha. Minul laheb juuni lopuni ning tulen eestisse kuskil 26 voi 27 juuni.

Praegu noktisen uhe kooli projekti kallal, kus tuleb teha vaike uurimustoo salitsulaatide allergia kohta. Mida sellise probleemiga inimesed peaksid sooma voi valtima. Lisaks teen retseptid ja fotod. Paris huvitav.

Koolist tapsemalt

2009-03-19T15:15:00.000-07:00

Ma motlen ikka tihti, et peaks jalle kirjutama aga aeg saab kuidagi otsa. Meil on vaga kiire olnud, kool votab kogu aja ara.

Nii, kuidas siis mulle minu uues koolis tundub. Kunagi kui lopetasin juura siis vandusin, et rsk mina enam ulikooli elu sees ei lahe. Jube ! Vaga raske aeg oli. Vottis igasugu oppimishimu ara kohe pikaks ajaks. Aga nae, piisas 13-aastasest puhkusest ja ma olen tagasi ulikoolis :) Ja vot meeldib.

Meil on opilasteks pohiliselt taiskasvanud naised, noori, kes otse keskkoolist tulevad minu arust polegi. Mehi ka eriti pole. Kas siis asi selles, et mehi nende tervis eriti ei huvita ning noored ei jaga veel matsu, et mis sa suhu paned mojutab su elu kvaliteeti. Tundub, et see teadmine saabub hiljem (kui uldse). Igaljuhul on meil ringi liikumas asjalikud ning informeeritud inimese. Tundub, et oppima tulevad need, kes on selle alaga mingil maaral juba varem kokku puutunud. See mulle meeldib, tostab kohe taset, sest tundides ei pea hakkama nullist pihta vaid saab kohe edasi porutada. Vahetundides votab enamus rahvast oma toidukarbi lahti, kus on kodus tehtud tervislik sook sees, juuakse pohiliselt vett, paljudel on teed kaasas aga moni muidugi pistab saia suhu ja ruupab kohvika peale. Kui teistes kohtades on alati kusitud minu kaest et " OI MIS ASJA SA TANA JALLE SOOD, MIS SEE ON, TATAR VOI ? OAAAAAK" siis selles koolis pole kellelgi mingeid kusimusi. Muidu mul on vahel lausa ule visanud, et kohalik elab energiajoogi ja kiirtoidu peal ning tuleb minu sooki kommenteerima ?! Misasja?! Sellise inimese arvamus pole kahjuks adekvaatne. Tema arvab, et ma olen mingi friik, sest toitun tervislikult. No ja ma ei saa mainimata jatta, et keskmine kohalik ei oska ja ei tee kodus suua ( jatame valja mikros soojendamised ja konservi tuhjendamised potti).

Uleuldse olen ma nuud aru saanud, et minu haridus on vaga teaduslik. Ei aeta mingit mulli, et vot tuleb teha nii janaa sest see on hea, vaid suur rohk on teaduslikel uuringutel. Niisama kagu ei aeta kuigi jah siin seal tuleb ikka valja, et paris koike pole voimalik toestada ja moota vaid mingid asjad lihtsalt on. Igas tunnis kus kaid soovitatakse lugeda uuringuid, analuusid, olla avatud erinevatele arvamustele ja aruteludele. Kui midagi utled siis pead oskama pohjendada, kui midagi kirjutad siis anna kohe viide jne jne. No ja muidugi, minu eriala toitumine kuulub ju suure haru alla Health Sciences. Varsti tuleb programmi isegi eraldi aine selle kohta kuidas lugeda ja selekteerida teadusuuringuid. Praegu tegelen siis suviti keemia ja bioloogiaga. Molemad on rasked ja VAGA mahukad. Kaid 2,5 tunnises loengus 1 kord nadalas aga siis pead lisaks kodus oppima veel a la 5-6 tundi, tegema harjutusi ja kokkuvotteid. See kehtib pohiliselt keemia ja bioloogia kohta. Hetkel on mul nii, et ainus vaba peav millal ei kai ei koolis ega tool on neljapaev ja see kulub praktiliselt 100 % raamatute taga. No pole hullu, teen endale asju selgeks ja harutan lahti nii et asi edeneb.

Vaga ponev aine minu jaoks on iridoloogia, see kus silma iirist vaadates diognoositakse tervist. Nuud ostsin endale selle pisikese luubi ara, millel on valgus kuljes. Saan juba teiste silmi vaadata. Eks see ole ka keerukas, et kuidas sa kokkuvotte koiki marke tolgendad aga ma usun, et see vilumus tuleb ajaga. Nii muuseas oeldes olen ma nii endal kui ka Alvinil nainud kull marke nende kehaosade voi organite peal, mis vastab tegelikkusele. Kui Eestisse tulen, votan oma luubi kindlasti kaasa ja hakkan koiki uurima.

Veel pean ma mainima, et ma ARMASTAN meie kooli raamatukogu. Kujutate ette, seal on koik sellised raamatud mida mina lugeda tahan. Lisaks veel DVDsid ja muud kraami. Kahju ainult et aega pole. Praegu elan kull nagu viimne nohik, sest iga voimalik hetk haaran kooli materjalid, loen rongis, bussi oodates, sellel ajal kui sook potis podiseb, tundide vaheajal jne jne. Pole vaba paeva ega pooltki paev ajuba ammu ammu olnud. Eks me siin uritame molemad oma koormusega toime tulla ja selles hullumajas kuidagi ellu jaada. Nuud on kull nii, etkorterit pole juba liiga ammu koristada joudnud jne. Aga Asjad lahenevad veidi siis kui Alvin lopetab oma kooli mailopus ara. Siis hakkab tema poole kohaga tootama ja elu laheb nati lahedamaks.

Aga et te koik teaksite siis ma EI KURDA ! Mulle meeldib selline kiire areng.

Koolis, appiii !

2009-02-25T13:35:00.000-08:00

No nagu arvata voite on elu kiireks kiskunud. Viimased 2 nadalat olen kooli vahet kainud ja tood ka veel teinud. Esialgu koolist endast ja inimestest vee palju ei arva aga eks varsti kommenteerin ikka. Enne kooli alustamist taisajaga tegin veel uhe eksami ara ja teises aines vajalikud kodutood ja kohe kohe peaks saama vastused ka teada. Joudsime ka korraks kiirelt aja maha votta ja tegime seekord linnas vaiksed tiirud. Mina panin ikka kleidi selga ja kingad jalga ja laksime praamiga soitma. Brisbane keskuses kaib vaga mugavalt kiirlaev. Kusjuures maksab tapselt sama palju kui rongi voi bussisoit. Me siis soitsime uhest lopppeatusest teise ja passisime molemaid kaldaid ja korghoonetega kesklinna ja veidi ka aarelinnu. Alguses oli ikka jube palav, paike kuttis nii et ajutoo seiskus :) Ma ikka kuuma vaga ei kannata, pole ma midagi ara harjunud + 35-ga. Eestlane ikkagi ju. Aga tagasisoit oli monus , sest siis teime vaikse vahepeatuse kuulsas Powerhouse's. Endine elektrijaam, mis nuud tehtud korda ning meenutab miniatuurset Liivakeskust. Samuti on kombineerunud toores, robustne kivi kaasaegsete trendiega. Sees korraldatakse kontserte ja on kohvik ja muu sotsiaalne tegevus. Me vaatasime veidi fotonaitust ning siis laksime jalle praami peale. Nuud oli juba monus ja jahedam, laksime dekile veesahinat kuulama ja joeohku hingama. Joe peal toimusid mitmed soudetrennid, moni mees soitis jetika, keegi wakeboardiga, siin seal jahikesed jne jne. Uurisime, et kas praam voi moni muu alus viiks meid ka ookenini aga esialgse info pohjal tundus, et ei. Jama eks ! Sattusime ka mega paikseloojangu peale. Kuna uhes taevaservas oli selge, ainult moned triibud ja trapsud pilvi, teises servas aga tume ja keerutav ja ahvardav, siis kokku tekkis kohutav varvimang. Vikerkaared, hele oraanzh, tumelilla taevas, mina ise armsa mehe kaevangus, nii oli tunne onnis ja romantishe :) Kudrutasime siis seal veidike ning laksme edasi kohvikusse.See meile ju meeldib :) Kohvikus kaimisel on ikka oma volu. Esitek sattusime hipide kohta, kus pakuti paris korralikku valikut taimetoitu, menuus oli ka oko toitu ja jooke. Mingi hull tum-tummitas nurgas oma kontrabassi, taustaks elektrooniline muss ja silmad pahumpidi aga kuna see meile eriti ei istunud ja loi pigem viltuse ohkkonna siis otsustasime peale head sooki edasi minna. Oli ju vaja millegagi ka maiustada. Nuud siis sattusime jalle kohviksse Three Monkeys. Mitu korda juba kaidud aga kuna neil on suur valik teesid ja kooke siis sinna porutasimegi. No selline see kiirpuhkus siis oli. Koju tagasi, jargmiseks paevaks ettevalmistused soogi ja riiete osas ning tuttu ara.

Koolist ainult niipalju, et alguses ma vaga pabistasin, et keemia tunnid ja bioloogia tunnid lahevad mul keele tottu vaga keerukaks aga tundub et asjata. Asi pole mitte niivord keeles kui aine keerukuse. Tana naiteks istusin uhtekokku 8 tund laua taga keemiat lahti motestades. Aatomid, ioonid, elektronvaljad, koovalentsus jne jne see koik tuleb selgeks teha. Samuti rakuehitus ja koikide rakus olevate vidinate funktsioonid. Tempo on kiire ja maha kukkuda ei tahaks seetottu ongi iga minut arvel ja kuhugi ei minda ilma koolimaterjalidetta, sest akki teib moment ja sab vihiusse pilgu heita. Raamatud on ca 1000- kuni 1200 lk paksud ja detailsed. Ja ma armastan seda koike !!! Ponev on, m tahan teada, miks , kas kuidas, miks mitte teisti jne jne. Taan kusimustele vastuseid ja motetele seoseid.

Tool ei kaima enam mitte 35 -40 h nadalas vaid koigest kuskil 22 ja sellest peaks piisama et ara elada ja isegi et veidi korvale panna. Rohkem ei taha sest oppimiseks on aega vaja.

Oppimine, varvas ja muu

2009-02-14T21:38:00.000-08:00

Kes siin kusis oppimisest siis sellest niipalju, et praeguseks on mul mitmed kodutood tehtud. Naiteks aines, mis opetab kliinikus tootades ennetama nakkuste levikut ja muid jamasid (Safe Practices) on mul 2 tood tehtud tulemusele 25st punktist 24. Lisaks sain eile tehtud Esmaabi kursuse, mis on vajalik, et praktiseerida kliinikutes. Teine aine, mis kohe kohe tehtud saab on Foundations of Communication and Councelling. Selles aines sai vajalikke psuhholoogilisi teadmisi, sest toitumisnoustajana on vaja seda osa ka teada. Kuidas kliendiga kaituda, kuidas motiveerida, kaituda vihaste klientidega jnejne. Mulle see aine vaga meeldis. 23ndast Veebruarist hakkab mul 5 uut ainet. Biokeemia, anatoomia ja fusiloogia, iirise analuus (see kus silma iirisest peegeldab inimese tervislikku seisundit), tervise analuus ning toit kui ravim II osa. Igaljuhul olen ma vaga ponevil ja juba uudistan oma keemia opikuid. Lisaks tahan veel votta aine, kus opetatakse uurimustulemuste tolgendamst ja seda kuidas orienteeruda meeletus uuringute maailmas ning osata sealt koige padevamad valja selekteerida. Alati on ju see probleem, et misiganes uurimistulemusi sul vaja on, need kuskilt ka leiad aga kusimus on selles, et millele tuginedaja millele mitte.

Nii, varbast. Juhtus onnetus. Eile hommikul olin platudega koogis kiviporandal ning kuna need plaadid in imesiledad siis paari veetilga parast libastusin. Vehkisin nagu loll, et tasakaalu saada aga lopuks sain hoopis kapi aarest kinni. Kaks varvast aga kaisid krokkkkkks tagurpidi.... ouchhhh. Nuud on siis pikem varvast veits vigane, korralikult kaia ei saa, komberdan. Alvin konstrutitas mulle mingi toe umberja fikseeris ara aga onneks mulle tundub, et luud jaid terveks, ainult mingi kooluse rebend voi midagi sarnast. Aga jube tuutu on !!!

Mis siis veel. Niisama teile teadmiseks, et meie osariigist kolmveerand on uleujutatud. Asi pole uldse enam naljakas, sest see on kestnud osades piirkondades ligi kaks kuud. Igapaevane asi on lehtedest vaadata pilte kuidas paadiga soidetakse tanaval voi istutakse elutoa diivanis, nii et 40 cm vett katab porandaid. Teed endiselt kinni, abi vajatakse palju. Probleemiks on ka krokodillid, kes on nuud paasenud liikvele ning kaivad inimesi napistamas. Mitu inimest on surma saanud. Teine jama on moskiitodes, sest need on nuud eriti paljunema hakanud ja pohja pool on hakkanud levima dengue palavik. Ma tapselt ei tea mis see on aga teatud juhtudel surmav.

Bye, bye Lorenzo !

2009-02-13T03:16:00.000-08:00

Meie kesklinna restoranis tootas monda aega uks itaalia poiss Lorenzo. Kuskil 3 kuud olime koos tool. Veidike omamoodi tuup, kokutas, inglise keelt vaga hasti ei osanud aga iseenesest tore inimene. Meeldiv koos tootada jne. Tema nimelt siin oma kihlatuga, reisid aasta Austraaias, kaisid vahepeal Uus-Meremaal ja Fidjil, tegid tood ja puhkasid. Oma kodumaal tootas Lorenzo koolitajana personali teemadel. Vanust kuskil 26 ja selline siiras inimene. Meie juures tootas ta eelmisel laupaeva viimast paeva, et puhapaeval oma uurikorterist valja kolida ja teha mooda rannikut uks ots tuntud Arlie Beachile. Nii, mis siis selles nii erilist on, et ma siia kirjutan ? Lorenzo on nuud surnud ! Taielik shokk kui toole joudsin ! Uskumatu ! Meie kulmkapi uksele oli kleebitud valjavote esmaspaevasest ajalehest, kus oli suur pilt neljast itaalia noorest ja siis all teine pilt kus naha hunnik tuletorjeautosid ja kiirabi ning tee aares taiesti maatasa polenud autode hunnik. Neli itaalia noor olid teinud avarii tuntud maanteloigul. See tee on pikk, sirge, ilma igasuguse korvalise meelelahutuse ja vaatamisvaarsuseta ning juhtidel on kaduvus seal magama kukkuda. Toimuski kokkuporge vastu tuleva autoga, kus 2 turisti said otsekohe surma ning nende iskud veel teadmata. Lorenzo seltskonnast jai ainukesena ellu tema kihlatu kuna suutis autost valja joosta vahetult enne kui see pauguga polema plahvatas. Koik muu poles kiirelt maatasa. Ajalehe andmetel pole tudrukul midagi fuusilist viga, kull on aga suur psuhholoogiline trauma.

Seisan siis seal kulmkapi ees ja vaatan seda suurt pilti ning siis neid autorususid ning olen totaalset tumm..... keha laheb tuimaks ja pisarad voolavad. Motlen Lorenzo peale, tema noore elu peale, selle peale kuidas ta kokutas voi kodus peale tood spagette tegi aga eriti motlen tudrukust kes peab elu lopuni olema nii tugev et elada ilma abikaasa ja heade sopradeta. Ja ta on vooral maal, tuttavaid sugulasi toeks pole ning oma sobrad saab kodumaale kaasa votta ainult kirstus..... Malu ta puhtaks ei puhi, aega ta edasi keerata ei saa, valu mitte tunda pole voimalik, koik tuleb tal endast labi lasta, selgeks moelda, leppida ja minema lasta. Minema lasta nii, et mingid "aga'd" ja "miks'id" teda kummitama ei jaaks ning elu ei pidurdaks.

Tanane paev oli varvideta ja hapnikuta ning silm jai tihtilugu kuskile distantsile seisma. Selle poisi surm on mind koigutanud ja ullatavalt sugavalt. Me polnud tool parimad sobrad. Voib olla lihtsalt asjaolu,et elu voib JARSKU muutuda, hairib mind. Pole garantiid, et sul on kallid inimesed alati votta, kurat kull aga homme voib koik olla teisiti ju ! Pohimotteliselt olen ma seda ju alati teadnud aga miks see mul meeles ei pusi ? Miks ma ei suuda momenti nautida kui ta kaes on ja olla rahul lihtsaga ?

Uudistes oli nii
http://www.abc.net.au/news/stories/2009/02/10/2487353.htm

Metsatulekahjud !!!

2009-02-11T17:13:00.000-08:00

No nii, asi ongi ulimalt tosine, sest Austraalias on praegu ajaloo suurim looduskatastroof. Melbourne'i kandis on mega tulekahjud, moni paev tagasi oli korraga lausa ule 30-ne polemas ning vaga mitmed neist polesid taiesti kontrollimatult. Praeguseks on enamus kustutatud ja kontrolli all aga kahjud on olnud tohutud. Praeguse hetkeni on surnud 181 inimest ning 80 on kadunud aga kardetakse et surnute arv voib tousta lausa 300-ni. Kodutuks on jaanud 5000 inimest ning mitmed elurajoonid, farmid maatasa polenud, koduloomad kadunud ja kardetakse, et ule miljoni metslooma hukkunud.
Ja teate mis mul peaaegu pisara silma vottis ? See kui telefoniga filmitud videoklipp naitas kuidas kohalik tuletorjuja andis korbenud koaalale pudelist juua ja kuidas see mehe kae kulge klammerdus ja kaanis vett. Inimesed veel saavad ise hakkama aga vot loomade koha pealt olen ma eriti nukker.
Vaadake ise http://www.youtube.com/watch?v=-XSPx7S4jr4
Igal juhul on ta elus ja paraneb. Kusjuures muidu on koaalad vaga pelglikud ja valdivad inimesi aga see loom mitte.

Kohalikud on muidugi ulivastutlelik ja annetavad tuleohvritele koikvoimalikku alates riietest ja soogistkuni lausa sooda ja heinani, mis laheb koduloomade tarbeks. Raha on kogutud kovasti ule 50 000 000 dollarija see veel jatkub. Tohutult on tol vabatahtlikke, kes on nous magama ei-tea-kus ja valmis panustama oma ressurssidega nagu auto, bensiin, aeg jne jne. Suured veokid teevad tood, lastele on ajutisse laagritesse tulnud kohalikud soprditahed meeleolu looma jne. Peamnister konnib ringi ja toetab inimesi ning psuhholoogid teevad tood. Isegi pangad on tulnud vastu laenu tagasimaksete ajutise peatamisega jms. Nii et koik on koigile suureks toeks. Tore ju seda vaadata.

Meist jaab see ala ikka kovasti ule 1000 km eemale nii et meid ei ohusta, kull aga vaatan igal voimalusel uudiseid, et teada kuidas inimestel ja loomadel ikka laheb.

Lugejatele !

2009-02-10T13:40:00.000-08:00

Nii, teil on kull tore ja huvitav lugeda minu postitusi aga arvestage asjaoluga, et minul on vaga igav neid postitada kui vastukaja ei tule. Seega mul oleks teine kord kirjutada kull aga ma ootan, et rohkem vastuseid tuleks, sest siis tean, et see jutt on nuud mitmete poolt juba loetud ja tuleb kiirelt jargmine panna. Ja muuseas, mina tahan ju ka teada kuidas teistel laheb mitte ainult oma seiklustest kirjutada. Nii et andke mulle ka marku kes loeb ja mis maailmas toimub. Mottetud seigad tunduvad tihtilugu teistele ikkagi ponevad !

Kiire olnud !

2009-01-30T16:22:00.000-08:00

Kui ma pole ammu kirjutanud siis voib arvata et on kiire olnud. Teen siis vaikse update. Juhtunud on muidugi palju ja koigest ei joua kirjutada aga need asjad mis meenuvad, mainn ikka ara.

Mul on uus projekt. Olen algaja-aednik ja istutan ja poputan igasugu taimi. Alvinit jattis alguses kogu see vark kulmaks aga niipea kui hakkas midagi sellist tulema, mis juba suua ka kolbas, siis kiitis asja heaks. Peale maitsetaimede olen pottidesse pannud ka tomati, oa, tsilli, minipaprika, mugulsibula ja muud trani kasvama. Ja mul on kohutav hasart peal. Iga paev kain, ok ok, mitu korda paevas kain ikka vaatamas et kas juba kasvab ja kui kiiresti kasvab ja kas juba on punaseks minemas jne. Ma voin tukk aega seal ees kukitada ja imetleda, tohutult teeb roomu !!! Minu kasvandikud ikkagi. Olen neile siis spets keemiavaba mulda otsnud ja umber istutanud ja isegi veidi infot viitsinud lugeda, et kuidas asi peaks kaima. Vot nii ! Eksma anna teada kui esimene uba voi tomat voi paprika soogivalmis on. Muuseas te voite koik kadestada sest siinses kliimas peaks valmis tomati saama 45 paevaga (seemnest pandud). Sellise tempo juures peab minu karsitu iseloom isegi vastu :D

Nii, ms siis veel, kaisime reggae festivalil. Tegime endale uhe peava vabaks ja loogastusime keset seda hullu oppimise ja too tralli. VAGA LAHE OLI ! Votsime kaasa omad keebid, kodus tehtud banaanipannkoogid, mati ning laksime ja laotasime kogu oma krempli laiali, hakkasime mugima ja nautisime kontserti. Hiljem laksime lava ette ka. Shaggy, UB40, Arrested Development, Inner Circle, ja loomulikult Ziggy Marley olid koik vaga lahedad. Zhaggy pidi loomulikult ikka oma alakehaga tootama ja teatama peale vihma sadu, et ega tema tahabki, et koik daamid oleks "moist" (ingl keeles):D Uldse meile tundub, et see kesklinna piirkond (South Bank), mis asub siis kahel pool joge, on avastamist vaart. Seal saaks suure vaateratta peale minna, kondida mooda botaanika aeda, minna vaiksele praamisoidule pikki joge ules ja alla, voi uudistada basseinide ja ranna kompleksi umber, kus on ka ridamisi soogikohti jne. Vaga maitsekalt ja hubaselt disainitud - parasjagu lopsakas, igal pool vaadid ja palmid. Seal on ka lahe sild kus saavad ainult jalakaijad olla ning vaga lahe on silla keskelt siis uudistada vasakule ja paremal, no ja erit meeldib mulle seal imetleda koike seda linna sara.
Muuseas kontserdile ei lubata lapsi kaasa votta ( paris pisikesi ma motlen) siis oli veel ridamisi asju mida ei tohtinud votta aga koigil oli ala fotokas, vihmavari jne. Aga mis meid molemaid pani imestama oli see, et miks joogipudel muudi AINULT ilma korgita. Et mis imelik turvanoue see on ??? Oeldi, et regulation on selline...Kui keegi teab siis valgustege mind ka palun. Uhesonaga oli terve uritus vaga lahe ja otsustamise, et kaime ikka tihedamini valjas. Siin void ju minna monster trucke vaatama voi motovoistlusi, ooperit, tiibeti festivali, iluuisutamis, tenniseturniire jneje. Valikut on palju. Ukskord kaisime tookaaslase Karmeniga (eesti plika) kasutatud raamatute muugil, igast kraami ja vaga odavalt, kuski 2 miljonit raamatut muugil ja hinnad monest kroonist sajani. No me ikka molemad leidisime uhtteist. Mina toin koju ka kokaraamatu, mis on minu elu parim !!! Sain sellist inspiratsiooni nii et moku sain siin tihtilugu midagi uut maitsta - banaani pannkoogid, porgandikook, quiche, jne Superhea vegetarian cookbook !
Siis kaisin mina Karmeniga ja 2 tookaaslasega kohvikus Three Monkeys ning hiljem jazzuklubis ja koige lopuks veel kohalikus RAMEDAS ooklubis, kus purjus backpackerid teinetest taga ajasid. Kusjuures uks tots tuli meie lauda, purjus ja suure naeratusega, kusima et kas meie 2 kenat tudrukut ei taha kahe kutiga tema lauast minna ja sona otseses mottes keppi teha ??? Vot nii otse kaitutakse siin. Mul oli suu lahti imestusest aga Karmen raakis, et ega see ebatavaline pole, et talle on ennegi ligi tuldud ja kusitud ( kusjuures viisakas klubis), hey gorgeous do you wanna have sex ? Pole siin pikka juttu midagi, koik pidid teadma, et ollakse valjas ainult uhel pohjusel ( mind naiivset muusika ja tantsuhuvilist naerdakse vist valja) ja keegi mingit tsirkust tegema ei hakka, minnakse kohe asja kallale. No mind see vark ikka hairib tugevalt, olen ma nuud kuivik voi vanaeit voi misiganes, aga mulle selline labane peale surmine ei istu. Kusjuures totsid panevad ju lahkelt koik letti mis neil on. Rinnad pushitakse VAGA nahtavale ja kurgu alla, kleit olgu ikka minimast minim, kusjuures rame tselluliit ei sega kedagi voi see, et su kehakuju ei kannata mingilgi maaral sellist riietust valja. Pole midagi, liha letti ja laks !!!

Nii, mis siis veel ponevat. No minu jaoks oli vaga huvitav minna Alvini kooli kliinikusse kus samamoodi opilased teevad praktikat. Tegin pissiproovi , mis analuusis minu kehas olevaid raskemetalle ning selgus et koik muu on ok valja arvatud elavhobe ja seda arvatavasti kala soomise tottu, sest hobeplomme pole minu konagi olnud. Siinjuures VAGA OLULINE teadaanne koigile, kellel veel on need plommid suus ! Need tuleb koige esimeses korras ara vahetada, sest see elavhome immitseb teie kehasse terve selle aja ning ladestub kudedesse ja eriti muuseas ajju, pohjustab naiteks alzheimerit. Oeldakse, et kui tervis on tuksis ja need plommid on suus siis peaks plommide eemaldamine olukorda tunduvalt parandama, ka vanematel inimestel tuleb selle peale moelda. Ok edasi, siis voeti mult veel tilgake verd ning vaadeldi megamikroskoobi all. Jube lahe !! Nagi ara kui palju on mul valgeid vereliblesid ja punaseid, kas nad moodustavad liiga palju klompe, milline on nende kuju ja suurus, palju on minu kehas vabasid radikaale jne. Kokkuvottes oeldakse sulle kas mingeid aineid on puudu, kas su kehas on poletikulis protsesse ja kui on siis kui tugevalt, kas on allergiat, kuidas su sooletiku seisun on jne. Vaga ponev oli kogu seda arutelu kuulata. Minul midagi katastroofilist ei leitud ku etveidike allergiat, veidike poletikku ( see minu borrelioos endiselt), rauda voiks suts rohkem olla ja et soolestiku seinad on vist sutsu kehvakesed. Nende diagnoosdega lahen nuud omakooliopilaste juurde, kes on minu borrelioosi ravinud, ning see aitaks ravi parandada. Vaga ponev igaljuhul.

Majandussurutisest ka. Siia hakkab ka ikka vaikselt hiilima, kaevanduses, luksjahinduse, jaekaubanduse inimesi jarjest vallandatakse. Mega hnnad autodel, reisidel, plasmatelekatel jne jne. Alvini tookoht voib olla ohus sest firma laheb pankrotti ning arvatavasti keegi seda ara eiosta. Aga see pole meile mingi katastroof, tood leiab endiselt, pole probleemi. Siis on siin veel mngid spetsskeemid valja tootatud, et kohalikku toodangut kaitsta. Oudne promokaib, et ainult oma kaupu tarbitaks, promotakse sisetursimi jne. Eile kuulsin, et maksumaksjatele tahetakse jarjekordne rahasust teha a la 7500.-eeku, et need siis laheks ja raiskaks selle kuskil ara. Siis toetatakse lapsi uue kooliaasta puhul, alandatakse laenuintresse, tehakse megasoodukaid esmastele majaostjatele, toetatakse vaikefirmasid, et nad tootajaid lahti ei laseks, pakutakse tasuta katuseisolatsiooni, et energiatarbimist vahendada. Muuseas kunagi andis riik isegi toetust, et pered ostaksid veesaastlikud pesumasinad. Seda pohjusel, et siin riigis on VEE PUUDUS. Brisbane'i tammid on koigest 45 % tais aga see on isegi hea, sest paar aastat tagasioli hullem pod ja siis oli taituvus koigest 20 %. Dushi all tohib kaia 4 minutit korraga, autot voolikuga pesta ei tohi ja voib ambriga teatud kuupaevadel (paaris majad paaris kuupaevadel ja paaritud paaritute kuupaevadel) Muusea see ei ole nali !! Aeda kasta ei tohi, nousid soovitatakse pesta veega taidetud kraanikausis mitte lasta veel joosta jnejne. Aga praegu on lootust, et see La Ninja (ilmastiku nahtus mis seostub suvaookeni hoovustega) annab nuud seitsmele aastale leevendust ja toob vihma ja tormi. Ja minu aruston ikka erinevus kull, sest 2007 aasta novembrist oli toimunud El Nino muutus La Ninjaks ja vot on kull teine lugu. Aga akki uputab liiga ? Naiteks pohja Queenslandis ( meie osariik eks) on meeletud uleujutused, seal on mitu orkaanui ule kainud ja meeletult sadanud a la 5 tunniga 100 mm ja asi on tosine olnud juba ule kuu. Vahepeal andis jargi aga siis tulid uuesti vihmad ja inimesed on pidanud evakueeruma, helikopterid kaivad paastmas voi toidupakke viskamas, teed on totaalselt araloigatud, linnadele ei saa ligi jne jne. Voite ise pilte vaadata.

http://www.news.com.au/gallery/0,23607,5037202-17382-6,00.html
http://www.news.com.au/gallery/0,23607,5037202-17382-2,00.html

Ja samas oli Melbourne's nadalate kaupa +45 ja inimesed kukkusid tanavatel pikali. Vot nii see kord. Nuud tuleb jalle asjalik olla.

Pudulojused

2009-01-15T14:04:00.000-08:00

Motlesin, et panen siis kirja, mis ja kes meil siin umberringi eksisteerib. Varem juba mainisin, et meie maja asub tupiktanava lopus. Siin on vaike roheline sopike ja maja taga on meil ka puud ja vosa ja rohelus. Seega on siin lindudel palju tegemist, oudne kadistamine ja svidistamine kaib. Kujuures paris palju on kuulda ka kraaklevaid papagoisid. Paiksetousu ja loojangu ajal kaib jube majandamine, ei tea kas jagavad et kes, kus ja kellega magab. Siis on meie majanaabritel ( need toredad inimesed, kellega ikka kooki ja teed vahel teeme) on kaks kassi, uks neist kolme jalaga. Aga ta on vaga tore, seltsiv ja tundub, et peab meist lugu. Tihtilugu lesib meie ukse ees ja nuhib ennast Alvini tenniste vastu. Tuppa me teda ei lase aga kaime kordamooda oues sugamas, siis ta vahel lakub meid oma julmkareda keelega ja hammustab varbast.

Loomulikult on siin igasugu nelja- kuni sajajalseid putukaid ja ullatus ullatus, liiga paljud neist saavad ka meile tuppa. Mind paneb vahel ikka imestama, et Murwillumbah's, mis asus keset loodust ja rohelust, ei olnud toas mingisuguseid ootamatuid kulalisi, aga siin linnas tihtilugu keegi ikka ehmatab. No amblikke on igasugu mootu, paris mottetutest tegelastest kuni suuremate ja karvasemateni. Uksvahe meil oli selline tegelane toas, kes koik ohtlikud amblikud ara havitab. Alvin arvas, et oleks vaga hea teda toas hoida. Mulle see idee loomulikult ei meeldinud ning iga kord kui nagin seda tuupi kuskil kiirelt silkamas, kais judin labi. Oluline oleks vist ara mainida ka see, et ta oli koos oma keha ja jalgadega minu peopesa suurune. Eriti tore on teadmine, et oosel pimedas vetsu minnes voib ta kuskil sinu trajektooril olla !!! No igaljuhul ma eriti temaga ei harjunud aga lopuks ta vabatahtlikult lasi jalga. Alvin teab esmaabi kursustelt raakida, et koiki amblikke, mis on sinu sormekuunest suuremad, peab kartma, sest neil on teoreetiliselt voimalus sind murgitada. Kes siis veel liiguvad, aaa, prussakad, no krt need ma loon kull maha. Kusjuures siin on nad ikka mehemootu, a la minu napu pikkused. Siis liigub oues veel igasugu sisalikke ja mutukaid. Uks tore tegelane geko kaib ohtuti meie koogiakna vorgu peal putukaid puudmas. Nii armas on vaadata labi vorgu tema valget nahkjat kohtu ning suuuuri iminappadega jalgu. Meie soome ja tema ka :D Tal on vaga valedad liigutused. No ja pohitegelane on muidugi opossum. See tuup prantsatab oosel meie maja katusele ( teeb ikka paraja kolaka kull) ja siis tatsab ule terve katuse pata-pata teise maja otsa ja siis kukutab meie magamistoa kohal ennast maha. Seal on tal mingisugust tuhnimist ja puherdamist vaja teha ning siis on moneks ajaks jalle rahu majas. Vaga lahe on kuulata , mis oosel umberringi toimub, kes kus majandab. Vahel kaib kassidel ka mingi jube kaklemine ja territooriumi kaitsmine.

No ja meie larmakad majanaabrid, kes peale joulusid kuidagi VAGA tuutuks muutusid, on nuud vaiksemaks jaanud, ptu, ptu, ptu. Me kahtlustasime, et nad olid endale jouludeks mingi mega kodukino susteemid ostnud koos surround systemiga. Vaga jarsku muutusid larmakaks. Alvin kais siis kaks korda viisakalt arutamas ja raakimas, mille peale peremees arvas, et see asi on bloody ridiculous. Keerasid veidi voluumi maha. Siis kais meie majaomanik kaks korda raakimas ning viimane kord kuulsin kuidas proua oma kareda vanamuti haalega kraaksus, et neil pole midagi muutunud ja nemad kovasti ei kuula telekat jne jne. Uritas asja kellegi teise kaela ajada ja meid sajatada. No aga praeguseks hetkeks olema juba 4 paeva taiesti rahulikult madaga saanud. Ei tea siis kauaks seda lobu on.
Meie larmajatest naabritest.

Mmmmmmmm.....

2009-01-09T00:30:00.000-08:00

Ma sain just hakkama uhe megahea kodutehtud jaatisega no ja ma kohe pean oma roomu jagama !! Ma raakisin, et me ostsime hiljuti saumiksri ja et see on nuud meie lemmik tooriist. Nii, ja tana mina votsin siis sugavkulmast uhe suuuuure, priske ja punaposkse mango valja, loikasin tukkideks, lisasin uhe ouna ja sutsukese jogurtit ning kaiasin sudamest. Ja mis valja tuli, JAAAATIS ! Pesuehtne kreemine, kulm ja suus sulav jaatis. Krt, oleks seda nippi ennem teadnud oleks juba varem teinud. Muuseas, ALvinit pole kodus nii et ma siin pingutan praegu et see keresse keerata :) Alvin toi viimati turult kaks kastitait mangosid, hinnad olid taiesti uskumatud ja siis ta laks hulluks ja ahnitses neid megakogustes. Panime osa sugavkulma sest koike poleks suutnud ara havitada ja ma teadsin kull, et kulmutatud banaaniga saab ka sellist jaatise trikki teha aga ma ei teadnud et see nii ehe jaab. Nii et proovige banaaniga teha, pange sugavkulma, siis hakseldage ara ja lisage mingit paksemat kreemist jogurtit ainult sutsukese, mingit maitset ka veel, kaneel ja muud vurtsid ( peaasi, et mingit vedelat ei lisa nagu mesi jne) ning ajage ringi. Superhea tervislik maiustus.

Head uut koigile !!

2009-01-02T03:13:00.000-08:00

Ma motlen sona otseses mottes, et sellel aastal tuleks palju uut mis oleks hea.
Peale joule kaisime meie shoppamas, siis on aasta parimad allahindlused, void leida isegi kuni 75% alesid. Kaisime siis Brisbane uhes suurimas ostukeskuses nin kujutate ette, et juba parkimisega laks jamaks. Alvin tead raakida, et ostukeskus ise on kuskil 1 km pikk, terve selle alune on parklat tais, lisaks veel oues spets ala, umruskaudsed tanavad jne jne. Absoluutselt koik koihad olid tais, pargiti muruplatsidele risti ja poiki, korvalolevatesse parkidesse jne. Meil vedas sest suskasime oma auto kuskile korvaltanavasse muru peale ara. No ja sees oli loomulikult hullumaja. Parimates poodides olid jarjekorrad, et saada riideid proovida, et saada maksta, et saada sisse. Meeletu. Sees ei olnud voimalik normaalselt kohvikust suua saada ega midagi. meil oli kindel plaan, et mulle leida kleit ( minu sober karvane jouluvana nimelt tahtis oma naisele kena kleidi osta) ja saumikser. Uskumatu aga kolmandast poest leidsime kleidi, kuuendast poest sai Alvin endale anatoomia opiku vaga hea hinnaga ning uheksandast poest saime saumiksri. no ja nuud ongi meil uus manguasi. Kogu aeg on pohjust jalle apelsini, mango, jogurti smuutisid teha. Vahel lisandub piparmundi lehti, seemneid, mett voi muid puuvilju. Jube hea ikka. Parim kodumasin uldse !!! Roppvasinuna ja tudinuda joudsime koju ja nuud ei taha enam tukk aega shopata.
Eks igauks vottis aastavahetust erinevalt ette aga meil polnud seekord miskit erakordset. Ma olin kolmapaeval kella 23ni tool, tulin koju, tegin dushi ja siis sattisime ennast minekule, et jalgida vahemasti ilutulestikku. Alvin ostis meile vaikse tunni okojaatist ( jaatis on ju tegelikult paha ja seda tuleb valtida nagu margariinigi) kuna arvasime, et aastavahetuse moment tuleb kasvoi natukenegi tahtsamaks teha. Haarasime kaasa ka kaks supilusikat. Et veelgi pidulikkust lisada siis ma panin selga ka asja jouluvana kaest saadud kleidi. Arvasime siis, et meie tanavanurgalt ( muuseas meie tanava nimi on Basand Street ja kes tahab see naergu, me saime esimesest muhelemisest juba ule) on hea vaade. Laksime 10 minutit enne sudaood kohale ning valisime endale hea platsi. Kusjuures me polnud uldse ainukesed, moni oli lausa camping toolid kaasa votnud ja dringid ja puha. No t@otas tulla hea ilutulestik, sest rahvast palju ja asukoht toesti hea. No ja siis keegi karjus happy new year ja me vahime lolli naoga ( voidu jaatisetunni tuhjendades) et kus see suur pauk siis on. No ja vaatame, vaatame ja siis mina, kes naeb kaugele hasti eks, markan et jaaaaaaa, kuskil imekaugel linna teisel kaldal on naha mingit punast ja rohelist kuma. Tore eks. 15 minutit kommutati vist paris korralikult aga me olime lihtsalt vales kohas. Liiga kaugel ja vist mitte piisavalt korgel. No jahh siiis, musitasime teineteist ara ja soime jaatise lopuni ja tulime koju tuttu ara. Hommikul oli mul kohe jalle too ( riiklik puha ja siis makstakse kolmekordset tasu) ning vastutustundelisena kobisime teki alla. Tana siis kusisin tool eestlaste kaest, et kuidas nende ilutulestiku vaatlemisega oli. Nad elavad ju praktiliselt kesklinnas. Neil oli jalle teistsugune jama, magasid momendi maha, olid sel hetkel autos, et soita mae otsa. Nii et koik jaid ilma, meie oigel ajal vales kohas ja nemad valel ajal oiges kohas. Ahh pole hullu, jargmine aasta proovime planeerida paremini.
Uurime jargi kus mis toimub, loome linnakaardi lahti, uurime eelnevalt pinnavorme ja eesolevate majade korgust, kalkuleerime kohale soitmiseks kuluvat aega, parkimiskorda ja ilmastikuolusid ning siis peaks onnestuma naha kull :D

Mis siis veel toimub. Viimastel ohtutel on meie naabrid vaga larmakad olnud. Ma VAGA VAGA loodan, et nad tunnetavad majanduskriisi ning pole endale ostnud uut kodukino tehnikat, sest telekas on larmanud peaaegu igal ohtul paris ohjeldamatult. Uks kord Alvin juba hakkas minema, et neid korrale kutsuda aga poole tee peal avastas, et tegu pole mitte korval olevate naabritega vaid ule ule jargmiste naabritega. Kujutate ette kui larmakad nad voivad olla. Vahitakse mingeid filme ja uudiseid nii et inimesed kolm maja edasi kuulevad kova pingutamise peale isegi teksti. Igaljuhul seekord kui ta laks siis olid nad monda aega vait olnud ning selleks hetkeks polnud kedagi kodus. Alvin kusis siis korvalt naabrilt, et mis tema asjast arvab ja papi utles, et neil konditsioneer undab, telekas mangib ja nemad suurt midagi ei kuulegi. No akki on viga ka kuulmises, ma ei tea. Meie, kes laheme reeglina vara magama, ei kasuta konditsioneeri ja tehnika meil ei uurga, tahame rahu ja vaikust. Ma veel vaatan mis sellest teemast saab aga kui veel larmavad siis saadan Alvini peale.

Siis ei saa ma mainimata jatta, et lopuks ometi kaisime rannas. Ma peaaegu et noudsin ujuma minekut ja rannas suvitamist. Tahtsin ule pika aja koos midagi monusat teha ja seekord ranna poole soita, mitte magedesse. Sinna soit oli veidi piinarikas, ummikud, palav, tuutu aga kui lopuks kohale joudsime siis kilkasin kull. Oi ma olin rahul !!!!!! Nii igatsesin seda soolast mereohku ja tahtsin, et tuul mulle nakku ja juustesse puhuks. Nii on inimesel ikka hea olla ! Votsime kaasa ka jogurtit ja shokolaadi ( tegime jalle pahandust :) ), loime oma tekid liiva peale laiali ja olime nagu kaks turisti klooga rannas :) Minu jaoks on see ju taielik eksootika, ma ei kai kunagi rannas, ma elan ja tootan rannas ja juhul kui olen kuskil puhkamas ja reisimas siis ei kuluta kunagi aega rannas vedelemise peale vaid kogu aeg kaib mingi action. No vot ja nuud oli teisiti ja mulle meeldis. Kohe kui joudsime asjad maha panna kamandasin Alvini vette ja noudsin suplemist. Alguses tundus et pettumus, vesi taitsa jahe aga kui veidi polvini vees solistada siis juba kutsus kull. Ja mina, kes ei tule vette alla + 25 kraadi, sulistasin seekord ikka kogu monuga. Nagu mingi kuueaastane ! Tegin konnahuppeid ja vesivoimelmist ja viskasin ennast lainesse kull kohuli kull selili,pea ees, jalad ees, vahtisin merd ja taevast, suu kogu aeg korvuni, ujusin krooli ja konna ja millimallikat, nagu uhele keskealisele 30 aastasele naisele kohane eks. Ja ma oli vees kaua ja mitu korda ja mulle meeldis. Kaasa votsime ka mingeid raamatuid ja opikuid nii et kasulikku sai ka tehtud.
See rand asus Bri Bri saarekesel, mis on kuskil 40 minutit meie kodust. Saare tunnet erilist polnud, sest sinna sai mooda silda ning suht tavaline keskkond oli. Rand kull ilus, megapuhas ja peene liiv aga ei uhtki varju. Lopuks olime mingisuguse poosa varjus aga mul oli ikka muts peas ja pikkade varukatega surfisark seljas, ei taha kuidagi ara korbeda. Hiljem ara minnes tegime saarel vaikse ringsoidu. Midagi vaga erilist polnud aga tahtsime lihtsalt naga seda kanalite vorgustikku millest moodustub terve elamurajoon. Seal on siis selline susteem, et igal mehel on nii oma eesou kui ka tagaoues oma minisadam, paljudel kas kaater voi jaht ulpimas. Vaga mugav ju, huppad toast oma jahti ning porutad kanalitpidi ookenilainetesse. ma arvan et kogu see vark tundub palju ponevamana kui ta tegelikkuses on, mina kull ei tahaks et minu koogi akna all kogu aeg mingid tuubid poristavad.

Puhapaevane aktiviteet !

2008-12-23T05:15:00.000-08:00

mis me siis sel puhapaeval huvitavat tegime. Plaanid olid lahedad kuna ammu polnud saanud puhapaeva koos veeta, alati kellelgi too. Nuud siis motlesime, et magame valja, teeme naabritele/uurileandjatele kooki ja teed ning jutustame nendega veidi ja ohtul vaatame labi moned head filmid, mis tookaaslane mulle toi. Loomulikult kuulus monusa paeva hulka ka uks korralik louna. Alvin oli ostnud terve mahekana ning see sai ara smooritud ja salatit, brokolit, varki korvale soodud. no paris hea oli, niikaua kui kohus hakkas imelik. Alvin veel arvas , et jajaaa, mine mine oksele, et mine tea muigu hakkab veel halvem jnejne. Uhesonaga ajas mulle parajat loba mida ma tosiselt ei votnud ning ei lasknud ennast provotseerida. no laks veidi aega mooda ja oli ikka juba paris paha, kusjuures tema mainis ka et nagu veidi imelik olla. Hmmmm, motlesin ja motlesin ning laksingi vetsu ja ajasin oma asja ara. Ja siis hakkas pihta, jooksis alvin, jooksis kelli, kordamooda ja nii terve ohtu otsa. Ei saanud isegi vett juua. Nii kehv oli olla, nork ja kulmavarinad. koogitegemine sai edasi lukatud teadmata kuhu, sest moistus enam ei liikunud, et uut plaani tekitada. Aga meil oli lobus sest meie seinad on ohukesed ja iga kord kui ma vetsust valja tulin oli alvin koveras, et mis haali ma teen. No teate, ausalt, ma pole niimoodi oma elus veel oksendanud ! Takkajargi ajab naerma jah kui meenutan ka Alvini stiili, selline mehine "hugggaaaaaarrrgh" ! Nii et selline oli siis meie puhapaev, hiljem veel naersime, et tahtsime ju niivaga kodus ja kahekesti midagi koos teha, nii et palun vaga.

Esmaspaeval oli koik korras, polnud midagi hada ja siis me kahtlustasime, et meil oli kas toidumurgitus voi saime mingi bakteri. Siin peab ikka hoopis teisiti bakteritesse suhtuma. Arvatavasti saime oma isiklikust koogist mingi jama, sest kui kujutada ette, et toorest kana loiganud nuga jai mingiks ajaks seisma ja siis arvatavasti loikas keegi meist sellega mingit salatit siis nii voibki jama tulla. Molemad kokkasime labisegi ja kokkuvottes oli meie pisikeses koogis paras segadus ning polnud piisavalt tahelepanelikud. Alvin kuumutas koik noud ule ja nuud on koik korras jalle. tegime oma naabritega koogi ja tee joomise siiski ara. Veidi selline kohmetu olemine oli aga peale moningast malumist ja tee lurpimist hakkas jutt paremini jooksma. nad on taitsa ok inimesed ikkagi. Ohtul laksime me Shveitsi restorani tootajatega jouluistungile. Toimus kohas nimega Three MOnkeys. Taitsa lahe selline veidi hipilik, igal pool istumiseks eradi sopikesed, veidi urgas aga sumpaatne selline kohvik-soogikoht. kaua seal istuda ei viitsinud, soime ja joime ning jagasime kingid laiali. Susteem oli samasugune, et loosiga tombasd endale eelnevalt uhe nime ning siis tegid talle teatud summa ulatuses kingituse. Mina sain muuseas reisipaeviku, selline kus on maailma kaart, ajavoondid, vajalikud moodud ning siis taidad ara kus kaisisd ja kirjutad muljeid. Nii et moni on siis haisu ninna saanud, et ma olen reisimaias :) no nende tookaaslastega midagi erilist nagu raakida pole aga samas on nad praktiliselt koik toredad, st siirad, lihtsad pretensioonitud. Tasus valja tulla ikka, nagi uut kohta ja linna tuledes saramas. Muuseas selles kohvikus muudi koge suuremat kohvi mis mina olen elus nainud. See polnud mitte tass ega kruus vaid seda serveeriti konkreetselt supikausist !!!! Ja see oli vaga popp, koik tellisid. ma ei kujuta ette kuidas nad hiljem nagada said.

Jouludest. Siin on ikka joul suur teema. Tana istusin rongis, et koju soita ja juba kohe alguses tundus mulle, et rongijuht tadvustab tana vaga jutukalt. Mitte ainult ei maininud ara, mis peatus tuleb vaid ,et kus pool on perroon ja ikka haid joule koigile reisijatele ja safe journey jne. Tagatipuks teatas, et soovib onu Ronnyle, kes rongis soidab, 61 seks sunnipaevaks palju onne, viskas nalja, et ta isegi ei lonka ju veel ja siis tegi vaikse sunnipaevalaulu kah. Et siin riigis siis kaib ka vahel niimoodi, joulumeeleolu loob pahe :D Mitmed suured poed on ka keskooni avatud, hull shoppamine kaib, isegi Alvin aeti poodi toole, nii et ta lopetab tana too alles 00.30 oosel. Ja 26 dets on siis boxing day. Sellel paeval on igal pool mega allhindlused ning suurem osa kingisaanutest kaivad siis asju poodides valja vahetamas. Enamus austraallasi pidi kinke tegema nii, et kui pood reklaamib mingeid konkreetseid tooteid kingiideedena siis reeglina see ka ostetakse. Vaga harva kui nahakse nii palju vaeva, et osta kellelegi midagi isiklikku ja ponevat. No ja siis 26ndal detsembril on tihtilugu selline asi, et sa voisid kokkuvottes saada 6 samasugust kinki ning nuud lahed poodi kus seda muuakse, ja vahetad valja voi saad raha tagasi. Muuseas siin riigis on uldse ulilihtne asju ringi vahetada voi tagasi viia. Ei hakata tagasi ajama, et sel ja sel pohjusel me tagasi ei vota voi muud sarnast. Ilma mingi probleemita oleme vahetanud valja vihmavarju, Alvini puksid ja kujutate ette, et isegi 10 liitrise vee. Alvin lihtsalt teatas, et see talle ei meeldi, maitseb palstiku jargi ning naksti anti kohe raha tagasi. Jube muretu ses suhtes. Ostad, proovid ja kui ei meeldi siis viid tagasi.

Mis mulle meeldivad on igasugu tanavamarketid, toimuvad kas kuus korra voi joulu puhul. Tana oli meie Shveitsi restorani ees ka selline. Muudi saksa vorste ja shveitsijuustu, kodutehtud jaatist ja puuvilju, ehteid, talumune jne jne. lisaks oli veel kohale veetud helitehnika ning kujutate ette, sealt tuli pesuehtsat salsat, merenget ja bachatat !!! No kui ma poleks tool olnud siis oleks seal ka jalga keerutanud, kusjuures ma piilusin ja kohalikud ikka tantsivad kull. Oi mulle meeldis, et see muusiika kostus ka meie restorani nii hasti. Ja ulsdse tundub, et ladina muusika on siis suht hinnas.

Koolipoiss

2008-12-01T01:14:00.000-08:00

Tana oli Alvinil esimene koolipaev. Tunnid hakkasid 8.30 loppesid enne 16.00. Aratus oli paris varajane ja ausaltoeldes hakkasid asjad kuidagi viltu kiskuma. Juba ohtul. Meil ei tulnud kummalgi und, ei tea siis milles asi aga molemad vahkresime ja kaisime sada korda vetsus ja Alvin kais soomas ja siis kais mingi suuremat sorti elukas meie katusel edasi , tagasi, lasi ennast alla kukutada ja tuhnis lehtedes jne jne. Uhesonaga raske oo . No ja hommikul polnud asi parem :) Pidime tegema ruttu ja labimoeldult. Alvin kokkas endale koolilouna kaasa, keetis riisi ja tegi mingi salati (s.t. et viskas kaks suuremat lehte ja kolm vaikest liblet karpi). Riis karssas kohe uhkesti pohja. Aga tal ei jaanud muud ule kui see kaasa pakkida, parast koju tagasi tulle utles, et suhu oli jaanud selline maitse nagu oleks suitsu teinud :D No nii, siis hakkasime labi ummikute kesklinna poole soitma. Vaga hull ei olnudgi. Tungus, et jaame lootusetult hiljaks aga lopuks ikkagi asi laabus. Muuseas siin on selline susteem, et tipptundide ajal on eraldi transit soidurida nendele autodele, kus istub korraga sees 3 voi enam inimest. Me muidugi vaatasime, et ahhhaaaaa, lollid austraallased jalle, koik ilusti kahes reas nagu kukud nunnud, me tombame siit vasakult tuhjast reast. no ja muudkui panime siis. Aga uks hetk markasin mina politseid, kes nurga taga ohvrit ootas ning me tegime omad plaanid ringi ja laksime kuku nunnude ritta tagasi. Seekord kinni ei peetud ja trahvi ei saanud.
muuseas Alvin on uhe trahvi kiiruse uletamise eest saanud. Oli 72 km h 60-ne tsoonis. Saadeti siis ilusti foto ja ( kaks tegelast prillid ninal ja suu korvuni istusid sees) valjavote radarinaidust, aeg ja koht ning summa koju. Noutakse eesti rahas 800 krooni. Tegelikult pole hullu.
Aga koolist. Imede ime aga ta joudis oigeks ajaks. Minu jattis kesklinna, sest seal on minu restoran. Naine toole, mees kooli. Esimene paev meeldis Alvinile kohe paris hasti. Asjalik oppejoud ja normaalne seltskond, vaike grupp. Tanased tunnid olid sissejuhatus fitnessi ja spordi anatoomia fusioloogia. Aeg oli vaga kiiresti lainud, ei saanudki aru kui juba 16.00 Homme jalle otsast peale. Vara ules ja toole/kooli, kusjuures Alvin laheb peale tunde ka toole. Tema on suures poeketis tool. A la kodumarket voi Jysk voi midagi sellist. farmi tooga vorrelde pidi ikka vaga kerge olema ja palk ka palju korgem plus laupaeviti ja puhapaeviti saab lisatasu. Seal muuakse igasugust saasta alates kustukatest ja kleepsudest kuni kodutehnikani. vaga palju tuuakse mittetoimivat kraami tagasi ka. Ja kui meil peaks mingeid vidinaid ja saasta vaja minema siis saame odavatst hindandest veel 20 % alla ka.

Huvitav palju teil bensiin maksab? meil on hetkel ikka megahea hinnad. Liiter veits alla 8.- EEKu. Pole paha eks. Sook on meil muidugi kallis, pohikulu ongi just toiduained, sest me soome tervislikku ja voimaluse korral mahetoitu. Ostame kogu aeg kala ja okoliha ka vahel.

Veel tormi ja raju

2008-11-20T16:05:00.000-08:00

Alvin raakis uhe eestlasega, kes siin monda aega peatub. Joel nimi. Tema olevat kainud sellel tormisel ohtul soomas kuskil baaris. Koik muidu vaga hea aga jarsku oli katus peakohalt ara lennanud :D , huvitav kas steak jai taldrikusse ? Et selline meeldejaav ohtusoook. Kusjuures arve oli onud 80 taala aga kui maksma hakkasid siis suure segaduse ja jama tottu kusiti neilt ainult 8 dollarit. No nemad olid lahked mehed ja jatsid ikka tippi ka, viskasid 14 dollarit :)

Sellel samal ohtul oli Joel lainud koju, elab ka eestlaste hostelis, ning seal oli teine ullatus. Vesi tahtis tungida alumisele korrusele, nad olid siis mitmeid tunde kovasti tood rabanud selleks, et vett eemale joida, magamata oo, niiske olemine ja pooltatisd koik. Kui Alvin kais Jorma ( eestlasest peremees) juures meie teleka jargi, mis me ostsime kasti olle eest, kusjuures igavene suur ja vagev, siis kais Joeli ja teiste eestlaste juures ka labi ning puhus juttu. Tegid veel nalja, et ehk tuleval ool ei pea sama jamaga tegelema. Aga laks teisiti. Seekor tuli vett ikka kordades rohkem taevast alla. Nende tavale moodustus jogi ! Veetase oli nii korge, et ulatus auto akendeni, eestlaste aias olid minipoosad veeall ja alumisel korrusel 25-30 cm vett. Seekord rabati tood seitse tundi, tehti vaikse tukastused ning rabati edasi. Kohutav vark. Kogu piirkond kuulutati jalle eripiirkonnaks. Uldse on siin viimase 5 paeva jooksul kainud ule 3 tosist ja kashjustavat tormi.

Mina olin eile ohtul kesklinnas tool. Ning siis tuli jalle vihma. Ma arvan, et eestlase said ka kolmanda loputuse ja mopitavad siiani oma porandaid kuivaks. Sadu oli nii tosine, et ma pidin igaks juhuks jooksma tanavale, et paasta meie auto voimalikust rahekahjustusest. Asi laks ikka nii hulluks, et koos megavihma ja tuulega hakkas alla sadama jaatukke. Ma ei molenud ka vaid haarasin votme ning jooksin tanavale. Marg olin ma muidugi sekundist aga see ei huvitanud. Ruttu oli vaja leida katusealune voi muidu on terve auto molke tais. Ja kujuta nuud ette, et sa oled taiesti vooras kandis, ei tea uhtegi tanavat ega midagi ja pead kriisilukorras vaa kiirelt ja tulemuslikult tegutsema. Kojamehed jallegi vedasid alt, naha polnud MITTEMIDAGI !!! Auto seest udune, tanav saareni vett tais. Mind ei huvitanud ja tagurdasin umber nurga ning leidsin sealt uhe kangialuse aga see oli totaalselt autosid tais, jarjekord isegi. Tuli ruttu umber keerata ja teine koht leida, ja ruttu ! Nuud soitsin umber teise nurga, taiesti suvaliselt ning leidsin mingi ametliku hoone katusealuse kus on keelatud parkida. Kohti loomulikult polnud, sest koik tulid oma autoega pakku. Meie restoranist jooksis veel kokk valja ja ka teine ettekandja, et oma autot paasta. Ma teadsin, et siia ma pean saama ning kokkuvottes surasin meie auto kuskile pooleldi aarekivi peale aga siiski taiesti katuse alla ara. Nuud haarasin oma vihmavarju, kilekoti ning sinna sisse toppisin juhuslikult autos oleva kateratiku. Jooksin tagasi restorani ning motlesin ,et mida kuradit sellest vihmavarjust kull kasu on, et panen kokku voi, sest vett tuli horisontaalis. No ja tagasi joudes polnud ma just eriti esindusliku valimusega. TAIESTI labimarg, kuni aluspuksteni, juuksed sorgus aga meik kuidagi endiselt naos ;) Tagaruumis kuivatasin ennast ja juukseid ja riideid ja kindi ning huppasin siis klinte teenindama, endal nagu peas, et polegi ju midagi juhtunud. No iseenesest oli ka restos ikkagi kaos, vett sadas igal poolt sisse ja poolet tootajad kuskil oues jne. Uhesonaga vaga meeldejaav ohtu oli.

Minitornaado

2008-11-20T14:40:00.000-08:00

Et meil siin Austraalias jalle vaiksed ilmaullatused. Seekord juhtus selline asi, et kui me otsustasime Alviniga minna vaiksele valjasoidule ja piknikule siis oli ilm MEGA kuum ja paike looskas nii et kohe uldse ei saanud kuskil olla. Mina Tahtsin ookeani aarde, et veidi end vette kasta ja soolast ohku hingata. Joudsime rannikule ja ohhooo, mingi lugu 60 lohesurfarit olid peal ja oudne molla kais. No tuult oli ka, taitsa parasjagu. Kruisisime veel mooda rannikut pidi edasi ja uudistasime piirkondi, kus pole varem kainud. Vaga sumpaatne vaike rannikulinnake, madalad majad, piisavalt rohelust ja ohku. Parkisime ookeani aarde ja nuud oli ilm ikka juba veidi jahedam ja tuul muudkui tousis. Otsustasime nautida sooki ja ilma autos. No ja siis liikusime edasi. Kui joudsime neeme tippu, kus on jahisadam, siis linna poole tagasi vaadates selgus, et seal on ikka VAGA tumedaks tommanud. Suur tsuklon, mille serv oli vaga selgelt eraldatav, lahenes ulikiiresti. Nagu ulmefilmis. Paksu heleda randiga aga seest koik keerles ja mollas, ja see lahenes meile. Paremale vaadates markasime imesuurt "seent" voi "vihmavarju", mis lahenes omakorda. Suundade jargi otsustades tundus, et varsti saavad need kaks tsuklonit kokku. Molemad erisuunas keerlemas. No ja see valk, see oli ikka tosine, mitte mingi sahvakas siin-seal vaid korralik "taevas valgeks" variant. Uhte ja samma kohta loi mitu korda ja kohe jameda juti. Kuna jahisadam oli ideaalne koht selle vaatepildi nautimiseks ja ohu tunnetamiseks, parkisime end hea meelega sinna. Isutisme kivi otsa, mina votsin teki umber ja paevalille seemned pihku ning vaatemang hakkas. Kuna vihma ei sadanud ning taevas olid tosised kontrastid, siis oli mida vaadata. Selja taga vastas kaldale oli loojuv paikene vaga pehme oraanzi kiire heitnud. Seal oli taevas rahulik sinine, nagu ohtul ikka. Ja siis keerasid pea teisele poole ja oooooooouuuuuuughhh, milline moll. Mingil hetkel otsustas Alvin, et nuud tuleb igaks juhuks liikuma hakata ja olla valvel, et juhul kui raheks laheb, siis saab kuskile katuse alla keerata. Nii, hakkas siis sadama ja meie soidukiirus oli 20 km h ning kojamehed EI SUUTNUD kogu vett ara puhkida. Soitsime mingi 20 minutit sellise kiirusega, sest otsustasime ikkagi vaikselt kodu poole minna, suuri maanteid valtides ning vaikseid tanavaid soites.

Kodule lahemale saades hakkasime markama, et oo nae, see foor ei toota, no ja see ja see ka mitte. Ja et kogu rajoon on pime. Mina veel vaatan, et kull tana on rahvas agar olnud ja aiatoid teinud, puid maha votnud ja poosaid puganud. AGA kohe sai selgeks, et asi on tosisem kui aiatoo. Siin oli tegutsenud viimase 12 aasta suurim torm, kohati lausa minitoraado. Puid oli ikka murtud ja rasitud, moni lausa maast juurtega valjas. Prugikastid, sildid igal pool pilla palla. Aiad puruks, plekkkatused lainud, veetase korge jne. Oli tulnud ka 4 cm rahet. 40 000 majapidamist jai ilma elektrita, meie kaasa arvatud ning kindlustusele oli jargmiseks hommikuks juba mitu tuhat noudmist laekunud. Kusjuures oli isegi inimohver, uks poiss uppus tulvavette.

Koju joudes selgus, et ka meie maja umbrus on rasitud. Paris suuri oksi oli kukkunud katusele ja autoteele, koik kohad risu tais. Onneks koik aknad terved ja katus ka. Kogu mollu hulleid piirkond jai meist kuskil 5 km kaugusele. Seal oli ikka suured kahjud. Aknad puruks, vesi majas, aiad sassi pooratud, naabri puud oma ouel jnejne Maja oli meil pime, tegime suua oma matkagaasipliidil ning kasutasime otsalampi. Tuttu mineks oli juba 21.00. Hommikuks polnud elekter tagasi tulnud aga varsti ka tuli.

Avapauk tormihooajale. Nimelt on enne joulusid alati koige tormisem aeg aja siis voib juhtuda nii mondagi. Terve nadal lubab tuulist ja vaga vihmast ilma.

no aga meile, kes ei oma kinnisvara ja uldse mingit vara, mille eest muretseda, selline jama meeldib. Loodusjoud on nauditavad, eriti kui nad ekstreemsed on !!!!

Kuskil oli lainud veehoidlal kate lendu ning nuud teatatakse, et meie lahedal asuva piirkonna kraanivesi pole joodav. Kohalikus koolis jagatakse tasuta joogivett.

Pilte vaadake siit !

http://www.news.com.au/gallery/0,23607,5035825-17382-32,00.html
http://www.news.com.au/gallery/0,23607,5035825-17382-30,00.html
http://www.news.com.au/gallery/0,23607,5035825-17382-37,00.html
http://www.news.com.au/gallery/0,23607,5035825-17382-47,00.html

Austraalias kohal

2008-11-20T14:39:00.000-08:00

No nii, otsapidi siis oma teises kodus kohal. Soit laks taiesti normaalselt ning lennujaamas oli meid ootamas meie oma auto koos juhiga, see sama proua kelle jarelkarus me eelmine kord lopupoole elasime. Nuud oli siis plaan selline,et mone paeva jooksul ajada oma asjad Murwillumbah's joonde ning liikuda, kolida Brisbane'i, mis on kuskil 150 km pohja poole.

Auto valmistas meile moningaidullatusi, meie kesklukk oli ules utelnud ja Alvin tegi veidike Peeter Putitajat ning tulemusena saime sellise susteemi, et koik muud uksed on pideval lukustunud ning avada sab ainult seest poolt aga juhiuks opereerub votmest. Parim valik kahjuks. Uhtteist nokitsemist oli veel auto kallal. Mina pesin pesusid ja pakkisin asju kokku. Kaisime ka selle vanema paariga, kelle karavanis me elasime ja kes meie auto oma hoovi peale votsid, ohtusoogil. Tegime neile tanutaheks valja ja nad nii tagasioidlikud, et raha ei tahtnudki. Siis tegime veel onu Frangiga mitu head tiiru lauamangu, vaga lobus. Frank on siis see onu kelle juures me koige viimati elasime. Mone paevaga olid meil asjad aetud ning porutasime linna poole. Teepeal saime kokku veel Sandraga, see shoti mutt, kelle juures elasime ning muljetasime temaga. Maja on tal nuud maha muudud, elab uues uurimajas, ranna aares ning ootab oma kavaleeri saabumist, kes peaks Aafrikast komandeerindust saabuma. Juhtus aga nii, et ta tegi teel lennujaama raske avarii ning nuud on haiglas. Shotimutil tundus elu enam vahem joondes olevat, igasugu asju kull vahepeal juhtunud a la hambad valja kukkunud kuna koer huppas peale ja ta oli kontsakingadega. Aga muidu oli oma eluga rohkem rahul kui siis enne meie valja kolimist.

Nii, nuud siis Brisbaneis. Tuleb hakata siin vaikselt oma elu korraldama. Esiteks otsida kodu, siis tood, siis on vaja veel teha uued viisad, osta laptop jne jne. Esialgu kolisime uhtede eestlaste juurde, kes siin moned aastad juba elanud ja jalad alla saanud. Neil on lisaks oma tavalisele toole vaike lisabusiness. Oma maja alumisest korrusest on teinud hosteli, 6-7 tuba eestlaste jaoks. Plaanisimegi esialgu sinna minna. Kohe jargmisel paeval laksime tegema arstlikku kontrolli ja muud jurad ning kokkuvottes olid meil viisa asjad aetud esimese kolme paevaga. Nii, see oli edukas. Kusjuures mul on tunne, et koikvoimalikke ankeete ja taotlusi ja muud burokraatiat taites voiks sinna igasugust jura kokku kirjutada. Minu arust ei suveneta uldse pohjalikult sellesse, mis me sinna kirjutame. Viisa ankeet lehitseti mul niisama labi, ei vaadatud mu vastuseid ega midagi. Monele lehele pooras rohkem tahelepanu aga kui kusisime tapsustavaid kusimusi teatud lahtrite kohta siis mutt utles, et ahh jajaa, kirjuta jah nii voi ah et see pole oluline vms. Paris kummaline. Uldse mulle tundub, et siinses riigis tahetakse kodanikku vaga detailideni suunata ja joondu panna aga kohalik ei viitsi suveneda ja a la taidab ikkagi pool ankeedist ja kokkuvottes on see juba hea kull :)

Nii, edasi on kodu vaja. Otsisime ajalehest ja mone ulikooli kodulehelt ja internetist ning kaisime kahes kolmes kohas sees ning paari veel valjast poolt kiibitsemas ning neljandal paeva enam ei viitsinud otsida ja otsustasimegi teise korteri kasuks. Omanikuks india proua. Ise elab samas majas teisel korrusel ja alla on ehitanud kaks eraldi vaiksemat korterit. Teisel poolel elab india kutt. Laupaeval pidime sisse kolima ning me palusime tal koogi ja magamistoa ning magamistoa ja elutoa vahele panna uksed. Utles et teeb kohe ara, pole probleemi. No ja siis helistab veidi aja parast tagasi, et piita puurides selgus, et tema puitmajas on termiidid. Iseenesest on see kohutav katastroof. Ise oli hirmul ka, et ei tea palju see koik maskma voib minna. Uhesonaga oli selle korteri saatus lukatud kuskile tulevikku, maaramata ajaks. Siis otsustasime, et ok , lahme sinna esimesse korterisse, see meeldis meile. Ja juba puhapaeval olimegi omas kodus. Kokkuvottes on meil nuud 2 toaline korter, mobleeritud, taitsa hea suurusega kook ja privaatsus. Meie korter on tegelikkuses kunagi olnud garaaz. Nimelt on peremees ja perenaine ehitanud selle valja mottega, et kunagi tulevikus oma ema sinn elama votta. Niikaua aga uurivad valja ja nagu ma aru sain siis lahima paari aasta jooksul keegi sisse ei koli. Uhesonaga on meil oma korter, mis kujutab endast majaosa, nemad elavad teisel pool, mis on kahekordne, meie uhekordses. Ainus uhine ruum on meil abikook. Terve rajoon on eramajad, vahepeal mingid pargisopikesed ja joekesed. Meie asume tupik tanava koige kaugemas otsas, ainult uhes kuljes on naabrid. Teisel pool on vaikse vosa voi metsatukake, taga on ka roheline lapike ja ees vaike kiikumisplats lastele. Ainus jama on see, et pole nii vagevaid vaateid nagu Murwillus ja pole nii luksuslikku oues olesklemist. Tagahoov on siin paris olematu, sain oma maitsetaimed pottidesse istutada, pesu mahub kuivatama no ja vaikse laua ja tooli annab ka panna.

Nuud siis edasi tood otsima. minu koige suuremad shansud on ettekandjaks saada. Nii et kohalikud kohvikud ja restoranid tuleb labi kaia. Lisaks veel poed ja muud sellised. Kahe nadala jooksul sai igal pool oma CVsid jagatud, mones kohast helistati tagasi, kutsuti intervjuule, pakuti mingit lolli tood jne. Kokkuvottes jai liistule kolm kohta, 1 kohvik ja 2 restorani. Nuudseks on nii, et ma olen selle kohviku juba pikalt saatnud peale moningast rahateenimist seal ja tootan Shveitsi restoranis, kus on vaga hea toit ja palju pusikliente, koik vaga rahul. Teine koht on kesklinnas ( meist mingi 7 km kaugusel, autoga 30 min, rongiga 25 min). See on selline popp koht, kus juuakse veini ja maitstakse rahvusvahelist kooki. Pole suur aga nadalaloppudes vaga tais. Toidud jallegi head ja peenutsemisega siin ule ei pingutata. See koht on isegi et lounge-restoran-baar. Ma loodan seal saada paevaseid vahetusi, sest ohtuseid napsitanud veinijoojaid ma ei kannata pikalt. See pole mulle.

Alvin on taodelnud tood mones suures ketis. Suuremad poed. No ja nende asjaajamine on ikka megaaeglane. Kuskil 3-4 nadalat tagasi kais jutul, voeti toole, siis anti ankeedid taita, jargmine nadal anti tooks vajalik sark, siis nouti viisast koopiat no ja nuud peaks siis tadi iga hetk tagasi helistama. Selleks ajaks on Alvin juba koolis. Temal hakkavad tunnis 1 dets, siis tuleb vaike joulupuhkus ja hiljem edasi. Minu tunnid hakkavad 12 Jaanuar.

Kuala Lumpur

2008-11-19T05:00:00.000-08:00

Viimane sihtpunkt. Joudsime rongiga ilusti kohale, votsime takso ja porutasime hostelisse. Oli selline paras hipilik koht, hind ikka kovasti kallim kui varasemates kohtades. Ajas asja ara. Meie eesmark siin linnas oli otsida kohalikku kasitood, sest teatud turgudel pidavat olema igasugust kraami ule kogu Malaisia. No leidsimegi uhe sellise turu ules ja tegime seal paris edukad ostud nii et seljakott on jalle ehteist punnis. Seekord ikka kohe vaga huvitavaid ja erilisi. Tingisime ka muidugi, ikka julmalt, nii nagu oskasime.
Linnas oli meil veeta 2 paeva ja uks oo. Otsustasime, khmm minu initsiatiivil kull, et peaks akki veel monda suurt ostukeskust kulastama ja vajalikku/ mittevajalikku kokku ostma. Kusisime hotellist bussiliikluse kohta,kusisime tanavalt inimeste kaest ja bussijuhtide kaest ja koige lopuks veel enne bussi istumist, et kas see laheb ikka sinna piirkonda kuhu meie tahtsime. Jajaaa, igalt poolt tuli jaa. Istume bussi, soidame 5 min ja ma vaatan, et krt kahtlane veits, et suund on nagu teises suunas. Koht kuhu me tahtsime saada, kannab nime Pitang. Nii. Soidame siis veel edasi, ma veel motlen, et ok akki teeb tiiru ja seal on lopppeatus voi midagi. Hakkan siis Alvinile ka raakima, et no on ikka tobe, selleks et saada 5 minuti kaugusele , peab bussiga tegema meeletu tiiru, olime soitnud juba 25 min. Alvin kusib veel uhelt kohalikult ule, see naitab napuga kuskile ette suunas a la et edasi veel. Ma olin juba veits tige, et eriti lahe raisata oma luhikest linnas viibimise aega bussiga ringi kolistades. Alvin uritas ikka veenda, et halba pole midagi, vaike ekskursioon on hea, et saab ulevaate. Ok, on kull jah. No tiirutasime siis juba VAGA kaugel ( tean selle parast,et Kuala Lumpuris on palju ulikorgeid hooneid mis paistavad kaugele ja nende jargi on lihtne orienteeruda. Lopuks, kuskil suvas kohas teatab bussijuht, et vot nuud minge maha. MISASJA !!! See oli linna teine serv, mitte meie sihtpunk. Kusime siis uuesti, et kus see Pitang on . Tema vastu et jajahh, Batu Cave on siinsamas. Kas nad toesti oletavad, et koik turistid tahavad ainult uhte ja seda sama. Tema tassis meid kuulsasse Batu koobaste kompleksi. Meil polnud isiklikult mingit huvi selle vastu. No eks me vihastasime ja ropendasime ja vist saatsime bussijuhi kuskile kohta ka ja motlesime, et mis nuud siis. Uuesti see ligi tunnine kolistamine ette votta oleks ajaraisk ja selleks ajaks meie ostukeskus juba sulgemas. Taksojuhi raakisime veidi pehmemekas ja otsustasime kiiruse ja mugavuse kasuks ning kirjutasime vahejuhtumi oma reisiviperuste nimekirja. Midagi juhtub ALATI! nii et koik on ok.

Shopping oli seekord tagasihoidlik. Nipet napet. Alvinile seljakott, mis jargmise tanava nurga peal lagunes laiali. Kangas andis luku juurest jargi. Nii, et kas see ka nuud kirjutada viperuste hulka. Tanaseks vist aitab ja Alvin porutas tigedana poodi tagasi. Vottis pisikesed pilukad ette ning noudis, et ta raha tagasi saaks. Tuuk aega vaidlemist ja haalekat vestlust, katega vehkimist ja jumal teab mis nagude tegemist ( pilukate teater) oldi nous kott valja vahetama. Raha tagasi ei anta mitte kunagi mitte kuskil ning see onisegi tsekil suurelt kirjas ! Vot nii :)

Konnime tanaval ja jarsku jooksevad meie juurde kaks noort, sportlikes tiimiriietes ning imekiiresti vudistavad ette, et nemad osalevad saates Amazing Race ning neil on vaja tanavalt vabatahtlikke kokku saada, kellele nad voiksid teha kaemassaazi. Kuna ma olen seda saadet innukalt ja kaasaelades alati vaadanud siis teadsin kohe, et sekundidtaga loevad ja tuleb joosta. Utlesin kohe jaa ja tirisin Alvini kaasa. No minu liigne tormakus lulitas valja motlemiskeskuse ning ma ei andnud endale aru, et tavaliselt on sellised tegevused ikkagi ules seatud raha teenimiseks. No nii, muditi siit ja sealt, kusjuures plika kes mulle tegi, oli taitsa hea. Mulle meeldis. Joudsime ruttu paar sona ka vahetada, tema on voistlemas koos oma kihlatuga. Molemad elukutselt tuletorjujad, parit Singapurist. oudne tempo pidavat taga olema. No ja kui koik oli labi siis nad kusisid , et kas me oleksime nous veidi raha annetama selle teenuse eest. Onneks nimetati nii tuhine summa, mida polnud raske valja kaia.

Mis siis veel see paev juhtus. Hakkas sadama, ja mitte vahe. Meeletu valk ja pauk ja sellised korvulukustavad komakad, mida polegi nagu varem kuulnud. Suured, rasked piisad taitsid tanavad kohe paugust. Hea et platud ja luhikesed puksid olid, vett lendas igas suunas, aga oli soe ja monus.

Viimasel paeval kolasime niisama ringi, tahtsime minna seda kuulsat Petronas Towerit vaatama. Siis aga kuulsime et selleks on mingi kummaline susteem valja moeldud. Pead minema hommikl vara jarjekorda, siis saad tasuta pileti mis pakub voimaluse mitme tunni parast osaleda ekskursioonil. Kujutasime end mingi karjaga koos videofilmi vaamas ning arvasime, et see pole hea mote kohe mitte. Selle asemel otsisime ules koige korgema torni ( meenutab kujult meie teletorni aga loomulikult kordades korgem) ning selgus, et sinna saabki minna !!!! Vot see on juba teine lugu. kohale joudes viis buss meid varavate juurest mae jalamile, kus sai pileti ning liftiga ules. Vot vahel ikka joppab ka ! Seekord olime oigel ajal oiges kohas. Nimelt, kella 15-17 vahel oli selline pakkumine, et voimalik oli kulastada mitte ainult seda korrust kus saab vaadelda, vaid lausa restorani minna ning hinna sees oli jook ja vaike naks ning binokkel ! Oi ma huppasin roomust ! No kellele siis ei sobiks teha vaike tee ja koogike restoranis, mis asub 282 m korgusel ning KEEEEEEEEERLEB !!!! Vot nii. Oi kuidas inimene tundis ennast seal hasti. Kogu linn oli peo peal, eriti veel kui binokli ninale tostsid, ruupasid teed ja ampsasid kooki ning olid monus. Katustel paistsid aiad, basseinid jms. Tegin pilte ka nii et uhel paeval tahaks need ules panna. Muuseas Kuala Lumpur on meie meelest koige sumpaatsem suur linna, mida me nainud oleme. Puhas, ohk ka hingatav, huvitavat arhitektuuri, kirjut seltskonda, soogi ja muid voimalusi palju. Eriri ilus on ohtul, kui koik korghooned lahevad varvidesse ja sarama.

aga nuud siis oli meie puhkus labi. Seekord plaanisime Austraaliasse soita odavlennuga Air Asia. Ja muuseas polnud uldse halb. Lennukid ju sama ruumikad, istumine ka samade vahedega. Ainus, et soogi eest maksad eraldi, pagasi eest eraldi ja kui tahad tekki, patja voi personaalset telekat, siis need ka eraldi tasu eest. No meie loime oma rahad lennujaamas sirgu ja nuud oligi olukord kus selgus, et krediitkaardiga siin lennukis ei maksta. Eurosid ei voeta, muud raha ka mitte. Nii, jama kaes, vaja juua osta ja telekat laenata. Aga, meie korval oli perekond austraallasi, 3 lapsega, ning mul polnud mingi kusimus neil raha laenuks paluda. Austraallastega on uldiselt see hea asi,et nad on alati nous sind aitama. Neilt midagi paludes ei pea ennast kehvasti tundma.

Uus postitus on siis juba meie austraalia elust ja no siin ka ikka juhtub :)

Gua Musang

2008-11-10T04:13:00.000-08:00

Ahhaaaa !! Ma toimin jalle, olen saanud inimese moodi internetti ja puha. Olgugi et oleme juba pikka aega olnud Austraalias siis panen ikkagi kirja meie reisi viimased muljed ka.

Uhesonaga, Gota Bharust laksime siis rongi peale, jalle, ja ohinaga, sest meile meeldib rongiga soita, transport liigub sihtkoha poole ning samal ajal oled sina vaba, et tousta pusti, visata pikali, minna restorani vagunisse (khmmmm ) ja teha, mis inimene teha tahab ja millal tahab. Vabadus ! Seegi kord otsustasime kohe alguses ara, et meile tuleb privaatne tuba. Ma ajasin silmad suureks kui sisse astudes oli seinal lameekraaniga telekas !!!!!! Ma kukkusin kohe kiljuma, polnud ju telkut nii ammu nainud ja absoluuuutselt alati ma tahan igas uues riigis vaadata nende teleprogramme. Sealt tuleb ikka sellist repertuaari et ei suuda uskuda. No nii, hoorusin siis kasi kokku, et vot tana teeme endale telekaohtu ja puha ja ega kauaks seda roomu polnud kui vaike kiri teleka all tapsustas, et seoses tehniliste probleemidega see aparaat ei toimi. No jah siis, kogu see luksus tunduski liialdatud luksusena. Puhkisin suu sellest monust puhtaks ja elasin edasi. Muuseas, seekord olid meil isegi taiesti varsked linad, mitte nagu Tais. Siis ajas ikka naerma kull kui oma konkusse joudes vaatas vastu uks puherdatud voodi (see laks Alvinile kes arvas, et tema kohaliku mandavoskasid ei karda), tuhjaks joodud veepudelid ja kasutatud seep. Esimene klass Tai moodi. Nuud siis nautisime varsket voodipesu ning vahtisime aknast valja niikaua kuni pimedaks laks. Vaga romantiline rongisoit oli, kahekesi kaisus ja ninad vasu klaasi. Alguses oli loodus tagasihoidlikum ning vihmametsa polnud kuskil paista. Aga siis hakkas jarjest tosisemaks minema - puud korgemaks, vosa tihedamaks, asustust jai vahemaks ning tekkis ka mingisugune magine maastik. Veidi meenutas neid dramaatilisi Tai kaljusid, mis siin seal kandsid enda olul tugevat taimestikku. Lopuks oli nii tihe kate, et puuoksad ja korge rohi sahisesid mooda rongi kulge, ning valgus kadus ka nende taha. Vot see meile meeldib, oige, nii peabki, uppuma rohelusse !!!

Nuud joudsime Gua Musangi. Taielik kula keset eimidagit. Mina valisin selle peatumiskohaks :) Nimelt ma arvasin, et parem teeme seal vaikse vahepeatuse ning soidame ohtul edasi, selle asemel, et nii kaua uhtejutti rongis istuda ning tulpinud, pesematta ning turtsakana kuskile kohale jouda. Meie peatus osutus paris huvitavaks. Esiteks rongijaamast. Vaga eriline koht. Uhel kuljel oli pisike kula, teisel pool perrooni aga megakorged kaljud koos sisseuuristunud avade ja koobastega. Kusjuures aeg - tuuled, vihmad ja muud tegelased, olid uuristanud kaljuseintele vertikaalsed vaod nii et terve see sein lainetas. See polnud huvitav mitte ainult reljeefi tottu vaid ka varvide tottu. Vaga aukartust aratav.
Esiteks otsustasime kohalikku hotelli omad kodinad maha panna ja tekitasime endale pesemisdiili. Vaga kahtlane ugerik oli, ainult meeskliendid ja koik ahelsuitsetajad. Jaurasid seal midagi ringi kuna konditsineeri ei toiminud. Minu arust oli uhes konkreetses toas vahemalt 5-6 meest, muudkui dushitasid ning kondisid umber tommatud ratikutega ringi. Miskiparast tundus imelik. Mingit soogielamust me siinsest kulas ei saanud, ostuelamust ka mitte. Polnud isegi uhtegi vaatamisvaarsust aga !!! Meie maiuspalaks oli kooparetk. Lugesin Lonely Planetist, et kuskil perroonist ca 100 m kaugusel on kalju sees ava ning sealt saab pugeda suurde mitme ruumiga koopasse. Ahhaaaa ! See meelitas meid molemaid. Peale soomist joomist sinna me suundusimegi. Veidi ekslesime ringi aga siis kusisime paarilt kohalikult, et kuidas koopasse saab. Siin inglise keelt ju ei raagita aga kui me naitasime kalju peale ja initeerisime sisse ronimist, siis teadis kohalik kull, et mis me tahame. Kokkuvottes kondisime labi kellegi isikliku oue, nagime kuidas hurtsiku taga lapse solistasid solgiojas, ise nii rahul ja onnelikud, ning uks kohalik poiss nimega Akram oli nous meile tapsema koha katte naitama. Jargnesime siis. Maja taga laks kohe suht pustloodis ules. Esimene riba oli kodunenud lehtede ja vihmast libeda muda tottu ikka keeruline aga siiski labitav. Muuseas Lonely Planet tapsustas, et vihmaperioodi ajal ei ole soovitatav koopasse ronimist uldse uritadagi, pidavat kuiva ilmagagi parajalt keeruline olema. No aga mis te arvate kas Alvin noustus seda kuulda votma, no ja ega ma ka siis vastu ei hakanud ju, tuli ikka minna :) Nii, aga libedast kohast saime ule ja nuud hakkas konkreetselt makke ules ronimine. Kohati olu nii jarsk ja ohtlik, et sinna oli isegi paigaldatud moned koied. Ilma nendeta poleks mina vist ules saanud. Ja siin ajas mind muigama kull, et minu hadine Tais omandatud kaljuronimispraktika andis mulle enesekindlust. Nii, see koht ka labitud, edasi tuli vaike rada kalju serva pidi. No ja siit oli ikka kukkumine. Rada loomulikult vaga kitsas ja looooomulikult oli kukkumine ka korge. Palju ei tasunud vaadata, sest see teeb polved norgaks. Meie isehakanud giid ikka jalgis, et me kuskil maha ei jaaks voi valesti ei laheks. Iga natukese aja tagaks kordas sona mas, mas. Minu arust vois see tahendada, et edasi, edasi. Mingi hetk laks mu tahelepanu poisilt kuskile mujale, vaatasin vist loodust voi midagi ja krt enam aru ei saa, et kuhu ta nuud siis laks. Astusime Alviniga moned sammud edasi aga siis kuulsime kalju seest hoiget mas, mas. Noniiiiiiiiii.... meie ees oli megakitsas ja aaretult korge kaljupragu ning sinna sisse tuli pugeda. Kujuures minek polnud uldse luhike a la paar sammu ja oled koopas sees. Ei, sellest kitsast pilust tuli minna uks kulg ees vahemalt 30 meetrit. Paris rove. Klaustrofoobia voib siin kummitama hakata igatuhte. Kusjuures see pragu oli veel ulesmakke ka, nii et samal ajal pidid turnima, edasi liikuma ja mitte liiga sugavalt sisse hingama, sest muidu oleks mones kohas jaanud kahe kaljuseina vahele kinni. Pika pimeda kaigu lopus hakkas ka valgus paistma ning kui kohale joudsime siis avanes meie ees suur, avar saal. Kohalikud lollid olid muidugi joudnud asja ruvetada oma graffititega aga kui sellest mooda vaadata siis oli vagev kull. Valgus tuli sisse suurest umarast avast, mis oli suunaga kula poole aga seda kaudu oleks olnud voimatu sisse ronida. Laest solises alla kulma ning puhast vett, moodustades porandale suure lombi. Nuud siis alustasin eksploorimist. Kaisime uest suurest saalist teise, uudistasime erinevaid urkaid, mones kohas oli vaga pime koopake, teises kohas laks koobas hoopiski maa sisse. Mulle meeldis koht kus sai vaevu sisse pugeda ning ules vaadates nagid, et sellel kaigul pole loppu, kuskile vaga kaugele ja korgele laks see kaik. Akram naitas meile moningeid erilisi kohti ka, kuskil oli moodustunud "seen" kuskil oli hakanud tekkima mingi kivim, kuskil oli teokarbi voi muu mereeluka siluett jne. Labi pimeda saali koperdades avanes koopa teine osa. Palju ei erinenud aga siit laks ule kivide ja juurikate rada mae tippu. Paras turnimine oli aga kohale joudsime. No polnud halb vaade, nagime lopuks ara, et mis kula see siis selline oli. Ja mis mulle meeldis oli asjaolu, et nii kaugele kui silm ulatus oli siin mets. Ilus roheline ja terve. KOhalik polnud seda maha raiunud, et tekitada endale pollulapike voi muua puitu hea raha eest kuskile kokkuostu.

Nii, see seiklus vasitas nuud kull ara. Alla joudes andsine Akramile vaikse taskuraha, tanasime teda , mina sugasin veel tema ahvi, ning laksime hotelli pesema ja rongi peale. Uni tuli rongis magus magus. Hommikul argates peaks olema Kuala Lumpuris.

Oleme taiesti elus

2008-10-28T22:47:00.000-07:00

Aga vaga kiire on olnud ja pole senini oma kodu olnud ning pole internetiuhendust seega pole voimalust palju kirjutada. Aga asjad lahenevad jarjest ja varsti peaks saama teile ka rahus ning pikalt pikalt kirjutada

Kota Bharusse

2008-10-12T04:05:00.001-07:00

Rongijaamast veel. Meil oli seal ikka mingi 6 tundi ootamist ja tuutuna olemist. nalja pakkus uks tegelane kes ka ootas rongi. Selline tudruk-poiss :D Notke olemisega ja kaardus pikkade ripsmetega, taielik beib ikka :D Kiitsakas, sirgete jalgadega, peenikese kaela ja asja juuksurist tulnud a la potisoenguga. Kulmud peenikeseks kitkutud, sormused sormes soi jogurtit, topsi hoidis vaike sorm pusti ning notkutas jalga ule polve, no ja suu liikus loomulikult vaga kontrollitult ja naiselikult :D kujuures tal olid veel satendava randiga sokid, pikad kuuned ning hiljem luges lasteraamatut ! No nii. Veel huvitavat. Perroonil oli vaike putka, kus muudi kupsiseid ja muud nanni, leti taga oli maas suur madrats, telekas ja hunnik riideid ning isiklikke tarbeid. Madratsil magas ilusti neljaliikmeline pere. Et selline ari ja kodu kombo monel. uldse olen ma telekaid marganud ikka igal pool, naiteks turul. Igal kaupmehe on oma telekas leti taga, see uurgab meeletult. Kokkuvottes voib turul olla mingi 10-20 teleka ringis, reeglina on koigil sama kanal. No ja siis on telekad veel hotelli receptionis, valikohvikutes, turistiinfos, tadil, kes peldiku pileteid muub jne jne. Telekahullus, taielik !

Phi Phil olles jai kirjutamatta meie peost. Kaisime uhel ohtul siis tantsulkal. Loomulikult rannas. Vaga kummalist rahvast oli jalle. uks tots oli naiteks vaga tantsumaias ning lisaks oma avatud loomule oli tal ka vaga avatud outfit - luhikesed puksid olid nii madalal, et aluspuksid paistsid ning vahe sellest, need olid isegi kanni vahel ! ROVE NOH !!! lopuks oli ka vaga purjus ning 'lahke'. Muidu oli lahe olemine, vahemalt meie jaoks sest rannapidu tulede saras ning suured kaljud eemal lisamas kogu olemisele vaarikust, meile meeldis. Keset pidu hakkas kallama, no ja ikka korralikult. Purjus rahval polnud sellest midagi, kargasid liival edasi ja jooksid vahepeal vette. Me kukitasime raasta all ja vaatlesime. Monus soe ning troopiliselt kova sadu. Hiljem kolistasime veel teises kohas ka aga miskit erilist ei juhtunud, igal pool joodi oma ambrist jooki ja oldi purjus. Ambrijook on siin sama levinud kui Koh Samuil. Pisikesse plastikambrisse kallatakse kokku energiajook, mingi limps ning siis mingi kangem kraam ning luristatakse seda korrega sisse. Toelisel peoloomal on ikka suurem amber, selline mida peab kahe kaega hoidma voi lausa rinnale toetama !

Ok, aga rongisoit viis meid nuud Tai piirile. kohale joudes laksime paremasse hotelli ning kontrollisime koik oma asja ule, et ulla kindel enne piiri uletamist. Mingit ullatuspakitust mei enda pagasis ei leidnud ning luhikese motikasoidu kaugusel oligi juba piir. Seal laks koik libedalt. Teisel pool otsustasime bussi asemel takso kasuks, sest ma arvasin, et minu kohu olukord pole koige stabiilsem ning voin vajada peatusi. Ok, saime siis austia paarikesega samale taksole ning laks soiduks. Suht varsti teatas Alvin, et nuud ja KOHE on vaja peldikut !!! Taksojuhile tegime selgeks, et andku talda, asi kriitiline. Kimas taiega ! Ja vetsu joudes olin ka mina kohe jooksmas. Eile papaia oli vist oma too teinud. motlesime kull, et ei tea aks suua, et vist veidi hapuks minemas aga noh, oime ikka ara. No ja nuud oligi kaes. Sel paeval ja veel jargmiselgi oli tunda tagajargi :D

Kota Bharu oli linn nagu linn ikka, ei midagi erilist. Kaisime ehteid otsimas ja leidsimegi, soime ja joime ning sattusime shoppingu hullusesse. Siin on ju megahinnad !!! Kui T-sark maksab 60- 150 EEKu siis peab ju ostma, ja kohe mitu ! Ja kui nahast kindag maksavad 150.- siis peab ju ka ostma, ja kohe mit, eks ! No ja kokkuvottes oli meil 14 sarki Alvinile ja 5 paari jalanousid minule. Kusjuures karta oli, et Kuala Lumpuris tuleb lisa :D Aga teate, kui Austraalias on hinnad kohati kumne kordsed siis tuleb ju osta !

Nii, ja nuud hakkas valja looma praekartuli sundroom. Tahtsime suua midagi soolast ja kartuliga, ukskoik kas kartulipudru voi kartulit praetult voi ahjus voi pajaroana, midaiganes aga mitte enam riisi ja kana ja magusaid kastmeid, oaaaaaak ! nii siiber sellest aasia menuust. Pole see Tai voi siis Malaisia sook nii lahe midagi. Malaisialased soovad kas kahvli ja lusikaga, ukskoik kummas kaes, voi siis palja kaega, muuseas seda isegi linnas ja isegi ulikonnaga inimesed. Juu on siis harjumuse voi maitseasi. Siin Kota Bharul oli toiduturg samasugune nagu Tais. Samad ratastel ja katusega karud, toidutavaar leti peal, jube kaumlemine kaib jne. Ainus vahe, et kui Tais pandi sinu sook pisikesse kilekotti ning tommati vaga vilunud ja kiire liigutusega sinna kummipael otsa, siis siin pakitakse toit spets kiletatud paberisse, et saaksid selle 'umbriku' siis hiljem laua peale lahti tommata ja sealt sooma hakata. Siin ei kohta eriti vurtsikat toitu vaid veel magusamat kui Tais.

Kokkuvottes veetisme Kota Bharul paar ood-paeva ning otsustasime edasi liikuda jallegi rongiga. Seekord siis paevane 'Jungle Train', mis laheb labi dzungli ning peatud absoluutselt igal pool, isegi keset eimidagit.

Rongile

2008-10-08T23:47:00.000-07:00

Phuketist veel natuke. Kaisime linna peal ka veidi shoppamas, midagi erilist ei leidnud, hinnad kull odavad. Aga ostukeskuse kolmandal korrusel oli shokk ! Oudne tumps ja larma ja kisa ja astud mingitesse ruumidesse sisse, ja mis toimub !! Terve hunnik pisikesi putkasid klaasseine ja ustega, igas putkas kari pubekaid, no nii 2-5 ja koik karjuvad karaoket laulda :D Moni isegi uritab teha asja vaga artistlikuks ja venitab noote igas voimalikus suunas, selline algaja staar :) Vaga karm parastlounane meelelahutus. Kusjuures hullu tantsu pandi ka , me jaime Alviniga ikka taitsa keeletuks, kondisime edasi ja tagasi ja valja tulles hakkasime naerma. Kultuurishokk ikka. Veel veidi shokki saime turul. Ostsime enda arust keedetud kanamune, uks normaalsemaid ja MSG puhtamaid toite siin, aga ega me tavalis muna kull ei saanud. Ma pidin esimese ampsu kohe valja sulitama, see oli taiesti soolane ( kusjuures munakoor oli terve ?!) ja muna ise oli mure voi selline teraline keele all ning munakollane natske ja ROVEEEEEE ! Hiljem selguis, et need olid pardimunad aga siiski vaga kahtlaselt valmistatud. Sel ohtul saime uldse taielikku tunga, koik mis ostsime turult oli kas ulisoolane, vurtszikas voi muidu vastik. Aga head asjad olid kookospl6nnid, nagu pisikesed sornikud. Veel oleme maitsnud suhkruroost pressitud mahla, jube magus nagu arvata vois aga tegelikult hea maitsega, veidike hapuka, kaljase alatooniga. Veel on neil siin popp suua bambusetuve sees kupsetatud riisi. Endal proovida ei onnestunud aga tundus ahvatlev.

Alvin sattus vestlema hotelli lobis uhe austraallasega, kes siin kaib juba aastaid, sebib kohaliku tibiga. See raakis, et ega need taikad pole midagi siirad, laia naeratusega kostitajad. Nagu Alvin ka kahtlustas, pidi tuha all ikka tuli polema. Ainus miks nad meid, turiste kannatavad, on teenimisvoimalus. Tegelikkuses pidi olema nii, et kui sa kellegagi tulli lahed voi kohalikule mingil pohjusel ei meeldi, siis pidavat sulle ikka midagi korraldatama, no kas peksmist, vargust voi narko sokutamist sinu pagasisse vms. Igaljuhul enne piiriuletust teeme me oma kottidele totaalse ulevaatuse ! Jama pole vaja ja liigselt ettevaatlik ei saa sellel teemal olla.

Nii, ostsime siis piletid rogile, et soita Surat Thanisse ja sealt oorongiga Tai ja Malaisi piirile. Tegime piletid uhes kohalikus kontoris no ja loomulikult saime lupsi, buss tuli kull ilusti jargi, kuigi 30 min hilinemisega, viis meid jaama ja puha, aga rongipiletid olid meil siiski topeltkallid. Ahjaa, huvitav asi jub\htus bussis. Selline minibuss, a la 6 inimest sees, hakkame siis soidule sattima, kotid koik visatakse taha, juht istub rooli, hakkab kaiku sisse panema ja keerab jarsku suute valja, karjatad, "durian!!!". See on see meie lemmik puuvili, mis haiseb kummaliselt, maitseb ulihasti ja nagu nuud selgunud on, kohalikud ei kannata selle lohna absoluutselt. Isegi hotellides on uleval mitte suitsetamise keeld vaid hoopis duriani keeld. No ja nuud see meie juht sattus ka poordesse, kuna meil juhuslikult oli terve durian kotis, lahtiloigatud ja haisutas taiega :D Juht tuli ja rebis reisijate ukse lahti, kulm kortsus ja pobiseb "durian, durian" et kus kurat see on. Me teeme muidugi lolli nagu ja ei saa kohe midagi aru mis tahetakse ja millest jutt jne jne. Kutt revideerib pagasniku labi, katsub suuri seljakotte jne. Tegelikkuses oli haisupomm seljakotis jalgade vahel porandal. No kuidagi ta rahunes maha ja hakkasime soitma aga meie korval olev harrasmees puhkis ja turs\tsus ja polnud ilmselgelt aroomidega rahul. Kui tegime vahepeatuse siis otsustasime , et teeme durianile ara ja saastame neid haisust. Juht sai lohnast kohe aru, mi9llega me tegeleme, noudis, et me koik ara sooks ja kaed ka hoolega puhtask peseks :D vot selline duriani "armastus" on siin.

Ok , rongijaamas selgus, et meie piletid on istekohtadega ning reis kestab mitte 4 tundi nagu tadi kontoris lubas vaid hoopis 11 tundi. Kujutasin siis ette kuidas ma virelen 11 tundi istuvas asendis labi terve oo ja kohalikud elavad seljas, magada ei saa, lopuks on veel mingi vooras titt sules jne jne. Kusisin, et mis Alvin arvab kui vahetame piletid ringi kallima vastu. Selgus et jargmise rongi peale saakski, esimene klass, superluks piletid. No ja tegime ara ! Ja ei kahetse, kohe uldse mitte. Meil oli privaatne tuba nariga, oma minikraanikauss ja tuju hea. Hommikul arkasime varsketena ules ja olime rahul oma otsusega.

nuud kiire, varsti kirjutan edasi.+

Koh Phi Phi

2008-10-06T09:59:00.000-07:00

Tegime Phuketile tiiru peale ja sai villand, otsustasime edasi liikuda ning maiuspalaks oli plaanis Koh Phi Phi. Pidavat olema piltilus saareke 1,5 h kaugusel Phuketist. Orgunnisime endale edasi tagasi praamipiletid ja ootasime fuajees minibussi. Ja naera end siruli aga juhil oli peas ikka eriti kummaline "muts". ta oli votnud mingi ohemat sorti vaikse froteeratiku ning oli molema korva juurest selle rulli keeranud, nii et see meenutas teletupsu kostuumi. Oli kull asjalik ja kiire tegutsema aga tosiselt voetav enam mitte :D.
Praam soitis 1,5 tundi ning oli taitsa lahe, monus soe tuul ja silmapiiril pidevalt vaikseid saarekesi. Phi Phile lahenedes paistis korge korge kaljusein, kohati veidi puid ja taimi aga kui umber nurga keerasime siis teate mis, me molemad korraga arvasime, et see on koige ilusam koht kus me kunagi olnud oleme. Pole nagu eriti midagi paremat tahta. Helesinine vesi, paadist vaatad vette, naed kalaparvi ujumas. Korged kajukamakad vaheldumas kitsaste heledate rannaribadega kus jooksevad ahvid. No ja maekurus tihe, sitke ja tumeroheline dzhunngel. 6iii kuidas ma armastan sellist vaatepilti. Muudkui istuks ja imetleks ja ohkaks onnest. Puhas ohk, puhas vesi. Phi Phi ongi selline vaikest sorti kaljusaar kus liiklusvahendeid ei ole. Saarel oleks nagu kaks piklikumat osa ning neid uhendab tasapinnaline rannaala. Aga molemad pooled on kaljused ja lopsakad. Kogu majutus ja turismindus on siis sinna vahepealsele rannaalale joondunud ning ega seda vahe polnud. Midaiganes vaja, seda sai ja rohkemgi veel. Vaga kena koht ja puha aga turist on selle koha kori ikka vaga kinni pigistanud. Ilmselgelt on lahes paate ja aluseid rohkem kui tegelikult naha tahaks, iga nurga peal kohalikud muutavad kas oma paadisoitu " taxi boot boot" (boat ei oska haaldada :D ) voi siis midagi muud. Jumal tanatud, et me ei sattunud sinna tipphooajal, siis tuleks vist tagurpidi tagas, ja kohe. Aga kui selles osas silm kinni pigistada ja keskenduda endale siis oli seal ikka vaga hea, taielik puhkus. Magasime kaua, soime palju puuvilju, rohelise papaia ja bambuse salatit, ei ajanud ennast takka, jolkusime ringi, kaisime mittemidagiutleval snorkeldamisel, ule mae vaiksel matkal jms. Ohtuti kolasime labi kohalike tantsulkade ka. Vaga mage vaatepilt kuidas laaneimineme ennast vooral maal uleval ei pea ja lubab endale teab mida. Uldse me saame Alviniga vaga hasti aru kohalikest ( ukskoik kus) kes ei salli turisti. Muidugi, sest turist on reeglina lame, loll, ei pea kohalikust lugu ning kohtleb koiki kui alamaid - vastik vaadata ja kogeda. Kus on koik normaalsed randurid ?? Ja uldse, mis toimub, miks on koik plikad trullakad roosaks polenud kuppelkleitidega ringilohverdajad ja kutid sellised joogimaiad labustajad. Paneks pidu ja votaks naisi. Ja kui sellise tuupilise seljakotiranduriga kuskil kontakt tekib siis veendud taas ja taas, et pilgu taga pole ikka midagi, tuhi inimene. Meile meeldib pigem juttu ajada selliste vanemate kogenud randuritega. Nendega raakides tekib jutule sisu ja koosolemine annab molemale midagi.

Phi Phi on uks saartest, mis elas ule tsunami. Siiani on naha palju rususid,mitketes kohtades uleval ka pildid kunagisest majast, sellest mis peale tsunamit oli ja kuidas ehitustood kaisid. Tundub, et mingit sorti valisabi on ka mangus. Praegu on saarel tsunami hoiatuseks erisusteemid - viidad, joonised, sireenid, tulukesed. Ma kujutan ette kuidas see suur laine puhkis madala rannaala lihtsalt paljaks, kohutav.

Teisel paeval votsime onu paadiga ning laksime korvalsaarele, kuulu jargi veel ilusam. Pool tundi soitu ja olimegi kohal. Esialgu ei saanud nagu suurt midagi aru, et kustkohast ilusam aga kui keerasime paadiga umber nurga ning sisenesime laguuni siis oli Kelli suu parani lahti ! Selles rannas filmiti "The Beach " votted. Vaike rannake, suht luhike riba liiva, asub kahe korge korge kalju vahel ning ranna taha jaab ka veel niipalju ruumi, et sinna uks dzhungel ara paigutada. Ja kui oled rannas, naoga vee poole, seljaga dzungli poole siis tundub hammastav kull. Kaljuseinad moodustavad ca 240 kraadise ringi, vesi sinine sinine, rannas hele liiv ja vot ongi taislaks naudingut. Muidugi peab veel proovima nendest jaapani turistidest umber vaadata.
Proovisime seal sukelduda ka aga polnud motet, sest nahtavus oli halb ja vaadata polnud midagi. Huppasime paati ja soitsime edasi. Jargmine koht oli oige snorgeldamiseks. Soitsime kaljukuhmude vahelt nagu mooda vaikest laburinti avaramasse kohta, eemal jallegi moned minirannad heleda liivada, kalju sisse uuristuvad suvendid ja kaigud. Vot siin oli hea nahtavus ja kala ja koralli jne. Alvin laks loomulikult uurima kaljuseina, et kas see laheb ka pustloodis vee all edasi voi mitte. Sukeldus siis mooda seda seina ules ja alla ja sai oma gaifi katte. Mina vahtisin kalu ja meritahti ja muud ning olin ka asjaga rahul. Onneks oli selleks ajaks suurem turistimeri juba lahkunud.
Jargmine stop oli meie jaoks veel ilusam. Kujuta nuud ette, et soidad plariseva mootoriga puupaadis umber korge kaljuseina ning jahmud, sest kitsamast avast sisse paasedes avaneb selline vaade - paarisajameetrised hallikas punakad kaljuseinad katavad sinu umber peaaegu 360 kraadi. Sina, pisike pisike kogu selle massiivi kaisus, vahid pea kuklas ja kaed puusas, et mis toimub, mis koht see siis nuud on ? Vaikus ja rahu on seal nende seinte keskel, vesi helesinine ja kutsuv, tahaks silmad kinni panna ja unistada aga ei raatsi, liiga ilus on vaadata. Ja muudkui vahid ja vahid, ennem olid lobisenud ja plakutanud aga nuud jaid jarsku vait, et momenti endasse talletada. No vot oli selline rahulik ilu seal.

Enne suurele saarele naasmist tegime kiire peatuse ka rannas kus ahvid majandavad. Tibatilluke liivariba ja koik kohad neid paskaake tais. Kohe kui voimalus tekkis, huppasid paadi peale, kolemkesi. Hakkasid revideerima, et mis seal voori ikka on, et akki onmidagi pakkuda, akki saaks kuskile kuuned taha. Uliasjaliku ja labimoeldud olekuga kaidi ja ahtris ara, katsuti froteeratikut, et ega sinna alla pole midagi ara peidetud, tehti pettunud nagu pahe ning tommati uttu. Liival vedeles mingi aranaritud ananassi konts ning selle merevees loputamine ning nosimine tundus vist parem plaan olevat.

Sellest matkast paremaks panna on muidugi keeruline. Kogu Phi Phi ( nii suur kui ka vaike) on meile molemale suure margi kulge jatnud. Totaalne troopiline paradiis kui nii soovite. No aga meid ju teate, me kaua uhes kohas ei pusi ja tombelsimegi juba minema. Nii et nuud otsapidi jalle Phuketil, et siit homme edasi liikuda. Muuseas Patong rannas Phuketil pakuti Alvinile last muua, keset tanavat.

Aaa, muuseas ma kaisin ka 2 korda massaazhis. No ei saanud kohe ara oelda, sest nii odav j amonus ju. No ja seekord sattusin ikka oige muti otsa, mudis labi koik koolused ja lihaskimbud ja koik mis vaja. Olin vaga rahul, sest tegi oma tood hoolega.

PS. Arge eriilist pildimaterjali oodake, sest meie fotokajuust on tuksis. Teeb pilte nii kuidas tuju on. Midagi saab tehtud aga mitte palju.

Tere Phuket !!!

2008-10-04T07:03:00.000-07:00

Vot nii, ja olemegi jalle tuuritamas, ringi kolamas. Vaga juba sugelesime, ei joudnud ara oodata kuigi reisieelne periood laks imekiiresti. Seekord oli arminemine veidi teistsugune, nii meeletult nimekirjajargi pakkimist polnud, panin asju kotti tunde jargi :D tavaliselt ma ju nii ei tee ! Sobrad ja tuttavad said ule vaadatud ning vajalikud paberid tulevaseks burokraatiaks kokku aetud ning olimegi juba lennukis. Seekord onnestus teha 4 kiirendust s.t. startisime neljalt erinevalt lennujaamalt enne sihtkohta joudmist. Esimene peatus oli Londonis, kus saime kokku Birgiti ja Kullikiga, toimetasime neile moned vajalikud asjad nagu villasokid, kohupiim jne ning puhusime pubis veidi juttu. Meil oli nimelt 8 tunnine auk kahe lennu vahel. Londoni otsa tegime Easy Jetiga ning koik oli taiesti norm, pole midagi kurta, tasub soita. Edasi saime Gulf Airiga mis ei ole kull eriti hea soiduriist, uhel otsal (London Bahrain) ei saanud istmeid alla lasta ja teisel otsal (Bahrain Bangkok) ei saanud telekat vaadata. Oli kull odav jah aga suht jama ka, Alvin kulmetas ka veel kurgu ara. Aga vahemaandumine oli huviy\tav, kohe toesti ! Mind ikkagi volub araabia oma mustikaga. Seegikord vaatasin juba tukk aega enne maandumist aknast valja ja imetlesin neid loputuid liivaluiteid. Ulevalt vaadates tunduks nagu vaataks merelaineid, suured ja looglevad massid. Ei uhtki puud ei uhtki maja, teed ega olevust. Tuhjus, mustiline ja tappev. Kohati oli margata musti summeetrilisi ringe, kohe vaga suuri, ma ei tea mis need olla voisid aga teatud piirkonnas leidus neid palju. Ufod, naftakogumispunktid, kohalikud farmerid teinud inglaste moodi nalja... ? Vot ei tea Linnale lahenedes tekkisid ka moned teed, tikksirged ja kohati liivaga ule uhutud, siis moned majad ja lopuks oligi Bahrain ise kaes. Tolmune, kollakas - valge ja kell 7.00 hommikul +31 C :S Nagu Dubaiski, oli siingi ikka megaehitisi, tehissaari koos kinnisvaraarendustega, kandilised, kahekordsed lubjakarva majad ning tehispalmid. Mitte nii uhkelt kui Dubais aga siiski sama stiil. Lennujaamas vaike peatus ning edasilend tuttavase Bangkoki. Londonis enne lennukisse minekut tekkise akkmote, et Taisse joudes voiksime samal ohtul kohe edasi lennata Saabumine oli kull hiline aga ehk saab mingi viimase lennu peale ja valdiks seda totakat suurlinna. Selgus, et 22.40 laheb viimane lend Phuketisse. Sisse pidime joudma 21.25. No arvake kas joudsime :) Hilinesime 15 min ( isegi hasti eks) ja see tegi meie plaani vaga riskantseks. Lennukist trugisime valja nii kiiresti kui voimalik, jooksime viisaleti taha ( eestlasel tuleb teha saabudes viisa max 2 nadalaks). Uhe kora olime selle juba labi teinud ja nuud teadmise tapselt kuhu joosata, mis asjad valmis panna jne. Huppasime veel ole eskalaatorilindi otse leit ette, saastsime 1 minuti ja 100 sammu :) Pildid valja, passid valja, Alvin korvale raha vahetama, mina ankeete taitma, koik jube kalkuleeritult. Saime leti ette ja mutt vaatab viltus suuga, et oot kus on teie tagasisoidupilet. Mina, et pole piletit olemaski sest soidame bussiga Malaisiasse, siis tahtis naha meie valjaprinditud Gulf Airi piletit ( niisama kiusas) ning saatis viisa tegemisse. Ootasime ja lugesime sekundeid sest 22.40- ni oli tapselt 38 min. Saime siiski onnelikult katte, peale meid tuli meeletu saba pilukaid, ning porutasime edasi viisakontrolli. See sai ka tehtud, mina juba kottidega ootasin, mis lindilt karru laetud ja jooksime tollist valja. Juba teadsin, et 3-ndale korrusele Thai airlines kontorisse ja jald ukse vahele. Alvin tuli kottidega jargi. Pileti ostmine vottis aega umbes 2 minutit ning jooksime check in'i. Nuud oli pinge maas. Pilet kaes, kotid ara antud ja koik sujus. Kokku viisaletis check in'i lopuni 9 minutit. uskumatu eks :D No ja siis uuesti tollist labi ja lennukisse.

Nuud siis juba Phuketis. Ja meie ullatuseks on see meediv koht. Loodus on lopsakam kui eelmine kord Koh Samuil ja tuju on ka vaga hea. Oleme turistid, taiega !!! Motsa on tagumiku all ja kruisime ringi. Esimesel paeval magasime isu tais, no nii kella kolme paiku saime liikvele, veidi kisime turul, siin aj seal ja juba hakkaski pimedaks minema. Teisel paeval rentisime motsa ning soitsime sellega Phuketi idapoolset kallast pidi. Kaisime ara kohalikus rahvuspargis, mis erilist muljet ei jatnud, samasugune jungle trek, kus tatsad ule juurte, kivide ja lehtede, oled puude vahele mattunud ning mingit vaadet nautida ei saa. Samas koik need siristavad ja kadistavad elukad teevad tuju heaks. No ja kui lopetuseks on uks lahe kosk, kus ennast kasta ja looduslikku survepesu saada siis pole inimesel just halb olla :D Alvin kais paljalt, huvitav kui kohalik oleks peale sattunud kas siis oleks kinni pandud, siin kaiakse ju shortsides ja t-sargiga, voi veel parem, teksades ja t-sargiga vees. Aga jube hea karastav oli kull. Tagasiteel sattusime kohalikule toidu ja trani turule ning keerasime keresse kana, mingeid imelikke ube ning moned kalmaarid. Motsa rent muuseas maksab alla 70.- EEK'i paev, meile vaga sobib. Selleks et motsaga soita, pevad juhil ja soovitatavalt ka kaasreisijal prillid olema, et sodi silma ei lendaks ja paike ei tapaks. Pole probleem, sellised prillid saab 33 .- EEK'iga kohalikult turult ja need kestavad umbes tapselt 1 paev kui hasti laheb. Minu omad kukkusid koske ja Alvini omad istusime katki. Kahju kull polnud sest Alvin arvas, et meie ridikuloossed prillid ehmatavad kohaliku ara. Nii, turult arasoites selgus, et kumm on tuhi, olime naela saanud. Kuna oosel lennujaamast hotelli soites nagin ainsa kohana lahti kummiremonte, ja kohe igal pool, siis olin taitsa rahulik. No ja selguski, et 100 m tagasi oli onul selline teenus, polnud kull hetkel kohal aga kohe saabus ning tegi too ara kiirelt ja korralikult ja odavalt ka.

Phuketi saarel on praegu kaimas vegetariaanide festival. Kindlasti olete telekast nainud neid hulle, et konnivad transis tanaval ja topivad vardaid ja konkse labi oma keha ning saevad moogaga keelde. No ja seda siis vaatasimegi. Hommikul aratab kisa ja kara ules, sest valjuhaalditest aetaks emingit jama, tanavatel kolistatakse ning meeletu kogus paukpadruneid karistatakse ohku. Valgetes riietes inimeste rongkaik liigub edasi ning nende seas on siis neid transis mehi, monel lausa 8 pikka teravat orki labi poskede, korinaha, korvalesta voi mks mitte ka kasivarre. Raputavad pead ja pil on tuhi. Monda aega vaadata on huvitav aga siis vajub ara ning lopuks juba tuutab kui see kaib igal huommikult meie tanaval ning muul ajal veel teisteski kohtades.

Tana soitsime Phuketi laanekallast pidi. No ja vot olid ikka vaated. Esimene rand oli rahulik, ilus magede keskel. Soime puuvarjus oma puuvilju ja nautisime elu ja olemist. Soolane briis meeldib mulle ikka vaga. Joudsime ka korgele maetippu kus keegi kohalik rasta punus erinevaid ja toesti huvitavaid ehteid reggae saatel. Vaade oli vaga kena, meri toesti ikka sinine ja liiv kollane ja maed lopsakad. Vot siin oli koht, kus Paap teeks dunaamikat nii et vahe pole, stabiilne meretuul, vaga sobiv start ja ilusad vaated. Ok, no paar elektrituulikut taustal kaib monel mehel ju asja juurde, et asi ponevam oleks :D Nii, edasi siis Kata ranna ja Patong ranna poole. Vahepeal tegime vaikse kohvikupeatuse maeserval asuvas Ska baaris, ehitus oli siis selline, et kui istusid omal toolil, kolgutasid jalgu ja olid suunaga mere poole siis ule oma laua piiludes oli vabalangemine. Korgus oli ikka paris hea, mitu jargmist rand oli kui peopeal. Vaga chill olemine. Soit edasi, mooda ules ja alla, vasakule ja paremale teid. Asustatus hakkas tihenema ning turistilokse aina sigines kuni lopuks olimegi Patong rannas, mis Phuketi koige vilkam keskus. No ja oli ikka kuabandust ja soogikohti jne. Auslt oeldes paris tuut, sest siin suruti ikka vag agressiivselt peale, vare pole seda Tais tundnud aga siin olid nagu mingit turklased meie kallal. Hittlaused olid siis "one more t-shirt" vms, kohalik teadsi, et koigil on niikui nii juba sada sarongi ja sarki ostatud, voi siis "why not shopping, what happen " et mis sul via on , et ei shoppa. Soogiks ostsime tanavalt keedumune ning topsitaie maa[ahkleid. Kuni pimedani olime soonud koikvoimalikke puuvilju, luristanud arbuusi, kutnud sisse tillukesi banaane ( aa muuseas moned banaanid sootsime uhele beebielevandile sisse, kes teepeal omanikuga kondis ning keda nahes ma NOUDSIN peatust, et pean saama elevanti katsuda ja lonti vaadata ja oligi age :D)loomulikult oma lemmikut duriani nind megasuurt apelsini greibi ristsugutist. Patongis on naljakas asi see, et kui muidu on Tais vasakpoolne liiklus, siis siin on jarsku parempoolne. Vaga karm, oled harjunud kogu aeg vasakul soitma ning jarsku ilma uhegi margita reeglid muutuvad. Ei tea kas turisti parast on linnasisene liiklus siis muudetud. No ja siis valva seda momenti kui jalle vasakpoolseks tagasi muutub. Taiesti haige. Tana aitab, teeme varskendava pesu ning planeerime homset.

aa uks asi veel. Me muuseas oobime samas hotellis kus on filmitud "The Beach" hotelli stseenid. Jah just see rapane haisev koht, kus toimus mingisugune morv filmi algusosas. Tegelikkuses pole see koht uldse nii hull, tagasihoidlik ja odav aga taitsa ok.

Reisi lõpp

2008-05-21T11:34:00.000-07:00

no see läks küll kiiresti. Peale ronimisseiklust polnudki meil suurt midagi enam teha jäänud, tuli kohvrid pakkida ja hiirt toita ja lennujaama soita. Nuud oli siis ees üks päev Bangkokis ning õise lennuga Duibaisse minek. Andsime kotid lennujaamas hoiule ning planeerisime endale väikse tiiru Bangkokis. Olime senini seda täiega vältinud, sest suurlinnad röövivad sinu aega ja energiat liiga palju !!! Aga nohh, parem ringi tiirutada kui 12 tundi lennujaamas lolli näoga tüdineda. Navugeerisime bussiga kesklinna ning tahtsime minna ühele turule. Bussist maha saades tajusin, et ok, see on ju see kuum ja lämbe koht. Õhus palju vinet, päike, pikk distants kõndida, noh, polnud just lemmiktegevus, aga ok. Selgus, et turg on kinni ning siis otsustasime, et teeme metrooga, mis kulgeb ca 10 m kõrgusel, väiksed ringid ja vaatame akendest Bangkokki. Ühel pool paistsid sellised tüüpilised kulundhallid kuubikmajad, kusjuures lamedatel katustel olid väiksed õuekesed, kus kasvatati taimi ja kuivatati pesu jne. See tundus täitsa põnev idee sellises loodusvabas keskkonnas, paari põõsa ja puukesega tekitati väike enesepett. Teisel pool läikivad kõrghooned ja valgusreklaamid. Ühtäkki nägime seal pool kohe ERITI suurt ja uhket kaubamaja ning kargasime püsti, et seda uudistada. No sellist ei näinud isegi Dubais. Peaukse ees massiivsed purskkaevud ning kõrged ja valgustatud veejoad. Säras ja sillerdas. Astusime sisse ja veendusime, et kaheksal korrusel pakuti luksust. Korrus kosmeetikat, korrus disainerrõivaid, korrus kellasid ja ehteid, või tehnikat jne jne. Silma paistsid ainult kallid firmamärgid ning kohati lausa üllatavalt stiilsed ja peened vaateaknad. Uht kellasalongi mäletan hästi - kuldsete raamidega tumelillas "kapis" serveeriti säravaid kellasid. Kusjuures iga kella jaoks oli privaatkapp, ja mitte pisike. Hindu ei julgenud piiludagi. Uudistasime ringi ja ostsime mulle bikiinid (kusjuures suht soodsalt sai) ning siis suundusime 8ndale korrusele kus oli mitu erinevat kino. Tavalise kino (kaheksa saaliga) kõrval oli veel VIP kino, kus oli väga privaatne teenindamine. Igal külastajal oli oma lamamissohva, ettekandja, joogid värgid jne. Mulle tundus, et seda kino sai broneerida vastavalt oma vajadustele, et vaatad seda mis tahad ning millal tahad. Tellid endale ja sõpradele väikse kinoõhtu väikse kopika eest :D Me käisime hoopiski 3D kinos vaatamas filmi mereelukatest. Panime aga totakad prillid pähe ja istusime maha. Iga kord kui teineteisele otsa vaatasime, hakkasime muigama, imidz oli nii kõva :D Aaa, seitsmendal korrusel oli jõusaal suurte akendega, velotrenn oli vist parasjagu käimas kui me mööda läksime, väga tobe vaadata. Muuseas ma olen üldse mõelnud, et reisides käime ringi ja imestame, et issand kuidas ikka nii saab ja vaata mida inimesed teevad ja kohutav mida söövad jne jne. Aga, kui lahe oleks võtta nüüd see sama papi, keda sa kohtad kuskil Indoneesia saarekülas või Hiinas riisipõllul, mis sadu kilomeetreid tsivilisatsioonist eemal või hoopis hõimupealiku Fatu Hivalt ning tutvustakisd talle lääneühiskonda. Tahaks teada, mida nad arvavad meie jõusaalist, kus hunnik inimesi nailonriietes tümpsu saatel väntab jalgratast, tõstab kangi või jookseb lindil. Või mis nad arvavad liftiga sõitmisest või kinoekraanist koos Dolby Surround Systemiga või laser showst. Äkki tekib võimalus :D vahepeal väike meenutus ka meie hiirest. Ta arenes meil päris kiiresti. Päris alguses olid tal ju silmad kinni ja selline aeglane väike möku oli. Teisel päeval oli juba palju väledam ning toita oli ka lihtsam kuna oskas juba veidi imeda. Edasi andsime talle banaani hambaorgi otsast ja muud. Hoolitsesime, et tal oleks ikka mitmekesine menü ja saak kõik vajalikud toitained kätte. Hambaid tal ei olnud ning seetõttu midagi tahkemat süüa ei saanud. Banaad ja durian olid vaieldamatud lemmikud. No paari päeva pärast tundsin, et kutil on juba väiksed hambanukid tekkinud ja olulgi et tal oli jube tahtmine kõrvitsaseemnele ära teha, siis nende hammastega polnud ta veel võimeline. vahel kukkus ja meie näpunahka näksima ning lakkuma. kolmandal päeval tulid tal silmad ka lahti ning ma vaatasin, et nukukõrvad hakkavad juba suuremaks kasvama. Siis tegi kutt esimesed pesemisliigutused - käpp suust läbi ning üle silmade, kõrvade. Liigutused muutusid ka aina kiiremaks ning hakkas mingisuguseid hüppeid aretama. Nüüd näksis meie küünt ja lakkus oma saba ja oli jube tegija. Vaatasime, et täitsa loom juba ning ühel päeval Alvin teatas, et ametliklult on meie hiir nüüd näriline, nimelt hakkas juba hiire moodi näksima. Ja isu tõusis ja meie tunded tema vastu aina soojenesid. Siis vaatab Alvin mulle otsa, hiir peas tudumas, et edga vist pole valikut, sõber tuleb Eestisse kaasa võtta. Kõik väga tore aga kut ei oska ju ise süüa ostida, pead talle nina alla toppima ning siis avastab, et see on söödav. Ei saa ikka sõpra saatuse hoolde jätta, kassidele lõunaks, võtame ta kaasa. täiesti hull mõte ju ! Hakkasime siis aretama, et kuidas ikka tuua. Kas panna seebikarpi ja augud sisse või riidest kotti aga lõpuks avastasime et kõige lihtsam variant - hiir sokki ja tasku ! No ja tegime ära. Iga kord enne tolli pani Alvin sõbra soki sisse ning toppis tasku. Igaks juhuks läks teine sokk teise tasku, et juhul kui vahele võetakse siis saab vähemalt mingit jama tollile ajada. Aga tõenäosus, et keegi su taskuid kontrollib on väga väike ja isegi kui need sokid välja tõmmataks siis see piiiiisikene hiir jääb märkamatuks. Ühesõnaga, meie sõber tuli meiega igale poole kaasa. Aeg ajalt võtsiemta sokist välja, jooksutasime käe peal, käisime teda lennuki WCs toitmas ning siis keeras mõnuledes sokis jalle kerra magama. Resultaat - praegu magab hiir täies rahus Iru korteri vannitoas mustapesu kastis. ta on meil vabakasvatuse peal aga tuleb siiski puuri panna kuna 1) seda ei saa lubada, et ta korterist välja näriks ning mujale rändama ja mis veel hirmsam tittesid tegema läheks ( pruuti me talle kindlasti ei otsi sest ei taha rinkida mingi monstertõu loomisega) 2) Alvin ei saa magada kui hiir käib öösel tema juukseid ja kõrvu nuusutamas ning rinnakarvadesse magama sättimas.
Ok, reisist edasi. Meie viimased otsad Bangkokist Dubaisse ja seal siis 9 tunnine ootamine tüütasid küll veidi ära, eriti siis kui oed magamata. Tegevust meil siiski oli, sest mina unustasin oma jaki lennukisse ja see asjaolu tõttu oli mul kohe mitu tundi jooksmist ja sebimist, et kätte saada. Ega ei saanudki, lõpuks kirjutasin mingi pretensiooni ja nüüd ootan vastust, lubasid 100 % et vähemasti võetakse ühendust, isegi siis kui midagi ei leida no aga ma tean täpselt kuhu ma selle jätsin. Nii et ärgu arvaku, et ma niisama rahule jään. Siis kohtasime väga jutukat papit Indiast, kes käib sakslastega tekstiiliäri ajamas, sõime lennufirma kulul 2 korda ning üritasime magada. Istanbuli jõudsime õhtupoolikul ning lennujaamast linna saime ühe järgmise papiga, kes tuli Alviniga ise juttu puhuma ning tundus selline OK tüüp olevat. Tema elab naisega prantsusmaal, pärist Istanbulist ning temal oli sokifirma, toormaterjaliks kasutab bambust. Samal õhtul kõndisime veidi ringi ning käisime söömas. Mina võtsin salati, mis pildi peal oli absoluutselt teine kui tegelikkuses ning alvin sõi mingit vegetarian toitu. Väga lihtne aga sobis küll, peale seda kukkusimegi juba magama. Ahjaa, hiirele andsime ka enne süüa, kusjuures ta piiksub ka juba. Ning kui nina vette sattub siis turtsub. Istanbulis tundusid päris sõbraliku inimesed olevat aga külm mis külm. Hingeõhk auras ja hea meelega oleks soojema jaki peale võtnud. Hommikul oli meil ülesandeks veidi raha vahetada ning miskit nosimist kaasa osta, sest edasi lendasime ju odavlennuliiniga kus süüa ei pakuta. Mulle seal linnas meeldib, astud oma hostelist välja ning tänaval on jube õudne sigin-sagin, igal ühel omad toimetamised. Meelde jäid lahedad suurte ratastega kärud, mille pealt müüdi konkreetselt suhkrukringeid, saiakesi, pirukaid, kusjuures nee dkõik olid soojad kuna käru sees oli hõõguv süsi. Jõudsime läbi käia ka bazaarist, ehk kohalikust turust. Mõnus hõng on sellises vanas võlviga pikas pikas käigus, kus mõlemal pool kaupmehed aktiivselt pakuvad kas vürtse või sätendavaid käekotte, ehteid või maiustusi, vuffel tossusid või vaipu. Soojad toonid ning sätendus domineeris igal pool. Veel mulle meeldib näha kuidas nad joovad nendest imetillukestest klaasidest kuuma õunateed. Järsku kuskilt hüppab onu välja kandikuga ning jagab laiali 10 teeklaasi - kaks panka telleritele, kaks kingamüüjatele, suitsumeestele, kringlimüüjale. Igal nurgal kebab ja siaiaäri, värsked mahlad ja kiire elutempo. Kõigil on kuskile kiire, seda tõestas pidev autosignaali kasutamine.
Tegime om aostud ära ning lennuki peale. Lõpuks oli juba täitsa tüdimus peal sellest pikal teepeal olemisest. Muudkui lennujaamas ja lennukis ja jälle jaamas ja lennukis. Oli ikka väga hea jõuda eesti pinnale. Siin ei küsitud isegi passi näha. Jub aoligi kott käes ja tollist väljas ning oma memme kallistamas !!
Unistasin oma voodist, soojast saunast ning rahust ja vaikusest. Sain kõik !
Üks asi veel. Krabis, ehk siis seal kandis, kus me kaljuronimist tegime, käisime ikka turul söömas, seal oli iga õhtupoolik väga huvitavaid sööke pakkumisel. Näiteks arvas Alvin, et tuleb ära proovida puitvarda otsas olev kummaline lihaollus. Maksab ära ja küsib , et mis see ikka on. Tüdruk rõõmsa näoga vastab - chicken inside ! Väga lahe eks, pesuehtne kanasoolikas, no ja välja paistis kui rabedaks läinud kummivoolik kus on näga mureded kohad. Noh, maitse oli vist midagi sarnast olnud. Mina sõin kalmaare ja kala, Alvin veel lisaks tofut ja muud jama. Proovisime ka mingit kummalist uba, mis oli kauna sees grillile visatud, onu veel korvalt kiitis, et väga hea ja proovi proovi. No see oli ikk akohutav, tõmbas meil mõlemil näo väga viltu, kusjuures järelmaitse oli veel kohutavam ja see ei tahtnud suust lahkuda. Sellega meie gulinaarne siklus turul lõppes.

Aga muuseas, ma arvan, et ma kirjutan aeg-ajalt ikkagi. kasvõi sellest kuhu me järgmisen aminna kavatseme ja mis plaanid või mis mõtted meil on. Selge on see, et mingi aeg tuleb Austraalias tagasi olla aga mul on tunne, et ega me seda ühe sirge joonena ikkagi teha ei saa ju, peab kuskilt ikka läbi rändama.

tsau praeguseks !!!

Koju vaikselt tagasi

2008-05-12T19:00:00.000-07:00

Oleme lopetanud oma reisi Krabi piirkonnas ja kokkuvottes oli see veel koige vagevam. Toeliselt kena loodus ja soodne elamine, sook. ilmadega ei vedanud aga pole hullu, votsime mis votta andis. Eile oli meil kohe eriti huvitav. Tahtsime votta 1 paevast paadimatka umbritsevate ja postkaartilusate saarte umber koos snorkeldamise ja ringi tatsamisega. See koik jai ara kuna meri liiga tormine. Alternatiiviks valisime uhe ranna, oigemini neemetipu, kuhu paaseb ainult paadiga. See oli luhike ots ja taiesti tehtav. Ranna nimi Railey beach. Koht oli vaga omaparane kuan asus suure kaljulahmaka taga, seega uhtegi teed sinna ei viinud. Ja selle kaljulahmaka tagai oli neemetipp, kus molemal pool oli liivarand ning tipp jallegi kaljune, lopsakas ja metsik. Pisike koht iseenesest aga aaretult sumpaatne. Esilagu tuiasime niisama ringi, leidsime suure ja korgustesse mineva koopa, jaime troopilise akkvihma ning tormihookatte, VAGA LAHE ! Konnid mooda kaljuaart sinka vonka ning jouad pisikese rannani mis uhtakki ulitormine ja agressiivne, puhub pikali ! Liiv peksis vastu jalgu nii et vaga valus oli aga me saime koopasse varjule ja eriti lahe on minu arust vaadata tormi kuskilt turvalisest kohast. Siit vaiksest rannast avanes ilus vaatepilt, kohe samas meres oli mitu kaljunukki turritamas, eemal veel vaiksed saarekesed, no ja siis loomulikult oli ka veneturist kohal. neid jatkub ABSOLUUTSELT igale poole. ukskoik kuhu lahed, kas Venetsueelasse, hiina, austraaliasse voi kuhuiganes, venelane on alati platsis. Peale seda rannakest teadsime, et kuskilt siit samast laheb rada laguuni, mis asub kalju sees voi peal. Leidsime teeotsa isegi ules ja ohhoooo, ronima peab praktiliselt pustloodis, kois on abiks ning tanu suurele sajule oli seal ikka VAGA sopane. Kahetsesime, et olime platudega. Uks allatulija oli paljajalu ning teatas, et tema jattims minemise pooleli, sest maastik on liiga terav ja paljajalu ohtlik. Kohutavalt kahju oli, kull ma ikka tammusin uhelt jalalt teisele ja motlesin, et kas ikka toesti pole mingit lahendust, et kas ikka toesti ! Aga Alvin arvas, et pole enne arareisi motet omajalgu lohkuda, et kull tuleme kunagi tagasi ja siis teeme ara. Tohutult kahju oli ja see jai ikkagi kripeldama. Parastlounal oli meil plaanis kaljuronimine. Pole ju kumbki elus midagi sellist kogenud ja otsustasime, et teeme ara. Paneme ennast proovile ja vaatame milleks voimelised oleme. Hind oli taitsa ok 330.- EEK monetunnise ronimise eest koos varustuse ja koolitusega. SAime instruktori, sussid, trapetsi ja karabinid ning laksimegi ronimiskohta. Kalju oli PARIS suur ! kui seal kontoris meile tutvustatihakkame ronima umber 14-16 meetrilisi radu ja et uks on ka 30 m siis ma olin tegelikult paris pettunud, et mis narrimine see on. Ma tahakn ikkagi 80 ja 90 m ja niimoodi, et juba oleks. Tundus selline naljategemine. Alvin laks esimesena, tegime alustuseks 16 meetrise otsa nii et Alvin ronib, koiega kinnitatud, koie uks ots on instruktori kaes, siis laheb kois ules 16 meetrisesse punkti ning tuleb sealt aasast alla tagasi Alvini kulge. Turva taiesti oemas, koik toimib. No ja Alvin siis ronib, poolel teel jaab nagu veidi aeglasemaks, ja vahib ikka alla ja krimpsutab veidi nagu, ma narrin alt, et kas kardab voi, et oi oi ara alla vaata, hirmus hakkab jne. No pani ikka edasi ning uleval viimane ots oli vaja ronida ule jarsu horisontaalse nuki ning sinna peale siis seisma jaada. Punnitas ara, jai seisma ja nuud tuli raske olukord. Selleks et alla saada on ju vaja lasta keha lodvaks, kaed noori kuljest lahti, kallutada oma keharaskus taha ning usaldada totaalselt koit ja selle otsas olevat instruktorit. tema ulesanne on sind alla libistada. No ja kuuta ette, et sa oled 16 m korgusel, kuskilt kinni hoida ei tohi ing pead veel selg ees ennast allapoole kallutama ka. Eriti keerukaks tegi olukorda fakt, et sa pead ennast ule nuki kallutama. Naha oli, et Alvinil on vaga ebameeldiv ning kahtles seal mone sekundi aga siis tegi ikkagi ara. Mina alt ikka narrin ja karjun totakaid repliike. Tuli alla, hapu nagu peas. No nii, minu kord. Sussi ilusti jalga, noor kulge ning kahe keage kaljust kinni. Naks naks, esimesed sammud vaga lahedad, vaatan alla, ok. naks naks, teised sammud ka ok, vaatan alla ja krt juba on vastik ja ma pole isegi 5 meetri korgusel veel, alles mingi 2-3. Taitsa lopp, mis toimub ! Mina, oudne tegija enda arus ja nuud siin votab varisema. Taielik pettumus muuseas. Sundisin veel edasi ronima, et ei ole siin midagi, teme ara. Kuskil 2 meetrit veel ja siis oli juba paris vastik, mitte oudne voi suda paha voi pea kaiks ringi vaid aaretult ebamugav, taielikult oma turvalisest keskkonnast valjas. Sinu tervis ja elu ripuvad sona otseses mottes instruktori ja kogu selle koieatribuutika kaes, suht abitu tunne. Utlesin siis Alvinile, et mulle vist tegelikult ei meeldi ja et ma vist enam ei taha ja et ma nuud tuleks vist alla. Tema julgustas, et pole midagi pane moni samm veel ja et iga kell kui tahan saan alla tulla. No venitasin paar sammu veel ja vaatan uuesti alla, et krt asi laheb ju aina hullemaks, et ara ei halju ikka kull. Julgustatakse mind jalle. Teen veel mongid sammud ja siis motlen, et krt ei vaata enam alla ja panen edasi, mul vist isegi hakkas polveke veidi varisema. Oi ma olin endas ullatunud ja pettunud. kui paris aus olla siis seda rada ma taitsa lopuni ei teinud, jatsin selle hullu nuki ara. Esimeseks tousuks aitas kull. No ja nuud sisi on vaja alla tulla. Instruktor karjub, et relax, relax, let your hands go ! eI NO TANA VAGA, ei taha ma kuskilt lahti lasta. Psuhholoogiliselt vaga keerukas olukord. Hingad ja sunnid ennast tegema seda, mis vaja ning mitte motlema. Ok uks kasi on lahti, igaks juhuks vaatan veel alla, krt viga, ei oleks pidanud. Ok, tegutsen edasi, jalad astun veidi korgemale, et saaks kaljuga taistallakontakti, tunne on nuud paris vastik, sest tekib abitu olukord ning mote, et selg ja tagumik ees vastu maad lennata pole vist hea. Aga need motted on koik aaretlut totakad ja neist tuleb lahti saada. Ei ole midagi, lasen teise kae ka lahti ja uritan tahapoole kallutada ja karjun mitu korda, et lasku mind alla vaikselt vaikselt. Noh, peale esimesi sekundeid polnudki enam nii hull ja maapeal tagasi olla oli ikka paris hea. Aga tunne oli vastik mis vastik. Ees ootas veel mitu tosu. tegime paar kergemat ja siis oli meile varuks 30 meetrine sein, kus raja algus oli paris hasti ronitav, sts et oli igasugu nukke ja mugarikke ja avausi kust kinni votta ja kuhu ulatusid ning kuhu said jala ikka paris korralikult toedatud. Aga lopp, see oi suht sirge sein ja alt vaadates ei moistnud ma, et kuidas kull sealt uldse ules minna on voimalik ? Alvin ka ahkis ja kratsis kukalt, me kumbki ei tundnud jus eriti mugavalt. No tema laks esimesena ja paris hea miimika paistis hetkedel kui ta allapoole kiikas. Tegi ara, isegi selle koige raskema osa ning alla tulles utles, et nii hull polnudki, et hakkab juba harjuma aga siiski seal uleval olles ta enam alla ei vaadanud vaid lihtsalt pani edasi. Kusjuurs enne meid ronis mingi korpulentsem pereema ka seda sama rada no ja siis ma vihastasin, et no krt kui tema on voimeline siis panen mina ka, ei hadalda siin midagi, teen ara ja koik. No nii , minu kord. ma ennem ei pabistanud kui olin juba moned meetrid roninud no ja siis hakkas pihta. Olin roninud kuskil pool maad ning siis oli edsiminek ikka paras pingutus, kaed laksid higiseks ja konsentreerumist hairis teadmine, et oled nii korgel. Kinnihaarmiskohad olid jarjest nigelamad ja pisemad ja mones kohas tuli selle pisikese kaljunupu otsa ennast kikivarvukile ajada, et saaks sormeotstega avausest kinni. AARETLUT VASTIK ! kohe tosiselt vastik. Ma vandusin seal omaette ikka paris vangeid sonu ning motlesin, et millega ma tegelen ja mileks see nuud hea oligii ? Mitmes kohas pidin hinge tombama, sest sormed ja kaed olid jube vasinud sellest pingutamisest Parema jala 3 varvast kuskil nupu otsas, vasak jalg taielikult valja sirutatud ning "toetab" mingi prao vastu ja siis molema kae sormed kuskil serva taga, mis annab minimaalse haarde - sellises asendis siis otsustasin vaadata enda kiusteks nii alla kui ka kogu umbritsevat loodust. VASTIK, selline judin ja oud kaib seest labi. No pingutasin ikka veel ja veel ja koige lopp jai tegemata sest fuusiliselt ei kuundinud enam nendesst mikroaukudesse ja mininukkidest kinni votma. Karjusin, et tahan alla. no ja seal uleval ennast lodvaks lasta ja taha kallutada ja jalad ules tosta on ikka veel keerulisem. Aga tegin ara ja tulin alla ja arvasin, et vist oli juba hea kull ja eriti enam nii korgele ei kipu. Parast selgus, et see sama pereema, kes mind "kurjaks" ajas oli kuinagi 1,5 aastat ronimist harjutanud. Vot siis.

PS. Praegu oleme lennujaamas, et soita Bangkoki ning ma smuugeldasin ennast ariklassi lounge'i. Motlesin, et uritan veel ruttu midagi kirja panna. Aga nuud sai aeg otsa ja eks edasi vaatab

Kohale jouame 15 mai kuskil 20.00 paike lennuga Riiast

Tsau

Khao Sok ja Krabi

2008-05-11T07:46:00.000-07:00

Pole mahti olnud, et kirjutada. Paevad pikad olnud voi siis oleme olnud kohas kus pole netile ligi saanud. Uhesonaga Koh Taolt oleme nuud lainud. Ilmaga meil ei vedanud uldse, sest sukelduda polnud sellise nahtavusega motet. Kaisime niisama ringi ja planeerisime. Tegime vist oigesti, et paevase paadiga soitsime, oli paris kena ringi vaadata ja ilm oli ka hea, et istuda tekil ja suua puuvilju. 6 tundi laks nagu niuhti, edasi tuli buss jargi ning viis linna ning seal paigutati meid minibussi ringi. Alguses uritati 11 inimese asemel toppida 13 koos suurte kottidega sellesse vaiksesse soidukisse aga moned reisijad hakkasid vastu ning siis telliti ikkagi uus buss. Kui olime koigest 10 min soitnud, tehti paus, ootama pidi ligi 1 tund ja vot ei saanud aru milles peatuse mote oli. Ainus loogiline seletus - kliendilt raha valja pigistada ning muua talle suua juua ja muud naksi. No ja toimis hasti, minu arust koik soid, jalle, sest eelmine umberistumise peatus oli ka soogiga. No ja siis soitsimegi edasi Khao Sok rahvusparki, kus jutu jargi urgne vihmamets ja muud monud. Joudsime kohale oosel aga enne pimedat saime siiski aknast valja uudistada ja meile meeldis. Siin piirkonnas on omaparaks jarsult kerkivad paekivikaljud, mis suures osas kattunud lopsaka metsaga ning mida uuristavad mitmed koopad ja kaigud. Monest void isegi labi naha, auk on sees voi siis pikuti peeeeenike pragu jms. Nauditav vaatepilt kuna kalju kirjud varvid lisavad omapara veelgi. Uhesonaga joudsime kohale oosel. Minibuss viis meid loomulikult mitte mingisugusesse ametlikku peatusesse vaid hoopis uhe majutusasutuse oue peale. Oleks voinud ju kohe votta hoiaku, et jajaaaa, uritate mind siin petuga pooleks majutada aga alati ei ole koik halb. Naiteks siin oli vaga hea hinnaga privaatne bungalow pakkuda, puhas aga lihtne, umberringi rohelus. Nii et oobisimegi seal. Oli vaga ponev minna magama teadmatuses umbritseva suhtes ning kujutada ette, et milline vaatepilt hommikul valges avaneb. Me ei pidanud pettuma, lopsakad kaljumugarikud ja mitmekesine loodus umbritses meid. Eriline nauding on tajuda, et elu toimib lihtsalt ja nii nagu peab. Vaatad veidi ringi ja markad, et siin kasvad mais, siin durian, mangosteen ja laim. Umbruskond on tagasihoidlik ehk siis valja ehitamata, ehe. Tanaval muub mutike oma tagahoovi puuvilju ja maapahkleid, kupsetab mingeid plonne riisist ja banaanins ning keerab need banaanilehe sisse. Teisel papil on banaanin pakkumisel. Ohtul pimedas valisime ise endale sobiva kobara valja, koputasime aknale, naitasime taskulambiga valgust babaabile ja rahale ning libistasime sedeli aknapilust sisse. Lihte ari eks ! Umbritsevad loodushaaled olid ka monusad - seal vois olla ikka sadu krooksuvaid konni, linnud, ritsikad ja akki isegi ahvid. aga rahustavad on sellised helid. Kaisime siis pargis ka ara, me ei votnud uhtegi kommertstuuri vaid jalutasime ise. Mitu mitu tundi ikka ja moni rada oli fuusiliselt paris noudlik. Kaart oli meil peas ja viidad olid valjas aga siiski ei olnud koskesid voi vaatekohti seal, kus nad oleks pidanud olema. ei tea siis milles asi aga miski ei klappinud kohe kindlasti sest sai mitu korda erinevad rajad lab iotsitud aga kui koske pole siis koske pole... hmmm. No aga polnud ka nii oluline sest nautisime kerget matkamist ja monusat loodust. Seljakott oli puuvilju tais ning iga natukese aja tagant tegime puhkepausi. Ahjaaa, mul oli ka vaike paanika :D Kaanid ! Krt kes neid armastaks. Ma ei olund vaimselt uldse valmis, et mingi loom voiks mind imema hakata. Jaime uhes kohas seisma ning mida ma naen ! Kaan rsk, isegi kaks, minu jala peal. Issand kui jalk, vot seda ma ei kannata, ehe naine minus loi valja. Hakkasin jalgu trampima ja kaane ara kiskuma, Alvin naerab. Mina kirun ja tomba neid liimukaid jalgade kuljest ara, aga see ei tule ju nii lihtsalt lahti ! Limane jne. Alvin ikka naerab. Oi ma polnud kohe uldse onnelik, tekitasin kohe strateegia kuidas keen pksi ei saaks, sidusin tossu noorid ja puksi noorid KOVASTI kinni ning olin peaaega rahul kui tundsin, et midagi on vist puksis. Hetke parast tundisn, et eiei, midagi ON PUKSIS, kintsu peal ! No nuud laks eriliseks paanikaks lahti, rabistasin luku ja voo laiali, puksid maha ja kargasin ringi. Alvin NAERAB ! No siis ma vihastasin kohe eriliselt, et pakkugu midagi produktiivset valja kui ta naeb et teine on hadas ja ei oska ehk kainelt asjale laheneda. Siis sikutas mul ruttu sassi lainud noorid lahtija tossud jalast ara. Kaani sime katte, oli mind imenud mitmest kohast nii et kintsud verised, shokk eks. Ja veri enam kinni ei jaa ju, Alvin tegi mulle mingisuguse eriplaastri ning see lopuks aitas. Aga oi ma polnud uldse rahul. Ma voin hiiri ja prussakaid ja usse ja mingeid muid tegelasi kannatada aga kui ta tuleb minu verd imema !! Oaaaaak ! Edasi oli mu strateegia selline - puksisaared tombasin tossu sisse, noorid veel kovemini kinni ning liikumine toimus kiirete ning pisikeste sammukestega, niimoodi tipp tipp, keksisin labi metsa ja olin voiduroomus et nad mind enam ei saanud imeda. Lopuks jaime ikka uhe korraliku troopilise vihma katte. taiesti ametlikult teatan, et sain aluspuksteni valja totaalselt marjaks, see kais imeruttu. Siis polnud enam vahet ning kondisime vihmaga edasi. Jargmine paev ei toimunud meil suur erilist midagi, sadas vaga palju ning me kaisime niisama ringi, kahekesi imesuure vihmavarju all. Nii kui sadu korraks jargi andis, liikusime jargmisse punkti ja kui hakkas jalle tulema siis laksime ruttu kuskile raasta alla. Uks markimisvaarne asi siiski juhtus. Nimelt leidsime uue reisikaaslase - nelja jalaga ja imearmas. Asusin vetsu ning pesin kasi ning markasin, et nurgas on veidi kahtlase kujuga asi, panin tule polema ja naen, hiir ! Tegin Alvinile selgeks, et nuud tuleb see hiir siit vetsus minema toimetada, et mina hea meelega seal samas dussi all ei tahaks kaia. Lahemal uurimisel selgus, et see on taielik tita alles, tegelikkuse vastsundunu, polnud silmi peas, ei liigutanud ja varises. Suda laks hardaks kui motlesime, et vist pesast valja kukkund voi aetud ning sureb siin nuud. Votsime asja kasile ja motlesime ta ules poputada, et saaks temast ikka korralik hiir ja et siis vaatab ise edasi mis oma eluga peale hakkab. Tekitasime pipetist putipudeli ja otsisime kolm tilka piima. Alvin hoidis hiirt peos ja mina uritasin toita aga tal polnud ju mingit imemisrefleksi ega midagi, tuli vagisi moka vahelt sisse pigistada. Mingit imepidi onnestus isegi paar tilka sisse saada. Jargmine kord kui toitma hakkasime oli tegelane juba palju aktiivsem, ronis peos ringi ning Alvinil oli tegu, et teda kontrolli all hoida. Sai jalle piima aga proovisime ka hambaorgiga veidi banaani moka vahele lukata ja veidi isegi limpsis. Nuud hakkas meeletu areng pihta, iga kord olid uued trikid. Hakkas vaikselt imema, siis juba keelega proovima, siis oppis ara et kapaga saab ennast pesta ja hakkas piiksuma ja hiire moodi kukitama. Otsustasime ta jargmisse reisisihtkohta kaasa votta sest uksi looduses ta veel hakkama ei saaks. Nuud on ta juba nii tegija, et silmad tulid tana lopuks lahti, passib ringi, on jube aktiivne, turtsub vee peale ja ogib looma moodi. Areng on ikka imekiire. Tal on veel 2 paeva aega, et suureks saada.
Praegu oleme Krabis, meeletult kena on kogu umbruskond. Jallegi need paekaljud ja kohe raskelopsaka kattega. Algul oli plaanis votta 1 paevane paadikruiis koos snorkeldamise ja muu monuga aga jallegi on ilmad kehvad nind paadid ei valjunud. Uritame homme jalle, sest see oleks uks asi, mis tahaks tegemist, nagemist. Alternatiiviks oli meil rolleriga ringsoit. Riskisime ilmaga, ostsime keebid kaasa ning laksime ikkagi. Kokkuvottes onnestus suurematest sadudest raasta alla paaseda. Kaisime labi umbruskaudsed rannad, sellised ok, mitte hingematvad, siis veendusime, et meri jah oli tormine ning suundusime sisemaale. Peale moningast navigeerimist vihmas leidsime otsitud rahvuspargi ules ning olime rabatud. Kinni panekuni oli 1 h 10 min ning me lubasime pargivahile, et teeme ruttu. Selle ajaga kaisime uhe kose juures, mis asus toelises dzhunglis - selline raskeniiske, hamar ja haalitsev. Seal oleks kohe tukk aega veetnud ja kuulatanud, nuusutanud. Alvin teatas, et see on parim mets mis tema nainud on ning kuulutas, et tema troopiline unel asub just seal.Nautisime kiirelt kogu seda hongu ning otsustasime teha veel kiire otsa 830 m kaugusele vaateplatvormile. Oi oleks kohe alguses teadnud, et see on kohati pustloodis, sopane ja libe ning pime tuli ka jarjest peale. Paris tukk aega oli juba tempokalt toustud kui hakkasin edasiminekus kahtlema aga no ei saa ju jatta ka, akki on ots kohe kohe kaes, ei tea ju, ei tahaks 30 m enne loppu alla anda. NO ja siis muudkui paned edasi ja edasi ja oled jumala labi, pimedus sunnib ka takka. Keel vestil muudkui toused ja loodad et Alvin iga hetk hoikab, et ta naeb juba tippu. Aga ei, seda ikka jatkus tukiks ajaks. Lopuks kohale joudes saime auhinnaks toreda vaate umbritsevale maastikule - tasased pollud vaheldumisi kaljude ja metsasoppidega. Terve tasandik oli neid kaljunuppe tais. Pikalt polnd aega ja tulime 20 minutiga alla tagasi. Praegu oleme juba oma hotellis tagasi, hiir on toidetud ( seekord oli kohe eriti naljane ja jallegi arenenud) ja endal on paras vasimus juba peal.

Kulinaaselt poolelt. Avastanud oleme superhea salati - rohelise papaia salat, tehtud sidruni kuuslaugu ja tsilli kastmes, lisaks veel tomat krevetid ja kurk. tohutult varskendav ja maitsev, tervislik ka. Siis jumaldab Alvin seda suurt ja juustulohnalist duriani. Varem kirjutaisn ka aga paris paljud seda vilja ei armasta just tema intensiivse lohna ja maitse tottu. Kui ma proovisin seda teist korda siis olin veendunud, et sellist madamuna, roiskund kala ja vana juustu maitsesegu ei ole mulle vaja. Alvin matsutas ja kiitis takka. Mul ajas juba hais sudame pahaks. Aga muuseas, jargmine kord oli asi hoopis teine. Sattusime vist parema vilja peale aga see oli ikka toseti hea, vastik lohn oli minimaalne ning jarelmaitset suhu ei jaanud. Praeguseks armastame seda duriani kohe vaga. Uleuldse on Tais puuviljade mottes taiesti super maa.

Koh Tao

2008-05-06T06:07:00.000-07:00

No nii, nuud siis olen Koh Taole joudnud ja oma paastumised lopetanud. Kahjuks on viimastel paevadel olnud ebaharilik ilm, vaga tuuline ja pilves ja veidike vihmatiba, nii et sukelduda pole motet, Alvin kais ja utles, et nahtavust on koigest 5 m tavaparase 15-20 m asemel.
Paastust siis. Kolmas paev laks suht kiiresti nagu ikka, seekord votsin massooriks mehe ja maksin teise tunni lisaks ning tasus igati ara, vaga head kaed olid ja ta tegi mulle detox massaazi koos tai massaaziga. Seepaev sauna ei joudnudki aga seeeest tegin hommikuse konni ja joogat kovasti. Aga paeva lopuks motlesin, et tegelt on juba paris hea ara lopetada, kuidagi igavaks laks, iga paev sama jama. Jooga hakkas ka ara tuutama, sest seal oli selline susteem, et igal paeval voetakse uks uus harjutus lisaks no ja siis muudkui kordas. Lopuks ei viitsinud enam keskenduda oma sudamechakrale ja tunda paikesega uhyendust, lasin mottel lennata kus tahtis ja muuseas, see lendas soogile :D Vorstisai kais mottest labi, parandus, doktorivorsti sa, koos voi ja ketshupiga !! Jube ebatervislik aga nae, tuli mottesse. Siis unistasin puuviljadest ja et mis ma homme suua voin jne. Taitsa naljakas. Ohtul laksin kere-hele magama aga krt keegi loll oli suht akna all pannud kookospahkli koored polema, ja see muudkui tossas, pidin ara lambuma. Motlesin, et nii ei lahe, ma ju tegelen detoxiga ja ei kavatse mingit jama sisse hingata ning peavalus argata, silmad paistes. Votsin oma lina ja kobisin massaaziruumi mati peale, oli vaga hea. Viimasel paeval sain siis hunniku neid sobralikke baktereid ja arbuusi ning olingi vaba minema. Sebisin takso praami peale ning olin varsti Koh Taol. Kokkuvottes votsin alla 2 kilo, tunnen, et kohus on asjad paremini, et pole punnis ega midagi, siis tundub, et mu kerge randmevalu laks ara ( see mul massaazi tegemise ajast, vaioke poletiks vist) ning lisaks tundub,et sain ka lahti uhest bakterist minu kehas ( borrelioos), mis mind juba 1,5 aastat kimbutas ning sellest oli veel midagi organismi ikkagi jaanud. Muuseas borrelioosi sain eestis, Hiiumaalt ning mittekuskilt eksootiliselt maalt ! Uskumatu eks !

Koh Taolt plaanime homme uttu tommata, tanane paev laks organiseerimise ja planeerimise peale. Lisaks oleme kovasti puuvilju muginud, Alvin vaidab, et siin on tema elu koige paremad puuviljad, tunneb ara, et banaan on puu otsas valmis saanud mitte rohelisena korjatud ja gaasikambris "kupsetatud". Toidud uleuldiselt on tavalisele inimesel vaga maitsvad. Meile olid ka alguses aga mote sellest, et nad lisavad absoluutselt igale poole maitsetugevdajat MSG (vaga paha tervisele) siis kaod isu ara. Lisaks on igas toidud korralikult sihkrut ( isegi soolastes eks) ning konservkookospiima. No ja kaobki see kogu eksootika ara. Soome pigem salateid ja puuvilju ja puhast kala voi siis puhast riisi. Tana aga proovisime ara tanavanurgalt selle kuulse banaanipannkoogi, oli hea kull ja Alvin vottis isegi kaks aga rohkem ei taha. Mina kaisin just proovimas aloe vera massaazhi, oli ok aga mittemidagi rabavat, massoor ei sattunud hea. Alvin hangib kuskil resordis oma sukeldumiskaaslastega. Ta utles, et need 4 paeva oli taitsa tore olnud, praktiliselt koik kursusel raagitu oli kull teada aga siiski sukeldumine ise oli lahe ja selle seltskonnaga sai parasjagu pulli ka. Tehti veealust videot ja puha, Alvin tegi loomulikult kovasti kino, ma arvan, et ta tostis selle video labimuuki paris kovasti. Montaazh oli lahe aga hind vaga karm.
Taikatest veel. Uldiselt on nad vaga toredad, keegi pettu ei tee ja tuutult pahe ei maari, ei pea votma hoiakut" mine ara ma ei taha sult midagi". Korra pakub, utled viisakalt ara ja naeratab vastu ning laheb minema, vaga hea. Tingimine pole siin maal vist eriti populaarne, tundub et hinnad on igal pool samad ning suht jaigad, kui ei taha siis ei taha, kauplema ei hakata kuigi vahel voidakse vaikese alega noustuda. Samas pole nad ka sellised suud korvuni, kuidagi tosisemad on.
Tana ostsime uhest reisiburoost pileteid ja mutt samal ajal kui meiega jutustas ja hindadest raakis, kreemitas hoolega nagu, siis pani beebipuudrit peale, siis kammis sada korda , kreemitas uuesti jne. Ega siis ilu kannatada ei voi, mis sest et kliendid platsis. Huvitavatest asjadest veel, uhes bungalows oli suurelt silt uleval, et fooni kasutada ei tohi, keelatud, siis void tanaval naha taiskasvanud inimest jalutamas pidzhaamaga ! Usulistes pohjustel jaetakse koik jalanoud ukse taha, igal pool on kirjad. Ohtuti vahitakse kogu perega telkust seepi, koigil kausid nina all, riis ja karri sees. Mulle tundub, et siin maal on praktiliselt koik arid, perefirmad, tihtilugu naed lapsi asju majandamas, raha tagasi andmas, pesu tagasi andmas, internetikohvikus jne jne. Vaga toimekad. Igas aris on loomulikult telekas, et aega surnuks luua aga samas hupatakse ikka pusti kui klient tuleb. Ahsoo uks asi veel, kui olime endale reisi planeerimas siis uheks transpordivariandiks oleks olnud oolaev, tundus vaga hea lahendus, et siis jouab hommikul sadamasse ja sealt kohe varase bussiga rahvusparki. uurisime veidi tapsemalt selle paadi kohta ja selgus, et magatakse koik uhes suures ruumis, igal uhel madrats ja padi, mis on tihkelt tihkelt teineteise korval, privaatne madrats pole garanteeritud nii et kuskli2 tundi enne valjaminekut peaks juba olema kohal ja rabama. Ma kujutasin ette milliseks see oo voiks kujuneda - paat suht tihkelt tais ( jutu jargi soidab alati palju rahvast) keegi elab seljas, keegi norskab , keegi soob, moni titt karjub, keegi joob ja raagib kova haalega juttu. Tundus suts liiga ebamugav, mone asjaolu oleks ara kannatanud aga koik see oleks liig , sest eelmine oo oli mul juba magamatta kuna siin Dive resordis on kombeks KOVASTI musa lasta mingi kella 1.00 ni. ma ei sa aru kuidas kliendid kaebama ei lahe sest meie tuba oli suht kaugel aga sinna juba oli vaga hati kogu tumps kuulda.

Ok praegu aitab aga eks varsti jalle.

Kolmas paev

2008-05-03T21:23:00.000-07:00

Tana polnudki kohutav hommik. Oosel sai magada ja puha, arvatavasti veidike jahedam oo ka mojutas. Argates tundsin sutsu vasinulot aga laksin siiski kergle jalutuskaigule, no niisama uudistama, et mis siin umbruskonnas on. Ega eriti polegi. Igasugu bungalowsid ja mingeid kohvikuid. Vaga palju uuritakse ka maju pikemaks perioodiks. See sama flamenco tantsija, kes tortillast unistab,uurib siin vaikest maja mis asub ttest eemal, kaunis koht pidi olema. Hind koigest veidi ule 2000.- eegu kuus koos vee ja muu kuluga. Elekter pole muidugi 100% kindlustatud. Uks huvitav tegelane jai mul eile mainimata. Megasuurte silikoonidega, tatokas, susimustad keemilised lokid ning veidi liigapalju ilukirurgiat. Suurest naha korvade taha sikutamiseset on silmad on pilukile lainud. Rove. Muuseas selliseid on Austraalias ja eriti just Bamboo restoranis uksjagu kainud. Kutt, kes majandab siin nende kokteilide ja suppide ja mahladega oli tana hommikult vaga hairitud. Nimelt elab ta Birmas ning eelmisel kahel paeval olevat seal megatormid olnud, lausa tornaado mootu vist. Igaljuhul mitu saart pidavat olema nii rasitud, et inimohvreid palju,koik maatasa tehtud, uleuldine katastroof. Isegi meil siin oli vaga tuuline terve eilne paev.
Mis veel Taimaast. Sellel saarel kus mina asun on iga kuu taiskuu pidu. Pidavat olema suurim rannapidu uldse. Ausalt oeldes selles me kahtleme. Uldse igasugustes ulistavates sonavottudes on pool pettu, alati ! No ja siis selleks puhuks tuleb siia parasjagu rahvast kokku. Populaarne jook on selline - kohalik viski, mingi karastusjook pluss Red Bull. Kusjuures see koik keeratakse koos jaaga vaiksesst ambrisse ning siis juuakse. Veits kummaline jah. Lisaks on siin vaga populaarsed igasugu groogid, kanepit tommatakse palju olgugi et seadused on vaga karmid ja vahele ei taha keegi jaada. Siis olevat popid veel igasugu kummalised seened ja taimed jne aga nende eest on reisiraamat hoiatanud sest tihtilugu peale taiskuupidu on kohalikud haiglad valismaalasi tais, kes ei suuda enam reaalsusesse naasta. Kui me motikaga ringi tiirutasime siis taiesti korvalisel vaiksel teel voeti koik juhid jarjest maha ning otsiti labi. Koik mis taskus oli voi kotis, sobrati labi, lisaks vaadata motika sadula alla ja erinevatesse avadesse. Aga polku oli iseenesest vaga viisakas.
Tana olen siis teinud juba joogat ja saanud koksi juua ning kohe varsti on porgandimahl :D siis tuleb jalle jooga ja muu. Arge palun arvake, et see shake hea maitsega on, seal pole juu muud midagi sees kui savi ja kliid, aga nohh, saab alla, moni patsient teeb muidugi paris haid grimmasse seal juures. Mina teen ainult 4 paevase paastu, edasi vaatame kas soome Alviniga mone paeva puuvilju voi mis teeme.

Kriis moodas, ehk......

2008-05-03T03:23:00.000-07:00

Muljeid siis paastu kohta. Tana on teine paev, hommikul oli ikka vaga kehv olla, taitsa jouetu, pea kais ringi, suda laikis, pea laiali otsas. Kaotasin oma toa votme 2 korda ara, onneks leidsin ikka ules. Uni sai otsu jube vara, kuskil 5.30 paiku, siis cedelesin niisama voodis sest sain kohe aru, et mingit erilist hommikukondi ma tegema ei hakka, polnud joudu. Vedasin ennast pesema ja siis 7.30 koputati uksele "shake time, shake time". Baarist sain siis ca 400 ml joogi kus sees on veidike savi ja erilisi kliisid, effekt seisneb kohu tais hoidmises (paisub) ning murkide sidumises ja valjutamises. See tuleb ruttu uhe hooga ara juua, muidu rsk laheb vaga paksuks ja vastikuks. Kohe otsa tuleb juua teine samasugune klaasitais vett. No ja siis ongi koht punnis ja tais tunne pikaks ajaks. Peale seda laks mul suda pahaks, arvasin, et lahen oksele, pea kais ringi japolnud energiat et isegi arvuti taga istuda ja meili toksida. Jooga tundi lohistasin ennast kohale aga olin niisama kuulaja. Aga peale kerget uinakut toas, tegin silmad lahti ja tundsin kohe et vot nuud on korras. Ja oligi, sain kriisist ule, kestis ainult moned hommikutunnid.
Paevakava on mul vaga tihe. Algab 7.30 shake joomisega, siis 8.30 - 10.30 jooga, kohe otsa ravimtaimekapsilid, siis toimub selline huvitav protseduur, mille kaigus saad oma alumised soolikad puhtaks, khmmmmm oletage ise millest tapsemalt juttu on/ Siis tuleb jalle shake, kapslid, massaazh, porgandimahl, aurusaun, 2 tundi joogaharjutusi, shake, kapslid, kookosvesi, jooga teooria, puljong ning lopetuseks jalle soolikate vark. Ja enne magamaminekut kapsel sobraliku bakteritega.
Seltskond on siin paris kirju. Tana uks vanem trullakas paarike just lopetas 7 paevase kuuri. Naine arvas et vaga hea, mees miskiparast nii vaimustuses polnud kuigi kiitis. Siis on siin uks flamenco tantsijanna, kes raagib koguaeg soogist ja unistab paellast ja tortillast jne. Ajab itsitama kull millise kirega raagib. Endal mul pole koht tuhi eriti olnudki, no nati hele ehk aga need kokteilid ja muu hoiab ikka kohu tais.

Alvin saatis kirja, et elab nagu kruiisiturist. Sai siit saarelt megahea pakkumise kursuste tegemiseks koos resordis majutuse ja transpordigaja laevapiletiga. Koik pidi viimase peal olema. Plaanide kohaselt lahen siis 2 paeva parast jargi ja vahetame muljeid.

Mis toimub

2008-05-01T21:37:00.000-07:00

Lopuks saab siis mahti, et kirjutada oma tegemistest. Alustaks siis kohe algusest. Uhesonaga Bangkokki me ei pidanudki minema, sellega vedas. Ei tahtnud kuskil tossuses ja suures linnas kottidega ringi navigeerida ebamugavatel kellaaegadel. Otsustasime jatta uhe niigi luhikese oo vahele ja porutasime esimese lennuga kohe uhele saarele. Oigesti tegime, saime kiire stardi ning ega me vasinud polnudki. Koh Samui asub louna Tais ning Ida pool, kus on praegu ilmad sobivamad kui laane pool. Meil erilisi plaane polnud aga huvid olid jargmised - snorgeldada, motsaga mooda saart ringi uudistada, suua kohalikke toite, kogeda erinevaid massaazhe, minul huvi teha labi mingi puhastav tervistav kuur, ning Alvin arvas, et peaks tegema omale rahvusvahelise sukeldumislitsentsi ara. Oskused iseenesest olemas aga seda vajalikku paberit pole. Lopetuseks arvasime, et oleks hea kaia labi ka uhest rahvuspargist kus jutu jargi pidi hea dzunnngel olema. Me uldse ajame ju taga sellist mattevrohelist loodust ja dzhunglit. Jutu jargi pidi ka nendel saartel olema. Tegelikkuses aga mitte.
Koh Samui osutus veidikene pettumuseks, polnud sellist postkaardi randa ja mind hairis veidi asjaolu, et absoluutselt igal pool ehitati ja palju ja tolmuselt. Tanavad polnud mitte sodi vaid tolmu tais. Siis soogi hinnad osutusid ka palju kallimaks kui me arvasime, majutus see-eest odavam. Ja meie roomuks kusiti rolleri rendi eest koigest 50.- eek paevas ning bents oli ka veel hinna sees. Esimesel paeval sattisime ennast sisse, tegime vaiksed soogid, uudistasime kohalikus vaikses kulas ringi ning laksimegi kohe motikaga tuurile. Saar on iseenesest vaike nii et 7 tunniga joudis tiiru peale teha. Peatusime erinevates kohtades, uudistasime randu ja loodust ning arvasime, et pole ikka paris see nagu meie troopika unelm ette naeb. Siiski lahedam kui Indoneesias voi Sri Lankal. Oli ilusaid kohti ja vaateid kull aga mitte paris nii, et hing kinni jaaks. Tagasiteel sattusime kohalikule soogiturule. Igasugust kraami oli muugil alates grillitud kaladest, kanadest kuni koikvoimalike karrideni valja. Lisaks veel VAGA vurtsiseid kastmeid, juurikaid, riisi, makarone jne. Vaga huvitav oli uudistada mis uhes voi teises potis on ja kuidas see maitseb. Magusast kraamist oli pakkumisel grillitud ja lomaks vajutatud banaanitukid, mingi kummaline veniv-pruun mass, mis jai suu lakke ja hammaste kulge kinni aga maitses hasti, siis on neil veel kombeks segada suurtesse pottidesse mingisugust kliistri sarnast vedelikku,hagusvalge ja magus. Seal see hulbivad siis kas praetud muna koos ummarguste ja varviliste marmelaaditukkidega, kummikommid, limapallid, riis voi mais. Ole julge ja proovi. Me jatsime vahele sest arvasime, et selles toidus pole midagi vajalikku meie keha jaoks. Soime hoopiski suuuure grillkala koos vutrsika kastmega, Alvin vottis uliterava kodi koos mingi kummalise karploomaga (tigu voi teokarp voi midagi), soime moned banaaniplonnid ja seda pruuni varki ning oligi juba vaga hea. Toitude kohta voib uldse oelda, et siin ikka osatakse teha, keele viib alla praktiliselt iga asi juhul kui ta pole liiga vurtsine. Eriti head on karrid, kus kookospiima, laimi ja mingite maitsetaimede ( akki lagritsa voi mundilehed??)ning vurtside sees on erinevad aiasaadused. Loomulikult pakutakse korvale valget riisi, pruuni riisi ega kartulit ei saa kuskilt aga pole hullu kull Tallinnas teeme :) Joogiks votame tihti kas kookosvee voi mingi mahla, need on tegelikkuses veidi kallimad kui meile meeldiks. Palju soome ka puuvilju, siin on vaga huvitavaid. Lemmikute hulka kuuluvad mangosteen - selline peopesa suurune paksu pehme koorega vili, mille surud peopesa vahel katki ning nokid seest kuuslaugukuune sarnase mahlase ning magushapuka vilja. Veel meeldib meile rambutan, mis on veidi vaiksem karvakera mille koore nokid maha ning seest tuleb valja kooritud viinamarja meenutav valge vili, jallegi hea, see on magus ja vesine. Mangod ja arbuusid on teada. Aga koige kummalisem on minu jaoks olnud Durian, selline meloni suurune rohelise ja kova okkalise kestaga vili, mis tuleb katki saada ning seest leiad kollase ja kreemise viljaliha mis haiseb vana juustu jarele kuida maitseb hasti. Selline magus kreemjuust.
Koh Samuilt liikusime juba jargmine paev edasi, vaiksemale ja veidi rahulikumale saarele Koh Phangan. Siin meeldib meile juba rohkem, veidi rohelisem, maalilisem ning jallegi motikaga vaga hasti liigeldav. Siin oleme siis kainud snorgeldamas, polnud just eriline roogatus aga vesi oli VAGA soe ja monus. Uhtteist ponevat siiski nagime ka - mingid kummalised ussid, huvitavad kalad, vaike raikala kivi all peidus, imelik millimallikas ja avastasime, et merisiilik lahedalt vaates on vaga ulmeline tegelane oma mustade okaste, 5 summeetriliselt asuva helkiva tapi, erksiniste karvakestega ja kui vaga lahedale ronid siis reageerib oma okastega.
Lisaks oleme kogenud veel erineva ekstreemsusastmega motikasoite. Eriti huvitav on kuskil ulimagise tolmutee peal soita nii, et ei sattuks suurest vihmast tekkinud roobaste vahele, auke ja roopaid jagub. Ules saad kergelt aga vot siis alla enam ei saa, sest pinnasel pole absoluutselt mingisugust pidamist. Paris huvitavaid seiklusi kogesime, vahepeal tuli rollu votta kahe vahele ja alla lohistada. Paris karm aga samas vajalikud kogemused, eriti Alvinile, kes pidi mingi suht lahja rolleriga troopilist traialit tegema :D Kiiver oli tal ka tasemel, kui suurem rekka mooda kihutas siis lenda kiiver hooga kuklasse, oi ma naersin !
Moned korrad oleme ka massaazhis kainud. Uks kord tegime koos vaikse jalamassu, vaga odav, alla 100.- EEK, mina olen veel proovinud kristallidega ravitsemist, chakra tasakaalustamist, tai massaazi ravimtaimedega, vaga huvitavad kogemused koik. Eile pealelounat hakkasime motlema, et mis edasi teha, saar on ennast justkui ammendanud ja midagi voiks nuud ette votta. Koik soidetavad ja mittesoidetavad teed on labi kaidud ja erinevaid randu ja soogikohti juba uudistatud. Tekkis plaan mille tulemusena oleme 4 paeva teineteisest lahus. Nimelt, mina olen hetkel tervisekeskuses ning tegelen 4 paevase paastu kuuriga koos jooga ja massaazhi ja aurusaunaga ( ravimtaimedega) ning Alvin tegeleb PADI litsentsi omandamisega teisel saarel. Molema uritus votab sama kaua aega ja lopptulemusena peaks molemad onnelikud olema. Mind huvitab paastumine kogemuse parast ning tahan oma keha puhastada ning tervendada, immuunsust tosta ning ebavajalikust saastast lahti saada. Tulevikus on selline kogemus mulle vaga kasuks, haakub mu erialaga. Tana on minu esimene paev ning kell on 13.00 ning olemine on taitsa hea. Me tegime kahel eelneval paeval ka puuvilja paastu, luristasime koikvaimalikku endale sisse. Polnud eriline katsumus isegi Alvinile mitte. Siinses soojas kliimas rasket toitu ei tahagi ju.
No ja kuna ma olen siin keskuses ja aega on palju siis loomulikult kasutan ma ka internetti nii palju kui voimalik. Nii et jargeva mone paeva jooksul teen arvatavasti mitu sissekannet. Kui mina olen siin lopetanud siis lahen Alvini juurde Koh Taole ning tahaks teha paar sukeldumist ja snorkeldamist ning siis edasi liikuda.
Koh Phangan on uldse vaga populaarne erinevate massaazhide ja ravitsemiste poolest, mitmes kohas saad detoxida ja mediteerida, joogat ja Qi Gongi teha voi midaiganes. Mulle see meeldib, reisil kohe selline hea eesmark. Praegu lopetan sest massaazh ootab ees.

Bangkokist

2008-04-26T15:08:00.000-07:00

Tervitused kagu -Aasiast !

Oehhhhhhhh, paris piinarikas reis on selja taga. Alustasime kogu varki Gold Coastilt, mis on meie kodust ca 40 min kaugusel. Esimene lend oli 2 tundi Melbournei, kohale joudsime oosel 23.45 ning otsustasime oo veeta lennujaamas sest oleks olnud totter nii ajalises kui ka majanduslikus mottes hakata taksodega soitma ja suvalises hostelis teiste randuritega samas toas magama ( voi siis mittemagama kuna keegi norskab voi teeb teab mida). Peale tuutut ood kivikova ja kulma pingi peal votsime jargmise lennu Uus-meremaale. Seal me peatuda ei tahtnud sest sinna tasuks teinekord minna pikemaks ajaks ning siis auto osta. Praegu seal ju kulm ka. Lennuki akendest paistis see maa rohelisem kui Austraalia kuid siiski lagedaks raiutud, samas kunkalik pinnavorm ja lahe pankrannikolid sumpaatsed. See reis kestis 3 tundi ning edasi pidime ootama 3 tundi lennujaamas, et votta jargmine lend. Seekord soitsime Uus-Meremaalt tagasi Austraaliasse (Sydneysse) ning ootasime jarjekordse 1,5 tunndi. Logistiliselt aaretult nome ja ebamugav aga meil polnud valikut sest meie lennupileti diilis on kirjas, et tuleb Uus-Meremaal ara kaia. Edasi votsime siis Sydney Bangkok lennu ( 9 tundi) onneks siin vedas ja saime molemad kolmesesse ritta pikali visata, nii et veidike sai isegi silma kinni lasta. Alvin avastas ules argates, et tema ritta oli uks tots ilmunud :) Nii, hetkel siis Bangkokis kohal, joudsime 1.30 oosel ning veidi soime ja tegime oma viisa asja korda ning siis hakkasime vaatama, et miks mitte jatta ka see oo vahele ja porutada kohe siit samast lennujaamast esimese lennuga saarele ara ! Ja nii teemegi. Praeguseks on piletid ostetud, vaga mugavalt koik kotid ara antud, mina istun lennufirma loungis tasuta internetis, Alvin seisab korval ja ajab tasuta popcorni naost sisse, hiljuti toppis mulle mingi voileiva suhu ja kohe lahen ruupan tassi sooja teed ja vaatan ule, et mis shokolaadid pakkumisel on. Nii siis, napud pusti koik on tore !

Pidulikult jargmine sada !!!

2008-04-22T03:25:00.000-07:00

Ma magasin ju sajanda juubeli maha. Avastasin, et eelmine kord oli mu sajas postitus, plaanisin selle auks veidi pikemalt kirjutada aga no nagu ikka, magasin maha. Nii siis on seekord pikema jutu kord.

Uleuldiselt meist. Ma sain eile uhe eksamiga maha, homme teen teise ja samal ajal olen hoolega teinud oma uurimust mis on ka vaja nuud veel ara anda. Tahaks enne reisile asumist ju ara teha. Alvin on olnud suhteliselt kodune ja teinud ettevalmistusi meie reisiks. Ostis imeodava hinnaga Lonely Planeti ja nuud muudkui paneb marsruuti kokku. Istub ninapidi raamatus, loeb ja lehitseb, vahepeal teeb ullatunud haalt ja siis vahib kaugusesse, unistab. Mina loen oma oppematerjale, ei hakka selle unistamisega ennast praegu segama. Viimane nadal pole me kumbki eriti tood teinud, mina sel pohjusel et saaks eksamiks valmistuda. Alvin on vaga suureks toetajaks olnud minu opingute puhul. Teeb muudkui suua ja on igatpidi moistev kui ma tahan rahu voi olen liiga ebdasse tombunud ja suvenenud, toob mulle, oppurile poest veidi maiustust vms. Ja muuseas, tal on kokaanded valja loonud !!!! Taiesti lahe !!! Nailiselt paraja kergusega tulevad lihtsad, samas ullatavad ja maitsvad soogid. Vaaritab ja keedab paris innovatiivseid asju kokku. Viimastel kordadel on mind ikka kohe vaga ullatanud, loon lusikas kaes nurru ja vaatan talle armastavalt otsa. Nii hea on kui keegi hoolitseb su eest :)
Reisimeeleolu on meil ka juba peal. Oppimise vahepeal teeme tagahoovis vaikse sulgpallimatsi ja tunneme, nagu oleks kuskil vanaema juures maal, kuskil suvilas. Selline koolist vabaks saanud tunne on, tundub nagu kohe kohe saaks millegi lahedada peale hakata. Et suvi oleks nagu ees ja palju ponevat tuleb ara teha. Vana diivan verandal ja nooril kuivavad riided ainult lisavad seda "maal vanaema juures" tunnet. Samas olid ka moned paevad VAGA vihmased ja siis kiskus kulmaks ara ning istusime jopede ja tekkide sees, lurpisime teed.

Praeguseks oleme endale ka enam vahem paika pannud lahituleviku plaanid. Mina kavatsen jatkata oma opinguid, tehes seda kaugoppena. Sugisel tuleme tagasi Austraaliasse ja siis kukil novembris hakkab ka Alvin uliopilaseks. Tema tahab saada diplomi fitnessi alal, saaks hakata eratreeneriks voi midagi analoogset. Tal on hea alus sest minu korval on tal toitumise osas juba paris suur eelis ja tegelikkuses on tal ju selle asja peale annet. Uleuldiselt meie molema erialad taiendavad teineteist ideaalselt. Meid molemaid huvitavad vaga teise opingud. Saame niimoodi oma haaret laiendada - mina piilun tema materjale treeningute ja harjutuste teemadel, tema saab targemnaks toitumise alal ja tervisliku elustiili teemadel. Alvini opingud kestavad 6 kuud voi aasta, seda peab veel uurima. Seoses meie suvenenud huvidega motlesime, et ka nuud Tai reisil peaks midagi teemakohast korda saatma. Mind huvitaks vaga kogeda mingisugust puhastavat voi lausa paastukuuri. Proovin ara ka erinevad kehahooldused, voimalikult looduslahedased. Voib olla mingisugust voitluskunsti saaks uurida, joogas kaia, mediteerida jms. Tundub, et seal oleks koik see voimalik. Tegelikkuses saaks ka seal mingisugust taiendkoolitust endale organiseerida. Aga akki tosisem oppimine Taimaal jaab kuskile oktoobrisse. Uhesonaga vaatame, need alles mottemolgutused. Aga mulle meeldib kogu asja juures see, et selline reisimine annab loppkokkuvottes mingisuguse resultaadi. Et pole jutt sellest, et ajan raha kokku ja lahen 2 nadalaks kuskile valismaale raha raiskama ja siis tulen ajan jalle raha kokku ja lahen jargmisse kohta ja nii edasi. Reisin, aga mottega, selle mottega, et ennast harida ja selle kaudu teostada.

Aa, muuseas, ukspaev siin Alviniga molgutasime, et kui palju erinevaid kodusid ja eriti just magamisasemeid meil on olnud. Oleme elanud ilusti korralikul Tallinna korteris, siis Hiiumaal mitu suvehooaega telgis, minimajas ( 2,5 ruutu X 2,5 ruutu), siis suuremas palkmajas, siis Austraalias olles 6 kuud autos elanud, voi siis safaritelgis voi siis farmis valikodus, edasi uhiskodu shoti mutiga, siis jarelhaagises nuud onu Frangi juures. Mina voiks omalt poolt nimekirja veel taiendada talvehooaegadel puhkekeskuses elamisega, siis moned kuud Dzhunglis elanud ja mingi aja isegi suures 300 ruuduses majas elanud. Paris kirju ! Kindlasti lisandub sinna veel uusi ja huvitavaid variante, aa, jahi peal pole elanud. See on meil ka vaike unistus ! Kogu selle ringikondava elustiili juures on muidugi nii plusse kui ka miinuseid. Vahel kaib nii ajudele, et sa pead kellestki voi millestki soltuma ( a la maja muuakse maha ja pead valja kolima, ilm laheb sajuseks ja valjas elamine muutub nukraks, elad kull autos ja liigud ringi aga ei leia kohta kus saaks, tohiks oobida jn). Voib tulla sellise kodutu tunne peale kull, et krt kas rahu ka saab, aga tihtilugu see laheb kiirelt mooda ning sa tajud oma vabadust ning annad need pisikesed jamad andeks. Kokkuvottes oled onnelik sellise stiili ule. Ma tean, et ma tahan pidevalt Hiiumaaga uhenduses olla, elada Austraalias ning ka mujal ringi vaadata. Sellise liikumise juures polegi midagi statsionaarset moistlik pidada, votat oma kolm kompsu ja lahed.

Ma uritan veel enne araminekut viimast korda kirjutada. Kui see ei onnestu siis kuulete meist juba Taimaal.

Kellukas ( ma tean kull, et vanaema kutsub mind niimoodi )

Teine kord Dreamlandis

2008-04-15T01:22:00.000-07:00

Tegime siis tana teoks, oli viimane voimalus kasutada meie pileteid. Seekord kujunes taitsa teistsuguseks kogu uritus. Palju oli juba ette teada ning seetottu selline ponevusmoment jai ara. Laksime lihtsalt ja tegime. Proovisime siis neid asju mida eelmine kord ei joudnud, sealhulgas mingid totakad kettkarussellid, pisike rollercoaster, teine film kinost. Seekord ei parvetanud mitte puuhaluga vaid suure rongaga, taitsa vahva oli, justnimelt vahva on see sona. Alvin tahtis lapsepolve meenutada ja laks nende totakate autode peale, mis elektriga tootavad ja koik teineteist rammivad. Mind ei huvitanud, tegin hoopis pilti. No aga parajalt tobe ikka, porutad kellelegi siss, loug kaib rinnale siis pea kuklasse ja moni arvab, et see on naljakas , hmmmmm :S Huvitaval kombel jai eelmine kord taiesti avastamata loomade osa. Seal siis katsusin kangurud ja koaalat, nagime ulilahedalt puutoneid, emusid, dingosid, krokodille ja muid tegelasi. Nukker pilt neid aravantsutatud loomi vaadata, kellel on toitmisest juba suht ukskoik. Mina katsusin ainult napuotsaga ja kuna kanguru ise tuli taitsa ligi ja vahtis silma sisse siis ma nati silitasin. Albiinotiiger oli ka. Tegime jalle buffeelouna, Alvin soi seekord veidi rohkem kui veidi seda datlikooki :D Ma ei utle kui palju :D Tower of Terrorisse seekord ei joudnudki, oli plaanis minna aga siis teatati valjuhaaldajatest, et atraktsioonil on vaike paus tehnilistel pohjustel ning otsustasime kalleid minuteid mitte raisata. Jooksime hoopiski selle vabalangemise atraktsioonini. Alvinil polnud seekord tuju ja ma laksin uksi. Otsustasin, et panen silmad kinni, tihtilugu on ju koik asjad niimoodi palju kohutavamad. JA OLIGI ! Kui mul eelmine kord jai sonu puudu, et edastada seda emotsiooni siis seekord korrutage see kahega, vahemalt. Minu korval istus uks plika kes oli ka mitu korda seda kukkumist teinud ja ta kogu aeg korrutas endale ja minule, et hinga, hinga, ara unusta, hinga. Istusime seal uleval ja hingasime, et suruda end veidigi lodvemaks, ootasime silmad kinni ja ma juba teadsin, et nuud on veel hullem. Seekord oli nii jube, et olukord lahenes veidi paanikapiirile, ma poleks uhtgi sekundit kauem tahtnud. Aitas kull ja kui nuud aus olla siis pikka aega enam sinna ei kipu.

Praegu oleme netikohvikus, Alvin valmistab ette kirja oma ulemusele, kes viivitab palga maksmisega. Kuna Alvinil on teada, mida ja kuidas teha, mis oigused ja variandid tal on, siis asjad kindlasti lahenevad ning varsti selgub kas lihtsamini voi veidi keerulisemalt (seda farmeri mitte meie jaoks).

Uues kohas oleme maganud 1 oo. Selline vana puumaja kus koik seinad on erivarvi. Teab mis luks nuud pole aga kokkuvottes pole suurt vahet sest meil jaanud ainult 9 ood veel. Peremees ise on lihtne ja veidi isegi rebib nalja. Eile vaatasime koik koos tantsusaadet ja ta ka muudkui kommenteeris jne. Ta on pikalt uksi elanud ja seltskonna vastu pole tal vist midagi. Kapis on hunnik lauamange ja me oleme kindlad, et ta oleks nous neid koiki meiega labi mangima. Maja umber on parasjagu roheline, veranda diivani padja all elab sisalik ning konnad oositi krooksuvad. Saan endiselt hommikuti kondimas kaia ja lehmadega pilke vahetada, vaadata kuidas hobused uritavad traataiavahelt naabri muru naksida ning pardid tiigis askeldavad.

Kulm !

2008-04-10T02:46:00.000-07:00

No ei saa olla, viimasel ajal on jube kulm olnud. Teie arvates pole +16 C just kulm aga kujutage ette kui ohtupoolikud ja hommikud, enne kui paike soojendama hakkab on nii toas kui ka oues sama temperatuur. Siin pole ju mingisugust kutet vaid istud ja kulmetad ! Topid riideid uksteise otsa ja tirid teki umber, varbad ja ninaots ikka kulmad. Tana vihastasin ja ostsin endale paksud paksud soojad sokid, flanellist pidzhaama ( Betty Boop on peal ja selline ilus roosa :) ) ning voodriga dressipuksid. Nuud ajasin koik selga ja on juba taitsa hea. Viimasel ajal laheb ka teed paris ohtrasti, mee ja ingveriga. Soome sibulat ja kuuslauku ja paneme toitudesse kovasti pipart, et veri kaima hakkaks. Moni paev on jarjest sadanud ja kui paikest valja ei tulegi siis on ikka tuutu olla kull, tahaks soojendavaid kiiri tunda. Kohalikud raagivad, et see pole tuupiline aprilli ilm, pigam keset juulit vahel harva voib nii kulmaks minna.

Elamisest, kuna see paarike, kelle juures ma haagises elanud oleme, hakkab nuud reisile minema, siis oleme jalle fakti ees, et peame uue kodu otsima. Paris ara tuutab juba see koduta olek. Paar nadalat ainult jaanud ja ei saa kohe rahus olla, kogu aeg muretse et kus saab elada jne. Jargmine kord kui tuleme, uurime taiesti privaatse olemise ja siis ei soltu enam kellestki. Kuidagi jah, ebaonne on viimasel ajal olnud. Samas motte soojast Taimaast tostavad tuju. No ja siis tuleme kulmetame Eestis edasi :)

Dreamland

2008-04-05T00:56:00.000-07:00

Nii, nuud on siis kaidud. Tombasime ennast taitsa rihmaks, veetsime terve pika paeva erinevate atraktsioonide peal. Meil vedas, sest praeguseks on pohiline hooaeg labi ning rahvast oli toesti vahe, sai rahumeeli ikka mitu korda uhte ja sama asja teha, jarjekordi praktiliselt polnud. Ega koht iseenesest vaga suur ei ole, et mingi Disneylandiga ei anna vorrelda aga tegevust piisas. Olime hommikul kohe kohal, kusjuures juhuslikult tegime teepeal ka vaga kiire ja eduka shopingu ning 20 minuti tulemusena tekkis meile kappi nuud 4 paari uusi pukse. Parki sisse joudes haarsime kaardi ning panime kohe strateegilised asukohad paika, meil oli nimelt 3 pohilist huvi - Giant Drop, Tower of Terror ja The Claw. Esimene neist on siis see 120 m korgune torn kuhu sind vinnatakse aeglaselt ules, istud sellises 10 inimese rivis, oled oma tooli kindlalt kinnitatud ning jalad kolguvad, seljaga torni suunas ning naoga magede, kiirtee jms suunas. Siis praetakse sind veidi, jouad ules ja ootad midagi, ma ei tea mida, kas seda et narvid ules utleksid ? Igaljuhul see asja paremaks kull ei teinud, arevus aina tousis, kaed laksid higiseks. Istud ja ootad ja tead, et iga hetk lastakse kogu see krempel vabalangemisse ning sa kukud 120 m naktsi alla tagasi. Minu arust see pagana operaator tegi veel veidi eelkodi sellega, et enne kukkumias jonksutas paar korda, mul vottis see kohu alt oonsaks. Istud seal uleval ja motled, et krt kull, ma ju kardan sigamoodi, vannud vene keeles ja kahtled, et kas oli ikka vaja tulla. Ma toesti kartsin !! No ja siis kaib laks ara ja juba kukudki, loomulikult ma kisasin nagu segane aga mingi hetke enam ei kisa ka sest seest votab nii oonsaks et peaaegu hing jaab kinni. No vaga lahe aga siiski, vaga jube ka. Ja olgugi, et ma olen ju bungee hupet teinud ja vabalangemist tundnud siis see oli teistsugune emotsioon - valisele ei suutnud sel hetkel uldse keskendud kuna kehas ja eriti kohus oli liiga intensiivne tunne, roovis koik sinu tahelepanu. Noh omavahel oeldes, me kaisime seal droppimas 3 korda jarjest. Tekkis ka vaike hasart, et kas sellest hirmust saab ule ja kas suudab keha lodvaks lasta jne jne. EI, ABSOLUUTSELT MITTE ! Pole voimalik, iga kord tapselt samad emotsioonid valja arvatud see, et sa teadsid kui korgele sind tommatakse, sest esimene kord mulle tundus see korgus ilmselge liialdusena ja ule piiri, et aitab juba kull ja et siin on juba vaga hea. Samamoodi vannud ja motled, et krt kas oli nuud vaja juba teist voi kolmandat korda sellesse jamasse sattuda. Peale kolmandat korda otsustasime, et aitab, kuidagi liiga intensiivne oli see tegevus ja vottis taitsa labi. Tower of Terror oli teistmoodi. Kasutati jallegi ara seda 120 meetrist torni aga nuud sa istusid vaiksesse sustikusse ja kais laks ning see kiirendas sekundi voi kahega 180 km ni. Ja siis pani taiega mooda selle torni kulge ules valja ning siis vajus alla tagasi. Krt ega see palju parem atraktsioon ei olnud. Mina, nagu kord ja kohus, kisasin jalle, see kiirendus tundus taiesti uskumatu ! Kutad 180-nega alguses horisontaalselt ja siis vertikaalselt, edaspidi ja siis kukud selgees tagasi. Noh, seda atraktsiooni tegime 3 korda :D Nii droppimise kui ka Toweri lopus kaisime jooksime labi suveniiripoe kus siis demonstreeritakse fotosid, mis tehtud kohe peale starti. Minul oli valdavalt suu parani, silmad punnis, monel fotol proovisin, et ok, nuud ei kisa ja sisi olin suu kinni pigistanud, Alvin oli suht koht nagu vana rahu ise, mitte et ta poleks nautinud voi et see poleks temas mingit emotsiooni esile tostnud aga lihtsalt selle parast, et ta on ju mees :D Siis oli vahelduseks ka igasugu totrusi - kolisev ja krigisev ameerikaraudtee, mingi laste karusell, mis keerutas ja lainetas, siis tiigrite vaatlemine, "puuhaluga" mooda veerenni soitmine, rongisoit jms. Ahjaa, kinos kaisime ka ja meile meeldis, ilmatusuurelt ekraanilt naidati austraalia loodust ja loomi, sobib. Kogu urituse auks arvas Alvin, et tuleb ikka korralikult suua ka ja tegi meile molemale valja rootsilaua. Soime siis koos pilukatega head ja paremat, valisime tervislikku toitu ning lopetuseks ikka moni datlikoogike ka :) Kui kohud tais siis porutasime ikka edasi aga peav sai kuidagi otsa juba. Kell naitas rohkem kui me oleksime tahtnud. Proovimata oli veel kunstlaine peal kohulauaga soitmine, umbes 2 korda droppimine ja tower of terror, kinos teine film, ja koik ulejaanud notsurongid ja kettkarussellid kus saab sudame edukalt pahaks. Lahenduseks oli 10 dollariline lisapilet mis voimaldab meil 2 nadala jooksul uuesti terveks paevaks parki minna :D Me arvasime, et see on vaga hea pakkumine ning tuleb ara votta. Saab jalle joosta atraktsiooni pealt tulles ning otseteid loigates saba loppu, kalkuleerida tapselt valja, et mitmendad me oleme ja mitmendana sisse tahame jouda, et saaks parimad kohad :D Vot nii, ei ole ma veel midagi taiskasvanueas :P Aga tegelikult ma tombasin ennast vist liiga rihmaks seal, sest tagasiteel jain autos magama ning jargmisel paeval oli veidi kahtlane olla, lihased olid haiged sellest pidevast pingutusest ja pinges olemisest. Nuud joon siin ingveriteed ja soon kuuslauku, et vorm tagasi saada.

Mis muidu veel. Alvini poss on vana m... ( alvini sonade kohaselt). Viivitab palga maksmisega nii et Alvin laks selle peale karvaseks (Alvini sonad). Aga Roos selle peale pabinasse ei sattu , sest teab,et koik laheneb, onju. Muuseas, vanaemale meie poolt suured ja sugavad tervitused koos sugava silmavaatamisega. Oleme juba varsti ju kohal. Minul on tool asjad parasjagu OK, ei midagi erilist heas ega halvas mottes, saan piisavalt oppida ja samas teenin ja teenendan rikkaid kliente ning imestan kui rikutud voivad nende lapsed olla voi mis teemadel nad raagivad vms. Kogemus omaette. Pohiliseks teemaks on reisimine, kinnisvara, shoppamine, naidatakse oma sormuseid ja kaekelli jms. Ollakse pirtsakad ja noudlikud aga samas see ei kehti koikide kohta. On ka selliseid rikkaid kliente, kes oma laste jarelt tahavad ise laua ara koristada ja jatavad suure jootraha ka veel.

Sandra, loomulikult saan ma vaga hasti aru mis rida sa ajad, sa vist tead isegi et ma vaga pooldan sinu sellist suunda. Tahtsad asjad tuleb teha selgeks ja nende jargi elada. Tallinnasse joudes vahetame motteid ja emotsioone.

OK, varsti jalle

Uuest elamisest ja uutest elamustest !

2008-03-31T23:07:00.000-07:00

Veidi siis sellest ka, et kuidas ja kus me nuud elame. Alustuseks see, et oleme vaga rahul. Mina isiklikult olen ju vaga kova haagissuvilas elaja kogemusega, minu kasv muidugi soosib seda. Tean, et vaga sorgu laiali ajada ei saa ja et peab uhtset elutempot omama isikuga, kellega parasjagu koos elad. Tervitused norskajale Paabule, kellega olen haagises pikalt koos eksisteerinud ja mitmeid mitmeid korvatroppe omanud :) Ja talle veel teadmiseks, et kogu see elustiil on mulle positiivse jalje jatnud. Ja muuseas, minu jaoks ongi asjal mingi volu. Kuidagi nii armas ja hubane on, koik kae ja jala juures. Siin on meil samuti kooginurgake ja telekas kapi aare peal, void kokata ja telkut vaadata ja opikut lugeda samal ajal. TEate ju kull, et ma teen mitut asja korraga, iseasi kui edukalt :) Alvin tunneb ka end hasti, paar korda kuskile nurga vastu lood pea ara ja siis jaab meelde, et sellest kohast moodud selle nurga alt. Ja mis peamine, meil on privaatsus ! Luksus ju ! Oma koogis teed tapselt seda mis tahad ja paned toidu sisse kuuslauku NII PALJU KUI TAHAD !!! Kokkuvottes on meil ruumi piisavalt, sest oues on ju ka lauake ja toolid ning dussi all, vetsus ja netis kaime ikkagi toas. Sooja kliimaga on vaga hea karus elada. Siiski ohtuti laheb jahedaks, naerge naerge aga 17 kraadi on tegelikult vaga kulm. Siis massime ennast teki sisse ja soome soojendavat uhepajatoitu. Meie "naabrid" voi siis voorustajad on endiselt vaga sumpaatsed ja heasudamlikud ning todeme toredusega, et selliseid inimesi leidub. Umbruskond on ka vaga lahe, endiselt on see suur Mount Warning vaga hasti naha ning kuna asume jarjekordselt kunka otsas, on kogu umbritsev nagu peopeal, lopsakasrohelised maeahelikud. Hommikuti kain kiirkondi tegemas ning kogu actionit annab ikka jalgida. Linnuliiklus on vaga tihe, koik majandavad oma asja ning olen tahele pannud et need kirjud vaiksed papagoid hangivad siin kolmekesti. Kuna oleme tanavavalgustustest vaga eemal, siis ohtuti on ka tohutupalju tahti naha. Lisaks olen paaril hommikul kainud rannas kondimas, see jallegi taitsa omaette olemine, monus on tajuda kuidas paev algab, koik saab alles hoo sisse, paiksekiired muutuvad aina soojemaks, roomsameelsed inimesed spordivad voi jalutavad koera voi puuavad kala jms. MONUUUUUUUS.

Homme plaanime minna lobustusparki "Dreamworld" Seal peaks ikka uhtteist majandada olema, tundub, et paar atraktsiooni votavad ikka vaga oonsaks. Sellest kogemusest raagin siis jargmine kord aga igaljuhul, oleme me molemad vaga arevuses ja plaanime terve lahtiolekuaja taiega ringi tuisata ja koiki asju mitu korda labi teha ning joosta nagu pubekad atraktsiooni loppedes ringiga kohe tagasi varavate juurde, et saada jalle soitu ! Ok, limonaadi ei osta ja suhkruvatt jaab ka ara !!

Nii nuud ma lahen vaatama seda amblikku, mis Alvin mulle farmist toi. Massis paberi sisse uhe surnud tegelase ja toi mulle koju, et mind harida. Tegu on murgise amblikuga, kes pealt naha vaga lahja vend, pisike ka veel. Aga, kui hammustab siis tagajarjeks hakkab nahk jarjest maha kooruma kuni lihani valja, ning see haav muudkui laieneb. Ravimit selle vastu ei tunta ning halvemal juhul on siin Austraalias monel inimesel isegi jasemeid amputeeritud. See protsess voib kesta aastaid aga reeglina nadalakese ja siis peaks ise paranema. Vot nii !

Nuud lahen mina oppima, Alvin teeb internetis moned online piletiostud meie eelolevaks reisiks. siis soome.............. jalle :) ning lahme vara tuttu, et homme vormis olla. Voib juhtuda, et tuleb raske paev :D Oi, ma veidi juba pabistan, sest kuuldavasti on seal 120 m korgune torn, kuhu sind ules vinnatakse ja siis vabalangemisena alla kukutatakse :S Mind kohe huvitab, et mis emotsioonid kerkivad.

koikidele kallistajatele ja igatsejatele lohutuseks, et veidi veel ja siis kaisutame, koiki kes ette jaavad !

KOLIMINE !

2008-03-24T15:03:00.000-07:00

Nuud on siis lood sellised, et meie Shoti mutt muub maja maha. Pani muuki ja kohe olid paberid tehtud ja meil vaja valjaa kolida. Meil on siin Murwillus tapselt uks paarike tuttavaid ja nende juurde nuud lahmegi. Muidu uuriks midagi omaette aga kuna oleme ju varsti jalle liikvel siis keegi ei taha ju moneks nadalaks uurida. See paarike kelle juurde lahme on need samad kellega eelmine aasta mune varvisime. Me hakkame elame nende haagissuvilas ning toas saame kasutada nii arvutituba kui dussid vannid jne jne. Uhesonaga meie jaoks isagi parem variant kui siin muti juures, sest meil on oma privaatsus ning see koht on toesti vaikses ja looduslikult veel kaunimas kohas. Jallegi mae otsas koos ilusate vaadetega. Nii et me oleme oma kolimise tottu paris meeldivalt arevuses. Ja teadmiseks teile, et meile meeldivad muutused, nii hea on kui pole oma kinnisvara mille eest muretseda voi mingit totakat kallist vara mida putitada ja sailitada vms. Vaba inimesena on elu ikka nii palju lihtsam. Kui kuskil ei meeldi kolid mujale, votad teise too, uued hobid vms. Ja mulle tundub, et austraallased ongi selles suhtes agedad. Tihtilugu tuleb jutu seest valja, et elatud on mitmes erinevas osariigis, tehtud erinevaid toid ja liigutud ringi, mitte nii nagu eests, et isa, vanaisa, ja vanavanaisa olid Ahjast ja olen minagi Ahjast.

Munadepuhadest. Seekord oli mul juba ammu ette teada, et me lahme ja varvime-koksime mune selle sama seltskonnaga kus me elama hakkame. Kohe kui helistasin, oli proua nii vaimustuses minu ideest ja utles, et tal oli sama mote olnud. Nii et laksime ja pistsime munad keema, hiljem koksisime ja soime ja muljetasime. Koksimine tekitas nii palju elevust, koik votsid vaga tosiselt, moni tekitas lausa spetsiaalse tehnika, mina polnud varem sellist nainud. Igaljuhul sain ma naerda nii et silmad marjad. Koik voeti video peale ja tehti fotosid, sest nende jaoks oli see kohe eriti suur sundmus. Ai krt, miks ma kull pashat ei teinud, nae ei tulnud meeldegi, Eestis alati memm kusib, et kas ja millise seekord teen. Igaljuhul on neil vaga tore pere, 3 taiskasvanud last kellest 1 tutar elab inglismaal. Teine tutar sai just nunnu ja roomsameelse poja ning elab mehega rannikul ning kolmas laps on poeg, kes on aaretult sumpaatne ja loodusearmasaja boheem. Putitab ja viritab kodus erinevaid autosid. Meile molemale meeldib tema isiksus vaga, selline vaba ja avatud hing. Ja kogu selle seltskonnaga on lobus vestelda, raagimi nii observatooriumitest kui reisimisest kui umbritsevast loodusest. Juttu meil jatkub ja nalja saab.

Kooli ja oppimisega muudkui edenen, saatsin oma esimese referaadi ara koos powerpoint esitlusega. Mind taitsa huvitab kuidas minu eesti lahenemist siin hinnatakse. Uleuldiselt oleme harjunud et koik toimib siin teisiti. Mul jaab siis veel kaks eksamit siin sooritada ja eestis mingi vaike ulesanne taita ning ongi mu oppeained tehtud.

Uldiselt on meil juba reisiarevus sees, sest oleme broneerinud arasoidu 26 aprilliks, siis teeme 20 paevase ringreisi Tais ning 15 Mai ohtul oleme eestis. Kolistame jalle labi Istanbuli ning Melbournei. Sugis hakkab siin vaikselt saabuma ja see kargus ja teinekord kulu polemise lohn tekitavad Eesti igatsust. Kuuma ja palavaga sellist tunnet muuseas ei tule. Aga teatud lohnad seda tekitavad. Taitsa tahaks juba oma venda kallistada ja minna Passa majja ja tunda, et polekski nagu ara olnud. Igaljuhul eelmine kord juhtus kull nii. Mul oleks nagu 2 elu - uks Austraalia reaalsus ning teine Eesti realsus. Huppad uhest pildist teise ja siis jalle esimesse tagasi. Ja need pildid on ikka nii erinevad. Mulle tundub, et Austraali elu soosib suuremaid ja kiiremaid muutusi ning Eestis oled ennast kuskile ara paigutanud, lahterdanud, motestanud ning seal pusidki, sest voimalusi pole nii nagu siin. Vaike pindala, rahva arv, kliima, oma keel need koik mojutavad.

Polegi enam kaua jaanud

2008-03-10T04:38:00.000-07:00

Alustuseks olen ma vaga meelitatud et Sandra on mu tulihingeline blogilugeja. Muuseas ma olen mitmel korral hoidnud kaes tantsufilme ja moelnud sinu peale ja kujutanud ette kuidas me neid endasse ahmime ja labi proovime ! Seda teeme veel, eks ! Alvin pole koige suurem tantsufilmi vaataja.

Meie elust siis ka. Tahaks alustuseks oleda, et polegi nagu midagi erilist juhtunud. Aga tegelikult kui motlema hakata siis ikka on kull. Mulle meenub meie piknik (jarjekordne eks) panga otsas kus oli ka vaga vapper tuletorn, no nii 5 meetri pikkune ! Vaga nunnu, kusjuures seal oli ka uks noorpaarike pildistamas ja mingeid muid toimetusi tegemas, loorid, lilleneiud jms jama, sama lugu nagu meil selle Russalkaga vist. Aga pank oli eriline, musta kalju otsas ning merele vaadates nagid "lahti murdunud" kamakat ja kujutage nuud ette neid dropside pakke ( jaaaa, need kommid mida vanasti lunapargist sai, sellised ummargused pakitud lutsukad), kus dropsid on uksteise otsas, ilusti summeetrilised ja kihiti. Vot see vaatepilt oli tapselt samasugune. Vaga kummaline aga see kivi oli murenenud taiesti perfektset mustrit moodustades, Mul oli vaga raske uskuda, et loodus on selleks voimeline. Moodustunud olid summeetrilise kujuga, uhepaksused litrid, ilusti teineteise otsas ning tihkelt koos, moni virn pikem moni virn luhem, vaata ja imesta. Lisaks oli veel vaga monus tormine ilm ning sinised lained ja tuhi rand - vaga kosutav. Ristna tuli loomulikult meelde ! Igatsus juba peal.

Siis oleme kainud kulas uhel Alvini sobral Jamaicast. Vanem mees aga vaga lahe tuup laia silmaringi ja hariva jutuga. Tema poeb eesnaarmevahki ja on vahel sugavas masenduses, sest arstid hirmutavad teda ruttu ruttu opile minema voi muidu. Kuna ta aga usub rohkem alternatiivmeetoditesse ja on ennast range dieedi ja tarkade valikutega hoidnud tiksumas siis tema moistus raagib uht, kuna on arstide poolt hirmutatud, aga keha raagib teist. Keha ei kipu kohe kuidagi operatsioonile ja keemiaravile. Me oleme siis Alviniga uritanud talle kasulikud olla. Saatnud nimekirju raamatutest, mida lugeda ja milles soovitatud lahenemisi proovida. Nendest paljusid on ta juba lugenud ja on tegelikkuses paris teadlik aga sellegipooles tuleb ju kasuks kellegagi asju arutada. Lisaks on Alvin talle mitmeid kordi helistanud ja meilinud jne, meile tegelikkuses ka laheb korda tema enesetunne. Ja tundub, et ta hindab seda sugavalt. ta on Austraalias uksi ning aeg ajalt jooksevad motted ummikusse ning siis on vist hea kui keegi varskendab liialt keerlevaid hirmumotteid ja usub paranemisse.

Eile juhtus selline lugu, et kompleksis kus asub ka meie restoran, oli uks uliohtlik uss ennast jalutamas. Mooda basseiniaart roomas ja tundis hasti. Kulastaja markas seda ja kohe laks paanikaks, restorani manager jooksis, ettekandja jooksis, ma ei saanud alguses kohe pihta, et mis toimub. Aga harja, mopi ja pappkastiga tuleb valja, et saab edukalt uliohtliku ussi kinni puuda. Ara teda ei tapetud vaid helistati kuskile loomaseltsi ja onud viisid ussi kuskile kaugemale. Uldiselt on siin neid linde ja loomi ikka liikumas. Aeg-ajalt kaib uks kirju papagoi meie aia peal vaatamas ja koera narrimiseks siis kraaksub. vaga ilus lind on, kirgas punane, sinine, kollane , roheline. Siis on tihtilugu restorani tagaukse juures ikka need janesed, nagu karvapallid, kangurud, ussid ja muud tegelased. Alvin ka raagib paris tihti mingitest mutukatest voi lendrottidest kes pidid imenunnud oma suurte silmadega olema. vahel on isegi lehmad nende banaanifarmis ringi jalutamas. Siis ukskord oli kainud helikopter vaga madalalt nende farmi uudistamas. Aetakse taga neid, kes kasvatavad kanepit. Helikopteril on peal spetsiaalne kaamera, mis naitab ara kanepitaime, kuna see on teistest taimedest soojema temperatuuriga. Nii siis kaivad koikvoimalikke suhkruroopolde ja banaanifarme labi kammimas ning sellele suurele kanepibusinessile valu andmas. Politseist raakides, mind peeti nuud lopuks ometi kinni, siiani polnud ju keegi meie vastu huvi tundnud. Mul oli taitsa ponev teada, et mis minu juhilubade peale oeldakse. Tegelikkuses ei tohiks Eesti lubadega soita kauem kui 1 kuu ( vist oli nii) ja siis peaks kohapeal labima totaka burokraatia ning tegema kohalikud load. No ei lahe labi, ega ikka ei tee kull. Venitan kummi nii kaua kui voimalik. Ja see juhus toestas, et politse ei jaga matsu. Konkreetsel juhul peeti kinni koik autod ja pandi puhuma ning kontrolliti dokumente. Mina annan load ja vahin voimalikult blondi naoga otsa, tumps mangib. Kohe kusiti, et kust olen, voimalikult paindumatu keelega kokutasin, et estonia. No siis tuli suur imestus, et kus see asub, mina itsitan, et europa, europa. Nuud uuriti edasi, et kaua ma olen siin olnud, utlesin et alles tulin. Siis kusiti et mis on austraalias viibimise eesmark, mina vaatasin politseile suhu vaadates (mittekeeleoskajad vahivad ju suhu) ja soperdasin, et travel travel, fun fun. See tundus sobiv vastus olevat. Siis tegi onu politse nalja, mina tegin nagu et ei saa naljast aru ja siis ta arvas, et ma voin nuud ara minna. vaga hea, ma voin iga kord lolli mangida.

Oppimisest ka. Tundub et olen paris hea kooli valinud. Materjalid on mitte jaigalt uhte seisukohta pakkumas vaid pigem arendavad oskust oiget valest eraldamiseks. Ei nouta sellist pahe tuupimist nagu Eesti on olnud ( akki nuud on asjad muutunud) vaid pigem tahetakse et sa saaksid asjale pihta, naeksid suuremat pilti ning oskaksid teha oigeid valikuid ning neid pohjendada. Nutritionist ehk toitumisteadlane peab ju oskama valida konkreetsele juhtumise koige sobivama meetodi ning suutma seda lahti seletada kliendile ka. Lisaks olen ma oma kaugoppeprogrammiga liidetud ka listi, kus on koik sarnased tegelased ennast ules riputanud ning uhise huvi baasilt tekitatakse siis kokkusaamisi ja arutelusid. Kool voimaldab ka paris huvitavad andmebaase sirvida ning uuringute tulemusi, ajakirju ja muud sellist online sirvida. Siiani on koik vaga ponev ja ma olen rahul. igakl vabal momendil haaran raamatu (juhul kui Alvin pole seda minu tagant ara virutanud). tema ju ka muudkui loeb ja siis on meil hea koos arutada ja teineteist taiendada. Nii et pange aga oma tervisehadad kirja ja ma hakkan neid harutama, tekitage mulle valjakutseid, lasu mu teadmised kinnistuvad.

Vaike uudis veel, tagasitulek on 3 mai. Siis lahkume Austraaliast, teeme 2 nadalat Tais ning 18 mai jouame eestisse. Vaim on juba valmis.

Hakkasin opilaseks !

2008-02-18T21:12:00.001-08:00

Teadmiseks siis teile koigile, et nuudsest olen mina jalle uliopilane. Plaanis on tekitada endale BA Nutritional Medicine alal. Aega peaks votma kokku 3 aastat. Esialgu mulle see idee ei meeldinud kohe uldse, et hakka jalle seda pinki hooruma ja raiska oma aega igavates loengutes. Lisaks motlesin veel selle peale, et ohh krt hakkan oppima koos 10 aastat endast noorematega. Tegelikkuses pole asi uldsegi nii hull. Oppetood on nadalas koigest 20 tundi, ulejaanu pead kodus tegema. Seega jaab mul aega ule, et ka sellel alal tood kohe tegema hakata ja isegi ehk onnestub puhata. Hea uudis on ka see, et praktiliselt koik opilased on siiski taiskasvanud, nii et uleuldine atmosfaar peaks olema siis vahe meeldivam. Algust tegin esiteks siis kahe oppeainega - Food as Medicine ja History and Philosophy of Natural Medicine. Need kavatsen ma ara teha nuud 2 kuu jooksul ( kuigi arvatakse, et uhe aine miinimum oppeajaks voiks olla 2 kuud). Aga mul on usku endasse ja kull ma need kiiremini labi surun. Hetkel olen kaugoppes seega ei pea kohale soitma ning saan isegi eksami antud kuskil politseijaoskonnas, postimajas, pangas voi haiglas. Mul peab olema lihtsalt ekasmineerija, kes saab minu eksami materjalid enda katte ning siis tema kontrolli all hakkan kirjutama. Ise pean otsim sellise isiku. Mulle sobib, vaga mugav. Paar miinust on kogu oppimisel ka. Esiteks pean ma nuputama valja kavalaid plaane, et saaks ikkagi eesti kaia nii nagu olen kainud. Selle nimel olen valmis ette vastama ja jargi oppima ja midaiganes. Arvan, et see on teostatav. teine miinus on see, et peab kolima Brisbane'i ja linn meile ju ei meeldi. Siiski on lootus leida kuskil linnalahedal moni roheline kohake, soovitavalt mone pargi kulje all. Linnas ei hakkaks autoga kaima, vaga keeruline ja kallis ning kasutaks hoopiski head ja kiiret rongiuhendust mis viib sutsaki sinna kus vaja. Siinse kliima juures kain ma jala kohe VAGE HEA MEELEGA!!!!! Eelmisel nadalal kaisime siis seda kolledzit uudistamas. Raakisin seal juttu ja uurisin raamatukogu ja vaatasin ule, et kas kohvikus on ikka tervislik menuu ja tutvusin infotahvliga jne. Uhesonaga tundus vaga oige koht olevat ja raamatukogus hakkasid kaed kohe sugelema, et tahaks koiki jarjest endasse ahmida. Kool on eksisteerinud ule 30 aasta ning austraalias on oma haridusega neljandal kohal peale kahte riiklikku ulikool (sigakallid) ning uhte erkat ( asub veel suuremas linnas Melbournes, kus on palju inimesi, autosid ja vilets kliima). Peale kooliga tutvumist votsime katte ja hakkasime uudistama ubruskonda, vaja ju selgitada , et millises kandid kolbaks elada j millises mitte. Votsime suuna Brisbane State Foresti poole, mis on kohe linna korval asuv lahmakas riigimets. Tosiselt lahmakas, minu arust suurem kui linn ise. Polnud eriti nagu soita saanudki kui juba hakkaski maaelu pihta. Oi me tundsime kergendust. Kuskil 15 keskusest ja oledki juba roheluses. Meie senine kramplik suhtumine linna oli pohjendamatu. Ja kus oli pikniku kohti ja matkaradu ja jooksuradu. Tombad auto tee korvale ja annad minna. Muuseas arge arvake, et siin maal on samuti nagu eestis, et igal pool on riigimets ja saad seenel kaia voi muidu ringi uidata. Siin on koik maa valja jagatud, piiratud, omanikuga. Naed, et ohh lahe maenukk voi metsatukk, tahaks nagu matkama minna aga ei saa, traataed on ees !!! Nii et selliseid kohti peab taha otsima. Onneks on aga suht palju rahvusparke ning seal saad oma eksploorimised ikka ara teha. Nii uhesonaga see linna aarne mets meid ullatas vaga. Tee lookles aina ules poole, lopusk olime udus ja karges kliimas, selline, et pikk puks, pusa ja jakk peal. Aga ilus mets oli, Kohati subtroopiline, kohati parasvootmeline. Ja mulle meeldib kui teed on piinlikult puhastamata ja matkarajal tekib tunne, et oi siin kull pole keegi ammu kainud. Lopuks tuli oo katte ning parkisime ennast mae otsa. Praadisime kartuleid, tedime salatit ja monulesime. Taielik nostalgia ju !!! Eelmise aasta autorannakud tulid meelde. Sama pliit, sama Alvini meisterdatud lauaks, kahvlid vargid, kila kola, nii monus. Madrats rullis autos ja... Oo oli karge, pugesime tihkelt kaissu, tombasime teki ule nina ja panime sokid jalga. Ja hommikul arkasime onnelike nagudega, minul igatahes oli suu korvuni ja ma nautisin seda linnulaulu ja uduhommikut. Tegime mahla, soime puuvilju ja peale vaikest ringiuudistamist soitsime edasi. Nuud lookles teev veel korgemale ning suht varsti hakkasime laskuma. Teisel pool magesid ikka taiesti teine kliima, Kuiv. Planeerisime ule vaadata uhe suure jarve, mitu tammi ning vahepeal tegime ka kerge ampsu ja teejoomise. Aga edasi pole nagu suurt miskit kirjutada sest loodus jatkus tapsalt samana, moned totakad pisikulad kuhu elusees ei tahaks sattuda, pollumaad ja heinamaad. puid vahe, loodust vahe. Kaisime veel Valentini puhul kohvkus teed joomas ja kooki soomas. Jaaaa, me soime kooki, arge imestage midagi, meil on vahel ikka kombeks aga iga kord kui oleme koogi ara soonud ( valja arvatud kodus tehtud ja teada olevates komponentidest) jaab kohtu vaga paha tunne ja motleme, et krt no oli vaja. No aga jarelkult oli, mis sellest :)

Nagu tahele panete tekkis mul jututuju. Aga kui oppimine ule viskab ja tahad vaheldust siis on vaga hea tulla netti klobistama. Vot nii !

Mis siis toimunud on

2008-02-10T21:10:00.000-08:00

Motlesin, et peaks jalle vahepeal kirjutama. Pole ju ammu meist midagi teatanud. Ei tea kas meid uldse loetakse enam nii tihti. Mul on olnud 2 vaga hullu nadalat too mottes. Kuna uks naine meie toolt nikastas oma huppeliigese ara siis olen mina teinud lisatunde. 2 nadala jooksul pole vaba paeva olnud aga vaike ekstra raha kulub ara. Siiski oleme veidi vaba aega tekitanud ja kainud naiteks rahvuspargis vaiksel matkarajal. Armas loodus ja keksivad kangurud, need vaikest kasvu. Uhel paeval votsime katte ja peale tood ei tulnud koju sooma vaid laksime loodusesse piknikule. Ma nagin elus esimest korda kuidas nahkhiired parvedes puu otsas jolguvad. Osad magasid pea rippus, tiivad umber enda massinud ja karvane oraanzis toonis peanupp valja turritamas. Osad kraaklesid ja kaklesid ja majandasid uhelt oksalt teisele aga uldiselt vaga haisev ja larmakas seltskond ja seal me suua ei tahtnud. Valisime piknikukoha joe aares. No aga arge arvake, et koik nii maaliline on. Loomulikult saabus varsti plariseva autoga kolm larmakat noort. Oli vaja jokke ujuma minna ja sealjuures kiljuda ja karjuda ja ennast pesu vaele tommata. Alvin arvas, et transistor raadiost voiks veel tulla slaavitumpsu ja olekski vaga kodune tunne. Aga noh, nad laksid usna varsti ara. Uldiselt on kohalikud ikka larmakad ja nende no privaatsuse piir jookseb vaga lahedalt. Meie tahame kaugemat distantsi ja vaiksemat keskkonda.

Tegelikult oleks meil vaike huvi ka tennist mangima minna voi hoopis golfi proovida voi kajakke laenutada ja joge pidi eksploorima minna. Siis on meil veel kindlasti vaja ronida Mount Warningu otsa, pidavat paris fuusiline turnimine olema. Aga muuseas teile teadmiseks, et me oleme siin omavahel arutanud ja molemad joudnud teadmiseni, et oleme oma senise elu koige paremas vormis. Need viimased 2 nadalat on mind veidi tuhjaks tommanud aga uldiselt oleme vaga reipad, energiat on, taljet on, uni on ka sugav ja magus. Seda tanu varskele ohule, varskele kvaliteetsele toidule ning teadlikele valikutele.

Muuseas enam ei ole ju kaua kui hakkame juba tagasi liikuma. Varsi peame oma piletid bronnima ja konkreetse plaaniga hakkama saama. Aga ennem on veel vaja minna Brisbane ja vaadata ule see kolledz kus ma tahaks oppima hakata. Kes te veel ei tea siis mul on nuud tosine soov hakata tegema bakalaureuse kraadi sellisel alal nagu nutritional medicine voi siis naturopathy. Ehk siis kuidas oma tervise ule ise kontrolli omada ja loomulikul ning looduslikul viisil terve olla.

Head sobrapaeva koigile, kes mu blogi loevad !!!

Veel pilte

2008-01-28T20:59:00.001-08:00

Siin on meie ullatushommikusook. Maletate seda varvilist voileiba nonparellidega. Naersime kohud koveraks :)
Siin on ujuv kohvik, saab osta igasugust varvilist saasta koos solgisest joeveest tehtud teega. Seekord ei proovinud
Ujuv kula, siin on naha nuud peldik vee aares, seal samas korval kukitatakse ja pestakse hambaid kui teine pereliige teeb hada.

Tsiklist !

2008-01-28T19:56:00.000-08:00

2 nadalat siis jalle moodas eelmisest postitusest. Vahepeal oleme palju trenni teinud, kainud jalutamas ja rattaga soitmas ja voimelnud ja veidike ringi kondinud. Oleme ka soitnud autoga monusal ohtupoolikult kena vaatega mae nukile, Alvin on joonistanud mina raamatut lugenud ja monus olnud. Veidike kohvikus kainud ja uudistanud ringi, et mis ikka peale seda suur ujutust on muutunud. Koik joe kaldad on vaga rasitud, moni lausa ehmatavalt muutunud, puud kaldus, kallas ara hammustatud ning koormataite viisi kive liigutatud. Panen paar pilti ka ules. Sillapiirded painutatud, asfalt siirdatud jne. Uhes kohas nagime kuulutust, et poni on kadunud, teises kohas oli koolimaja ara puhkinud ja puhapaeval korraldati annetusteks mingi muuk. Meie soitsime seekord ujuma. Tahtmine oli end ule pea vette kasta ja jahutust saada ja vee lohna oma ihul tunda ja kui vaga hasti laheb siis isegi veidi parast ujumist lodiseda ja kiiruga end ratikusse kuivatada. Onnestus! Taiega ! Kuigi oli riiklik puha ja rahvast igal pool liikvel siis ikkagi leidsime koha kuhu minna. See jai magede vahele rahvusparki. Jogi oli puhas, karge ja varskendav. Vaga pullilt moodustud tanu erineva kovadusega kivimitele selline koht, kus vaike kosk langeb labi kiviavause alla basseini. Nii et kui oled vees siis ules vaadates jookseb kost pahe ning umberringi on kaljud ja natuke ja kiviklibust kallast. Seal koopas pidavat oositi ka helendavaid ussikesi nagema. Veidi sulistasime ja hing jai vaga rahule. Parasjagu oli sinna ka kondida, et sai linnulaulu ja rohelust nautida ( seekord oli kull boonuseks ida-eurooplasi, kohalikke, musti ja kedaiganes). Kannatasime isegi ara. Siis tahtsime minna uhte vaga suurt tammi vaatama aga kahjuks oli see renoveerimise tottu suletud. Tagasiteel juhtus aga peaaegu et onnetus. Soidame rahulikult, sellises puhapaevases kruiisitempos, oleme oma reas, votame umber maenolva kurvi kui vastu kihutavad 3 tsiklisti. Tempokalt ! Kurv oli pime ja tempo oli toesti suur. Esimesed kaks kontrollisid olukorda, kolmas aga kaldus meie voondisse, Alvin tegi korraliku poike vasakule, kundsime muru, valtisime kokkuporget. Tsiklist kaotas juhitavuse, soitis teelt valja, vossa ja kraavi. Tahavaatepeeglist nagin, et vist soitis end kagarasse. Poorasime kohe ringi, panime talle jargi. Selgus et vend oligi kukkunud ja lamas maas ning tombles, tsikkel 3 -4 meetrit eemal. Laksime kohe appi vaatama, et mis teha annab. Mees naost sinine, silmamunad punased ja variseb ule keha. Siiski oli teadvusel ja saime ta maha rahustada. Uks motoristbeib oli ka meiega. Tegime siis jaki lahti, vabastasime koigest, mis voiks vereringet ja hingamist takistada ning tegime ka kiirvirihma lahti. Kiiver tuleb pahe jatta eks ! Mees rahunes nuud vaikselt maha, hakkas susteemselt hingama ja tuli moistuse juurde. Kohalikud helistasid kiirabi ning tundus, et asi laheneb. Kehitasime siis olgu ning arvasime, et lahme ara, et mis seal ikka passida. Hakkasime juba soitma kui Alvin arvas et krt tuleb ikka tagasi minna ja politse ara oodata, et pole mingit jama vooral maal vaja. Kuigi me polnud ei pohjustajad ega kannatanud siis tunnistajaid akki ikkagi vajatakse. Lisaks arvasime et mine tea hullu, akki hakkab tsiklist veel mingit muinasjuttu raakima ja meid suudi tegema ja mingeid kahjusid noudma ning seetottu ootasime pollarid ara. No oligi nii, et meid lasti kohe minema ja suurt ei uuritud ega puuritud. Ma muidu juba motlesin, et ohjummal nuud on 4 tundi jaoskonnas mureta. Aga ei, politsei kuulas, ei kusinud nimegi, kehitas olgu ja arvas, et voime minna. Meil vedas ikka rangalt, selline peavalu oleks muidu olnud. Uldiselt peab siin nende tsiklistidega ettevaatlik olema, nadalavahetustel ja puhade ajal on neid vaga palju liikvel, ilmu ju hea ja poosetada on vaja :D

Peale seda juhtumit votsime tee pealt uhe haaletajaema peale koos kahe poisiga. Paris lahedad tegelased olid. Tegime uhes kohvikus ka vaikse teepeatuse, puhusime juttu. Loomulikult oli temal soov euroopasse minna. koik ju tahavad sinna - austraallased, pilukad, latiinod. Oudne eksootika :) Ja tegelikult ega me ei vaidlegi ses suhtes. Turisti on seal hea teha.

Tervitused Aafrika mandrile

Muuseas, Alvin haiseb ja kratsib kogu aeg. Toeline maamees !

Siin pildil on naha joe kallas kust on labi kainud tohutu mass vett. Kuskil pohjas on veidike vett naha kui hoolega uurid aga kujuta nuud ette, et koik see pruunikas rasitud osa on olnud tugeva voolu all, need kivid on sinna toodud ja puud pikali painutatud.

Ujumisest meil pilti pole kull aga sinna minemisest, lahe loodus ja monus soe olla.

Panin vaikseks boonuseks ka meist mototsiklistidest vaikse pildi. Kiiver on jumala aus ja motikas veel ausam. Sellisega plaristas ringi kull ( mitte ule 3 paeva, sest kannikas sureb ara).

Jarelkaja

2008-01-12T20:19:00.000-08:00

No seekordne ujutus on moodas. Linn lehkas monda aega, soppa ja sodi olid koik kohad tais, oudsad koristustood kaisid igal pool. Kohati oli veevool sildadelt asfalti liigutanud, koik piirded olid kande, juurikaid ja muud sodi tais. Need majad, kus vesi tuppa tuli, tegelesid nuud kuivatamisega. Koik ligunenud kraam oli tostetud tanavale, et prugiauto saaks minema viia.

Meie enda elust siis ka. Pole teile ju vaga pohjalikult kirjutanud, et mis meil siis tapselt toimub. Milline elurutm meil on. Hommik algab meil vara. Aratus tiriseb 4.50 ning Alvin kargab kohe pusti ja porutab kuuma dussi alla. Oues on siis veel pime. Mina uritan veel viimase minutini valja vedada. Peale pesu jargneb suuuuur klaasitais varskelt pigistatud apelsinimahla vahel kerge sidruni, greibi voi passionfruidi lisandiga. Reeglina segame sisse ka vetikapulbrit voi muud huvitavat. Siis toimub suurem puuviljahavitamine. Soome seda mis parasjagu saadaval on aga hetkel on menuus mangod, papaiad, kiivid, laitshid, ounad, pirnid. Valdavalt on meie toit orgaaniline. Koht punnis, toimub kiire autosse kobimine koos kaasa voetud koduse lounaga, ning Alvin annab talda. Viskame tema 15 km kaugusele toole ara ( soit toimub sinka vonka, ules alla) kusjuures mina endiselt uritan veel und varastada ja lasen silma kinni. Vahel olen taiesti unes ja kontaktivoimetu, aga uni on magus :) Meie teele jaab ainult 1 valgusfoor ja vaid moni ristmik, nii et soita on lobus ning see 15 km on siin taiesti teises kategoorias kui Eesti 15 KM. Vahel juhtub, et hobused on varava juures valvel ja uritavad momenti tabada, millal saaks valja lipsata. Olen proovinud neid tougata ja plaksutades ehmatada ja sobralikult raakida ja mida iganes aga kokkuvottes toimis ikkagi piiiiiiiiisikese vitsakese naitamine. Siis lahevad silmad punni ja teevad vaga nobedalt minekut. Hoovis on veel kanad, need on hakanud viimasel ajal suvalistesse kohtadese munema, mitte enam oma pessa. Lisaks pardid, 2 koera ning hobuseid on kokku 3. Neid samu mune soome me hea meelega, vaga varsked ja tohutult maitsvad. Edasi huppan autosse ja nuud vastavalt vajadusele kas lahen ise edasi toole, asju ajama voi hoopis tagasi koju ja voodisse. No see uni on ikka magus ju :D

Asja ajamine on poes kaimine, mis siinses moistes tahendab okopoodi, teeaarseid juurika ja puuviljaputkasid kust saab kohalikku ja varsket kraami, voi siis ostukeskust. Mina uritan oma paevakavva sattida voimelmise (kas veidi jooga sarnast voi pilatest) voi kiirkonni koos labradorist lontuga. Tervis on meil siin molemal hea, pole kordagi haige olnud. iga paev tuleb ka mingeid asju selgitada ja uurida jne. Naiteks on hetkel paevakorral autokonditsioneeri kusimus. Krt, selle parandamise eest kusitakse 10 000.- EEK. Ostes oli auto hind 43 000.- Aga no siinses kliimas on voimatu ilma soita, sulad autos ara nigu naksti. Lisaks tegeleme endiselt viisa teemadega ja residentsuse teemadega. Palju on helistamisi ja netis surffamist ja nuputamist. Hetkel kaime molemad kuskil 20-30 tundi nadalas tool ning see annab meile voimaluse tegeleda nii kodu, too, tervise kui ka aktuaalsete teemadega. Paris hasti on tasakaalus vaba aja ja tootamise suhe. Moned nadalat oli tohutu rapsimine kuna joulude ja uue aasta ajal oli mul restoranis palju tood. Nuud on see maha rahunenud ning paremini paika loksunud ja meil on jaanud aega ka teineteisele. Olen siis kohupiimakooki kupsetanud, kasutasin ricotta juustu, rosinaid, ingverit, kaneeli. Loomulikult sai kook otsa varem kui oleks tahtnud. pakkusime oma prouale ka. Kuigi tema magusat ei armasta, vottis ikka tukikese prooviks. Kiitis taevani ja muudkui momises ning tostis teise tuki ette. Varsti tousis jalle pusti ning pani kolmanda tuki toole kaasa. Alvin teatas uhkelt, et tema pole uldse juurde votnud. Muidugi pole kuna tema taldrikus laiutas uhkelt terve kolmandik koogist. Minagi tostis veel ja asi loppes sellega et samal ohtul sai koik otsa. Nuud on Alvinil tosine mure, et koik koogid on liiga vaiksed ning peab ostma ikka mehise koogivormi, sellise, mis tapselt tapselt ahju mahub. Ma arvan, et teisedki minu pere meesisikud uhineks selle vaitega. Jargmisel ohtul tegi Alvin kana, smooris vaga mahlaseks ja maitsvaks, taielik pidusook. Siis avastasime, et videolaenutusest saab tasuta lastefilme laenutada ning sellele liistule oleme nuud viimasel ajal lainud. Oleme ara vaadanud Muppet Showd, Lion Kingi ja muud sellist. Lahe. Uhesonaga kaua aega oodatud loogastus laks nuud taie ette.

See aasta pole eriti kohvikutes enam kainud ega eriti ringi soitnud, aeg on kulunud muudele asjadele. Lisaks eelnevale on mul ka tosine plaan leida endale sobiv kool kus harida end toitumisalaselt. Tahan selles valdkonnas tood tegema hakata. Vaga huvitav, arendav, vajalik, tasuv (mittemateriaalses mottes). Asi on seal maal, et minu vaba aeg laheb muidu koik vastavate raamatute lugemisele ja info kogumisele ja arutlemisele. Sellest voiks siis ju teha sissetulekuallika ning olla kasulik enamatele kui ainult mina ise ja minu pere. Uhesonaga on sellel teemal ka olnud palju helistamisi, netis istumist ja uurimist. Vaatame mis sellest valja tuleb aga tomme on tohutult suur ja suda utleb, et seda pean tegema.

Nii, praeguseks aitab ! Musud ja kallid teile koigile.

Uleujutused

2008-01-07T14:26:00.000-08:00

No nii, joudis siis katte! Raakisin , et viimased nadalad on meil siin paris palju sadanud. Ja laupaeva oosel tuli kohe eriti hasti. Vlgutas ja paugutas ja sadas nagu survepesurist :) Vaga lahe ! Ja juhtuski nii, et hommikuks oli ikka korralik uleujuts igalpool. Kuna meie maja asub maenuki otsas siis meil pole kohe midagi viga aga Murwillumbah keskuses on tiigike, see oli mitmekordseks kasvanud ning vesi oli ka tanaval. Jogi oli kas kovasti kosunud, umbes 2 korda nii lai kui peaks olema ja seetottu koik kallastel olev jai vee alla - puud, poosad, pargisopid, parklad, majad, pollud jne jne. Aga siinne rahvas teab kuidas joe aarde maja ehitada nii et koik on kanajalgadel ja ulleujutusteks valmis. Paljud pollud on hetkel jarved, mitmed autoteed suletud ja keskuses evakueeriti paarkummend peret. See uleujutus ei ole ainult meie asulas vaid ka eemal rannikul. Seal evakueeriti lausa terve asula. Toole saamiseks kulus mul laupaeval 30 minuti asemel 1tund ja 45 minutit. Proovisime mitut erinevat teedpidi alguses Murwillumbah'st valja paaseda ja siis Kingscliffi ligi paaseda. Onnestus lopuks. Aga pooled inimesed ei saanudki tol paeval toole, kook tootas ainult 2 kokaga :D

Meie jaoks oli kogemus vaga huvitav, vihma muudkui kallas ja konnad hakkasid kovemini krooksuma ja koik veelinnud monulesid jne jne. Jargmistel paevadel oli ohk jube paks, labipaistmatu, niiske, udune. Toas ka voodi niiske, riided kapis niisked, pesu ei kuiva jne. Laupaeval ja ka paar paeva enne seda tugevat sadu kaisime poes ja motlesime, et mis jama on, kaupa nagu pole eriti. Aga selgus, et koik valsmistusid ette ja ostsid mitmeks paevaks suua, et juhul kui paevadeks koju kinni jaab ja vee tottu liikuma ei saa, on vahemalt suua olemas. Alvin siis ka varustas meid. Viis minu hommikul toole ja laks toitu hankima. Helistasime mitu korda veel tol paeval, et juhul kui asi hullemaks laheb, siis tuleb mulle toole jargi ja viib koju ara. Muidu voib juhtuda, et mingist hetkest ei paasegi enam ooseks koju. Aga onneks asi hullemaks ei lainud, pigem paremaks. Paregu on lihtsalt ohk niiske ja palav, tekkinud jarved vaikselt taanduvad ja jogi saab saledamaks. Aga lubati, et varsti on jalle sajuoht, nii et peab valmis olema. Uldiselt on meie piirkond teada tuntud uleujutuste koht, siin palju jogesid ja magesid :D Niikaua kui meie endi vara ( mida meil Austraalias pole) ohus pole, on koik ok ja huvitav.

2007-12-29T16:04:00.000-08:00

No nii, vahepeal on jube kiire olnud. Tegemisi igasuguseid. Mina olen lopetanud too seal kala ja mereandide restoranis. Kollektiiv ja ohkkkond koik oli vaga tore aga mulle ei sobinud need kellaajad. Nuudsest olen hoopiski ulipeenes a la carte restoranis, mis on viie tarni hotellis. Ulipeen koht ikka. Seal peab nuge ja kahvleid kasitsema kinnastega, kuskile ei tohi uhtegi sormejalge jaada. Toidud on ka ulipeened alates kitsejuustudest ja krevettidest lopetades grillitud viigimarjade ja juustuvalikuga. Kull on veidi kastmes ja pureeritud spinatikastmes voi kristalliseeritud meekastmes jne. Toidud on serveeritud ulipeenelt ja meisterlikult ning siiani pole veel uhtegi halba sona klientide suust kuulnud. Loomulikult on sellises restoranis portsud ulipisikesed :D Rahvas kes kaib on vaga rikas. Etikett on detailideni viimistletud ja mina olen iga peav seal tool olnud. Omandama peab koike linnulennult. Koik detailid ja arvutiprogrammid ja muu majandamine tuleb kiirelt meelde jatta sest juba peale pooleteistnadalast tootamist tahavad nad terve resto jatta pooleks paevaks minu majandada. Ma ei tea kull mis sellest valja tuleb. Eks paistab, paras pahkel ikka kull. Ja lisaks minule on ka Alvin saanud seal tood. Nii et lisaraha ei tee halba . Kusjuures teile orritamiseks, et eelmisel nadalal tegime seal puhade ajal tood ning siis kehtivad eritariifid ning meie TUNNI hinnaks kujunes umbes 420.- EEku. Ja molemad tegime 7 tundi tood nii et paris hea raha tuli sealt. Suures toohulluses pole aga teineteise jaoks eriti aega enam jatkunud. Aga loodetavasti loksub asi paika ja usnapea saame ka igatsetud vaba aega koos veeta.

Joulud moodusid meil siis tootades aga jargmisel ohtul tegime ikkagi vaikse soomingu koos kapsaga ( kusjuures poest saad osta Polski Kapusta). Alvin smooris pannikana ja mina kupsetasin ricotta juustust koogi. Koik oli vaga maitsev ja monus. Vahetasime kingitusi ka, minule toi pakapikk padja alla 3 kingitust. Nahast kaekoti koos hooldusvahendiga ning sinna sisse sobiva markmiku, sest kui mul markmikku pole siis m aolen ju kui peata. Ja mina kinkisin jallegi Alvinile kutse minna ja teha koos midagi agedat nagu naiteks mone lobustuspargi kulastamine voi jahisoit voi benjii hupe vms. Ja shotimutt tegi ka meile kingitusi. Alvin sai T-sargi looduslikust ja naturaalsest materjalis, mina sain okoseebi ja vannivahu ja kuunla ning kahepeale saime ka uue poti. Uhe korvetasin mina pohja :D oooooops.

Mis siis veel uusit. Seda, et praegusel ajal on siin ilmad vaga heitlikud. Uleval kirde Austraalias on jallegi laastava keeristormi oht. Alles 1,5 aastat tagasi kais eelmine ule. Ja jallegi on seal suured vihmad ja uleujutused jne. Meie kandis ka on VAGA tuuliseks lainud ning mingi vaike oht eksisteerib, et ka siit voib miskit ule lennata. Ujuma ei lubata eriti minna, sest on tekkinud vaga tugev hoovus ning vaikestele umbritsevatele saartele on antud ka hoiatus, et mingil hetkel peab olema valmis evakueerimiseks. Suure tormiga voib kaasneda ka rahe ning muuseas pole vaga harv kui sa naed monda autot mis on rahe poolt taiesti aramolditud. Siis tulevad ikka korralikud kamakad alla nii et kui sul auto katuse all pole siis on koik rikutud.

PS. Meie auto konditsioneer utles ules ja nuud on eriti lahe soita toole kuumas autos. Aga ega see vist odav lobu pole, et ara parandada.

Head vana aasta loppu siis koigile ja loodetavasti tuleb Eestis ikka vaarikas talveilm ka lopuks !!!

Joulud

2007-12-25T19:36:00.000-08:00

Esiteks teile teadmiseks,et ega meil erilist joulumeeleolu pole.Lumi puudub,Eku seapraadi, pohlamoosi ja kingitusi pole. Aga meil on kodus ikkagi ehe joulupuu, mingi eriline sort , see kull kuusk pole. Siiski ilus ja lohnab hasti. Siin suuakse jouluroaks krevette ja austreid ja muid mereande. Muuseas austrid on vastikud !!! Oaaaak !

Igaljuhul meiepoolsed Joulutervitused oma emadele, Pallele, isale Otepaale, siis kindlasti Paldiskisse vanaemale ja teistele tegelastele, Raigole, Kaidile ja Lippuspikkudele, Airele koos perega, Sandrale ja Elele, Katsile ja Edmundsile, Kai perele, Katile Dubaisse, Kyllikile Londonisse, Birgule palmi alla. Teeme tana ohtul hapukapsaid, soome piparkooke ja kohupiimakooki ning motleme teid koikimeie pidulauda.

Varsti kirjutan pikemalt

Keerukas elurutm

2007-12-10T18:52:00.000-08:00

Vau. Praegu on meie elustiil vaga kummaline. Kuna mina olen mitmel ohtul ja ka paeval kainud kahes erinevas restos ettekandjat tegemas siis see on mojutanud meie muidu toimivat elurutmi. Uks koht kus olen kainud on pigem grillikoht, tundub et toidud on kvaliteetsed, sest kliendid on rahul. Too on loomulikult taiesti vastutusvaba ja palk hea. Teine koht on peen resto, seal on mereannid alates austritest kuni kummaliste vahkide ja krabide ja kalaliikideni. Tohutult horgud toidud on nii et ila hakkab alati tilkuma. See on vaike resto, rahulik, jazz muusika mangib ja atmosfaar relax. Seal nad vajavad inimest, kes oleks voimeline manageri osa taitma. Muidu voiksin taiesti kaaluda. Kollektiiv on jube sobralik ja koik on vaga tore aga tooajad kohe uldse ei klapi. Ongi siis niimoodi olnud, et Alviniga oleme viimasel ajal vaga harva kohtunud. Saame kokku kas oosel voodis voi muul ajal autos. Tema arkab 4.50 hommikul, mina arkan 9.00, tema tuleb toolt 17.30 mina tulen toolt 24.00 Taiesti pudru ja kapsad. Kannatada ei saa mitte ainult meie omavaheline suhtlus vaid ka toitumine, kodupuhtus jne. Tulen oosel koju ja mis ma naen - Alvin kuliti voodis maas, tuba soe ja monus, tuli poleb, kutt magab. Kui ukse lahti tegin siis koigepealt paistsid roosad varbad, mis unes veidi tomblesid, siis hunnik kommipabereid ja banaanikoori ning siis magusalt magav Alvin. Ta polnudki endale suua teinud !! Naist polnud kodus ja mees soomata. Taielik jama ju , nii ei lahe. Oli nii vasinud olnud, et voodisse pikali visates jai see karbitais maiustusi, mis Oliver ja Birgit toid, monusalt kaeulatusse. Kuigi alguses vaatasime, et sellest suurest hunnikust asjadest voib olla paari sooksime, siis tol ohtul unustas vist Alvin ara, et milline saast see magus tegelikult on ja keeras endale keresse. Juhtub uliharva aga nae juhtus !! Aga piparkooke hoiame jouludeks, paneme hapukapsaga, mida siis saab taiesti edukalt osta, koos lauale. Teeme ahjukartuleid ja oleme monusad. Ja tegelikult ega minagi pole ara oelnud nendest eesti maiustustest, eile soin just halvaad. Uldiselt on eesti kraam ikka palju puhtam kui siin olevad asjad.

Aga uldiselt ma arvan, et varsti otsin ikka normaalse too ja siis saame oma elu jalle jonksu. Polegi paha selline kummaline vaheldus. Nii tore on kui vahel paneb Alvin ka mulle soogi valmis, et oosel tulles oleks midagi ampsata.

Ilmad on meil siis lopus suvesoojaks lainud. Nuud on oositi +26 ja kogu aeg on palav. Onneks on pilviseid paevi ja valku ja tormi ja koike, et pole selline igav kiiritav paike kogu aeg. Tuule suunad ikka vahelduvad ka.

Nii, Kaidi ! Senjoriitadele sobib vaga hasti uks korralik punane suu ning muu meik ei tohiks ka tagasihoidlik olla. Siis otsi sellised suuuuuured kulllakarva ummargused korvarongad. Kindlasti tuleb ka muud sadelevat randmetele ja kaela riputada. Riietus olgu ulinaiselik ja kaitusmismaneer emotsionaalne vallatu !! Vaata, et sa leiad enda korvale karvase rinnaga mehe ;) Aga riietusest sobiks tosise dekolteega top ja seelik voiks olla mingisuguse volangiga, varvid erksad ja kaasakiskuvad. Aaa, juuksedki void ju ule lakitada, need senjoriitad on ju oudsamad parfuumipommid nii et koik mis magusalt lohnab lajata peale ! Ja kai kogu aeg vetsus nina puuderdamas ja aja voimalikult palju klatsijuttu ja tee meestele selliseid orritavad noote, et nad tuleks sind taga ajama aga et sa saaksid siis keelduda ja nina pusti luua !!

Vaike meenutus peldikukultuurist

2007-12-05T17:45:00.000-08:00

Nii, varem polnud mahti kirja panna aga nuud tekkis see hetk. Nimelt ei suutnud ma ara imestada seda vetsuasja seal Indoneesias. Ok , hiinas olen ma kainud ja augu kohal olen kukitanud nii, et naabri ja minu vahel pole seina ega midagi. Soristad korvuti ja tunned end ebamugavalt, no aga hada vajab ju ajamist. Nii ja Indoneesias on veelgi huvitavam. Vahel harva kohtad kull euroopalikku potti, seda kallites restodes ja turistiloksudes. Tegelikult kaivad kohalikud auku asja tegemas. Nii et kui sisened vetsu siis kahhelkividest voi valatud porandas on auk, kaks jalakohta, nurgas on suur valatud veemahuti voi lihtsalt amber ja siis on kindlasti uks plastikkopsik. Teed hada ara, votad kopsikuga vett ja uhad peale. Aga edasi on palju huvitavam. Paberit ei ole ja ei tule, mittekunagi. Meil oli kohe algusest selge, et vetsupaber ja vesi peavad alati kaasas olema aga kohalik teeb hada ara, ukskoik kas siis selle esimese voi teise, uhab oma kraami alla ja tagumiku peseb ara ! Nii et kogu see vetsumajandus on vaga marg ja ligane, oaaaak. Kohalik solistab vetsus ikka pikka aega. Aga mind ajab naerma see, et peale pesemist tommatakse ju puksid marja tagumiku peale. Ja seda teeb isegi kohalik arimees, voi siis opetaja voi artst , voi jurist vms. Igaljuhul mote tahtsast tegelasest, kes kukitab augu kohal, uhab vett siia ja sinna, pritsib marjaks oma kingad ning riided, siis tombab viigipuksid marja tagumiku peale ja laheb nii seminarile, ajab muigele !

Oliver ja Birgit kulas

2007-12-02T19:16:00.000-08:00

Nuudseks on nad siis lennuki peale kupatatud ja enne seda parjasjagu ringi veetud. Meie kulalised saabusid reede ohtul ja plaanisime veeta nadalavahetuse koos. Kuna meie majas on uks vaba tuba kahe voodiga siis said nad taielikku privaatsust ja rahu. Ei pidanud kuskil mati peal teleka ees magama.

Kaasa toodi ikka uhked kingid - alates Alvini kingadest ja muust pudist padist, mis maha jai, lopetades piparkookide, korsikute, peenleiva, kroonika ja muu tavaariga. Paris hea vaheldus oli ohtul kohuli voodis jalgu koigutada, suua korsikut ja lugeda Liis Lassist ! Et tal nuud vist uus mees ja nii ! Esimesel ohtul suurt midagi ei teinudki kui laksime hilisele lennule vastu, mis jai veel hilisemaks kui planeeritud. Tulime koju, joime teed ja puhusime veidi juttu. Polnud uldse mingit enneolematut tunnet, et voaaa, kaks eesti sopra ja nuud kohtume maailma teises otsas jne. Taitsa sama tunne oli kui siis kui nad tulid suvel Hiiumaal kulla. Olustik lihtsalt teine ja kusimisi teistsuguseid jne. Aga ikkagi meie esimesed kulalised ! Vaga uhke !

Kuna nad on parajad rannafannid siis esimesel paeval laksime ja vaatasime selle kollase liivariba koos siniste lainetega ule. Oliver lopuks juba tombles ja ei suutnud ara oodata millal vette saab. Kais ara ja kohe oli teine olemine. Moglas aga paiksekreemi peale ja keeras kohuli. Ma veel narrisin teda beach beibeks :) no nii sobrlikult. Meie Alviniga mugisime oma kodust kaasa voetud naksi ara ja siis hakkas meil igav ning teatasime, et nuud lahme poodi. Birgit uhines meiega ning kokkuvottes laks meil koigil edukalt. Alvin sai endale vaga vajalikud viisakad puksd ja sargi eelolevateks toointervjuudeks. Mina sain ka uued popid puksid, nipet napet Birgitile ning rannas magavale Oliverine paar paari trullusid. Ta oli pooled oma asjad Sydneysse jatnud. Peale ringi jolkumise ja uudistamise ja lobisemise olime ohtuks ikka parajalt labi. Tegime kerge grillimise ja oligi magama minek.

Teisel paeval oli marsruut erinev. Seekord laksime sisemaadpidi Mount Warningu jalamile, jalle tehti hunnik pilte ( lisaks veel koaala ja kanguru liiklusmarkidest ja muust sellisest) ning edasi uhte pisikesse kohvikusse. Veidi istunud ja teed joonud ( aa, Oliver sai oma teise Austraalia olle ka katte) liikusime edasi Nimbinisse. Kes blogi on varem lugenud see maletab, et see on hipilik kanepikultuuriga kulake. Jallegi pakuti tanaval mitu korda kanepit kas siis kupsisena voi puruna voi misiganes vormis. Kolasime moned poed ja kohvikud labi ning porutasime jalle edasi. Kuna ilm ei olnud eriline randa kutsuja siis vaga ei kiirustanud. Lopuks aga joudsime jallegi Byron Baysse. Seal said siis Oliver ja Birgit taas siruli visata ja seda vaga vajalikku paikesesooja endasse laadida ning meie Alviniga tegime kerge pikniku. Endiselt see koht meile meeldib ja iga kord on seal monus olla. Aga randa pikali me ei viska, sest meie jaoks on ju paike igapaevane nahtus ja sellel on teine vaartus. Aga ma kujutan ette kui hea on siin ennast veidi laadida enne detsembrisesse lumelagasse maandumist. Pidage vastu seal Eestis !!!!

Eelmise nadala lopu poole vihastasin ja kaisin labi mitmed kohvikud ja restoranid. No nendes kohtades saad kull tood, pole probleemi. Paralleelselt susisevad ka mingid tervisetood aga niikaua kui midagi pole kindlat ja selleks et ei peaks kiirustades midagi tosisemat vastu votma, olen ma kuskil niikaua ettekandja. Tana lahen proovin uhes Outback Grillis, et kuidas on. Aga kas te kujutate mind ette kaabuga rasvast grilliha lauda viimas, houdihoo hoikamas ja kliendile soovitamas, et milline kehaosa ja millise rostiga on just koige parem jarada :) Ei no nalja saab. Uks teine koht on ka vist huvitatud. Neil on mexican kitchen, see sobiks mulle vast rohkem. Toidud on tuttavad ning ma usun, et kliendil on hea meel kuulata ka korrektset hispaaniakeelset haaldust. Vaatame mis saab. Nendega kohtun homme voi ulehomme. Ahsoo ja homme on ka uhe tervisespetsiga kohtumine. Nii et muudkui kain ja kohtun ja presenteerin ennast ja omi vaateid.

Meie asupaik

2007-11-29T16:39:00.000-08:00

Eelmine kord unustasin kirjutada uhe huvitava fakti kohta. Kohtasime Alviniga uhte meest Jamaikalt, et elab nuud Austraalias ja nii. Rannanud koik kohad maailmas labi ja raisanud kogu oma raha sellele, et koguda infot paikade kohta, mis on rahu ja eneseotsimiseks parimad. Sealhulgas siis erinevaid troopilisi saarekesi ja muud sellist. Aga ukskord kutsus see mees Alvini jalutama ja paevavalgele tuli huvitav fakt. Et meie Murwillumbah asub lounapoolkera koige suurema uinuva vulkaani kraatris. Ja toesti ! Taiesti uskumatu aga tosi. Kui lahed autoga veidi korgemale mae otsa ja leiad koha kus avaneb hea ulevaade, siis jaadki suu lahti ja hing kinni seisma. Meeeeeeeletu suur maeahelik umbritseb meid suuure suure ringina, ja pohjas on siis meie kula ja pollud jne. Aaretult ponev minu arust. Selline volukohake :)

Vot nii

Tood otsimas

2007-11-25T19:43:00.000-08:00

Oi jah, vaga ammu pole kirjutanud, jarelikult on tempokalt lainud. Tegelikult ka asi selles, et kodune internet on ikka tuksis ja saame ainult raamatukogus online.
Aa, tervitused Kyllikile, koik lugejad on tervitatud !!!

Nii, me oleme siis tegelenud too otsimisega. Kribanud kokku erinevaid CVsid, et rahuldada erinevaid vajadusi. Ja eks neid ole nuud mitmesse kohta ka viidud, eks paista mis valja tuleb. Aga praeguseks on Alvinil farmitoost TOTAALSELT korini, teeb ainult selle parast, et mingitki raha sisse tuleks ja tundub et selle 3 paevase palgaga suudame ennast ara toita ja majutada. No ja siis ongi aega selleks, et tuiata ringi tooturul. Aga jah, farmitoo meeldib kehale vaga, koikidest seljamuredest ja polvemuredest ja muudest analoogsetest asjadest saab lahti labi fuusilise too, ohk on varske jne aga krt aju tahab ara surra selle peale ! Nii et hetkel on talle midagi muud vaja. Mina ise olen paaris kohas ka intervjuul kainud ja tundub, et mind ka tahetakse aga need pole just koige sudamelahedasemad kohad, saaksin kuskille SPAsse ( olgugi, et 5 tarniga) kehahooldust ja massaazi tegema minna aga see ei piisa. Seda olen juba teinud ja nuud tahaks midagi uut ja huvitavamat. Arenguvajadus on. Toitumis ja elustiili kusimused huvitavad mind vaga teravalt, selle nimel oleks nous kasvoi avalikult aktsiooni astuma ja jahmatavat infot inimesteni tooma. Praegusel hetkel on see minu kirg ja tunnen et selleks oleks mul energiat votta palju, palju.

Nii, andke nuud omapoolseid soovitusi. Missioon on tood otsides saada jutule oigete inimestega ja murda labi sekretaride ja muude asjapulkade manageri voi mingi muu nina jutule. Iga kord kui kogematta vilksad, et tahad too asjus manageriga raakida voi siis selle inimesega, kes otsustab, siis antakse sulle mingi ankeet taita voi soovitatakse internetis midagi ara taita voi oeldakse kohe et neil pole kedagi vaja. Tegelikkuses on asi nii, et kui me saame ikkagi oigete inimeste jutule, siis naost nakku on hopis teine tera. Muljet oskame me molemad jatta, selles ongi voti. Nii et millist skeemi te kasutaksite? Mida vastaksite adminnile vastuvotulauas kui kusitakse, et mis asjus soovitakse manageriga raakida? Mind kohe huvitab.

Uudiseks siis veel see, et Oliver ja Birgit tulevad kulla, meie esimesed kulalised ja saame neid onneks oma kodus majutada. Maanduvad kull Sydneys ja Oliver teeb seal mingit laadi tood aga siiski saame 1 nadalavahetuse koos mollata. Loomulikult tellisime Tallinna Peenleiba :) Uhhh kuidas tahaks juba, kasvoi lohna tunda, kasvoi naaatukene.

Siis Kyllikile raagin seda, et nendest maades, mis me nuud labi kolasime ei laheks ma isiklikult kuskile tagasi. Dubai oli huvitav kogeda, seal voiks olla paar kolm paeva ja vaadata kuivord syrr koik on. Suu jaab ikka lahti kull ja ei tee paha sellist tehiskeskkonda naha. Meil oli eriti lahe muidugi selle parast, et Kati meid voorustas. Sri Lankas oli vaga hea sook, siiani vist elu parim. Aga teate, meie kummagi jaoks polnud seal midagi positiivselt jahmatavat voi rabavat. Oli ilusaid kohti kull ja oleks veel rohkem olnud aga see saasta pilv, labi mille sa pidid koike vaatama ja see sodi-ramps mis vedeles koikjal ja haises kahandab su imeltusoskust tugevalt. Kogemusena oli lahe kull vaadata kui algeliselt saab elada, et lehmad ja sead ja koerad on linnatanaval ja et naisterahval ei tekita mingit probleemi rentslisse pusti olles kusta !! No aga kaua ei paku see ju pinget. Meile kummalegi ei imponeeri todeda seda kui inimesed ei suhtu end umbritsevasse keskkonda respektiga, loodust ei hoita ja teine inimene pole mitte indiviid vaid osa suurest segasummasuvilast ja kohalikust kommuunist. Samas voib juhtuda, et Indoneesia teistel saartel oleks midagi veel avastada. Vihmametsi me enam otsima ei lahe, tundub, et maailmast on need peaaegu kadunud, sellist toelist puutumata ilu, mille korgust ja tihedust imetleks, on vaga raske leida. Mitte seetottu , et keerukas ligi paaseda vaid seetottu, et loll inimene on koik maha raiunud ja seal kus peaks olema tihe vihmamets on tegelikkuses mutta soidetud massiivsed rajad, et suured rekkad saaks metsast puitu valja vedada. Vihale ajab !!!

Ja tegelikult ka, koik kes tahaksid kaia ara vihmametsas, selles toelises ja alguparases ( mitte selles, mida telekas promotakse ja kohalikud giidid sulle reklaamivad toelise metsana ja sina loll turist jaad uskuma, sest ei tea ju millega vorrelda) siis tehke seda nii kiiresti kui voimalik, havitustoo on kiire, tulekahjud, kaevandused ja puidutoostus on uks osa, mis seda ilu kahandavad.

Austraaliast

2007-11-11T20:27:00.000-08:00

Oleme siis juba monda aega kohal olnud. Singapuris tegime kiire labisoidu, jattis teine suht sumpaatse ja puhta mulje aga samas tagasi ikkagi ei kutsu. Uldsegi on selle aasiaga nii, et me molemad arvame, et vaga pikaks ajaks on nuud sellest kull. Naed selle saasta ja tossu ja turakad inimesed ara ning aitab kull, saime oma kultuurishoki sealsetes joekanalites katte, hoidsime pead kinni kui kuulasime juttusid kohalike elust ja soime hiinaparast riisitoitu praktiliselt oksendamiseni. Meenutamist on kuhjaga, elamusi oli ka parasjagu ning vaga mittu tukki sai lisatud sellesse suuresse maailmapuzzlesse, mis on veel taienisti kokku panemata. Kokkuvottes oleme rahul et kaisime, ja et just kummalisi teid kaisime, et nagime ja kogesima aga VAGA hea tunne on ka tagasi Austraalias olla. Selline kodune.

Auto sai meil lopuks valmis, ootas kuulekalt meie saabumist. Tehti taiesti tipp-topp korda, nii et sellega voib rahule jaada. Elamine on meil endiselt shoti muti juures ja meile seal meeldib, ei hakka veel kuskile liikuma. Esimese nadala puhkasime oma puhkusest. Tahtsime nautida head sooki, head muusikat, varsket ohku, magasime kaua ja monulesime niisama. Nuud on siis Alvin jalle nadalakese farmis tood teinud ja mina olen asunud otsima sobivat tood endalegi. Nimelt seal farmis on tanu orgaaniliseks minemisele "banaanitoodang" kovasti kahanenud ning pole piisavalt tood ( arvatavasti raha, et inimesi palgata) seega teeb Alvin kuskil 30 tundi nadalas ja mina ei tee midagi. Aga hoian silmad lahti ja genereerin ideid, et kuhu tahaks toole minna ja mis siin umberringi pakkuda on. Eks alustuseks tuleb votta mingi suvatoo, et siis rahulikult otsida seda oiget tood.

Sel laup kaisime uhel kontserdil, selline kulapidu oli. Esinesid 3 musta meest Senegalist ning neil oli veel toeks 5 kohalikku pillimeest, seega lava oli rahvast tais. Publikuks olid valdavalt sellise hipiliku valimusega tegelased igast vanusest. Oli sulelapsi ja koolieelikuid ning halli pika habemega papisid ning kujutage ette nad koik tsillisid ja gruuvisid, kellelgi polnud vahimatki kompleksi oma liikumisstiili suhtes. Vaga ehmatav alguses. Lahed saali ja koik tomblevad omamoodi ja kusjuures omas taktis. Uldse ei saanud aru, et mis siin toimub. Kes vobeles, kes tahtis justkui lendu tousta, kes oleks nagu elektriloogi saanud, moni seisis ilusti kahel jalal aga silmad olid kinni ja kaed taeva poole ( tegi vist mingeid energiaringe vms). Uhesonaga vaga kirev. No ja eks meile oli kogu see uritus veidi uudne. Oleks nagu Kohilasse sattunud kus mingi kohalik popp rokiband raiub laval ja koik saalisolijad hulluvad. Aga musa mulle meeldis, lauldi kull vahe mooda ja nii aga feeling oli olemas ja kogu see afrojamm mulle meeldib ju. Vottis tantsima kull. Aga Alvinil sai peale moningast olemist sellest uritusest kull, et muusika polevat tema arusaamale jne, kuid ta pidas siiski vapralt lopuni vastu ja tegi mulle seltskonda. Saali nurgas muudi teed ja koogikesi ning vaheaegadel kaidi oues juttu puhumas ja raudselt tommati autos ka savu. Ma arvan, et me sattume tulevikuski sellistele uritustele.

Veel meenutusi

2007-11-05T14:59:00.000-08:00

motlesin, et ennem kui Austraaliast raagin, teen Indoneesiaga asjad klaariks. Meil polnud lopus enam mahti, et kirjutada nii et nuud saan seda takkajargi teha.

Peale saarelt naasmist rentisime paariks paevaks uhe logu motika, kohalik kutt sebis. Saime kauba peale ka kaks munakoort ehk kiivrit. Iga kord kui Alvin sellega otsa vaatas, ei suutnud ma ennast tagasi hoida ja teatasin, et ta paistab valja nagu trikimees, a la A-ruhm ( teate kull ju seda 80-ndate actionsarja :D) kiiver ei istunud sugavalt peas vaid hoopis kuskil kupu otsas ja oli erkkollane ning hirrrmus suur, igaljuhul saime vastastikku naerda iga kord kui teineteisele otsa vaatasime. Aga soiduk oli vagev, kaima tuli luua ikka mitu korda ja oooo, me ei unusta vist seda sadulat. Piisas luhikesest otsast ja juba oli tunda kuidas kannikas jai tuimaks, plus sadul oli veel ettepoole kaldu ka ! Aga kogu see jama oli indoneesiale kohane nii et kokkuvottes meile meeldis ikkagi. Esimesel paeval sattusime kuskile pansionaati, vaatasime et huvitav tee ja kutame seda pidi edasi ja hopsti jarsku kuskil hoovi peale ja trulludes vanainimesed kakerdavad ringi. Kaisime ara ka mones rannas aga meie maja ees oli ikkagi koige monusam. Teisel paeval soitsime mae otsa. vaatasime, et sumpaatne teine ja otsisime tee sinnapoole. Lopuks muutus tee kohe imepisikeseks ja aina jarsemaks. Isegi igivana asfalt loppes ara ja asendus kiviklibuga. Loomulikult kuumenes ka motikas ules ja suri valja aga Alvin ei jatnud jonni ja utles, et ta lukkab raisa edasi. Ja oieti tegi, sest peale pikka tousu joudsime kummalisse kohta. Tee loppes ara ja nuud olid ees mingid varemed. Nagime vara purskkaevu, mingeid kivitahvleid, sammaldunud kitsast treppi ja umbe kasvanud basseini. Uhestki sildist me muidugi aru ei saanud aga kui olime seal treppepidi ules ja alla uudistanud ning paremale ja vasakule vahtinud siis arvasime, et tegu on mingi vana veehoidlaga, sest basseine oli mitu ja muud vastavat atribuutikat ka. ja koht ise oli ka ilus, lopsakasroheline, urgne ja vaikne. Naha oli, et osad taimed olid istutatud aga uldiselt naturraalne vark. No selle auhinnaga teekonna lopus jaime kull rahule. Paev kirjas.

tagasi Pontinaki saime kohalike meestega. Muidu oleks pidanud bussiga kolistama kolmetunnise otsa koos rahvamassi ja suitsupilvega ( nad ju tombavad bussis) aga Charlie maja ees peatus vaike jeep ning kusisime neilt, et ega ei lahe Pontianaki. olid kohe nous. Nendega oli lahe soita juba selleparast, et sai kiiremini aga lisaks ka mugavamalt ja kokkuvottes huvitavamalt. Tegime soogipeatuse uhes kohalikus grillis. Saime maitsta sutel suitsutatud riisi, mis tehtud banaanilehtede ja bambuspulkade vahel, lisaks tellis Alvin hea grillkala ja lauale toodi ka tigusid magusas pahklikastmes. Issand kui hea oli !!! Toeline elamus, maitsed olid koik nii uued ja huvitavad. Soime siis koos oma kahe uue sobraga, nemad matsutasid jubedalt ( siin see vist kombeks) ja puhusime veidi juttu kate ja minimaalse sonavara abiga. Me maksime louna valja sest bensiiniraha nad keeldusid votmast ja nii saime omapoolse zhesti teha. Veel olid nad nii kenad, et viisid meid ka ekvaatorimonumenti vaatama. Nimelt asub Pontianak tapselt ekvaatoril ning selle monumendi juures kaiakse 2 korda aastas vaatamas nahtust, kus paike on tapselt pea peal ning uhtegi varju pole. No me oleme iseenesest jube sellega rahul, et oleme tapselt ekvaatoril nuud ara kainud. Sobrad viisid meid hotelli ja jatsime huvasti, toredad inimesed aga kohe naha , et linnast, palju soliidsemad nii kaitumises kui riietuses.

Ja hommikul oligi meie lend Jakartasse. Pidu labi. Jakartas veetsime veel kaks paeva, et veidi shopata ja olla igaks juhuks ikka oigel ajal kohal. Shopata polnud suurt midagi, sest enamus kaubamaju olid nagu meie kunagine kadaka turg. Suur uhke maja ning kui sisse lahed siis seisab sinu ees miljaon pisikest boksi, igal uhel oma kraam muugiks. No ja seda ei kolvanud kull osta, mingi hiinajama. Kvaliteet ja tegumood oli nii jube, et tulime tagurpidi valja. Aga lopuks leidsime ikkagi selle laanelikuma kaubamaja ka ules, spordiosakonnast sai mone asja ikkagi.

Kohalikest veel. Naised on nagu on, erilist naiselikkust ei naita, olemuselt sellised semud, kohati lausa jamedad. Mehed jallegi vastupidi. Sellised pisikesed, kribud, peenikese kondi ja notke olajoonega. VOEHHHHH ! Mehelikkust pole raasugi. ja kilkavad ka nii et maja tagant tuleb mingi kisa ja kiljumine ja arvad, et naised ja lapsed mangivad palli aga tegelikult hoopis kari kohalikke noormehi. Mul ei ole mingi probleem kujutada neid seelikud seljas ja suu varvitud kuskil lava peal transvestiitide showd tegemas. Ma arvan, et vaga suur osa neist on ka omasoolembelised. Kusjuures ! Mees ja naine ei tohi avalikult oma kiindumust ules naidata, kaest kinni hoida ei tohi, veel enam kallistada voi musi anda. Me pidime Alviniga ses suhtes ikka valvsad olema, harjunud ju lahedusega. Aga ! Kui kaisime Balil reggae peol siis polnud mingi probleem kolmel pedel labisegi teineteist suudelda ja tantsuporandal ameleda. Et see siis on normaalne.

viimane tund Indoneesias

2007-10-28T01:47:00.002-07:00

Kriban veel meie seiklustest.

Charli juures tekkis vaike idee, et peaks kulastama lahedal asuvat saarekest nimega Kabung. Kuulu jargi olevat seal hea nahtavus. Charli kais ja uuris meie tarbeks voimaliku praamitranspordi kohta, tekitas saarel kontaktisiku jne. Pidime kohale joudes otsima ules mehe nimega Hamza ! Teada polnud, et kas saarel saab suua, juua magada. Pakkisime asjad igaks juhuks selle suunitlusega et kui juhtub et nakkab ja saamegi ooseks jaada. Et akki keegi rendib tuba. Saar on mootmetelt imetilluke, paadiga toristades teeb 30 minutiga ringi umber saare, keskel magine ning kalda aares vaike tasane riba asustuseks. Monisada kuni tuhat inimest heal juhul kokku. Votsime siis kaasa kovasti suua ja asusime teele. Ametlikust praamist jaime maha aga onneks oli mingi kalapaat minemas nii et saime ikkagi peale. See soit kestis kuskil tunni ning urasime saare poole koos kohalike, nende trani ja jutuvadinaga. Viipekeeles tehti selgeks, et mul on suur nina, Alvinil vaike koht ning uhtlasi pakuti meile majutust. uks tagasihoidlik kutt utles, et tema juures saab magada. Vaga hea ! Laks onneks !!!

Kohale joudes ootas meid ees toesti see armas roheline kalameestesaareke. Elektrit siin pole, elu kaib paikese jargi ning suua tehakse elaval tulel ning soogiks on just see, mis peremees noosiks on saanud. Andi, meie voorustada, naitas siis elamise ule, ma isiklikult olin valmis kuskil urkas koos kohaliku pere ja loomadega magama, et hea kui kuskil kulje maha saab. Aga tegelikkuses pakuti meile tervet maja. Vaaaaaaga tagasihoidlik, seal polnud kohe mittemidagi, neli seina, katus, aknaavad ning ainus "moobliese" oli 0,3 cm paksune viltmatt porandal. Pesu ja vetsuvoimalus mitme maja peale uks uhine, mis asub platsi nurgas. Voolikust tuleb varske ja joodav allikavesi, vetsuks auk betoneeritud porandas, peale hada tegemist uhud sinna kopsikuga vett peale. See koik sobis meile ideaalselt, parem kui olin lootnud !!! Loomulikult soodeti meil kohe kohud tais, toodi riisi, kalmaare, sutel grillitud kala, rohelised oad ning uhest noust tuli veidikese kookimise peale nahtavale kanajalg, ma motlen seda saareosa koos kuunte ja muu monuga ! ning boonuseks oli seal veel mingi looma ( kas koera?) kapp !!!! Hmmmm, selle jatsime vahele. (Kana jalaga meenusid mulle kohe minu ja Kaidi kulinaarsed seiklused Hiinas ::D )Tuba oli meil rahvast tais ja suud korvuni itsitati ja koik muudkui seletasid, et kuidas mida suua ja tosta veel ja soo seda ka jne jne. Alles siis kui me olime peaaegu lopetanud vottis kohalik ka endale suua. Meil oli ju nuud palju sooki, kinkisime kokkuvottes need ara. Eriti tekitas koneainet viineripakk :D Kohud tais laksime kohe uudistama veealust olu. Ja tanu oma varustusele oli see voimalik. nahtavus polnud kull kiita aga ikkagi oli huvitav. Vaatamist uksjagu, mulle isiklikult pakkus huvi see kovakorall. No millist kuju ja varvi soovid - sinisest ja roosast rohelise ja pruunini. Moni ammatossu, teine kukeseen kujuna voi hoopis kasn, brokoli, kuppel, muna jne jne Koike sellist oli naha. kalu ka kuid neid triibulisi ja voodilisi oleme varem nainud. Siiski moned ullatused olid ka - eheeee, uks kala hammustas Alvinit. Ei tea, kas tuli tema karvast katt "puhastama" ( see ju nende too, et suuri kalu puhtaks nokkida) voi tahtis Alvinit niisama maitsta :D Veel nagime monda veidrat olevust ja pehmet koralli jne, nii et kokkuvottes oleme rahul kull, tegime lausa 6 snorgeldamist.

kulast endast ka, konkreetselt meie kohas oli paarkummend maja koos laste, koerte, kasside, kanade, tibude, partide ja teab veel millega. Tegevuseks on kilu ja kalmaaripuuk, nende kuivatamine ja mahamuumine. Nii et meeste ulesanne on oosel kaia merel, tuua hommikuks kraam kohale mida siis naised agaralt puhastavad, kuivatavad, sorteerivad. Oudne tegevus kohe. Kalapuugiks on igal mehel vette ehitatud eriline puitkonstruktsioon, mis meenutab nagu amblikku voi siis kanajalgadel maja. Nimel on vette pusti pandud paarkummend tokki, ruudukujuliselt ning mitmemeetristest tokkidest pool jaab vee alla. nuud selle veepealse osa peale on ehitatud porand, millel asub vaike onnike. Nii et mees laheb ohtu hamardudes paadiga oma puugikohta, seob paadi kinni, ronib ules platformile ning paneb gaasilaterna polema, sest see meelitab kalu kohale. ning oo otsa majandab ta seal suure vorgu ja laternaga ning hommikuks on saak kaes.

Andi ja tema pere kulalislahkus on meeletu, pole sellist varem kohanud. Ta sootis meid 3 korda paevas, lisaks muretses hommikukohvi ja kupsiste ning ohtuse snaki eest, vaatas, et meil oleks ohtuti tuli olemas ja et me millestki puudust ei tunneks. Kokkuvottes me veetsime saarel 3 ood ja neli paeva ning meile molemile oli see imeline kogemus. Niivord lahedal lihtsale ja toelisele elule. Ringi jalutades viibati meile kaega ja huuti kaugel tervitussonu, Andi utles, et kohalid on onnelikud, et me nende kulalised oleme. ja eks nad said ka iga paevaga aina lahedasemaks. Mitu erinavat tuupi jaavad meelde, uks onu suurte silmade ja laia naeratuseg armastas ikka pista pea meie akna vahel sisse ning uurida, et kas toit maitseb ja tema nagu raaksi ainult tunnustavat ja roomustavat. teine tuup oli selline toimetaja, elukogenud pilukilsilmade ja asjaliku olemisega, Alvin aitas temal treppi parandada ning mees pikka aega veel kiitis Alvini joudu ja rinnalihaseid. uudistati ka seda, et Alvin nii katrvane on. Uldiselt oli mitmel kooral vaha lahe nendega seletada eestist voi siis kookospahklitest voi sellest kus keegi magab ja mis tood teeb ja mis tal parasjagu kaes on ja kus ta laheb. koik viipasime selgeks koos vaikeste heliefektidega. Ja see nende soojus ei unune ka. viimasel paeval jasid nad meie sudamesse kohe erilise jalje. Olime asjad kokku pakkinud, mina andsin oma litritega salli kingiks naisele, kes meile suua tegi, samuti andsime ka raha ja kupsiseid, olime ka Andile joonistatud pildi Eesti talvest koik ule vaadanud ja lahtiseletanud ning siis nad nii muuseas kusisid, et kas me nende vanaema juurde kulla tahame tulla. Muidugi tahtsime. Ja siis, suuure, paksu vanaema juurde oli kogunenud terve suur pere, koik vadistasid, rupasid kohvi (megasuhkrudoosiga), pakuti kodutehtud muffineid ning banaanilehes kupsetatud riisikakki, mille sees kookos ja pruunsuhkur. Seati meid istuma, ratsepistesse loomulikult, ning valati kohvi, tosteti ette maiustust ja tekitati mingisugune vestlus. Olime tahelepanukeskpunktis ning siis nii muuseas mainis Andi, et koik see paarkummend pereliiget on kokku tulnud speatsiaalselt selleks, et meile korraldada arasaatmispidu.............. issand...... kui liigutav, silmad saravad peas ja soojalt vaadatakse otsa, kupsetatakse pool paeva suua, mul isiklikult oli nutt kurgus, sest see koik oli lihtsalt nii liigutav, minu sugav kummardus neile koigile !!! Ja loomulikult kui olime paadis ja tagasiteel ning lehvitasin viimast korda neile, kes tulid meid silla peale saatma siis ma jain kohe vaga nukraks, poetasin oma igatsuspisarad. Mul on kalduvus armuda ara roheslistesse ja kattesaamatutesse kohtadesse, kus sind umbritseb lihtne elu sumpaatsete inimestega. Niimoodi jaavad hinge, et sealt naljalt enam ei lahku. Ja nii saan oma motivatsiooni muudkui reisida jalle ja jalle, sest igatsus on rinnus, oled nagu valmis leidma midagi voi kedagi, selline romantiline randuri emotsioon.

Olukord kohus

2007-10-22T22:40:00.000-07:00

Veidi kirjutan veel, sest tuli meelde memme kusimine minu kohu kohta. Pole midagi hullu olnud aga.............. MA TAHAN KARTULIPUTRUUUUUUU ! Voi ja piimaga tehtud ja HAPUKOOREGA salatit, kurk ja tomat ja valge sibul ning sool ja pipar olgu sees. Ja siis tahaks kaerahelbeputru, juurvilju, kohupiima, appi mu ila tilgub sest me pole ju muud kui riis ja riis ja veelkord see krdi riis soonud rrrrr Ule viskab !! EI TAHA ENAM, eriti viskab ule hiinlaste toit, siin on ju palju pilukaid ja mulle hakkab vastu see hapu tofu hais. Ja kohalik Indoneesia kook ei kasuta ju soola, koik on sellise magusa alatooniga. Oi ma juba unistan toitudest, mida me Austraalias sooma hakkame.

Ja Roos, me ei ole veel lainud, meil on peaaegu nadal reisimist enne Austraaliasse joudmist. Eks siis paista kas ma saan ikka internetti voi kirjutan esialgu blogi vihikusse ning austraalias tipin siia ringi.

PS. Tegelikult on reisivasimus kull juba veidi peal, tahaks olla markamatu ja omas keskkonnas.

Charlie'l kulas

2007-10-22T21:47:00.000-07:00

Pontianakis veetsime paeva selleks, et uurida Laane Kalimantani voimaluste kohta. Dzunglisse minekuks kuluks palju aega, raha ja energiat. Suht kattesaamatu ning siis saaksid ehk naha seda orininaalset dzunglit. Aga tegelikkuses on enamus maha raiutud. Tundub, et Alvini dzungliunistus jaab teiseks reisiks. Uldiselt raakides peaks siinkandis olema moni uksik rannaribake, suht ulerahvastatud ning jutu jargi peaks snorgeldamine onnestuma. Ainult et meil tuli osta oma varustus sest sellises paraporgus pole niisugust luksust pakkuda. Kultuuri siin pole, Baliga vorrelda ei saa.

Kokkuvottes valisime sihtkohaks Kura Kura ranna, tahtsime linnast ruttu minema saada sest need koik on samamoodi ebameeldivad. Kura Kura pidi olema armas ja rahvamassidest eraldatud koht ilma elektri ja TVta. Buss laks hommikul 5.40 seega oli aratus 4.30 Lahe eks! Peale kolmetunnist loksumist pandi meid maha vaiksel ristmikul kus oli kari noori kutte ja kaks katusealust. Nuud pidime ootama Charliet, kes on shoti paritoluga svanemat sorti mees. Teda polnud ning uks kohalik laks teda taga ajama ning suht varsti tulidki kahe motsaga. Huppasime peale ning toristasime randa. Ja me joudsime toesti kenasse kohta. Oraanzikas liiv, palmid, vaiksemad maekunkad, veidi rohelust ja eemal mitmed saarekesed. Senini Indoneesia koige kenam koht. Olime ikka rahul kull. Meile anti lausa oma majake. Siin plaanisime veeta vahemasti paar ood.

Jutuajamised Charliega on huvitavad kuigi lopuks tuutab ta ara kuna ta on sellises vanuses ja seda tuupi inimene kes arvab, et ta teab juba koike ning noorematel pole temale midagi uut voi avardavat raakida. Ta peab monoloogi :D ja ei kusi midagi. Aga akki tal on raakimisvajadus sest kohalikega pole voimalik suhelda tanu nende madalale keeleoskusele ja intelligentsile. Ja valiskulalisi vist liiga tihti ka ei kai. Muud tal pole kui olu, suits, arvutimangud ja maja kaunis kohas. Uurib turistidele tuba, vahel muub kohalikele jooke. Head arvamust tal kohalike motlemisvoime suhtes pole. Hea naide sellest - mees tahtis avada tillukese kohviku. Pani 4 seina pusti, katuse peale ja tekitas soogikohad. Nuud sai raha otsa ning vaja oli osta ka toidukraami. Vottis Charlie kaest laenu ning ostis suua juua ja nanni. 2 nadalat ari oitses ning mees muus labi koik, viimse raasuni. Teenitud rahaga ei maksnud volga, ei ostnud uut toidukraami vaid hoopiski teleka! Vajalik asi ju. Kohvik laks loomulikult pankrotti. Naljakas on see, et lasterohkel perel pole isegi elektrit ning nuud istutakse ohtuti pimeda ekraani ees ja vaadatakse klaasistunud pilguga. kas uhkus on ka rinnus ??? Aga rahamure on endine.

Samuti ullatas mind jutt sellest, kuidas lapsi muuakse. Uhel paeval olevat Charliele pakutud kolme erinevat tudrukut muugiks, pakkumisel olid lapsed vanuses 8-14. Hind oli soodne, koigest 3000.- EEK tukk. Osta ara ja tee mis tahad, kas naiseks voi orjaks, perel ukspuha ! Uskumatu ! Vanemad tahavad majanduslikust koormast lahti saada ning seetottu muuakse tutreid, poegi mitte, sest need on kasulikud, jaksavad tood teha. No ja perel on raha vaja sest papale meeldib juua.

Uldiselt siin tood teha ei osata, ainult vingutakse, et tood pole ja raha pole jne. Tuupiline lounamaa elu. Selle peale ei tulda, et puu otsast kookospahklit alla tuua ja muua, et teha kasitood ja muua, et kupsetada pirukaid, punuda rannas patse, oppida massaazi jne jne. Uksikud ettevotlikud on ( mitte nii "osavad" kui telekamees) aga uldiselt on pohiliseks tuluks mitte oma aju ja nobedad napud vaid kohalik loodusvara jms. Randadest kuhveldatakse koormate viisi liiva, mis muuakse ehituse tarbeks, kusjuures koormataie laadimise eest makstakse 5 EEk nakku. Siis koogitakse rannast suuri kivimurakaid, et need parseldada tsemenditoostusesse. Loomulikult laheb hasti muugiks ka puit, ilma motlemata kus ja kuidas ning kui palju maha votta tasuks ja millised on tagajarjed. Raha on vaja, puud on seal ning mootorsaag kaima. Lageraie ! Randadest korjatakse ara koik kilpkonnamunad, ise havitavad oma ohus olevat liiki. Koht on tuhi ja nalg raagib mitte aju. Selle asemel, et majandaks kanadega ja saaks nii toidetud, minnakse lihtsamat teed. Lisaks ehitatakse puuniseid troopilistele lindudele, et neid pealinnas maha arida, nahkhiiri lastakse alla selleks, et need oma maja seinale luua, tiivad laiali ja puha. Kohalikul pole mingisugust aimu sellest, kus ta elab, millise vaartusega on see keskkond ja milline on tema tegude tagajarg. Prugi vedeleb koikjal, kogu elustiil on laamendav, lagastav, uletallav. Samas on inimesed vaga onnelikud ja sobralikud ja abivalmis. Jutu jargi annaks ara ka oma viimase ning oleks seal juures korvuninaeratavad.

Aa, uks lahe ariidee veel. kui olime rolleriga randa soitmas siis ootas tee peal meid uks vaike putka. Kohalikud mehed majandasid midagi. Kusisin Charlie kaest, et mis toimub. See pidavat olema illegaalselt pustitatud putka maksu kogumiseks. Keegi tark otsustas, et nuud tuleb turistidelt hakata randa minemise eest raha noudma. Istub siis paevad otsa ja ootab seda uliharva esinevat valget turisti, kohalikelt ei saa pommida, sest need jagavad matsu.

Lennureisid Indoneesias

2007-10-16T01:14:00.000-07:00

Panime Balilt ajama ja votsime lennupiletid Kalimantani saarele. Alvinil oli kohutobi, kais suht tihedalt peldiku vahet aga onneks saime ikka lennu ajaks koik ok. Soit oli imeilus , sest keset paeva on monus vaadata pilvi vahelduseks ka teiselt poolt, oled uleval sinises taevas, paike sillerdab ja siis vaatad neid vahupilvi kuhu tahaks hupata ja milles tahaks mollata, sellised puhtad ja kutsuvad. Veel nagin aknast mitut vulkaani, uhe kraatris oli erk erk roheline jarveke, teine vulkaan aga midagi vist turtsus sest naha oli vaike tume tussupilveke. Aga kui soitsime ule Java saare siis pidime ikkagi todema, et koik umberringi kuiv ja pollumajanduse all koormatud. Mulle ei meeldi sellist maastikku vaadata, tahaks vallatut metsa ja koske ja jarvekesi jne. Aga aknast tundub kull Java mittemidagi erilist. Jama.

Lopuks maandusime Banjarmasinis, mis oli jallegi rove koht. Kuna Alvin oli veel haigusest toibumas ja aknast paistis tossutav motikameri ja hall-rapane elu olu siis laks tuju vaga alla kull. Tulime ju sellele saarele, kus on juttude jargi veel sailinud viimased sopikesed toelist vihmametsa, seda originaalset ehk primary rainforest. Tahtsime leida koha kus vihmamets ja rand oleks lahedal ning seal oma puhuse lopu veeta snorgeldades ja ringi matkates. Ja siis naeme sopaseid kaldaid, liiva ei kuskil ja ikkagi palju metsa maha voetud, vaga kurb. Jargmisel hommikul tegime linnas tiiru ja votsime kohalikult paadimehelt sellise tuuri, mis viis meid uudistama kohalikku elu, mis koondunud jouekallastele. Nimelt paljud majad ehitatud joe kallastele tokkide peale, nii et kuivale maale viib vaike puittee aga maja ja veranda jms koik on tokkidel. Et kohalikud kutsuvad seda hellitavalt Kalimantani Veneetsiaks :) Ja siis lahed sellele tuurile ja saad kultuurishoki, Alviniga molemad saime. istud paati ja hakkad vaatama, et mis toimub. Vesi on sogane, haisev, prugi tais, sest koik saast visatakse jokke, ja eriti monusad olid kitsad ja korvalisemad kanalid, sest sinna jai ju prugi eriti hasti pidama. ja siis on neil veranda ja trepp otsapidi joes, nii et suure vihma korral voib see koik kergelt vee alla jaada. Majad vanad, lagunenud, labivettinud, sellise ligase ja mustaks tommanud puiduga, kus vetikas kisub juba kasvama. Jalk ! Ja siis istuvad nad roomsalt kas alukate(mehed) voi sarongi(naised) vael seal trepil ja valavad endale vett pahe ja nuhivad seepi kaenla alla. pange tahele ! Seal samas korval, no nii 2-3 m , asub peldik, kus siis hada tehes laheb koik sinna samma joevette. No ja pole ju hullu siis hambaid pesta joes kuhu mees samal ajal peldikust oma asja laseb!!!! JALK ! Hommikuti siis pestakse pesu, lapsi, nousid, ennast jne. Me ei tahtnud Alviniga , et isegi piisake vett naole pritsiks siis kui teine paat vastu tuli. Edasi soitsime joe laiemasse kohta kus on ujuv turg. Seal siis tulevad koik oma paatidega pakkuma-ostma. Pakkujatel suuremad paadid, koorem peal ja ostjatel tuhjad paadid ning liigavad siis ringi otsides vajalikku kaupa. Meil ei onnestunud naha turgu taisjous , sest siingi on Ramadan ! Jeee, kull see reisijale meeldib :S Aga naha oli nii ananasse, banaane, arbuuse, puitu ja muud pakutavat. ja isegi ujuvkohvik on olemas. Mehel on paadis lett, kus erinevaid huvitavaid suupisteid ja saiakesi ning teepott ja suuuuuur tunn suhkrut. Tuleb siis naljane ja seob oma paadi tema kulge kinni, saab endale pika bambusest kepi, mille otsas nael ja siis selle naelaga votab endale suua. Torkab labi piruka ja siis pistab suhu. Vaga lahe vaatepilt aga me ei tahtnud kohe mitte seda teed ja neid pirukaid sest tee oli kindlasti joeveest tehtud ja eks pirukadki said pritsmeid teistelt paatidelt. TANAN EI ! Ja uldse hakkab see baktrite jama ara tuutama, rapasust on ikka igal pool ja kogu aeg pese kasi ja motle kust mida suua osta. Alvinil jamab koht paris tihti . Aga ega seda suua alati ei saagi. Banjarmasinis oli ikka olukordi kus sa vaatad, et tanu muslemite puhale on enamus kohti kinni, sure nalga kui tahad voi siis vota tanavanurgalt sellisest kohast mingi kongenud kana kust sa kindla peale garanteerid mingi kohuhada. No ja siis sai meil sellest linnast siiber, pole vaja seda saastaauku. Votsime jalle uued piletid aga seekord saare teise nurka, aga siiski pidime jalle labi Java lendama. Ja seekord oli asi huvitav. Javale saime ilusti aga kui sealt lendasime Pontianaki siis kohale joudes selgus, et meil on ullatus. Aiksepilv ! Lennuk vappus ja varises ning ega ei pressinud labi pilve midagi, proovisime paar korda, siis tegi piloot veel moned tiirud Pontinaki umber lootuses, et ehk pilv liigub aga ei. Pidime tagasi Javale minema :S Polnud hullu midagi sest me saime taitsa vageva ohusoidu, esiteks oli lahe kogemus pilves olla samal ajal kui aike sahvatab akna taga ja vihm peksab, lennuk vabiseb ja jarsku laks vaga pimedaks. Aga vaga huvitav o li ka Pontinaki umber tiirutamine, nagime palju loodust ja jogesid ja magesid jne. No ja siis kui olime Javale tagasi joudnud teatati, et kohe lahme uuele katsele. istusime ja ootasime ning tousimegi varsti jalle lendu. Seekord oli juba p ime. Ni iet teine katse. ja nuud oli aknast VAGA ilus vaadata seda sama aikest, mis meid ennem kiusas. Ainult et n uu doli ta distantsil, kommutas runkpilvede sees, loi taeva roosaks ja heledaks, mitmel korral sahvatas lausa konkreetse jutina voi siis uhe lokaalse pauguna . Vaga nauditav. Ja uldse on lennukist lahe vaadata saarekesi millest ule soidad ja ookenihoovust voi seda kus sogane joevesi kohtub puhta ookeniveega ning seal moodustub konkreetne joon. SAamuti on linnasara vaga armas ja kutsuv.

lopuks joudsime kohale ja siin on ikka parem, puhtam jne Inimesed tervitavad tanaval alvinit "Hello mister !" Aga saabusime nii hilja, et koik graafik oli paigast ara. Nuud oli ruttu vaja hotelli ja sooma sest kell juba palju. Ja oli isegi liiga palju , sest kui laksime midagi ostma siis oli katastroof, mul hakkas juba paanika tulema. Polnud ju terve paev suurt midagi soonud peale lennukis pakutavate tillukeste pirukate, mis keemiat ja sailitust tais uakkkk. Ja otsime ja konnime ja konnime aga ei , koik kinni, kell oli juba ule kumne ohtul. Tundus, et peab taiesti tuhja kohuga ennast magama suruma, minu jaoks on see ju kohutav :d Ainus variat tundus olevat nurgapealt kohvik-punker. Sees rapane, haisev, minu arust isegi kuse haisune, letil kuivasid kanatukid koos karbestega ja kahtlased kastmed. no ei !Aga lopuks ma otsustasin runnata mingit kohalikku kiirtoiduketti. Nad olid kull juba koik kokku koristanud ja kassa ara teinud ja porandad klooriga ara pesnud aga inimesed paistsid ja tuli poles. Sinna ma kihutasin. Ja hakkasin suua kusima. nemad muidugi, et koik kinni ja enam pole midagi ja ega siin kuskil midagi muud ei ole ka jne jne . Oi ma olin arrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr naljane. Ja ma ei jatnud. Utlesin kutile, et nuud toogu mulle saia, et see sobiks vaga hasti. Tema tegi suured silmad ja kohmetult toi meile saiapaki. Mina nagin leti peal kilekotti panduna ka keedumuna ja praemuna ning kusisin kohe et aga mis see on, et kas ma voin selle ara suua. Kutt itsitas, et jajahh, void kull, pakkus veel ketsupit ja tsillikastet ja kusis, et mis me joome. Tellisime endale cocat !!! Jaaga ! Kaks suurt topsi !!! Ja koige lopuks ta ei tahtnud ka raha. Andis koik tasuta. No ja me olime paastetud. Ja maitses hasti ! Taielik superluks ju, burgerisai ketsupi ja praemunaga ning peale ruupamiseks coca. Oi ma olin rahul ja keksinin. Nii vahe on onneks vaja. Aga keedumunaga juhtus nii, et uhe hoogsa liigutuse tagajarjel kukkus Alvinil pool muna rentslisse !!!!! Vaatasime molemad et aaaaaaa, soooook,lainud ! No aga mis teha, kohu saime ikkagi tais ja kerisime rahulolevalt tuttu ara. Ahsoo hotellis oli ka huvitav. Kohe ei saanudki magama jaada. majandasime koik asjad paika - pesime pukse ja ennast ja tegi8me aknale ohutusava, vaatasime seepi ( siin on eriti hull seep ju, sest stsenaariumi on kirjutatud vahepalad, kus naitleja hakkab jarsku laulma ja keksima, ning tagatipuks jookseb all tekst selleks, et saaksid kodus karaoket kaasa laulda !!!!). Ja kui olime kukkunud voodisse rampvasinuna siis hakkas laetuli pulli tegema. Nimelt oli miskiparast vaja vilkuda, taitsa hull ju! tahad madgada, oled surmvasinud ja siis mingi erevalgus teeb sulle valgussignaali. Siis teatas Alvin, et ma pean nuud talle kukile ronima. Ihualasti ja taiesti unesegasena. Ronisin kukile aga ei aidanud, oli veel pikkust vaja, lopuks olin uhe jalaga ola peal ja teist jalga Alvin hoidis ning vaanasime selle tule ara ! Jess ! No aga keset ood tuli ikkagi keegi meie peal asuvasse tuppa laamendama, mingi trampimine ja kara hakkas pihta. Kuskil 3 hommikul akki. Nii et ei saanud midagi rahulikult magada. Aga selle kompenseeris hommikune ullatus ! Meile toodi kohvi ja teed koos keedumuna, rohelise-pruuniviirulise saiaga. Kahe saia vahele oli pandud...... te ei usu ka ..... nonparelle !!! nii et mitte voi d, ega moosi, ega pahklivoid voi muud sarnast vaid pesuehtsad kirjud nonparellid, mida meie kultuuris riputatakse tordi peale ( seegi vananenud komme ju). No ja tuju tegi heaks kull :D:D:D

Ehteid otsimas

2007-10-11T04:59:00.001-07:00

Tana oli tegus paev. Hommikul varajane aratus, hommikusoogiks hotelli (vabandust, kodumajutuse) perenaise poolt pakutud puuviljasalat, tee ja banaanipannkook ulevalatuna palmisiirupi ja varske kookosepuruga. Arva kas maitses hasti :D Siis huppasime puksi ja porutasime Monkey Forest'isse ehk mets kus ahvid. Tegelikult oli see rohkem naug pargike kus kolm erinevat templit. Aga ahve oli kull igas moodus ja oma karakteriga. mulle VAGA meldib neid vadata. taitsa oma elu neil ju. Pohiline on muidugi kirbu otsimine, seda tehakse mitte ainult paaris vaid ka ka rivis istudes. Ja nad tundusid vaga puhtad ja armsad. Siis vedeleti, riputi, nositi mingeid seemneid ja revideeriti puupahnas, tehti sugu ( isane huppas emasele hopstio selga, kohe meie nina all, taiesti habenemata, Alvin muidugi kommenteeris ), kakeldi, uudistati meie fotokat kui pilti tegime jne. Mul oli kohe tukiks ajaks tegemist. vaga huvitav oli jalgida, sest neil ju ka oma miimika, kehakeel ja haaletoon. Kui oli vaja, et keegi kirpu otsiks siis mingi juurde, tommati sabast ja istuti nina ette maha.

edasi oli tosine plaan minna uurima, mis umbruskaudsetes kulades muugil on. Jutu jargi pidavat kasitoolisi terve tanavatais olema. ja nii oligi. Kilomeetrite viisi nagid poekesi, kus omanik ise meisterdamas kujukesi, toksimas, lihvimas lakkimas. Meisterdati nii puust kui bambusest kui teab millest. Punuti korve jne. meie huvi oli leida ehtemeistreid. Ja leidsimegi kohe palju ja huvitavaid. nii et nuu don meil suured kotitaied luudest, sarvedest, kookosest, teokarpidest ja puidust ehteid, otse meistrilt endalt ostetud. Shoppamise ja tingimise vahelduseks tegime jalle kiirlouna liikuvas sooklas ( see sama mis motosookla ainult et kondi joul edasilukatav). Saime oma klimbid ja elu parima kookosmahla koos laimi ja kookospiimaga katte ning soime trepi peal kohud tais. vaga hea ja odav oli.

Nuud oli aeg mul SPAsse suunduda :D Seekord valisin valja kuumaoli Ayurveda massaazi. Esimene pool tundi tilgutati mulle (lamavas asendis) kuuma oli otsaette, imepeene nirena ja juuuuube monus oli. Silmad laksid monust pahumpidi :D Sellele jargnes 1 tund massaazi jallegi kuuma oliga, see polnud nuud klassikaline vaid ikka vaidi erinev ja mulle meeldis vaga. Votted olid sujuvad, voolavad ja lihast otseselt ei toodeldud. Aga eile kaisin ju ka, siis tehti mulle bali massaaz koos piimamaski ning lillevanniga. Vees olid naturaalsed lilled, tundsin ara ka ylang-ylang oie ning paar muud.

Muhvi autoga ringi karutamas !

2007-10-10T05:04:00.000-07:00

Nii ! Sai teoks meie mote, et rentida odav vana auto ja sellega mooda kolkaid ringi kolistada ja naha ja maitsta ja kogeda mis ette sattub. Tei ei kujuta voib olla ette, et auto rendihind on 96 eek paevas, koos kindlustusega no ja bents maksab siin 6 eek liiter nii et me porutame igale poole kus tuju on. Loomulikult ei sa aselle raha eest limusiini aga meile on piisav 96 a Suzuki Jimney, selline pisijeep, mis on paras logu, koliseb ja kiunub kuid ikka soidab. Ja meile selline meeldibki, Alvin muudkui annab talda, rebib kaiku ja rooli ning minek on sees. Tegime siis Bali saarel soojenduseks vaikse otsa louna poole, seal ei meeldinud mingid resordid , kuiv loodus ja linnatanavad, ning siis rannikut pidi idakaldale. Bali on uhte pidi a la 110 km ja teist pidi veidi vahem ning oma kujult meenutab hiiumaad :D

Esimese peatuse tegime pisikeses kulas kus palju kalapaate, muuseas need on siin eriti kummalised, ulipeened ( a la uks puusalaius), sugavalistuvad ning molemal pool kulgedel eraldi toestus, vist selleks et umber ei laheks ja samas veetakistus oleks minimaalne. Eest vaates on vaga sumpaatse kujuga, ja vaga varvilised. Teepeal hammustasime kordamooda uhte kala, mis kohalik poiss oli valja tommanud ja puupulga otsas ara grillinud. Lopetuseks joudsime koht nimega Padang Bai. Hommikul votsime snorkeldamiseks varustuse ja laksime Blue Lagoon randa sulistama. VAGA LAHE OLI ! Kohe laks sugavaks ja elu oli vee all kirju, mulle uldse tundub, et snorgeldamine on meie lemmiktegevus. Isiklikult nagin jalle kalu, mida varem pole kohanud, kuigi sukeldunud ja snorgeldanud nagu olen ka juba. Aga siiski oli ullatusmomente. Alvin jai veel mulistama ja ma tulin kaldale, kus kohalik mutt pakkus massaazi. No ja kas ma siis sain ara oelda. Tal olid vaga head kaed, vottis jalle natuke raha ja lisaks kauplesime talt veel ehteid kauba peale. Siis virutasime arbuusi keresse ja soitsime edasi. Kuivem maastik hakkas juba veidi muutuma. Meist vasakule jai nuud suursugune vulkaan ja me otsustasime soita pisikest teed pidi mooda rannikut. Oigesti tegime. vaga pull tee oli. Kull ules ja alla ja siis veel jarsemalt ules, ja tee veel kitsamaks ja siis veeeeel jarsemaks ja kitsamaks nii et lopuks ma hoidsin pead kinni, et kui nuud keegi vastu peaks tulema. Uhel pool oli ju loomulikult korralik kukkumine. Alvin oli roolis vaga sportlik, kaed ja jalad kaisid kogu aeg :D Tegime moned peatused ka, kaisime templit piilumas, neid siin igal pool ja siis tegime motosooklas vaikse louna. HEHEEEEE kui te vaid teaks mis see motosookla on. !! On mees, on motikas ja siis on sook ning vajadus teenida raha ja ringi liikuda. Pane koik elemendid kokku ning tekibki motika pakiraamile selline konstruktsioon, mis meenutab koogiriiulit, kus on olemas suur pott, mille all kastis on elav(!!!!) tuli, potis on suur kulp, siis teisel pool sadulat tasakaaluks on koikvoimalikud kastmed ja toidumaterjal ja noud. Motikas seisab jala peal pusti ning mees ajab ari. Votsime siis ka kaks portsu. Kaussi tuli varske kapsas, spagetid, puljooooong ning klimbid, mone sees oli ullatuseks ka vaike muna :D Alvin loomulikult lasi panna koiki kastmeid ning lopuks oli isegi temale tuline amps. Mina sain aga leebema versiooni. Kokkuvottes oli see lihtsamehe louna jala pealt suues, kohu taitis ara ( ja monel pani lippama ka :D). Aga soit oli lahe sest see oli ikka taielik kulaelu, see mida me otsimegi, majad palmilehtedest, kanad, tibud, porssad, koerad, kitsed, lapsed, motikad, lokked, veetunnid mida kanti pea peal jne - See hakkas silma. Naised pusisid korvikesi punuda, kes vedeles niisama, kes huudis tere turistile, endal suu korvuni. Melu oli palju ja ehedat. Jargmine paev kaisime snorkeldamas vraki peal, mis kaldast 25 m. Sugavust oli uhes vraki otsas 7 aga teises 30m. Ja siin oli juba suuremaid kalu, jallegi taitsa teine teema. Kuna rannad on siinkandis musta liivaga siis oli nahtavus kokkuvottes ka nigelam.

Nuud olieme ule magede joudnud keskossa. Muidu on siin Ubudi kandis vaga lahe, tombab juba monusamalt roheliseks, ahvid jooksevad ringi, oosirin on vaga vali. Kulad on ka huvitavad, neil on ikka uhked elamised siin, pole mingid bambushurtsikud vaid kivimuuriga umbritsetud aiad, kus postide peal kujukesed, nurkades tornikesed, koik kivikatusenurgad taeva poole kaardus. Majadel nikerdatud uksed-aknad, oued hooldatud ja lopsakad, erinevaid lilli ja taimi, purskkaevukesi, linnukesed puurides jne. Vaatamist on kullaga. Teinekord sattume ikka vaga armsasse kohta, kus laheb kergesse samblasse kattunud trepp ules mae otsa ning sel on kulaelu planeeritud kitsaste konniteede ja kraavikeste vahele, Ilusad vaated ja ouekesed umbritsemas. Inimesed on siin ka lahedad. Sumpaatsed ja abivalmis.

PS. Taifuuni pole nainud aga Indoneesias tegi ju tsunaami ka palju pahandust. Kusjuures sellele suurele jargnes veel kuu aja moodudes teine, jareltoukest tekkinud laine ning paar aastat tagasi oli jalle uks. Karm elu, puhkis jalle rannad puhtaks.

P.P.S. Mul on vaga hea meel, et mu lugejaskond on ellu arganud!!!

Indoneesias

2007-10-06T07:01:00.000-07:00

Siiasoit kais vaga kiirelt. Alguses planeerisime nii, et saabume ohtul Jakartasse ning majutume kuskile lennujaama lahedale, et hommikul edasi porutada. Plaan oli nii palju valmis, et otsustasime Bali saare kasuks. Et alustame sealt ja siis kohapeal otsustame kui kauaks jaame ja kuhu edasi liigume Lugesime Lonely Planetit ja vaatasime ilmateadet (enamus kohtades indoneesias praegu sajab) ning selline otsus siis tuli. Samas teadsime, et see on uks turistirohke koht, siiski lootsime, et ehk tipphooaja moodumisega laks enamik neist ka minema. Aga kui Jakartasse joudsime siis tekkis hull mote, et akki siiski saame veel samal ohtul lennukile ja Balile. Eriti ei tommelnud ka , olime a la vaatame, naeme suhtumisega. Ja siis muidugi laks kiireks kui uhest piletikassast saime teada, et 30 min parast laheb viimane reis Balile, loomulikult teisest terminalist. no ja siis oli kull veidi tomblemist, takso ja rahavahetuse ja pagasi ara andmisega aga see koik tasus ennast ara ning saime samal ohtul juba Bali hotellis kulge keerata. Kusjuures oosel polnud hotellis kedagi. Kolistasime ringi ja lopuks laksime sellesse tuppa sisse, kus oli voti ees ja oleks nagu kulalisi oodanud. Polnudki probleemi, hommikul teatasime peremehele, et me nuud siin ja istusime lauda sooma.

Meile siin meeldib. Alguses kooritasime, et krt ikkagi suht palju turiste jne aga nuud vaatame, et selline rannamelu ja head odavad restoranid ja puhtad tanavad ja suveniiripoekesed ja muu nann. Need mojuvad vahelduseks vaga hasti. Sri Lanka rapasus ja hais ning meeletu toss hakkasid lopuks ajudele kaima. Lisaks olid sealsed inimesed kokkuvottes ikkagi kuidagi kahtlased, mingi peidetud auraga. Iseasi kui kaua meid see arenenud turistikoht kinni hoiab. Ise arvan nii, et kui siin on ikkagi kohti, kus saab ka omaette olla ja omi asju ajaad siis on koik vaga ok. Sest saar on kompaktne ja praegu on siin ilm hea.

Homme plaanime imeodavalt auto rentida ja hakata saarele tiiru peale kruttima. Igavene pisike on aga tundub, et tegevust leidub - surfist, snorkeldamise, matkamise kuumavee allikates monulemise ja massaazini valja. Sook on veel odavam kui Sri Lankal. Jallegi luristame varskeid mahlu ja just praegu soime ara musta riisipudingi, mis tehtud metsikust riisist ning serveeritud kookospiima ja banaaniga.

Tana magasime kaua, votsime aja maha ja monulesime. Tegime rannas tiiru, mittereageerisime igasugustele pakkumistele - muudi nii suua, juua kui surfitunde kui ka transportteenust voi suveniire. Mina kaisin proovimas Bali massaazi, uks mutike tegi oma elutoas madratsi peal. maaris mind kookosoli ja mingi muu moglaga ning kokku vottis tunni aja eest ainult 60.- eek Klassikalisest massaazist erines kull. Paris tugev pigistamine oli, mulle meeldis. Tana pole meil ohtu veel labi, lahme uudistame mingit live reggae bandi ja piiluks tantsulkat ka, akki on age, ma tahan ju tantsuitada :D

Viimane ohtu Sri Lankal

2007-10-04T07:43:00.000-07:00

Soime just kohud tais, head ja paremat muidugi, priiskasime nagu jaksasime aga kokku oli arve ikka alla 100 EEK kahe peale. Sealhulgas varsked mahlad, smuutid pannkoogid kookosega, haikala ja krevetisalat. Vaga maitsev oli. Hetkel tegeleme uue reisi planeerimisega. Ei suuda kuidagi otsustada, et millisele saarele seal Indoneesias minna. Kuna siin on palju ringi karutatud bussidega, loksutud igas asendis, siis talutud veel kohalikke tuk-tuki juhte ja muidu tegelasi kes igal sammul koike pahe maarivad ja pettu teevad siis nuud tahaks veidi rahu. Rahu mollust ja karast ja tossust. Samas ei viitsiks paraporgusse ka minna, sest indoneesias on aarealadel veel hullem liiklus kui siin, soidad 16 tundi bussis nii et silm ei pilgu ka. Kui ikka tahad orangutangi naha siis istud. Uhesonaga on meil nuputamist.
Muuseas tuk-tuki, selle kolmerattalise soiduki, millega taksoteenust siin osutatakse, saab endale osta 250 USD eest. Kas meil oleks Alviniga soodsam olnud uks tuk-tuk osta ja sellega ringi kaulatada, omaette elamus oleks seegi olnud, hiljem oleks tuk-tuki lihtsalt maha jatnud voi maha muunud.

tana ostsime kaasa koikvoimalikke ehteid luudest ja ja muust sellisest, et eestis rannaturistile ja meie rahakotile roomu valmistada. Plaanis on veel Indoneesiast ja Taist ka otsida erinevaid eksootilisi kuid kvaliteetseid ehteid. Osta kokku nii palju kui Alvini selg kannatab tassida. Aga uksjagu juba kaalub see kraam kull.

Ja mis veel tana tegime, mina kaisin proovimas India jalamassaazi, taitsa monna oli. Silm kukkus vaga kinni. Tervelt 60 min muditi varbaid igast suunast ning polvi ja reisi ning koige lopetuseks oli monus kuum a la kaltsututt, mis olisse kastetud, ning sellega hoorus koik jalad veel sisse. Lopetuseks vaike taimetee ja Kelli oligi happy. Kavatsen ka Indoneesias massaazi proovida, sest minu sunnipaeva fond oligi selleks moeldud, et ennast maailmas veidi hellitada, teha seda, mida oma raha eest alati ei raatsi :D

Tsunami piirkonda

2007-10-03T08:48:00.000-07:00

Ennem kui raagin tsunami piirkonnast, pari sonaga veel Adam's Peak'ist ja muust. Adam's Peak'i joudmine oli kull veidi kummaline. Me kolistasime labi mitme erineva vaikse kula ja aeg jai aina hilisemaks ja minule tundus, et rahvas muutus bussis ainult kahtlasemaks ja silmad kavalamaks. Uhes kohas uritati meid isegi labi petu bussist varem maha saada. Oeldi, et nuud on lopppeatus ja minge maha. Valjas oli naha kamp noori kutte kes koik itsitasid ja irvitasid. Meile ei tundunud asi oige ja Alvin utles, et paneme edasi. Ja oligi nii, et tegelik peatus oli hiljem, sealt saime onneks kohe otse joostes teisele bussile ja nuud oli asi juba etem. Kularahvas tundus olevat kuidagi meeldivam ning see buss panigi meid kohe otse hotelli ees maha. Armas koht oli ja meeldiv manager. Ajas meiega juttu, raakis Adam's Peak'ist ja seal kandis elavatest karvastest? elevantidest, kes kulma kliima tottu endale kasuka kasvatanud jne. Jargmine hommik peale Alvini makketousu, kaisime soomas. Kusjuures see kula oli ikka totaalselt mahajaetud. kunagi on seal vist rohkem tegevust olnud aga nuudseks mitmed putkad ja majad laudadega kinni loodud, mittetootavad, kokkukukkunud jne. Aga restorani leidsime :D Ja asi kais ni, et kusisime kas resto tootab, vastati ja. Istusime maha ja tellisime. Seepeale oeldi, et ok varsti saab. Nii ja nuud hakkas vaikselt toimuma. Esiteks toi uks olnu toiduoli ja listas selle vaikselt ukse vahelt kokale. (P.S. kokk ja adminn olid samas isikus). Siis veidi aja parast tuli kanamunad, siis jargmine tuup toi salfakad ning veel mingi asja tuutu sees. Nuud siis hakkas koogist head lohna ka tulema. Sook oli vaga hea ja meie olime vaga happid, jalle omamoodi elamus. Eelmine ohtu olim soonud oma hotellis koos uhe perega kes koik uhkelt oma pidzaamade ja oosarkidega ohtulauda tulid :D

Bussisoidust peab ikka veel raakima. Elie juhtus nii, et meile tehti bussis teatrit. Nimel oli uks kutt kaasa votnud tamburiini, kolistas ja raputas ning tegi sormedega rutmi, alguses jutustas ja siis laulis ka, tukk aega majandas. Seisis bussi eesotsas ja isegi karjuv hindumuusika keerati selleks ajaks vakka. Peale esinemist kais tamburiiniga ringi ning teenis taits OK kopika. Alvin sokutas ka veidi raha. Siis kaib bussist aeg ajalt labi ka igasugu muujaid, kes muub pahkleid, kes mangosid, kes loteriid jms. Siis tehakse teinekord bussis ka vaike rahakogumine ning kui buss templi annetuskastist mooda soidab, siis piletimuuja virutab peotaie kopikaid sinna sisse. Uhesonaga on bussisoit Sri Lankal omaette elamus. Aga nuudseks sellest aitab , meil Alviniga on molemal siiber sellest loksumisest, tossutamisest ja eriti lahe on siis kui 3 tundi jarjest saad kuulata kuidas mingi naine vingub hindu paraselt laulda.

Tsunami piirkond on muidugi motlemapanev. Meedia vahendusel ei saa pilti ette. Ja ega nuudkui ei saa aga sa naed, et asi on ikka vaga karm olnud. Laine oli olnud piirkonniti 6 m korge ning ulatunud 2 km kaugusele. Surnuid vaidetavalt 30 000. Ja rannikuala on tegelikult siiani segipaisatud, rusudes ja armetu. Paljudel majadel on pusti need seinad, mis asusid lainetega pikuti, need mis olid poiki puhiti minema. Samas on maju, mis on taiesti pusti jaanud kuna neil oli labikaidav korridor vm kust sai vesi labi voolata. Vaatad neid varemeid ja sodi maas ning motled, et miks 3 aasta jooksul pole keegi seda korda teinud. Alguses mottes vihastan, et krt see olgu, votku katte ja tehku ara, pole ju raske oma kodukanti korrastada kasvoi lihtsamate vahenditega. Siis aga jouan selleni, et akki nendel majadel polegi enam peret kes seal elaks, toimetaks. Surnud koik ?? Aga siis kuulsid hollandi papilt, kes teeb siin hotelliari ning selle all taiega kannatab, et tegelikkuses kehtestati seadus, et mere piirist peab ehitama 1km vms kaugusele. Ning lisaks ehitatid uued kulad niimoodi laiali, et loteriipohimottel paigutati inimesed laiali elama. Tekitati tohutu segadus. Hotellid on siis peale tsunamit ja kodusoja ohu tottu tuhjad, hinnad tousevad ja elu suht sassi keeratud. Viimane koht, nimega Galle oli linnuses asuv vanalinn ja alguses mulle tundus, et koik on kuidagi mahajaetud aga pohjendasin seda turismihooaja lopuga ning vihmaperioodi algusega. Tegelikkuses ongi pooled majad tuhjad, sest inimesed mujale elama aetud.

Tempokalt edasi !

2007-10-01T09:29:00.000-07:00

Hmmm, lugejaskond on kuidagi vakka jaanud, igav nii ju, agasisidet paluks !!!

Aga meist mis on saanud. Me oleme iga oo uues kohas oobinud, tempo on peal, vahel isegi liiga. Aga olukord sunnib, sest siin toimub liikumine eriti aeglaselt. Naiteks 22 km labimiseks kulub ca 1 tund, sest tehakse sada peatust, bussijuht saab vahepeal politseilt trahvi, uhesonaga jube jama kaib kogu aeg. No ja loksumist on kullaga ja ikka suht kohe reisi alguses votab silma looja, kussutab nii ara, et pole midagi vastu hakata. Aga tegelikult ongi bussisoit omaette elamus. Peale selle, et saad puntist A punkti B, naed ka ilusat loodust, vaga kirjut seltskond, mis piirkonniti vaga erineb, ja koged koikvoimalikku imelikku. Naiteks on uks auto teepealt valja soitnud. Sellest kujuneb kohe sundmus. Buss votab lahenedes hoo vaga maha, koik bussisolijad juba kooritavad, et mis toimub, juba seisavad pusti, siis bussijuht keerab mootori seisma ning kulm kortsus astub valja, et anda hinnang. Seepeae loomulikult jookseb kogu rahvas valja, et vaadata mis toimub. No ja arvake, kas meil oli just siis kiire, et kas jouame uhe rongi peale voi mitte. Ja ei hakanudki uritama vaid Alvin tegi mule selgeks, et pole motet tommelda ja laseme kaiku variant b. Soidame teist kaudu. Aga, sundmuskohal oli (kas toesti kogematta??) ka uks pirukakaru, muudi igasugu kraami saiadest maiustusteni. Hmmm....... No ja kokkuvottes oli autojuhil vedanud, sest jarsust kurvist, mida ta kindlasti ule oma voimete siirgeks tahtis soita, paiskus ta valja ning onneks mitte vastu puud ja onneks mitte alla jokke valja. Nii et vedas ta. Sel paeva nagime veel teist avariid ka. Ja kui ma raakisin, et politsei teeb bussijuhile trahvi, siis andku minna, kontrolligu rohkem, iseasi see, et nii vist ikka ei hoia midagi kontrolli all. Juht tallas peale trahvi tapselt sama hullult edasi. Uldiselt on siinsed juhid parajalt karmi kae ja raske jalaga. Lahe !

Aga tana tegi Alvin meheteo. Kais ara Adams Peak otsas, kuhu on tapselt 5200 sammu treppipidi ules mae otsa, kus on tempel ja mis on ajalooliselt palverannaku teekond. Alusas 6.00 hommikul ja tegi selle hullu tousu 1 tunni ja 20 minutiga ara. Ennem ohtul just arvutasime, et 5200 astet teeb ikka paris korge maja valja. 20 astet on vist uhekorruselisel maja, no ja see siis korrutada teeb 510 korrust ehk kui mitu Olumpia hotelli, kas ligi 210 ???? Hullumeelne. Kahju oli ainult sellest, et kogu tipp oli udust nii et se hingemattev vaade jai nagemata. Aga ta oli rahul oma sportliku hommikutrenniga ja kusjuures jalad pole isegi haigeks jaanud.

Homsest porutame siis rannikule, tahaks randa ka naha, ja neid paiku kus tsunaami pahandust tegi. Ostame jalle moningad kaelakeed kaasa ja uudistame ringi.

Praegu aitab, sest hommikul varajane tous.

PS jlle todesime, et kohalik kodutehtud toit on vorrrrratu , Alvin rullib praegu koht taeva poole meie voodis lamaskledes.