Meil on monna !!

Ja ongi ! Kaisime nuud seal troopilises pohjas ka ara ja vot, ongi leitud see koht, kus suda on rahul. Aga matk laks nii - korvitsapoldudelt lasime jalga, kokkuvottes olin mina 5 paeva traktorist, nosisin soidu ajal suua nii nagu traktoristile kohane, mulle tegi minu amet vaga nalja, taiesti uus kogemus kuidas pead ikka koik kangid ja kaigud ja muu atribuutika ise selgeks saama, plus hiigelsuure jarelkaruga manooverdama. Ja oli lahe, tumps kabiinis uurgas, konditsioneer pohjas ja holgkaabu peas. Ja mehed muudkui loopisid ja loopisid. Aga ega loopijate too kerge pole ja Alvinil viskas see ule, mitte niivord too ise aga pigem see, et keskkond oli siiski nigel - mingi vaike kulake ja lagedad pollud.
Aga jah, pohja pool on nuud kaidud. Mida Cairnsist edasi, seda enam suu korvuni venis. Siin laks maastik juba vallatuks, lopsakad puud, rohelised maed, joed, rannikul looklev maantee plus kenad vaated. No ja ikka meeldis kull. Tegime vaikese peatuse Mossman Creek is , et uidata matkarajal, mis kulges vihmametsas mooda joe kallast. Peale 5 minutit kamandas Alvin mind joe keskele ( arge pabistage siin krokusid polnud, vist :)), et siis mooda kive hupates, edasi liikuda. Sattusime loomulikult vaga kenadesse kohtadesse, kujutage ise ette hiigelsuuri kive ja lamedaid platoosid, kust vahelt siis varskendav vesi erinevat pidi alla voolab. Lahe ! Peale seda korjasime tee pealt veidi mangosid, mis panime kotti valmima ning kimasime edasi. Aina niiskemaks laks ja rohelisemaks. Kuni lopuks joudsime joeni, mida tuleb uletada praamiga. See mahutab tapselt 4 autot ja soidab 5 min. Ja vot, kui nuud teisel pool joge maha soitsime jaime molemad vait. Taiesti teine maailm, teine tunne puges sisse. ALGAS see, mida otsima olime tulnud. Ja nuud motle kaasa ! Monusalt hamar juba, soidad mooda kitsast teed, taevast ei nae, sest mets, vabandust, vihmamets vajub sona otsese mottes peale. Liaanid ripuvad, igasugu ronitaimed vajuvad teele, ohk on niiskusest paks ja soe, tee kaib ules alla, sinka vonka, iial ei tea, mis nurga taga on. Kord on jaab vasakule kuristik, kord kaljusein ja vahele moned vaated mae otsast umbritsevatele saartele ja randadele. Olime molemad ohinal, vahtisime ringi nii et kael jai haigeks. Ja siia kohta me jaimegi 5ks paevaks. oobisime iga kord erinevas kohas, kord rannas, kord kuskil korvalise tee juures, korra isegi parklas jne. Pesemas kaisime puhtas joes ( krokusid seal pool polnud) nii nagu looduslapsed. Paeval uitasime randadel, ronisime kalju serva pidi, kaisime ebaonnestunult kalal, kusjuures kaks korda. Aga lahe oli see, et joes kohtasime kilpkonni, nad on nii armsad. Neid oleks kull lihtne katte saada aga meie loomaarmastajad ei raatsi. Hommikuti tegime rannas trenni, monulesime jne. Ja esmasp kaisime uhel toointervjuul. Meid molemaid paluti tulla. Alvinile pakuti merekajaki instruktori kohta mulle receptionist. Palk pole eriti hea, mul ainult 13 AUD tunnist aga kui Alvin saab too selgeks ja tuure rohkem tegema hakkab, siis maksatakse talle 30/40 AUD tunnist. Ja alguses saaks seda tood kombineerida laheduses olema banaanifami tooga. Nii et kui viitsimist on saaks raha ikka teenida. See farmer oli ka kohe lahkelt meid toole votmas ja utles, et tooajad on vaga paidlikud. Tulge, minge millal tahate. Siis tulime tagasi Cairnsi, et ennast varustada vajalikuga ( seal dzunglis pole midagi muud peale toidupoe, bensujaama ja apteegi, aaa, jaatiseputka kah) ja seetottu peame end valmis seadma. Ja tegelikult paluti mind ka uhte Cairnsi lahedal asuvasse SPAsse intervjuule. Kohe kui olime raakinud 5 min, teatas muta, et tahab mind toole. Ma siis utlesid ausalt, et pean veel motlema kuna tahan mehega samasse kanti toole saada, tema seepeale, et kutsu mees ka kohe bossiga jutule ja akki leiame talle ka tood. Kui nad omavahel o lid katt surunud siis boss teatas, et proovib midagi valja moelda ja meile teatada. Seega oleme praegu ootaval seisukohal. Hing tahaks sinna ules CapeTribulationi aga kui nad siin ikka kovasti rohkem maksavad siis peab veidi motlema. Samas me molemad ikkagi eelistaks seal dzunglis majandada. Seal on lahe ja muuseas moskiitosid pole. mida me soonud oleme - nagu kuninga kassid ikka. Millesti puudust pole, menuu on vaga mitmekesine. Hommikuti alati mingit puuvilja, vastavalt kas ostetud voi siis vosast ragistatud ( Alvin koksab vahel kookospahkleid alla). Praeme liha, kartuleid, teeme koikvoimalikke salateid, kuumad voileivad, pudrud vargid, soome palju mitmekesisemalt kui Eestis. No ja muidugi laheb palju raha magusa peale. Meil on ju maiasmokk kambas, khmmmm. Ja Alvin on hulluks lainud. Soob iga paev Wheat Bix'e. Need sellised corn flacest pressitud kuubikud, mida siis rohke mee ja piimaga krompsutatakse, ja tal ei ole neist veel kullalt. Hommik, louna, ohtu kaib karbi kallal, et endale magustoitu teha.

Kogemusest - toointervjuud on kull naljakad, tahetakse pohimotteliselt sind vaid naha ja muljetada, suurt ei uuritagi su tookogemuse kohta. Oled siis sobralik ja viisakas ja ajad mula ja juba nad sind tahavadki. Lihtne :)

varsti kirjutan siis, et mis me otsustasime ja kuhu lahme.