Name:
Location: Queensland, Australia

Tuesday, April 24, 2007

Meelelahutus

Nadalavahetusel soitsime jalle ringi.
Byron Bays toimus vaike happening. Uks vana oli randa ules tommanud suure ekraani, projekteeris sinna video ja pani musa taustaks mangima ning ise puhus aboriginaalset instrumenti. Vaga mahe meeleolu ja atmosfaar oli kogu asjal. Video oli loomulikult loodusilust, rahvusvarvikkusest ja putuk-mutukatest... vaga byronbailik. Kahe loo vahele kommenteeriti, et me koik naudiks kenasid klippe maakerast, sest ei tea kui kaua ta veel sellisena sailib. Uhesonaga vaga roheline. Taustamuusika meenutas kergelt Deep Forestit ja uldse selliseid urgseid hoikeid ja huilgeid ning didgeridoo sume kahin sinna peale sobis vaga hasti tahistaeva all kuulamiseks. Rahvas siis istus maas ja monules kaasa.
Byron Bay on ses suhtes huvitav koht, et siin on nii rikkad kui ka puruvaesed rahulikult koos. Tundub, et naudivad samu asju. Tanavatel void ka naha lahtist mersu kupeed igivana tossava hipi volksvaageni jarel. Kusjuures kupee korvalistmel passib tahtsa naoga kammitud puudel. Hipi autos aga sassis juustega laps, taga hunnik trani ja katusel surfilaud. Mulle on alati mitmekesisus meeldinud.

Peale Byron Bayd keerasid autorattad Uki'sse. Seal oli plaanis vaike afromuusika ohtu. Kohale joudes selgus, et paris lahe olemine - kuunlad polesid, tadi muutas enda kupsetatud kooke ja pakkus mittealkohoolset jooki. Rahvas igas vanuses ja riietuses muudkui sisenes. Algas pidu nii, et uks onkel seisis rahva ette ning sobralikult kamandas koiki ennast liigutama. Afrotrummide saatel pidid siis koik oma kaelalihased ja selgroo lahti painutama ja varistama, kaed ja jalad kah ning siis pandi tumm peale ning tuli kohe head eksootilist tantsumuusikat. Lopuks ometi on kuskil peol ka sellist muusikat, mis pole ainult korralik rutmitaust aga loll meloodia vaid ikka tosine etno-tumps. VAGA LAHE ! Mojutusi Idamaadest Aafrika ja Latiinoni. Aga ma oma jalgade parast tantsida kull ei saanud. Pole hullu. Jatan selle higistamise jargmiseks korraks :)

Aga sellega ei loppend meie nadalavahetus. Veel onnestus peale sattuda uhele Costa Rica bandile, mis ullatus ullatus, mangis loomulikult salsat !!! Ja rahvas isegi oskas tantsida, mitte ei tammunud niisama onnelik nagu peas uhelt jalat teisele :) Paris keerukaid votteid isegi tehti.

Vahepeal oleks juba selle jutu siin ara postitanud aga ei saand. Jaatise isu tuli peale ! Kaisime siis ruttu poes ja nuud on jaatis juba keres :) Isegi Alvin on vahepeal pikali masseeritud ja rullib ennast meie voodis ning momiseb, et nii monus on. Ja toesti kuidagi monus on kuulda kuidas valjas vihma krabistab aga sees on hea soe ja hubane. Kohe teen endale piparmundi teed. Tana on Austraalias Anzac Day. See paev on puhendatud meestele, kes kaisid II MS ajal erinevais paigus sodimas. Malestatakse siis koiki neid kangelasi. Nii et palju konesid, rividrilli, pargi ja vanureid. Mul ei tekita mingit emotsiooni. Uldse on Austraalias vabu paevi palju, sest kogu aeg on mingid puhad. Ja kui on puha siis keegi ei viitsi tood teha ja poed saavad ka jarjekordse pakkumisega esile tulla. Uks pakkumine voi allahindlus laheb sujuvalt ule teiseks.

Me oleme moelnud, et voiks endale vaikese odava kummipaadi osta, sest meie umbruses on palju joekesi. Oleks huvitav kaia ja uudistada, selline puhapaevane harrastus. Votaks ikka soogid ja termose kaasa ja uhaks ringi. See mote saab teostatud sugisel, sest praegu laheb juba liiga kiireks aga siiski selline nadalalopu sisustamine varskes ohus ja sporti tehes meile molemale vaga meeldib. Siis unistaks veel vaikesest matkamisest kuskile mae otsa, loomulikult on kohustuslikus varustuses ka pikniku tenika :) Jouad mae otsa, lood koti sisu laiali ja serveerid head, paremat. No ja kalale voiks ju ka minna. Teha midagi totakat, sest koik asjad ei tohi olla liiga labimoeldud ja planeeritud ja sisukad. Nomedusi tuleb ka teha :D Istud nagu idioot ja vahid korki, ei nakka, ja kui isegi nakkab siis valja tommatud ikka ei saa ja kui isegi saad siis pole see piisavalt suur ja kui isegi on piisavalt suur siis pole soodav :D Lahe, sest sellise tegevuse juures on oluline seltskond, umbritsev loodus ja see, et oled valjasoidul.

3 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Terv jälle!!!
Täna on juba 26.aprill ja nüüd loodetavasti on teie tagasitulekuni jäänud veits vähem kui kuu aega...Lahe! See kõik, mis te seal teinud-näinud olete, kus olnud-käinud on ju imeline. Imeline juba lugedeski...Küllap saame varsti-varsti kuulda, kuidas sellest ise räägite. Igatahes oleme kõik äärmiselt põnevil ja ootame-ootame-ootame! Ma muuseas tuhneerid hobuseraamatuid kõikvõimalikest ja võimatutest kohtadest. Saab ju rääkida Kollomi8ga ja paljude-paljude teistegagi, kes hobustega tegelevad ja isegi aretavad...Mulle miskipärast tundub, et see Austraalia ratsaponi sarnleb millegipoolest Eesti tõugu hobustega... Saab Terjega ühendust võtta, Terts on ju USA-s mustangide aretamisega tegelev teaduste dr... Meie kevadest: täna on Tartus + 22 soojakraadi; homme vist ka veel, aga siis - lörtsi lubab ilmajaam. Nii et elagem hetkele: täna on imeline päikesepaisteline ja tõeliselt kaunist kevadilm (tahaks isegi "suvine" öelda:linnud laulavad, lapsed on endid poolpaljaks riisunud, lilled -puud-põõsad(nartsissid, krookused, lumikellukesed, tsillad, pingul pungadega sirelid-kastanid, hiirekõrvul kased, rohetavad lehised, värske rohe-roheline muru ja sinine taevas, mõne üksiku pilvejupatsiga) õitsevad ja punguvad. No eks ma ka üritanud teie loodusele seal midagi vastu panna, aga vist ei õnnestu (vahet pole, asi seegi, et üritasin,eks?!)
Tööd ei taha küll enam mitte-üks-tirts teha, see on kindlamast kindel.
Kelli, niipea kui tuled, on kindel üks - arstionu juurde minek! Eks ju! Seniks aga olge tublid edasi! Rõõmuga teie järgmisi kirjatükke ootama jäädes ja kõvasti teid kallistades: ema rosinas.

2:29 AM  
Anonymous Anonymous said...

Tere jälle
Tore on teie seiklustest lugeda. Tundub, et mida aeg edasi, seda enam te sealset elu naudite. Kelli, sa võiksid reisikirja kirjutamise peale mõelda. Näiteks: Austraalias ennast otsimas
Nüüd natuke Eestist. Meile on nüüd ka lõpuks kevad saabunud. Täna on 18 kraadi sooja. Metsaalune on täis sinililli ja ülaseid. Turul maksavad nartsissid 2 krooni ja maasikaid võid leida 60 krooniga. Nii et sööge hoolega värskeid marju, sest eestimaiseid saab alles juunis- juulis.
Inimesed ostavad juba suveriideid ja talvemantlid on tänavapildist kadunud.
Minu jaoks olete te peaaega juba tagasi, sest arvan, et viimased nädalad lähevad lennates. Ootan!
Muud ei oskagi praegu kirjutada.
Kelli, hoia end!!!!!
kalli
memm

2:39 AM  
Blogger Kylliki said...

Tead, loen ja loen siin sinu Byron Bay-st ja motlen,et miks see nimi mulle kyll nii tuttav tundub:) Nyyd meenus! Mul on Eestis sober,kes yleskasvanud Austraalias (akki nimi Robert Tohver ytleb sulle midagi-ta ema Eesti kogukonna eesotsas Austraalias) ja Robert veedab joulude paiku iga aasta nii kuukese seal Byron Bay-s puhates ja surfates. Tundub vaart koht olevat,sest olen kuulnud lugusid imelisest loodusest kui ka nainud pilte!
Igaljuhul kui suvel Eestisse tulen, siis pyyan teid kokkuviia, sest kes teab voib olla veedate seal kandis ka oma jargmised joulud :)
Jutust mulle hakkab kyll mulje jaama,et see soov Austraaliasse end pikemalt sisseseada muutub teil aina reaalsemaks :)) Aga olge praegu tublid!!! nyyd siis vaid paar nadalat jaanud enne kui taas kodumaale porutate.

2:05 AM  

Post a Comment

<< Home