Sri Lankal tsillimas

Esiteks on nuud Alvinil pagas kaes. Veidi sebimist lennujaamas ja oligi kaes. Aga nuud siis Sri Lankal ja meile siin meeldib. Paris varvikas elu siin. Esimesel paeval saabusime taitsa hommikul. Kui lennujaamast valja saime siis kohe kohalikud afferistid tulid pakkuma kull tuure ja taksosoitu voi midaiganes, peaasi et neile raha maksaks. Marssisime valja ja sisse mitu korda ja lopuks uhe taksojuhi saime soodsama hinnaga nousse kuigi Alvinil jai hiljem kripeldama, et krt oleks voinud ikka rohkem tingida. Nimelt oli Alvini hinnapakkumise peale tulnud lai naeratus ja agar soov meid taksosse saada, seega saime ikka tyssu :P See kaib ju turistielu juurde. Saime peale tunnist soitu, mis oli iseenesest vaid 31 km, tossusesse pealinna ja meid visati maha uhe soogikoha ees. Nalg tappis ju. Kaisime siis ja soime toolissooklas omad kohud tais, muuseas kahe peale kokku kulus 12 EEK raha. Sabas seisid ainult kohalikud ja siis meie, kaks valget nina. Siin suuakse katega. Oigemini parema kaega sood ja vasakuga puhid tagumikku. Ja kui olime kohud tais saanud ja vett ja WC paberit kaasa ostnud ( molemad siin aaretult vajalikud kaasas kanda), istusime bussi peale, mis nime jargi luks ja konditsioneeriga :D HAHAAAAAAA arvake ise. Vaike kaula, loksus nii mis jube, konditsineeri ei marganud kuskil, ainult mingi orn jahedam ohk puhkus ulevalt silma auku. Peale 4 tunnist loksumist joudsime kohale. Dambullasse. Majutusime ning jargnes sugav uni. Hommikult kaisime uudistamas uhte templit, muidu taitsa ok aga igal sammul kusitakse, kerjatakse, pommitakse raha. Isegi selle eest kusiti kui templi ees votsime jalanoud ara ning mees need hiljem meie nina juurde tagasi tostis. Arvas, et me peaks talle donationit jatma. Ahvid umbritsesid ka, eks nemadki ootasid oma. Alvinil oli kaasas kilekott, sees moned banaanid. Taitsa juhuslikult olime just ostnud. Ja ules minnes mainis uks kerjus vaga monotoonsel ja emotsioonitul haalel " Monkey, banana, dangerous". Selge :D Panime banaanid igaks juhuks seljakotti ara.

Peale Dambullat tuli jargmine bussireis Sigiriyasse. Seal mingi tsitadell, mis korgel kivirahnu otsas. Tundus ahvatlev. Aga me muutsime meelt. Peale safaril kaimist, kus nagime elevante, vaga lahe iseenesest, sai meil turistikatest taielik siiber. Rahvusparkide ja templite ja muude selliste hinnad on siiski krobedad. A la 20 USD jne. Et igale poole siiski ei torma. Pane sinna juurde veel pidev kauplemine ja pahemaarimine ning saabki ruttu siiber. Tegelikult jeebiga soita oli lahe, loodus huvitav ja ahve jms ikka nagi aga kokkuvottes veidi kallis meie jaoks. Seega proovime nuud kuidagi teisiti asju ajada. Hoida USA vanapaaridest ja prantsuse turistidest teist proofili. ja jargmine hommik oligi juba tulemus tuntav. Laksime poolniisama jalutama. Et vaatame selle tsitadelli massiivse kalju ara, teeme tiiru umber ja otsa ei roni. ja selle taga pidi ka oleme teine, veidi vaiksem kalju koos templiga. Tuiasime ja ajasime juttu ja olime monusad. Ja akki, mina vaatan, et misasja, ongi umber nurga mingi pisike Ayurveda ja travimtaimede keskus. Selline pisike. Laksime siis uudistama. Imeodava hinna eest (100.-) pakuti 1 tunnine massaaz ayurveda olidega ning auruvann. No ma ei saanud ju ara oelda. vaga tagasihoidlik aga opuhas koht oli. Ning Alviniga otsustasime, et mina jaan monulema ja tema kaib selle kalju juures uudistamas. Massaaz oli pohjalik. Alustati peast, nii et esiteks valas tudruk uhe korraliku portsu oli pahe, siis loi paar korda peaopesaga lagipahe :) Ja edasi jargnes korralik peamassaaz. Kull kratsis nii ja naapidi, otsaesine ja korvatagused, kukal ja kael jne. Siis kaskis selili paua peale visata, ennem oli ju istunud. Ja ma olin ihualasti. Nii, ja arvake mida ta koige pealt hakkas masseerima !!! Shokk ! Loomulikult rindu. Kohe nii korralikult, uhte ja teistpidi, ikka suht tugevalt. Aga jah, asi oli siiski professionaalne, toodeldi lihast mitta nibu vms. Aga mul kiskis suu vaga muigele kui kujutasin ette, et mis nagu Alvin teeb kui teatan talle, et nii mu vasak kui ka parem rind on nuud masseeritud :D Edasi tehti koht, nagu, kaed, jalad, tallad, tagumik ja selg. Isegi silmad masseeriti ara. Olid olid vaga naturaalsed ja huvitavad. Pahe laks uks sort ning kehale teine. Terves toas olid ravimtaime lehed ja kogu aroom oli monuuuuuuuuuus. Peale massaazi pani tadi mu sellise puidust kupli alla mis meie laane inimesele meenutab tervisekapslit. Peanupp on valjas ning keha on sees ja seal on aurune. Siin oli asi muidugi naturaalne. kuppel puidust, auru tegi kuum pott, mis oli asetatud minu resti alla, kus ma lamasin. Resti peal olid ka ravimtaimed. Kokkuvottes olin ma ulirahul. Huvitav ja kasulik ja odav ja ootamatu ja hea alternatiiv mulle, kes ma poleks voib olla lauspaikesega poolvasinuna higistades sinna mae otsa ennast samade emotsioonidega vedanud. ja Alvinil oli ka huvitav, sattus templisse mida kohalikud ise kasutavad, teda kutsuti ka sisse, midagi ohverdati jne. Sai kohalikega jutu peale. ja puu kuljes oli ka elevandikolp, mis olevat talle muljet avaldanud. Nii et tema ka happy. Meie hotelli perenaine tegi superhead sooki, curry ja chilli ja riis ja makaronid ja laatsesupp jne jne. Ei suuda ara kiita. Ma arvan et ma vaga ei liialda kui ma vaidan, et see oli minu elu parim soogielamus. Lihtne maitsev ja tervislik, taiesti minu maitsele. Ei olnud rasva ega liha, palju laatsesid ja juurvilju, njammmmmmmmmmu. Ja eriti lahe oli suua ohtus selle perehotelli elutoas. Kogu pere vahtis seepi, mina ja Alvin soime laua taga, proovisime nappudega hakkama saada. Meile meeldivadki sellised perehotellid.

Siis otsustasime edasi liikuda, votsime uhe bussi ja siis pidime teise ka saama. Aga oli ikka hullumaja kull. Sattusime tipptunnil bussi ootama, polnud lootustki saada bussis istuma oma kottidega. Kujutasime juba ette kuidas voiks tunnduda uks pustireis a la Tallinn Tartu liinil. Aga polnud vaga valikut, huppasime peale sellele kuhu sai. Muuseas bussi oodates nagin sellist asja, kus mees kukkus bussiuksest valja rippudes asfaldile. Ikka korraliku hoo pealt, ja keset tanavat lapiti maas, tihe liiklus umberringi. Ja ega nad siin eriti hoogu maha ei vota kui keegi tahab peale voi maha saada. Vaata ise kuidas tegutsed. Aga me saime lopuks peale no ja oli ikka eriline soit kull.Peale tunni ajast kimamist laks buss laks loomulikult katki. juht oli bussi kuritarvitanud ning viimast valja pigistanud ja loomulikult laheb selle peale buss katki. Aga mis ikka, tehti vaike remondipaus. Kohe kui seisma jaime ja kapoti kaas tousis olid koik mehed bussist ninapidi kapoti all. Oudne seletamine kais. Kes targem. Jouti uhise lahenduseni, et vaja on traati Siis punuti naabrimehe aia kuljest mingi teatav kogus traati, naabrimees kusjuures lahkelt lubas, buss vaja ju korda saada, ning saigi probleem lahendatud. Kogu ettevotmine oli vaga kollektiivne, bussijuht polnud sugugi uksi oma murega. Tundub, et traat lahendas asja. No ja tagasi bussi ning klots jalle pohja. Soit oli ikka vagev. mootor undas nii, et me ei kuulnud Alviniga teineteist. Siiski moned jutud sai raagitud, korval istus uks kohalik kellega sai infot vahetatud elust Sri Lankal ja elust Eestis. Aga kokkuvottes oli soit larmakas, raputav ning nagu siin ikka, diislitossune. Kusjuures minu arust vahepeal midagi isegi poles, tuli karsa haisu.

Veel Dubaist

Oleme juba Sri Lankal aga kirjutan veel moned read Dubaist. Viimasel paeval tegime alustuseks Kati juures mingi improviseeritud riisotoidu, soime kohud tais, sest linnas suua ju ei saand ning laksime alustuseks muuseumi mis eriti muljet ei avaldanud valja arvatud see, et nuud teame , et pohilise vee nad saavad mereveerst ning nafta avastati 60-ndatel ja 70nendatel juba esimene pilvelohkuja pusti. Uhesonaga sai pildi selgemaks aga potikilde klaasvitriinis vahtima ei jaanud. Siis tegime pogusa tiiru kohalikult turul, mis asub vanemas linnajaos ja mis meile meeldis rohkem kui fantastehitised. Tegime ka tiiru joel alusega, mida kutsutakse abraks, selline vana, rasitud ja vaga diiseltossava mootoriga. KHmmmmmm, abra juhil oli kordades etem mobiiltelefon kui meie peened mudelid.
Veel tahelepanekuid. Dubais peab alkoholi ostmiseks olema luba, selle saad konkreetsest asutusest ning olema peab ka tooanjda luba. Paari aasta parast muutub luba kehtetuks ja siis teed selle pulli otsast peale labi. Ohtulsoomas kaies kiikasin kohalikke tsikke, kes tulid ohtustama. Sellised vuffad ikka, soeng oli lakimeri, korralikult tupeeritud, meik tugev ja ehted vaga silmapaistvad. Nemadki kandsid maani pikki holste. Kati jutu jargi pidavat holsti seitli sugavus, varrukate pikkus ja ka see, kui palju juukseid kaetakse ( kas taiesti voi siis on sall praktiliselt kuklas) naitama kui vabameelsed ollaks. Tihti pidavat sellised tibid soogikohas votma blue toothi esile ning hakkama kohalolijatega tekste vahetama ning flirtima. Vabameelsus koikjale !
Tana aitab, kui saan odavamasse netikohta siis kirjutan Sri Lankast ka !

Ebareaalsus

Astud lennujaamast valja ning arvad, et oled sattunud kuumapuhuri alla seisma, no need mis meil ostukeskuste uste vahel on selleks, et talvine kulm sisse ei tuleks. Refleksist astud veidi maad edasi, et kulma katte jouda ja siis avastad, et asi ei muutu kohe uldse jahedamaks. Siin on pluss 36 oosel, sudaoosel, ning niiske ja ara uldse uritagi kopsu varsket ohtu rebida, sest seda pole. Ohk on paks ja kaval.

Aga lennujaamas oli meil vastas Kati ! Hurrraaa talle ! Vaga tore eesti plika kes siin juba 2 aastat elanud-toodanud. Tore oli jalle ule pika aja naha ja kontakti taastada, sest mulle ei meeldi kui inimesed jaavad maailma peale ripakile ja sa ei tea neist midagi ja ei saa nendega motteid vahetada. Saabusime jalle oosel sest siin on nii kuuma kliima et paeval on lennukitel maandumine-startimine komplitseeritud. ja meie laksime kohe magama ara.
Hommikul ajasime hargile ja Alvini ulesanne oli votta kaart ja tuvastada meie asukoht, vahetada raha ning tuua suua. Kuna siin on ramadaan, ehk paastupuha mis kestab tervelt 1 kuu, siis avalikult ei tohi suua ega juua enna paikeseloojangut. OK !!! Nii et ei kaigi kohvikust teise ja ei proovi iga nurga peal midagi uut ja ponevat. Selle asemel pead salaja kodus sooma. Mina sain majast valja alles kell 4 ja siis oli juba taitsa ok, sai isegi liikuda ja ei hakanudki KOHE higistama. kolasime ringi ja vaatasime milline on kohalik rahvas. Siin on uldse 85 % rahvast sisserannanuid, kamboodzha, india, pakistan, iraan, malaysia jne jne koik on esindatud.
Uldmulje Dubaist - oled tehiskeskkonnas, koik on ehitatud, arendatud, ules loodud jne Igal pool on tohutu ehitamine, terve ala on ules keeratud ja vundamente teineteise korvale laotud, uks projekt teisest hullumeelsem, korgem, saravam, massiivsem jne, tavaparast pole siin midagi. Kull on pilvelohkuja muutuvates varvides voi maailma korgeim voi on tal vint pea, mitte otse taeva poole jne jne Ja me naudime seda pilti. lisa sinna juurde veel kallid autod, ma ei motle audit ja viimase aasta tuunitud sport BMW vaid hummereid, lamborginisid, Rolls Royce, Maserati jne Eriti lahe on jalgida, et kes roolis on, mustad mehed, valgetes holstides ja tusane vunts nina all. No ja siis on tal mitu naist kellega ta kaib shoppamas. Koik autod on uued ning korgemast klassist. Meie eesti tugev keskklassi auto, mida liisinguga voetakse ja siis ennast selle roolis megauhkena tuntakse on siin vaga lahja. pill, ei tasu uldse hupata. Lahe. Samas arge arvake, et siin kaivad koik ainult holstides ringi, vaga palju on ka t sarki ja muud jama. Kogu pilt kokkuvotte son monusalt ebareaalne.
Tanane tipp oli muidugi korbesafari 4,5 liitrise Land Cruiseriga. lasti peeneks ikka uksjagu, ja krt kus meile meeldis. Selline sugavoraanz peene looklev liiv, uhest duunist alla teisest kulgepidi ules ja kolmanda otsa, vaga lahe ja jallegi ebareaalne. Midagi muud ei nae kui liiv liiv igal pool, siis tehakse paiksesloojangu ajal vaike paus, keksid liival ringi, kargad pilukatele pildi peale ja oled vaga happy. Aga ausalt oledes oli kohti kull mis kohedaks votsid, eriti kui juht laveerib duunitipu otsas ning sa vaatad et molemalt poolt alla oleks paras veeremine, et huvitav mitu korda ule katuse kaiks. Vaga omaparane kogemus oli, mustiline. Sellele jargnes araabia stiilis ohtusook ja kohutants aga see jai ramadaani tottu ara, ma olin vaga nordinud sest oleks tahtnud naha kuidas asi tegelikult kaib. Aga see-eest ronisime Alviniga kaamlile selga ja siis vottis onu 3 looma koos kuue totaka turistiga, sealhulgas meie, noori otsa ja tegi ringi. Tundsime nagu lapsed loomaaias, kes kauplevad emalt ponisoidu valja. Aga ikkagi see tunne et oled kaamliseljas, ohk on palav, kuu sarab, liivaduunid umbritsevad ja eemal on tara sees vaipadele sook kaetud ja siis tosine rivi korbesafaril kainud jeepe, see laheb sudamesse. Vaga romantishe oli ja mul oli tohutult hea meel seda Alviniga kogeda.
Oot ma raagin siis ramadanist ka. Idee on siis paastuda 1 kuu, usulistel kaalutlustel. Paiksetousust paikseloojanguni, nii et vett ka ei tohi juuam siin kliimas eks. Tegelikkuses kaib siis asi nii, et nad uritavad oma elurutmi nii nihkesse viia, et arkavad hilja, akki lausa kell 2 ning oo venitatakse vaga pikale. Ohtul kaib jube ogimine. Need kes moslemid ei ole, ei tohi ikkagi tanaval suua juua ( me unustasime selle kohe esimesel paeval ara ja ajasime liibanoni maiustusi romuga naost sisse). Aga tegelikkuses on hotellides ja ostukeskustes suurte kardinate voi sirmide taga ikkagi jube soomine :D Ja tana tegin mina WCs pattu ja soin uhe saiakese ara sest kohtu oli tuhi ja sai oli hea. ja nuus narrib alvin mind peldikusnosijaks.Siis edasi, kui naisterahval on paevad siis tema paastuda ei tohi samas tuleb tal need paevad hiljem tasa teha, ise valib millal :D Lahe eks.
Ok praegu aitab, me lahme huppame basseisit labi ja homme plaanime Katiga midagi koos ette votta, tal vaba paev.

Avalook !

Esiteks siis muljeid Istanbulist. Kuna saabusime oosel siis oli esimene minek kohe tuttu minek. Hostel toimis taiega, tuldi meile jargi, pandi meid kahesesse tuppa nagu soovisime ning isegi interneti soodushinnad kehtisid, plus oli puhas ja korras ja heas kohas. Hommikul ajasime hargile ja laksime veidi ringi tuiama, kebabi putkadest ja vaibakaupmeestest mooda ning mingisuguse moshee poole. Seal ka palvetavad ette ja taha, kogu aeg valjuhaalditest, mis mosheedel ohtralt rivis, on kuulda pidev palvus. Elada oleks nii keeruline, pealesunnitud larm aga kulastajana on lausa huvitav. Linn iseenesest oli sumpaatne, vana versus uus. Memm, sul oleks seal vaatamist kull, kohvikuid ja ajaloolisi paiku jatkub, nii et anna minna. Ole ainult valvas, sest turist tommatakse lohku :D Meid juba tommati aga meil polnud selle vastu midagi, sest see lisas vurtsi nende kultuurile. Nimel oli restorani minnes susteem nii kummaline, et me ei saanud arugi kui me juba lauas istusime ja mingi kebab meid ootas ees, mida me vist vaga kindalt veel ei soovinud. Koik raakisid labisegi, kusisid koraga palju kusimusi ja nii kui nad kuulsid meie suust vastust, et kas tahame sees voi valjas suua, oligi asi lahendatud ja meid lauda istuma pandud. ind oli ka muidugi suurem :D Aga meid ajas asi naerma ja see hind meid ei tapnud plus kebab oli maitsev. Siis luristasime veel 6unateed juua nende sangadeta spetsklaasidest ning hakkasimegi lennujaama poole sattima. Aaa. muuseas peldikupoti asemel oli maas auk ja sinn atuli kopsikuga vett peale uhada. Ja veel uks nuanss, nimelt algas meie Istanbuli reis sellega, et Alvini pagas laks randama, igaljuhul meiega see istambulis ei olnud. Nii et ostsime kutile uued sokid ja sellest piisas sest ta meil ju vahenoudlik.

Jälle valmis !

Ja vot ongi nii, et hakkame jälle liikuma. Kaua sa Eestis ikka oled, noor iminene peab ju oma vabadust ja füüsilist konditsiooni ning vaimustusoskust ära kasutama ning reisima, palju ja kaugele. Minema ja vaatama kuidas elatakse, suheldakse, mida süüakse, mida mõeldakse, miks mõeldakse ja kuidas! Äkki saab targaks või siis elutargaks :D Vaja on tunda teisi lõhnu ja sattuda olukordadesse, nautida emotsioone ja uusi mõttekäike, hea ja halb tuleb läbi elada, LAHE ! Näete ise, et ma pole veel argiseks kortereluks, mida Eesti pakub, valmis :P
Ja juhtus suvel selline õnn, et sattusime ülihea Emirates lennukompanii kampaania peale ja seekord on meie reis Austraaliasse väikse viguriga :D Või siis viguritega ja päris suurtega ! Nimelt, seekord rändame nii, et esimene kiirpeatus on Istanbulis. Öösel saabume ning järgmine päev saame siis teha välktutvumise mõne atraktiivsusega ning õhtul jälle lennuki peale. dasi läheb põnevaks. Järgmine stop on Dubais, saame seal veeta 3 päeva ja mõne pooliku öö sest saabumine ja ärasõit toimuvad öösel. Põhjus on ka, päeval pidavat liiga kuum olema selleks, et lennukid saaksid maanduda-startida. Dubais on meil vastas üks eesti tüdruk, pikk ja blond, nimi Kati ning tema võõrustab meid need ööd. Ma ootan juba väga seda kohtumist, põnev oleks näha kuidas Dubai on talle mõjunud. Tervitused sulle Kati ! (äkki juhtud lugema). Me pole temaga aastaid kohtunud seega ongi viimane aeg. Edasi veedame Sri Lankal 10 päeva, see tundub olevat täiesti piisav aeg et sellele kompaktsele saarele korralik tiir peale keerata. Ning eel enne Austraaliat teeme peatuse ka Indoneesias, oli vist 3 nädalat. Alvin rääkis just, et seal olevat olnud päris suur maavärin. Peale Indoneesiat sõidame 1 päevaks Singapuri ning sealt edasi Austraaliasse, Melbourne'i. Ning oma Austraalia koju saabume 29 oktoober. Ja siis ! Läheb loomulikult töö tegemiseks. Plaan on alustada sama varustusega. Shoti proua juures kodu, auto sama ning töökoht ka esialgu sama. Aga me ei välista mingeid muutusi, eks kohapeal hakkab kujunema. Ning kui veel pikemalt rääkida siis seekord üritab Alvin ajada ka sellise viisa välja, mille tulemusena saaksime residentsuse.

Aga nii muuseas veel. Eesti inimestega on lahe suhelda. Arusaam teineteisest on olemas. Tundub, et austraallased oleks kui teisest puust. Nendega ei saa samu asju rääkida kui eestlastega. Ja me Alviniga mõlemad oleme tõdenud, et see aasta on meil tekkinud päris palju sümpaatseid kontakte, jälle näed, et see või teine inimene oli nii tore ja südamlik ja siiras. Et seda me oleme kohe väga nautinud. Sama ei saaks ilma kohta öelda, eks. Päikest nagu nägi ka aga no ikka armetult väha. Ei tea kas on mängus kontrastid austraalia ja eesti vahel või oligi see suvi nii hall ja pime. Ütleme nii, et mina ei saanud sel suvel ennast korralikult soojaks. Kogu aeg oli külm ja paksud püksid jalas. Ja kui tuleks nüüd olla laetud ja valmis eesti talve jaoks siis kisuks suunurgad kõll viltu.

Ja üldsegi, olen ma väga erutatud ja pinevil, et saan sellele blogile jälle elu sisse puhuda ja et mul on ees selline teekond, mis tekitab palju infot, nii sisemist kui ka välist, mida ma hea meelega märgin üles.

Nii, et olge siis valmis !