Hakkasin opilaseks !

Teadmiseks siis teile koigile, et nuudsest olen mina jalle uliopilane. Plaanis on tekitada endale BA Nutritional Medicine alal. Aega peaks votma kokku 3 aastat. Esialgu mulle see idee ei meeldinud kohe uldse, et hakka jalle seda pinki hooruma ja raiska oma aega igavates loengutes. Lisaks motlesin veel selle peale, et ohh krt hakkan oppima koos 10 aastat endast noorematega. Tegelikkuses pole asi uldsegi nii hull. Oppetood on nadalas koigest 20 tundi, ulejaanu pead kodus tegema. Seega jaab mul aega ule, et ka sellel alal tood kohe tegema hakata ja isegi ehk onnestub puhata. Hea uudis on ka see, et praktiliselt koik opilased on siiski taiskasvanud, nii et uleuldine atmosfaar peaks olema siis vahe meeldivam. Algust tegin esiteks siis kahe oppeainega - Food as Medicine ja History and Philosophy of Natural Medicine. Need kavatsen ma ara teha nuud 2 kuu jooksul ( kuigi arvatakse, et uhe aine miinimum oppeajaks voiks olla 2 kuud). Aga mul on usku endasse ja kull ma need kiiremini labi surun. Hetkel olen kaugoppes seega ei pea kohale soitma ning saan isegi eksami antud kuskil politseijaoskonnas, postimajas, pangas voi haiglas. Mul peab olema lihtsalt ekasmineerija, kes saab minu eksami materjalid enda katte ning siis tema kontrolli all hakkan kirjutama. Ise pean otsim sellise isiku. Mulle sobib, vaga mugav. Paar miinust on kogu oppimisel ka. Esiteks pean ma nuputama valja kavalaid plaane, et saaks ikkagi eesti kaia nii nagu olen kainud. Selle nimel olen valmis ette vastama ja jargi oppima ja midaiganes. Arvan, et see on teostatav. teine miinus on see, et peab kolima Brisbane'i ja linn meile ju ei meeldi. Siiski on lootus leida kuskil linnalahedal moni roheline kohake, soovitavalt mone pargi kulje all. Linnas ei hakkaks autoga kaima, vaga keeruline ja kallis ning kasutaks hoopiski head ja kiiret rongiuhendust mis viib sutsaki sinna kus vaja. Siinse kliima juures kain ma jala kohe VAGE HEA MEELEGA!!!!! Eelmisel nadalal kaisime siis seda kolledzit uudistamas. Raakisin seal juttu ja uurisin raamatukogu ja vaatasin ule, et kas kohvikus on ikka tervislik menuu ja tutvusin infotahvliga jne. Uhesonaga tundus vaga oige koht olevat ja raamatukogus hakkasid kaed kohe sugelema, et tahaks koiki jarjest endasse ahmida. Kool on eksisteerinud ule 30 aasta ning austraalias on oma haridusega neljandal kohal peale kahte riiklikku ulikool (sigakallid) ning uhte erkat ( asub veel suuremas linnas Melbournes, kus on palju inimesi, autosid ja vilets kliima). Peale kooliga tutvumist votsime katte ja hakkasime uudistama ubruskonda, vaja ju selgitada , et millises kandid kolbaks elada j millises mitte. Votsime suuna Brisbane State Foresti poole, mis on kohe linna korval asuv lahmakas riigimets. Tosiselt lahmakas, minu arust suurem kui linn ise. Polnud eriti nagu soita saanudki kui juba hakkaski maaelu pihta. Oi me tundsime kergendust. Kuskil 15 keskusest ja oledki juba roheluses. Meie senine kramplik suhtumine linna oli pohjendamatu. Ja kus oli pikniku kohti ja matkaradu ja jooksuradu. Tombad auto tee korvale ja annad minna. Muuseas arge arvake, et siin maal on samuti nagu eestis, et igal pool on riigimets ja saad seenel kaia voi muidu ringi uidata. Siin on koik maa valja jagatud, piiratud, omanikuga. Naed, et ohh lahe maenukk voi metsatukk, tahaks nagu matkama minna aga ei saa, traataed on ees !!! Nii et selliseid kohti peab taha otsima. Onneks on aga suht palju rahvusparke ning seal saad oma eksploorimised ikka ara teha. Nii uhesonaga see linna aarne mets meid ullatas vaga. Tee lookles aina ules poole, lopusk olime udus ja karges kliimas, selline, et pikk puks, pusa ja jakk peal. Aga ilus mets oli, Kohati subtroopiline, kohati parasvootmeline. Ja mulle meeldib kui teed on piinlikult puhastamata ja matkarajal tekib tunne, et oi siin kull pole keegi ammu kainud. Lopuks tuli oo katte ning parkisime ennast mae otsa. Praadisime kartuleid, tedime salatit ja monulesime. Taielik nostalgia ju !!! Eelmise aasta autorannakud tulid meelde. Sama pliit, sama Alvini meisterdatud lauaks, kahvlid vargid, kila kola, nii monus. Madrats rullis autos ja... Oo oli karge, pugesime tihkelt kaissu, tombasime teki ule nina ja panime sokid jalga. Ja hommikul arkasime onnelike nagudega, minul igatahes oli suu korvuni ja ma nautisin seda linnulaulu ja uduhommikut. Tegime mahla, soime puuvilju ja peale vaikest ringiuudistamist soitsime edasi. Nuud lookles teev veel korgemale ning suht varsti hakkasime laskuma. Teisel pool magesid ikka taiesti teine kliima, Kuiv. Planeerisime ule vaadata uhe suure jarve, mitu tammi ning vahepeal tegime ka kerge ampsu ja teejoomise. Aga edasi pole nagu suurt miskit kirjutada sest loodus jatkus tapsalt samana, moned totakad pisikulad kuhu elusees ei tahaks sattuda, pollumaad ja heinamaad. puid vahe, loodust vahe. Kaisime veel Valentini puhul kohvkus teed joomas ja kooki soomas. Jaaaa, me soime kooki, arge imestage midagi, meil on vahel ikka kombeks aga iga kord kui oleme koogi ara soonud ( valja arvatud kodus tehtud ja teada olevates komponentidest) jaab kohtu vaga paha tunne ja motleme, et krt no oli vaja. No aga jarelkult oli, mis sellest :)

Nagu tahele panete tekkis mul jututuju. Aga kui oppimine ule viskab ja tahad vaheldust siis on vaga hea tulla netti klobistama. Vot nii !

Mis siis toimunud on

Motlesin, et peaks jalle vahepeal kirjutama. Pole ju ammu meist midagi teatanud. Ei tea kas meid uldse loetakse enam nii tihti. Mul on olnud 2 vaga hullu nadalat too mottes. Kuna uks naine meie toolt nikastas oma huppeliigese ara siis olen mina teinud lisatunde. 2 nadala jooksul pole vaba paeva olnud aga vaike ekstra raha kulub ara. Siiski oleme veidi vaba aega tekitanud ja kainud naiteks rahvuspargis vaiksel matkarajal. Armas loodus ja keksivad kangurud, need vaikest kasvu. Uhel paeval votsime katte ja peale tood ei tulnud koju sooma vaid laksime loodusesse piknikule. Ma nagin elus esimest korda kuidas nahkhiired parvedes puu otsas jolguvad. Osad magasid pea rippus, tiivad umber enda massinud ja karvane oraanzis toonis peanupp valja turritamas. Osad kraaklesid ja kaklesid ja majandasid uhelt oksalt teisele aga uldiselt vaga haisev ja larmakas seltskond ja seal me suua ei tahtnud. Valisime piknikukoha joe aares. No aga arge arvake, et koik nii maaliline on. Loomulikult saabus varsti plariseva autoga kolm larmakat noort. Oli vaja jokke ujuma minna ja sealjuures kiljuda ja karjuda ja ennast pesu vaele tommata. Alvin arvas, et transistor raadiost voiks veel tulla slaavitumpsu ja olekski vaga kodune tunne. Aga noh, nad laksid usna varsti ara. Uldiselt on kohalikud ikka larmakad ja nende no privaatsuse piir jookseb vaga lahedalt. Meie tahame kaugemat distantsi ja vaiksemat keskkonda.

Tegelikult oleks meil vaike huvi ka tennist mangima minna voi hoopis golfi proovida voi kajakke laenutada ja joge pidi eksploorima minna. Siis on meil veel kindlasti vaja ronida Mount Warningu otsa, pidavat paris fuusiline turnimine olema. Aga muuseas teile teadmiseks, et me oleme siin omavahel arutanud ja molemad joudnud teadmiseni, et oleme oma senise elu koige paremas vormis. Need viimased 2 nadalat on mind veidi tuhjaks tommanud aga uldiselt oleme vaga reipad, energiat on, taljet on, uni on ka sugav ja magus. Seda tanu varskele ohule, varskele kvaliteetsele toidule ning teadlikele valikutele.

Muuseas enam ei ole ju kaua kui hakkame juba tagasi liikuma. Varsi peame oma piletid bronnima ja konkreetse plaaniga hakkama saama. Aga ennem on veel vaja minna Brisbane ja vaadata ule see kolledz kus ma tahaks oppima hakata. Kes te veel ei tea siis mul on nuud tosine soov hakata tegema bakalaureuse kraadi sellisel alal nagu nutritional medicine voi siis naturopathy. Ehk siis kuidas oma tervise ule ise kontrolli omada ja loomulikul ning looduslikul viisil terve olla.

Head sobrapaeva koigile, kes mu blogi loevad !!!