Eesti, eestlased jne
No nii, lopuks ometi siis saan mahti et kirjutada. Aeg kulub nii et ise ei pane ka tahele et kui kaua pole juba kirjutanud.
Oi milline room, et ekasmid tehtud said. Eelmise poolaastaga vorreldes oli nuud ikka plaju tosisem oppimine ja sugavuti minek. Biokeemia tunnist sai tedmise, et kuidas valgud, susivesikud ja rasvad sinu kehs kaituvad. Mida kus ja kuidas lagundama hakatakse, milliseid abiaineid selleks vaja on (B vitamiine, CoQ ja karnitiin naiteks), mis juhtud kui midagi liiga plaju voi liiga vahe on, kuidas tekib energia jne jne. Bioloogia tunnis saime teadmisi selle kohta kuidas hapniku omastame, kuidas see liigub, millised on rohuvahed, mis hapniku laiali kannab, mis muudab hapniku omastamist paremaks/kehvemaks. Siis veel puudutasime pohjalikumalt uriini tekkimist, mis valjutatakse, miks, kuidas, kui palju, aga kui valgud uriiniproovis on mis see tahendab jne jne. Seedesusteemis raagiti nuud anatoomia seisukohast, et mis kus tapselt toimub, kus mis imendub ja kus milliseid vitamiine toodetakse. PONEV ! Veel saime teadmisi vahi tekkimise kohta, poletiku mehhanism ja kuidas keha saab voitu bakteritest, viirustest jne. Nutrition tunnid andsid esimese ulevaate koigist vitamiinidest, paljudest mineraalidest ja amino hapetest. See oli uks suur segadus sest krt ega ei jaa koik korraga meelde mis mida teeb, millised on puudujaagi tunnused, doosid, maksimum doosid ning uledoosi sumptomid. Igaljuhul oli mu aju eksamite lopuks kokkujooksmas. Narvisusteem seda juba tegigi sest mina loll ei suuda alati valja lulitada ja vot siis juhtud et moni oo jaab magamata aga hommikult pead ikkagi vara arkama ja uuesti punnitama.
Nuud on mul siis plaanis endale lisatoo otsida ning hakata raha teenima uuteks oppemaksudeks ja veidi lobudeks kah. Unistan siin vaikselt reisimisest ja arvan, et see kuluks mu kehale ja meelele hasti ara !
Aga enne eksameid. Siis oli ju ka elu ikkagi. Kaisin naiteks Gold Coast rannas, ujusin ja puha, oiiiiiii kuidas mulle meeldis. Seekord polnud tegemist sulistamisega vaid lainete vahel ellu jaamisega. Krt lained loobivad sind nii nagu tahavad, naks jalad alt ara ja oled kaldal nagu lestakala, juuksed suus ja orientatsioon paigast ara. Saad pusti ja kohe tuleb jargmine laks. No aga monus ikka. Taiesti juhuslikult sattusime nagema ohushowd, kus 6 lennukit sunkroonis tegid igasugu kujundeid. Ma pole oma elus midagi sellist nainud ja vot avaldas muljet kull. Jarsku ei kuskilt tuli uks lennuk, nijauhh jargmine, ja veel ja veel ja veel ning olidki taiesti perfektse joone moodustanud. Nuud tegi esimene jarsu poorde paremale, kaarega alla, teised vaga kalkuleeritult kordasid, tekkis selline kaanonis soit mis pidevalt uusi kujundeid moodustas ja mina suu parani sona otsese mottes vahtisin. Ohtu lopetuseks oli ka ilutulestik ja tegelikult see koik toimus tanu rahvusvahelisele Indy Racing etapile. Kes teab see teab.
Siis kaisime eesti Merlega paar korda peol ka. Saime paraja shoki kui selgus, et siinsed klubid enam peale 3.00i kedagi sisse ei lase. Me saabusime tol ohtul parajalt hilja peole kuna minul oli vaja restos ohtu ara lopetada. Siis vaatasime uhte kohta, ei olnud midagi erilist, teise kohta, veel hullema, jolkusime ja kui siis tahtsime jargmisse minna mis arvasime on on enam vahem, oledi meile ukse pealt et sorry aga sisse enam ei saa. Asi nii karm, et kaamerad valvavad ja tehakse turvamehele ja klubile ja sissetrugijale trahvi. Uldse mulle tundub, et see klubi vark on siis kuidagi vildakas. Ei ole midagi lahedat senini joudnus ja siis kogu aeg mingi jama sisse saamise ja jumal teab millega.
Mul tekkis ka uks huvitav tutvus. Uldse on kuidagi hakanud vaikselt rohkem kontakte tekkima. aga see tutvus on sundinud Sierra Leones, elanud Dubais ning nuud teeb Masters Degree'd Brisbanei's. Oi mul on palju kusida selliselt erineva taustaga inimeselt. Uurida tema kommete, usu, vaadete kohta. Mida inimene vaartustab ja mida markab jne. Loomulikult oli mul vaja viia ta jaahalli uisutama, no tutvustasin veidi oma elu. Mulle endale meeldis kohe vaga ja tegelikult oli mu sober ka vaga vapper sest peale esimesi ringe kui hoidis kramplikult seinast kinni hakkas ta juba julgemaks muutuma ja lopuks kusis,et oot kuidas seda kiirust arendatakse. Kokkuvottes uisutasime 3,5 tunid vaikse teepausi ja jutustamisega. Vaga lahe sport kombineeritud sotsiaalse tegevusega.
Siis olen ma vaga ullatunud et millised eestlased sii akokku on jooksnud. Ma ei saa tegelikult uldistada aga no moned karakterid on ikka vaga erilised kull. Jutud kaivad, et soomes tootuks jaanud ehitajad, no voi inglismaalt, on siia pogenenud ja kaivad naiteks poest suua varastamas. Teevad uurilepinguid, lasevad jalga ja ei naita enam nagu. Moni on jalle oma siin olemisega nii ennast tais lanid et TOSISELT paneb imestama,kas tuup naljatleb ja raagib nii "isalt" voi ongi selline. Alvinil oli siin uhega kokkupuudet ja tuup alustas konet sellega, et teatas, et tema votab "arikonesid" vastu a la 14.00-16.00. Jubedam arimees omast arust. Parast selgus et pole ta mingisugune poss ega niiditombaja ega otsustaja vaid lihtlabane tooline, kes paneb plaate ja istutab puid :D No aga oli alles laia olemisega. Voi helistab mulle kellegi tuttava tuttav ja utleb tere, utleb oma nime ja siis jargmisena" Kle sul on auto, kas sa ei taha mind linnast valja farmi viia?" Ma siis teatasin, et vot jah, ei saa, mul on ohtul restoranis too. " No aga mis kellani teed, parast ei taha ara viia voi ?" Uskumatu tuup. Kusjuures jutt oli vaga kiire ja konkreetne sest ega mobiiliga helistades ei saa ju viisakuste peale koneaega raisata. Veel teatas ta mulle, et pole tulnud siia reisima vaid pappi normaalselt kokku ajama, ei viitsi tema turisti mangida. Joudu talle selle papi kokku ajamisega :D Eluvooras...
Muidu on aga ikkagi suhteliselt uhke olla eurooplane, on tausta on ajalugu on jutte ja juhtumisi. Ei ole koigiga samasugune. Mulle meeldib raakida talongidest mis meil olid, nouka aegsest olukorrast poes, kuidas vett ja kalja sai osta uliebahugieenilistest automaatidest kus peeeeenike nire loputas klaasi ara ja siis tuli jargmine klient mustade katega ning lukkas kopika pilusse ja sai nurgelisse kulunud klaasi oma joogi. Voi raakida mafiossidest Pirita rannas, maha poletatud armeenlaste putkadest, kavalusest, vargusest, ellujaamisest, vaesusest, olukorrast et ei saa seda mis tahad ja tegelikult eriti midagi ei tahagi sest et ei tea mis uldse tahta on voimalik. Raagin neile ka joulutraditsioonidest et kinki ei saa kui ei laula/tansi/luuleta jne jne Vahel mul on tunne, et nad ei usu mind ja mu jutte. Voi neid lihtsalt ei huvita teada teistsugusest elust.
Oi milline room, et ekasmid tehtud said. Eelmise poolaastaga vorreldes oli nuud ikka plaju tosisem oppimine ja sugavuti minek. Biokeemia tunnist sai tedmise, et kuidas valgud, susivesikud ja rasvad sinu kehs kaituvad. Mida kus ja kuidas lagundama hakatakse, milliseid abiaineid selleks vaja on (B vitamiine, CoQ ja karnitiin naiteks), mis juhtud kui midagi liiga plaju voi liiga vahe on, kuidas tekib energia jne jne. Bioloogia tunnis saime teadmisi selle kohta kuidas hapniku omastame, kuidas see liigub, millised on rohuvahed, mis hapniku laiali kannab, mis muudab hapniku omastamist paremaks/kehvemaks. Siis veel puudutasime pohjalikumalt uriini tekkimist, mis valjutatakse, miks, kuidas, kui palju, aga kui valgud uriiniproovis on mis see tahendab jne jne. Seedesusteemis raagiti nuud anatoomia seisukohast, et mis kus tapselt toimub, kus mis imendub ja kus milliseid vitamiine toodetakse. PONEV ! Veel saime teadmisi vahi tekkimise kohta, poletiku mehhanism ja kuidas keha saab voitu bakteritest, viirustest jne. Nutrition tunnid andsid esimese ulevaate koigist vitamiinidest, paljudest mineraalidest ja amino hapetest. See oli uks suur segadus sest krt ega ei jaa koik korraga meelde mis mida teeb, millised on puudujaagi tunnused, doosid, maksimum doosid ning uledoosi sumptomid. Igaljuhul oli mu aju eksamite lopuks kokkujooksmas. Narvisusteem seda juba tegigi sest mina loll ei suuda alati valja lulitada ja vot siis juhtud et moni oo jaab magamata aga hommikult pead ikkagi vara arkama ja uuesti punnitama.
Nuud on mul siis plaanis endale lisatoo otsida ning hakata raha teenima uuteks oppemaksudeks ja veidi lobudeks kah. Unistan siin vaikselt reisimisest ja arvan, et see kuluks mu kehale ja meelele hasti ara !
Aga enne eksameid. Siis oli ju ka elu ikkagi. Kaisin naiteks Gold Coast rannas, ujusin ja puha, oiiiiiii kuidas mulle meeldis. Seekord polnud tegemist sulistamisega vaid lainete vahel ellu jaamisega. Krt lained loobivad sind nii nagu tahavad, naks jalad alt ara ja oled kaldal nagu lestakala, juuksed suus ja orientatsioon paigast ara. Saad pusti ja kohe tuleb jargmine laks. No aga monus ikka. Taiesti juhuslikult sattusime nagema ohushowd, kus 6 lennukit sunkroonis tegid igasugu kujundeid. Ma pole oma elus midagi sellist nainud ja vot avaldas muljet kull. Jarsku ei kuskilt tuli uks lennuk, nijauhh jargmine, ja veel ja veel ja veel ning olidki taiesti perfektse joone moodustanud. Nuud tegi esimene jarsu poorde paremale, kaarega alla, teised vaga kalkuleeritult kordasid, tekkis selline kaanonis soit mis pidevalt uusi kujundeid moodustas ja mina suu parani sona otsese mottes vahtisin. Ohtu lopetuseks oli ka ilutulestik ja tegelikult see koik toimus tanu rahvusvahelisele Indy Racing etapile. Kes teab see teab.
Siis kaisime eesti Merlega paar korda peol ka. Saime paraja shoki kui selgus, et siinsed klubid enam peale 3.00i kedagi sisse ei lase. Me saabusime tol ohtul parajalt hilja peole kuna minul oli vaja restos ohtu ara lopetada. Siis vaatasime uhte kohta, ei olnud midagi erilist, teise kohta, veel hullema, jolkusime ja kui siis tahtsime jargmisse minna mis arvasime on on enam vahem, oledi meile ukse pealt et sorry aga sisse enam ei saa. Asi nii karm, et kaamerad valvavad ja tehakse turvamehele ja klubile ja sissetrugijale trahvi. Uldse mulle tundub, et see klubi vark on siis kuidagi vildakas. Ei ole midagi lahedat senini joudnus ja siis kogu aeg mingi jama sisse saamise ja jumal teab millega.
Mul tekkis ka uks huvitav tutvus. Uldse on kuidagi hakanud vaikselt rohkem kontakte tekkima. aga see tutvus on sundinud Sierra Leones, elanud Dubais ning nuud teeb Masters Degree'd Brisbanei's. Oi mul on palju kusida selliselt erineva taustaga inimeselt. Uurida tema kommete, usu, vaadete kohta. Mida inimene vaartustab ja mida markab jne. Loomulikult oli mul vaja viia ta jaahalli uisutama, no tutvustasin veidi oma elu. Mulle endale meeldis kohe vaga ja tegelikult oli mu sober ka vaga vapper sest peale esimesi ringe kui hoidis kramplikult seinast kinni hakkas ta juba julgemaks muutuma ja lopuks kusis,et oot kuidas seda kiirust arendatakse. Kokkuvottes uisutasime 3,5 tunid vaikse teepausi ja jutustamisega. Vaga lahe sport kombineeritud sotsiaalse tegevusega.
Siis olen ma vaga ullatunud et millised eestlased sii akokku on jooksnud. Ma ei saa tegelikult uldistada aga no moned karakterid on ikka vaga erilised kull. Jutud kaivad, et soomes tootuks jaanud ehitajad, no voi inglismaalt, on siia pogenenud ja kaivad naiteks poest suua varastamas. Teevad uurilepinguid, lasevad jalga ja ei naita enam nagu. Moni on jalle oma siin olemisega nii ennast tais lanid et TOSISELT paneb imestama,kas tuup naljatleb ja raagib nii "isalt" voi ongi selline. Alvinil oli siin uhega kokkupuudet ja tuup alustas konet sellega, et teatas, et tema votab "arikonesid" vastu a la 14.00-16.00. Jubedam arimees omast arust. Parast selgus et pole ta mingisugune poss ega niiditombaja ega otsustaja vaid lihtlabane tooline, kes paneb plaate ja istutab puid :D No aga oli alles laia olemisega. Voi helistab mulle kellegi tuttava tuttav ja utleb tere, utleb oma nime ja siis jargmisena" Kle sul on auto, kas sa ei taha mind linnast valja farmi viia?" Ma siis teatasin, et vot jah, ei saa, mul on ohtul restoranis too. " No aga mis kellani teed, parast ei taha ara viia voi ?" Uskumatu tuup. Kusjuures jutt oli vaga kiire ja konkreetne sest ega mobiiliga helistades ei saa ju viisakuste peale koneaega raisata. Veel teatas ta mulle, et pole tulnud siia reisima vaid pappi normaalselt kokku ajama, ei viitsi tema turisti mangida. Joudu talle selle papi kokku ajamisega :D Eluvooras...
Muidu on aga ikkagi suhteliselt uhke olla eurooplane, on tausta on ajalugu on jutte ja juhtumisi. Ei ole koigiga samasugune. Mulle meeldib raakida talongidest mis meil olid, nouka aegsest olukorrast poes, kuidas vett ja kalja sai osta uliebahugieenilistest automaatidest kus peeeeenike nire loputas klaasi ara ja siis tuli jargmine klient mustade katega ning lukkas kopika pilusse ja sai nurgelisse kulunud klaasi oma joogi. Voi raakida mafiossidest Pirita rannas, maha poletatud armeenlaste putkadest, kavalusest, vargusest, ellujaamisest, vaesusest, olukorrast et ei saa seda mis tahad ja tegelikult eriti midagi ei tahagi sest et ei tea mis uldse tahta on voimalik. Raagin neile ka joulutraditsioonidest et kinki ei saa kui ei laula/tansi/luuleta jne jne Vahel mul on tunne, et nad ei usu mind ja mu jutte. Voi neid lihtsalt ei huvita teada teistsugusest elust.