Uus aasta !!!!
Esiteks siis koigile head uut aastat !
Nuudseks on siis mitu joulupidu peetud. Naabrite juures kaisime 25ndal lounat soomas. Lisaks Johnile ja Carolynile olid veel nende emad, isa ja Johni vend naisega, kes elavad muidu Kuala Lumpuris. No kohalike standardite jargi oli perenaine ikka punnitanud, laud oli sooki tais aga mida ! Me ei pirtsutanud uldse ja soime hea meelega nende purgi marineeritud peeti, purgi maisi, keedetud mune, poest ostetud singiviile ja kalkuniviile, keedetud soolata makarone, tukeldatud paprikat ja tukeldatud rohelist sibulat, keedetud soolata pruuni riisi ning maitsestamata varsket salatit mille kallal oli pingutatud - tomatid, lehesalat, juust jms. Peale me ei pigistanud mitte uhtegi neist viiest-kuuest poe salatikastmest. Sooki serveeriti plastmassist varvilistest noudest. Pidulikkus, milleks ?!?! Aeti niisama loba ja matsutati. Ahsoo vot bool oli kull hea - erinevad marjad, alkoholita naturaalne siider, mahl ja piparmunt. Vot see oli toesti hea. Nii, kui soolane oli keres siis toodi valja magus. No siin oli Caroliny ema pingutanud. Laual olid ohtra rummiga pallikesed, moned muhvinid, keeks (poe oma mis mikros valmis) ning mingi eriti kummaline magustoit mille nime ma ei maleta aga mis on superkuulus ja kohe kui seda nime mainid hakkavad absoluutselt koigil kohalikel neelud kaima. Minu arust on see lihtsalt koikide magusate asjade uhte kaussi panemine. Magustoit on kihiline, suures salatikausis ning altpoolt ulespoole on kihid umbes sellised. Pohjas kiht valget koige tavalisemat poe keeksi, siis kiht keedukreemi, edasi erkroheline tarretis, siis erkpunane tarretis, nuud jalle mingit magusat puru, siis keedukreem ja koige lopuks otsa veel hunnik vahukoort. No halb ei olnud aga kui aus olla siis taiestivaimuvaene. Ja uldse nad ongi vaimuvaesed oma magustoitudega. Vaga popp on siin beseetort JUBE!!! Veel on popp tavaline kuubikuks loigatud valge keeks, mis on kastetud mingi tumeda suhkrusiirupi sisse ning siis ule kaetud kookoshelvestega. Veel armastavad nad asja nimega "Rocky road" - sulashokolaadi sisse on segatud vahukommid, besee, kummikommid ja veel mingi muu kahtlane jama ning see siis ara tahkunud pall viilutatakse. Masendav kui labane.
Ok, edasi laksime Monica ja Nick'i juurde (Des Alpes resorani omanikud) kes on ulinormaalsed. Monicat ujumas kohates tuli ta meie ejuurde ja utles, et kui meil pole kuskile minna siis nende kodu uksed on valla ja tulgu me ikka kindlasti, et pakutakse restoranist ule jaanud magustoite ja muud kraami. Alvini suust tuli kohe kiire JAH ME TULEME! No ja vot oli ikka hoopis teine lugu kull. Kooke ja maiustusi ligi 10 sorti koik ise valmistatud ja meile maitses kull. Mind ullatas see, et omanikud tegid mulle vaga toreda joulukingi - 3 korda joogatrenni, isevalmistatud kuunal ja nikerdatud markmik. Oi mul laks kohe suda soojaks et nad oma valikutega nii tappi panid. No ja me viisime omalt poolt kuhjaga eesti shokolaadi ning kadakapuust nikerdusi. Kull siis nuusutasid ja silitasid neid. Uhesonaga oli kokkuvottes meie joulutamine taitsa tore. Joudsime koju ja arvasime et oli erilisem kull, mitte muidugi paris sama tunne, mis tekib mis Eku juures Seapraadi ja vorste laual nahes.
Eile aga kaisin mina kahe eesti pliksiga Brisbane'i lahedal saarel. Tegime sellise kiire paevase reisi. Sai praamiga soita ja puha. Saarel laenutasime auto ning vurasime ringi. Panin tahele et rahvas saarel oli kerge kiiksuga :D Autot rentinud mutike oli mulle olani, ULIULI energiline ja taiesti arusaamatu. Temaga polnud voimalik dialoogi aretada. Ta raakis ise seda mis tahtis, kusida polnud voimalik. Iga teine lause oli, et vaga kiire on ja oi oi paanika. meid ajas ta uhtlasi nii hammingusse, segadusse, kohati ajs naerma voi hoopis vihastasid ta peale. Igaljuhul ulikiire ja segase vestluse kaigus saime endale auto nii kauaks kui tahtsime ja selle hinnaga mis sobis. Tombasime ruttu uttu :D
Nuud oli see saar, kus idakuljel on 30 km ilusat randa ( ligipaasetav ainult 4WD-ga) jarved ja vaateplatformid, meie vallutada. Distantsid olid luhikesed ning rahvast vahe, loodus palju metsikum ja ilm monusalt pilvine. tatsasime kajude otsas ringi, uudistasime kuidas ookenilained vastu kive ja kivisse uuristunud kaike loovad ning tundsime elust monu. Eriti siis kui saime katte kohaliku varske jaatise :D Ehtne puhkepaev noh ! Vaga ilusad vaated olid sealt kunka otsast, silma jai puas sinine ooken, mis laksus meie all ja ka uks kala, mis arvatavasti oli vaike haikala ( need mis on ohutud) aga delfiine ja muid veeelukaid ei tabanud seekord. kanguru vahtis meid ka, maletses rohtu ning vahtis. No ja siis leidime sellise ranna kus sai turist ikka rahulikult supelda, nii nagu korda ja kohus. Austraalias on ULIRASKE leid randa kus saaks korralikult ujuda ja ei peaks olema lainemagede vahel loopimiseks, kus siseelundid jaaks endisele kohale peale seda kui oled vees voidelnud ja rabelenud et laine sind kohe kaldale ei looks nagu lutsukala. Seal oli nuud mini laineke, puhas puhas siniroheline vesi ning liivaribake. Oi me monulesime, ajasime lolli juttu suust valja ja kaifuitasime. minu kaaslasteks olid siin elav eesti plika Airi, kes on uhtlasi Ohtulehe ajakirjanik ja tema sobranna, kes viimased 5 aastat elanud Brusselis ning olnud euroametnik. Airil on filipiinlasest mees ning neil on imenunnu tommu plika.Igaljuhul jutt klappis meil vaga hasti ja tundisn ule pika aja et olen "omadega" ja mind ei peeta imelikuks. Tean nuud paremini kuidas on elu mone jaoks Brusselis ja mone teise jaoks Austraalias.
Nii, siis tiirutasime veel veidi ringi ja viimaseks paetuseks oli Brown lake, Mind ullatas see koht. Seal oli ka valge liivaga rand ja jarve pohi ning kui ma olin joudnud polvini vette siis ma imestasin ikka kull et kuidas saab jarve vesi niiii tumelilla voi pruun olla. Selline punakas, mitte mingi sopane vaid puhas. hiljem kuulsin praamis, et see varv on tekkinud teepuu tottu nii et siis peaks selle jarve vesi olema jube kasulik. Lahe !! Veel uks imelik karakter oli naiteks bentsujaama onu. Tuli agaralt meile bentsu panema, jallegi kiirelt ja segaselt oli tal vaja teada et kui palju ikk atahame , mitu liitrit voi dollarit peab sisse minema jne jne. Meil oli vaja hetk moelda ja arvutada ja see kannatamatu seal muudkui juba paneks ja tangiks jne. No lasime siis 5 liitrit alustuseks ara pannas sest seier pidi olema samas kohas kus laenutmise alguses oli. No siis oli vaja ju jalgida et kas ikka touseb jne jne. Vaatame ja uurime ja utleme papile et oot kohe kohe jah jahh... ja kui otsustasime, et akki peaks ikka suts veel panema , oli see oma putka kinni loonud ja suur silt CLOSED vahtis meile vastu. No selge, siis oli otsustatud, rohkem bentsu ei vota. Kui nuud auto tagasi viisime siis see napakas mutt ( ma paneksin talle mingi diagnoosi) ei tunnud absoluutselt mitte mingisugust huvi selle vastu, et millises korras auto on. Me oleksime voinud soita kulje kortsu voi tulla tagasi puuduva uksega voi tuhja paagiga aga ei, teda uldse ei huvitanudki, tombas Airi krediitkaardi lipaka meie silme all katki, tuhistatud, ja kogu lugu. Kuidagi liiga laadna. no ja mulle tundub et neil seal saarel ongi jube laadna koik.
Ahhaaa, mul on veel uudised. Nimelt mina ja minu isiklikk memm lahme reisile. Orgunnisin memmele piletid Eestist Singapuri ning endale pileti siit Singapuri ning plaanime seal treffata veebruaris ning minna Kamboodzhasse. Vot ja siis saab jalle lugeda minu tegemistest ja motetest vooral maal. Juba olen reisiarevuses.
Ok kiirelt Alvini tegemistest kah. Tema teeb praegu 7 paeva nadalas luhikesi toootsi ning uhab IGA supermarketis. Kuna tema tookaaslane sattus haiglasse (uletootamise ja muu tottu tekkis inimesel "nervous breakdown"(kui teate mis see on siis seletage mulle kah :D)) siis nuud Alvin vihub tema tood ka ara teha. Ei kurda, sest tal on suur siht silme ees, tahab panna raha korvale oma jargmise koolituse tarbeks, tahab teha fusioterapeudi abilise paberid ara. Nuud tegi ta endale ka ABN numbri ara, mis on siis fuusilisest isikust ettevotja registreerimine ning kuna detsember ja puhade aeg oli aasta koige madalam hooaeg trenninduses siis nuud jaanuaris hakkab asju uuesti edasi ajama. Inimesed peaks nuud uuesti hakkama oma rutiinset elu elama ja trennides kaima. No aga niikaua kui ta pole veel valja tootanud oma klientuuri, on ta mingil maaral teise too peal veel edasi aga eks elu naitab kus ja kuidas.
tsau nuud !
Nuudseks on siis mitu joulupidu peetud. Naabrite juures kaisime 25ndal lounat soomas. Lisaks Johnile ja Carolynile olid veel nende emad, isa ja Johni vend naisega, kes elavad muidu Kuala Lumpuris. No kohalike standardite jargi oli perenaine ikka punnitanud, laud oli sooki tais aga mida ! Me ei pirtsutanud uldse ja soime hea meelega nende purgi marineeritud peeti, purgi maisi, keedetud mune, poest ostetud singiviile ja kalkuniviile, keedetud soolata makarone, tukeldatud paprikat ja tukeldatud rohelist sibulat, keedetud soolata pruuni riisi ning maitsestamata varsket salatit mille kallal oli pingutatud - tomatid, lehesalat, juust jms. Peale me ei pigistanud mitte uhtegi neist viiest-kuuest poe salatikastmest. Sooki serveeriti plastmassist varvilistest noudest. Pidulikkus, milleks ?!?! Aeti niisama loba ja matsutati. Ahsoo vot bool oli kull hea - erinevad marjad, alkoholita naturaalne siider, mahl ja piparmunt. Vot see oli toesti hea. Nii, kui soolane oli keres siis toodi valja magus. No siin oli Caroliny ema pingutanud. Laual olid ohtra rummiga pallikesed, moned muhvinid, keeks (poe oma mis mikros valmis) ning mingi eriti kummaline magustoit mille nime ma ei maleta aga mis on superkuulus ja kohe kui seda nime mainid hakkavad absoluutselt koigil kohalikel neelud kaima. Minu arust on see lihtsalt koikide magusate asjade uhte kaussi panemine. Magustoit on kihiline, suures salatikausis ning altpoolt ulespoole on kihid umbes sellised. Pohjas kiht valget koige tavalisemat poe keeksi, siis kiht keedukreemi, edasi erkroheline tarretis, siis erkpunane tarretis, nuud jalle mingit magusat puru, siis keedukreem ja koige lopuks otsa veel hunnik vahukoort. No halb ei olnud aga kui aus olla siis taiestivaimuvaene. Ja uldse nad ongi vaimuvaesed oma magustoitudega. Vaga popp on siin beseetort JUBE!!! Veel on popp tavaline kuubikuks loigatud valge keeks, mis on kastetud mingi tumeda suhkrusiirupi sisse ning siis ule kaetud kookoshelvestega. Veel armastavad nad asja nimega "Rocky road" - sulashokolaadi sisse on segatud vahukommid, besee, kummikommid ja veel mingi muu kahtlane jama ning see siis ara tahkunud pall viilutatakse. Masendav kui labane.
Ok, edasi laksime Monica ja Nick'i juurde (Des Alpes resorani omanikud) kes on ulinormaalsed. Monicat ujumas kohates tuli ta meie ejuurde ja utles, et kui meil pole kuskile minna siis nende kodu uksed on valla ja tulgu me ikka kindlasti, et pakutakse restoranist ule jaanud magustoite ja muud kraami. Alvini suust tuli kohe kiire JAH ME TULEME! No ja vot oli ikka hoopis teine lugu kull. Kooke ja maiustusi ligi 10 sorti koik ise valmistatud ja meile maitses kull. Mind ullatas see, et omanikud tegid mulle vaga toreda joulukingi - 3 korda joogatrenni, isevalmistatud kuunal ja nikerdatud markmik. Oi mul laks kohe suda soojaks et nad oma valikutega nii tappi panid. No ja me viisime omalt poolt kuhjaga eesti shokolaadi ning kadakapuust nikerdusi. Kull siis nuusutasid ja silitasid neid. Uhesonaga oli kokkuvottes meie joulutamine taitsa tore. Joudsime koju ja arvasime et oli erilisem kull, mitte muidugi paris sama tunne, mis tekib mis Eku juures Seapraadi ja vorste laual nahes.
Eile aga kaisin mina kahe eesti pliksiga Brisbane'i lahedal saarel. Tegime sellise kiire paevase reisi. Sai praamiga soita ja puha. Saarel laenutasime auto ning vurasime ringi. Panin tahele et rahvas saarel oli kerge kiiksuga :D Autot rentinud mutike oli mulle olani, ULIULI energiline ja taiesti arusaamatu. Temaga polnud voimalik dialoogi aretada. Ta raakis ise seda mis tahtis, kusida polnud voimalik. Iga teine lause oli, et vaga kiire on ja oi oi paanika. meid ajas ta uhtlasi nii hammingusse, segadusse, kohati ajs naerma voi hoopis vihastasid ta peale. Igaljuhul ulikiire ja segase vestluse kaigus saime endale auto nii kauaks kui tahtsime ja selle hinnaga mis sobis. Tombasime ruttu uttu :D
Nuud oli see saar, kus idakuljel on 30 km ilusat randa ( ligipaasetav ainult 4WD-ga) jarved ja vaateplatformid, meie vallutada. Distantsid olid luhikesed ning rahvast vahe, loodus palju metsikum ja ilm monusalt pilvine. tatsasime kajude otsas ringi, uudistasime kuidas ookenilained vastu kive ja kivisse uuristunud kaike loovad ning tundsime elust monu. Eriti siis kui saime katte kohaliku varske jaatise :D Ehtne puhkepaev noh ! Vaga ilusad vaated olid sealt kunka otsast, silma jai puas sinine ooken, mis laksus meie all ja ka uks kala, mis arvatavasti oli vaike haikala ( need mis on ohutud) aga delfiine ja muid veeelukaid ei tabanud seekord. kanguru vahtis meid ka, maletses rohtu ning vahtis. No ja siis leidime sellise ranna kus sai turist ikka rahulikult supelda, nii nagu korda ja kohus. Austraalias on ULIRASKE leid randa kus saaks korralikult ujuda ja ei peaks olema lainemagede vahel loopimiseks, kus siseelundid jaaks endisele kohale peale seda kui oled vees voidelnud ja rabelenud et laine sind kohe kaldale ei looks nagu lutsukala. Seal oli nuud mini laineke, puhas puhas siniroheline vesi ning liivaribake. Oi me monulesime, ajasime lolli juttu suust valja ja kaifuitasime. minu kaaslasteks olid siin elav eesti plika Airi, kes on uhtlasi Ohtulehe ajakirjanik ja tema sobranna, kes viimased 5 aastat elanud Brusselis ning olnud euroametnik. Airil on filipiinlasest mees ning neil on imenunnu tommu plika.Igaljuhul jutt klappis meil vaga hasti ja tundisn ule pika aja et olen "omadega" ja mind ei peeta imelikuks. Tean nuud paremini kuidas on elu mone jaoks Brusselis ja mone teise jaoks Austraalias.
Nii, siis tiirutasime veel veidi ringi ja viimaseks paetuseks oli Brown lake, Mind ullatas see koht. Seal oli ka valge liivaga rand ja jarve pohi ning kui ma olin joudnud polvini vette siis ma imestasin ikka kull et kuidas saab jarve vesi niiii tumelilla voi pruun olla. Selline punakas, mitte mingi sopane vaid puhas. hiljem kuulsin praamis, et see varv on tekkinud teepuu tottu nii et siis peaks selle jarve vesi olema jube kasulik. Lahe !! Veel uks imelik karakter oli naiteks bentsujaama onu. Tuli agaralt meile bentsu panema, jallegi kiirelt ja segaselt oli tal vaja teada et kui palju ikk atahame , mitu liitrit voi dollarit peab sisse minema jne jne. Meil oli vaja hetk moelda ja arvutada ja see kannatamatu seal muudkui juba paneks ja tangiks jne. No lasime siis 5 liitrit alustuseks ara pannas sest seier pidi olema samas kohas kus laenutmise alguses oli. No siis oli vaja ju jalgida et kas ikka touseb jne jne. Vaatame ja uurime ja utleme papile et oot kohe kohe jah jahh... ja kui otsustasime, et akki peaks ikka suts veel panema , oli see oma putka kinni loonud ja suur silt CLOSED vahtis meile vastu. No selge, siis oli otsustatud, rohkem bentsu ei vota. Kui nuud auto tagasi viisime siis see napakas mutt ( ma paneksin talle mingi diagnoosi) ei tunnud absoluutselt mitte mingisugust huvi selle vastu, et millises korras auto on. Me oleksime voinud soita kulje kortsu voi tulla tagasi puuduva uksega voi tuhja paagiga aga ei, teda uldse ei huvitanudki, tombas Airi krediitkaardi lipaka meie silme all katki, tuhistatud, ja kogu lugu. Kuidagi liiga laadna. no ja mulle tundub et neil seal saarel ongi jube laadna koik.
Ahhaaa, mul on veel uudised. Nimelt mina ja minu isiklikk memm lahme reisile. Orgunnisin memmele piletid Eestist Singapuri ning endale pileti siit Singapuri ning plaanime seal treffata veebruaris ning minna Kamboodzhasse. Vot ja siis saab jalle lugeda minu tegemistest ja motetest vooral maal. Juba olen reisiarevuses.
Ok kiirelt Alvini tegemistest kah. Tema teeb praegu 7 paeva nadalas luhikesi toootsi ning uhab IGA supermarketis. Kuna tema tookaaslane sattus haiglasse (uletootamise ja muu tottu tekkis inimesel "nervous breakdown"(kui teate mis see on siis seletage mulle kah :D)) siis nuud Alvin vihub tema tood ka ara teha. Ei kurda, sest tal on suur siht silme ees, tahab panna raha korvale oma jargmise koolituse tarbeks, tahab teha fusioterapeudi abilise paberid ara. Nuud tegi ta endale ka ABN numbri ara, mis on siis fuusilisest isikust ettevotja registreerimine ning kuna detsember ja puhade aeg oli aasta koige madalam hooaeg trenninduses siis nuud jaanuaris hakkab asju uuesti edasi ajama. Inimesed peaks nuud uuesti hakkama oma rutiinset elu elama ja trennides kaima. No aga niikaua kui ta pole veel valja tootanud oma klientuuri, on ta mingil maaral teise too peal veel edasi aga eks elu naitab kus ja kuidas.
tsau nuud !
posted by Kelli ja Alvin | 4:29 AM
2 Comments:
Head uut aastat!!! Me läheme Elega kah pikale sõidule täpselt samal ajal kui sina ja sinu memm. Väljasõit Kuala Lumpurisse kus kavatseme käia vihmametsas jne seejärel sõidame Bali saarele,kus on päris palju tegemist ette nähtud
hea algus
Post a Comment
<< Home