Vaike vahepala. Ma just naersin nii et silmad marjad ja hing kinni :)
Alvin, dressipuksid jalas, sark maas, toimetab kiirelt-kiirelt meie vaikeses koogis kus parasjagu piisavalt musti nousid ja muud jama laiali, kitsas. Vaja on teha soojaks borsh supp, et see panna toidutermosega toole kaasa, grillida lambavorstid ahjus krobedaks, teha endale paar viilu rukkileiba (tegelikult sai) rosteris kaasa ning tormata toole.
Nii, kaed, jalad kaivad tal kiirelt, suu ka loomulikult sest iga natukese aja tagant on vaja miskit poske torgata, kiire ju, peab olema produktiivne, sooma ja toimetama samal ajal. Asi tundub sujuvat. Pliit sooja, pott peale, grill sooja, vorstid sisse. Korraks voib tagasi diivanisse istuda ja oma oppematerjali lihaste kohta ette votta. Mina tema tegemistesse ei suvene kuna endal tempo taga eksamiteks oppimisega. Nii ja siis ! Karjatus ! Huppab pusti, tormab kooki, rebib ahju ukse lahti, on vaga ullatunud, et "oo, seekord polegi karssama lainud, lahe !", keerab teist pidi ja ahju tagasi. Supp soojeneb. Nuud on juba vorstid teiselt poolt ka valmis ja krobedad, voiks valja votta. Esimese katsetuse peale libiseb taldrik koos vorstidega meie suunas, kogu rasv plartsatab monuga vastu ahju ust, sealt serva vahele , mooda aart alla poranda suunas. Et vorste paasta ja katt saasta polemisest, toimub teine liigutus, mille tulemusena lendab taldrik ahju tagaossa poolviltu. Imekombel on vorstid taldrikul aga nohhh, eks seda rasva jatkus sinnagi. No ja kuna temal on kiire toole siis mina koristan eks ! Nuud on leib rosteris juba kaua olnud, plinn...... ja kaks korbenud karakat huppavad valja. "nooooooooo,niiiiii" kolab Alvini suust ja vilunud karsataja votab uued viilud ja laheb teisele katsele. Supp sai soojaks probleemita, toole joudis oigeks ajaks.
Ja siis ma ei unusta kuidas ta ostis hunniku kala, sugavkulmutas ning jarmine kord kui tuli kala isu peale siis pani kaussi sulama, Ootas ja ootas aga krt siis laks kere heledaks ja oli vaja hakata tegutsema. Hakkas noaga neid kalu teineteise kuljest lahti kangutama. Kaks kala sai lahti ja siis utleb "Huvitav kas nuud .........." no ja ei joudnud motet lopetdagi kui just see juhtuski, kala lendas plinn sinna kuhu polnud planeeritud, kalavedelik pukstele, kapile, mooda kapi SISE ja valis seina poranda poole, pritsis koikvoimaiku meie umbruses monusalt "aroomseks" . Ma keerasin koogi ukse peal automaatselt ringi ja teesklesin et ei nainud. Me ei suuda isegi nousid sustemaatiliselt pesta, aega vahe, elu kiire, midagi ei joua tehtud, tolmurullid kogunevad, magamatus suveneb :D No ja nuud veel see plaga igal pool laiali !
Aga, tegelikult pole elu uldse nii hull. Ta saab koogis toimetamisega vaga hast hakkama kui midagi pole vaja meeles pidada ja kui kiire pole :D Tana sain naiteks hommikusoogi voodisse (see on siis voodisse serveerituna, planeeritult ).
