Great Barrier Reef 2
Jatkame siis. Uhesonaga siin elektriliine ei jookse ja koik energia tuleb generaatori abil, see teebki kohaliku elu nii kalliks. Hommikul kaisime veel rannas monulemas, rullisime laisalt liiva peal ja masseerisime teineteist.
Siis laks Alvin esimesele kajakituurile, esialgu opipoisina ja mina votsin katte ja koristasin esiteks maja ja pesin pesusid. Aga edasi votsime auto ja laksime putukamuuseumi, sisse saime tasuta, sest mul ju nuud kapp turisminduses sees ;) Suht huvitav oli, ma kujutasin ette, et palju magedam. Mitmeid putukaid sai katte votta, nagu naiteks need lehe voi puuoksa sarnased koikuvad putukad. Siis elusad skorpionid, tarantlid, pornikad. Taitsa lahe. Ja onneks pole see muuseu selline kuivikutele moeldud, ikka jagatakse vaga huvitavaid fakte, et see liblikas elab 9 kuud ( maailma pikima elueaga), see lendab koige korgemale ( 6000 m ), see koige raskem, see soob isasel peale paaritumist pea ara jne jne. Nii et sind ikka hoitakse seal hoives. Lisaks kena joekallas koos pikniku ja grillimisvoimalustega. Edasi "haarasime" tee korvalt paar kohalikku puuvilja Jack fruit, mis pidi maitsema nagu mee sisse kastetud banaan. Alvinile peaks see sobima, ta ju hull maiasmokk. Aga ennem peab umbes nadalakese valmima. Siis kaisin ma uhel kohtamisel kohalikus SPAs, mind tahetakse sinna massooriks aga tingimused mind ei rahulda. Ma peaks hakkama FIEks ja omi makse maksma ja paberimajandusega tegelema ja kindlustuse ka veel tegema. Siin on nagu USAski, et kui utled vale sona voi teed vale liigutuse siis on kohe kohtusse mineks ja selleks puhuks kindlustus peabki olema, et sa oma uhe vale liigutuse parast elulopuni pankrotis ei oleks. Uhesonaga ei tea kas ta motleb midagi muud valja.
Siis laksime Cape Tribulationi vaateplatformile, kust saad hea pildi rannale ja selle taga lopsakalt looklevatele magedele. Raagitakse, et siin on uks vahestest kohtadest, kus rand ja vihmamets kohtuvad. Ma veidi kahtlen, liialdavad jalle, sest esiteks on neid kohti juba minu teada mitmeid ja teiseks pole see seal nii korralik vihmamets midagi. Olen palju tosisemat nainud. Siis sai paev monusalt otsa. Siin kukume alati ohtul rampvasinuna magama ja uni on VAGA sugav ja magus.
Tana oli mul kavas Great Barrier Reefi kulastamine. Kes ei tea, siis see tekkis jaa ajal, kui veetase tousis ning seega austraalia endine rannikujoon jai praeguseks great barrier reefi jooneks. Ja seda on kokku ule 1000 km. Ja meie asukoht on koige lahemal sellele reefile, ainult 20 km. Ja oli ikka vagev kull. 45 minutiga kohal ja laks snorgeldamiseks. Mina kulmavares votsin muidugi luhikese kalipso ka kuigi vee temp oli +26 C. Naha sai vaga huvitavaid kalu, mitte just suurte parvedena ga pigem uksikult, paaridena. Ja koikvoimalike kujude, varvide ja liikumismallidega. Uhe nimi on Parrot fish, ehk papagoi kala no ja ujub toesti samamoodi nagu papagoi lendab, st et ei kasuta liikumiseks uldse saba vaid oma kuljeuimeid ja sama rohevarviline on kah. Mulle meeldib kui pilt on nii kirev, beezidest toonidest kuni elektersiniseni valja ja taiesti usumatute mustritega. Ja loomulikult jattis kustumatu mulje riif ise. Hea on kohe vaadata taiselujoulist riifi, kus uhe ruutmeetri peale on meeletult palju erinevaid koralle. Hiigelsuured merekarbid, meritahed, kovad korallid, pehmed korallid, kus kalad sees manglevad. Moni kala on vaga ulbe. Ise tilluke aga vaga ennasttais, nii kui tema territooriumile uus asi sattub siis ta tahab selle eemaldada, olgu see siis tilluke kivike voi suur turist - tema eemaldab koik, kas koristab minema voi ajab minema. Turisti hakkab piinama, ujub silme ees, nokib jalakarvu, virvendab siia sinna. Seda infot jagati kahe snorgeldamise vahel, siis kui koht oli tais soodud ja hea olla. Muuseas veeall kehtib ka selline susteem, nagu meil autopesulas. On uks suur kala ja hulk vaiksed kalu, utleme puhastajad, kes suure kala lahenedes hakkavad tegema teatud liigutusi. Suur kala tunneb selle peale puhastajad ara ja laheneb neile, et need siis votaks ta korralikult ette ja teeks saba otsast ninanopsini puhtaks. Nokivad koik bakterid ja vanad kudemed ara ning suur kala saabki puhtaks. Kusjuures selle urituse peale tulevad teised suured kalad ka ja votavad rahulikult jarjekorda, et oma kiirpuhastus saada. Taiesti uskumatu eks ! Aga vot sellist laadi infot tuleb igal tuuril. Voi et uhel kalatuubil on juhtumisi enamus meessoost ja naiskalu hoitakse vaga. Aga kui juhtub, et see ara sureb siis minnakse kambaga koige suuremat kiusama, koik hammustavad ja ajavad taga ja piinavad seda suuremat nii kaua kuni see lopuks end naissooks muudab. Hmmmmmm..... mehed arge jamage oma sopradega liialt, voib onnetus juhtuda !
Nii et kokkuvottes oli vaga huvitav ja hariv soit, koos monusa deki peal paevitamise, heade puuviljade ja sookidega. Tagasitulles ei suutnud ara imetleda seda vaadet meie ees. Mount Sorrow , umbes 1000 m korgune, lopsakas, ja tegelikult terve siluett on vaga sumpaatse joonega, mitmed maekurrud ja orud vaheldumisi.
Ok , aitab nuud
Siis laks Alvin esimesele kajakituurile, esialgu opipoisina ja mina votsin katte ja koristasin esiteks maja ja pesin pesusid. Aga edasi votsime auto ja laksime putukamuuseumi, sisse saime tasuta, sest mul ju nuud kapp turisminduses sees ;) Suht huvitav oli, ma kujutasin ette, et palju magedam. Mitmeid putukaid sai katte votta, nagu naiteks need lehe voi puuoksa sarnased koikuvad putukad. Siis elusad skorpionid, tarantlid, pornikad. Taitsa lahe. Ja onneks pole see muuseu selline kuivikutele moeldud, ikka jagatakse vaga huvitavaid fakte, et see liblikas elab 9 kuud ( maailma pikima elueaga), see lendab koige korgemale ( 6000 m ), see koige raskem, see soob isasel peale paaritumist pea ara jne jne. Nii et sind ikka hoitakse seal hoives. Lisaks kena joekallas koos pikniku ja grillimisvoimalustega. Edasi "haarasime" tee korvalt paar kohalikku puuvilja Jack fruit, mis pidi maitsema nagu mee sisse kastetud banaan. Alvinile peaks see sobima, ta ju hull maiasmokk. Aga ennem peab umbes nadalakese valmima. Siis kaisin ma uhel kohtamisel kohalikus SPAs, mind tahetakse sinna massooriks aga tingimused mind ei rahulda. Ma peaks hakkama FIEks ja omi makse maksma ja paberimajandusega tegelema ja kindlustuse ka veel tegema. Siin on nagu USAski, et kui utled vale sona voi teed vale liigutuse siis on kohe kohtusse mineks ja selleks puhuks kindlustus peabki olema, et sa oma uhe vale liigutuse parast elulopuni pankrotis ei oleks. Uhesonaga ei tea kas ta motleb midagi muud valja.
Siis laksime Cape Tribulationi vaateplatformile, kust saad hea pildi rannale ja selle taga lopsakalt looklevatele magedele. Raagitakse, et siin on uks vahestest kohtadest, kus rand ja vihmamets kohtuvad. Ma veidi kahtlen, liialdavad jalle, sest esiteks on neid kohti juba minu teada mitmeid ja teiseks pole see seal nii korralik vihmamets midagi. Olen palju tosisemat nainud. Siis sai paev monusalt otsa. Siin kukume alati ohtul rampvasinuna magama ja uni on VAGA sugav ja magus.
Tana oli mul kavas Great Barrier Reefi kulastamine. Kes ei tea, siis see tekkis jaa ajal, kui veetase tousis ning seega austraalia endine rannikujoon jai praeguseks great barrier reefi jooneks. Ja seda on kokku ule 1000 km. Ja meie asukoht on koige lahemal sellele reefile, ainult 20 km. Ja oli ikka vagev kull. 45 minutiga kohal ja laks snorgeldamiseks. Mina kulmavares votsin muidugi luhikese kalipso ka kuigi vee temp oli +26 C. Naha sai vaga huvitavaid kalu, mitte just suurte parvedena ga pigem uksikult, paaridena. Ja koikvoimalike kujude, varvide ja liikumismallidega. Uhe nimi on Parrot fish, ehk papagoi kala no ja ujub toesti samamoodi nagu papagoi lendab, st et ei kasuta liikumiseks uldse saba vaid oma kuljeuimeid ja sama rohevarviline on kah. Mulle meeldib kui pilt on nii kirev, beezidest toonidest kuni elektersiniseni valja ja taiesti usumatute mustritega. Ja loomulikult jattis kustumatu mulje riif ise. Hea on kohe vaadata taiselujoulist riifi, kus uhe ruutmeetri peale on meeletult palju erinevaid koralle. Hiigelsuured merekarbid, meritahed, kovad korallid, pehmed korallid, kus kalad sees manglevad. Moni kala on vaga ulbe. Ise tilluke aga vaga ennasttais, nii kui tema territooriumile uus asi sattub siis ta tahab selle eemaldada, olgu see siis tilluke kivike voi suur turist - tema eemaldab koik, kas koristab minema voi ajab minema. Turisti hakkab piinama, ujub silme ees, nokib jalakarvu, virvendab siia sinna. Seda infot jagati kahe snorgeldamise vahel, siis kui koht oli tais soodud ja hea olla. Muuseas veeall kehtib ka selline susteem, nagu meil autopesulas. On uks suur kala ja hulk vaiksed kalu, utleme puhastajad, kes suure kala lahenedes hakkavad tegema teatud liigutusi. Suur kala tunneb selle peale puhastajad ara ja laheneb neile, et need siis votaks ta korralikult ette ja teeks saba otsast ninanopsini puhtaks. Nokivad koik bakterid ja vanad kudemed ara ning suur kala saabki puhtaks. Kusjuures selle urituse peale tulevad teised suured kalad ka ja votavad rahulikult jarjekorda, et oma kiirpuhastus saada. Taiesti uskumatu eks ! Aga vot sellist laadi infot tuleb igal tuuril. Voi et uhel kalatuubil on juhtumisi enamus meessoost ja naiskalu hoitakse vaga. Aga kui juhtub, et see ara sureb siis minnakse kambaga koige suuremat kiusama, koik hammustavad ja ajavad taga ja piinavad seda suuremat nii kaua kuni see lopuks end naissooks muudab. Hmmmmmm..... mehed arge jamage oma sopradega liialt, voib onnetus juhtuda !
Nii et kokkuvottes oli vaga huvitav ja hariv soit, koos monusa deki peal paevitamise, heade puuviljade ja sookidega. Tagasitulles ei suutnud ara imetleda seda vaadet meie ees. Mount Sorrow , umbes 1000 m korgune, lopsakas, ja tegelikult terve siluett on vaga sumpaatse joonega, mitmed maekurrud ja orud vaheldumisi.
Ok , aitab nuud
posted by Kelli ja Alvin | 12:20 AM
2 Comments:
Me EI tahaks olla see turist, keda kala oma territooriumilt välja tõrjuma hakkab!
Õnneks ma raseerin jalakarvu :))
Küll on põnev lugeda. Kuidas need kohalikud inimesed külas siis ka on? Kas te päris õigete aborigeenidega ka kokku puutunud olete- kas nende elukohta olete külastanud?
Meil on ilmad väga tatised ja jahedad. Mõnel päeval on sadanud lörtsi. Talv pole veel pihta hakanud, aga energia on juba otsas. Vanal on tervis väga vilets. Ta on juba nädal aega haiglas olnud, sellest ajast 5 päeva intensiivravis.
Post a Comment
<< Home