Teater
Nii, nuud ma siis kirjutan teile, mis ma kohalikest inimestest arvan.
Mulle nad ei meeldi. Tundub, et koigil on maskid peas ja siirast suhtumist ei leia. Ma arvan, et valjapoole uritatakse naidata, et koik on superhasti, koigiga ollakse sober ja koik on lahe. Ollakse lahked ja abivalmis, jutukad jne jne. Aga tegelikkuses poleb sees teine tuli, teine sisu. Teeseldakse huvi, vaimustust, asjatundlikkust, tahtis on jatta endast voimalikult tegija mulje. Ja tundub, et siin pole see raske, sest koik usuvad mis sa raagid. Saast.
Eriti haige on kuulata mingit raadiosaadet voi teleintervjuud kus saatejuht korgendatud haaletoonil teeskleb erutatust ja on "ullatunud" kui vapustavat juttu interviueeritav talle raagib. Ja jutt kaib tegelikult mingist basseinitehnika muugist. No vot ei meeldi meile . Uhesonaga koik teevad koigile teatrit ja sellega ollakse harjunud. Kus on inimesed, kelle sona maksab, kes raagivad adekvaatset juttu, on ausad ja sisukad ?? Tunnevad huvi sinu sisu vastu, motete vastu ja pakuvad ise ka midagi endast. Siiani on vist ainult uks tuttav jatnud sisuka mulje.
Kokkuvottes mojutab see koik meie siinoleku meeleolu. Momendil ma polastan neid aga tegelikult peaks hoopis katte votma ja vastama neile sellega, mida nad ootavad. Vaja on minna pinnapealseks ja mitte kontrollida, mis sa suust valja ajad. Hakkame ka siis mottetut loba neile ajama ja vaimustusest kasi kokku looma ja viskame iga vaikese asja peale poidla pusti. Tavai, kui nii oodatakse siis nii saavad kah. Teeme neile siis seda tsirkust mis nad vajavad, vaatame mis nii valja tuleb. Utleme kui kena seelik kellelgi on ja raagime 5 minutit ilmast ja hoiame sealjuures suunurgad kahtlaselt korvade lahedal. Igaljuhul tosiselt ma kohalikke tolasid votta kull ei saa.
Ja meie oleme nende jaoks vist liiga motlejad. Kusime liiga palju selleks, et toos paremad olla, teeme liiga palju ettepanekuid ja tahelepanekuid. Asjadest on meil omad arvamused mida oleme senini valja oelnud ( arge arvake, et midagi negatiivset). Lihtsalt me arvame ja motleme ja raagime konkreetselt. Ja see on neile kummaline. Tihtilugu kusimusele vastust ei saa, st et midagi voib olla isegi oeldakse aga sellel pole ju sisu. Umbmaarasus ja ebakonkreetsus.
Aga ok, vaatame mis edasi saab. Igaljuhul sugavaid kontakte ja haid sopru esialgu ma kull ei looda siit saada.
Mulle nad ei meeldi. Tundub, et koigil on maskid peas ja siirast suhtumist ei leia. Ma arvan, et valjapoole uritatakse naidata, et koik on superhasti, koigiga ollakse sober ja koik on lahe. Ollakse lahked ja abivalmis, jutukad jne jne. Aga tegelikkuses poleb sees teine tuli, teine sisu. Teeseldakse huvi, vaimustust, asjatundlikkust, tahtis on jatta endast voimalikult tegija mulje. Ja tundub, et siin pole see raske, sest koik usuvad mis sa raagid. Saast.
Eriti haige on kuulata mingit raadiosaadet voi teleintervjuud kus saatejuht korgendatud haaletoonil teeskleb erutatust ja on "ullatunud" kui vapustavat juttu interviueeritav talle raagib. Ja jutt kaib tegelikult mingist basseinitehnika muugist. No vot ei meeldi meile . Uhesonaga koik teevad koigile teatrit ja sellega ollakse harjunud. Kus on inimesed, kelle sona maksab, kes raagivad adekvaatset juttu, on ausad ja sisukad ?? Tunnevad huvi sinu sisu vastu, motete vastu ja pakuvad ise ka midagi endast. Siiani on vist ainult uks tuttav jatnud sisuka mulje.
Kokkuvottes mojutab see koik meie siinoleku meeleolu. Momendil ma polastan neid aga tegelikult peaks hoopis katte votma ja vastama neile sellega, mida nad ootavad. Vaja on minna pinnapealseks ja mitte kontrollida, mis sa suust valja ajad. Hakkame ka siis mottetut loba neile ajama ja vaimustusest kasi kokku looma ja viskame iga vaikese asja peale poidla pusti. Tavai, kui nii oodatakse siis nii saavad kah. Teeme neile siis seda tsirkust mis nad vajavad, vaatame mis nii valja tuleb. Utleme kui kena seelik kellelgi on ja raagime 5 minutit ilmast ja hoiame sealjuures suunurgad kahtlaselt korvade lahedal. Igaljuhul tosiselt ma kohalikke tolasid votta kull ei saa.
Ja meie oleme nende jaoks vist liiga motlejad. Kusime liiga palju selleks, et toos paremad olla, teeme liiga palju ettepanekuid ja tahelepanekuid. Asjadest on meil omad arvamused mida oleme senini valja oelnud ( arge arvake, et midagi negatiivset). Lihtsalt me arvame ja motleme ja raagime konkreetselt. Ja see on neile kummaline. Tihtilugu kusimusele vastust ei saa, st et midagi voib olla isegi oeldakse aga sellel pole ju sisu. Umbmaarasus ja ebakonkreetsus.
Aga ok, vaatame mis edasi saab. Igaljuhul sugavaid kontakte ja haid sopru esialgu ma kull ei looda siit saada.
posted by Kelli ja Alvin | 1:14 PM
8 Comments:
Kas ohuniiskus on sama mis meil või niiske nagu aafrikas?
Soovitus: Votke mingi aja parast mingi puhkus ja otsige järgmisi kohti ja paremaid pakkumisi.
Tere, lapsed!
Kullakallid! Kus te olete kohanud võõraid inimesi, kes teid kohe ja nyyd omaks võtavad, teile oma sisu nätamiseks end pahupidi pööravad? Kas siinmail? Ma arvan, et inimesed on igal pool suht sarnased (kuigi ma päris täpselt ei tea) võid aastaid ja aastaid inimesega külg külje kõrval tööd rügada ja sa ei teagi, mida ta tegelikult mõtleb, sest ütleb ta ju hoopiski midagi muud. On see kurb? Eks ta ole iks küll. Aga nii see on. Mina olen muuseas veendunud, et inimeselapsel ei pea olema karjade viisi kaasajooksjaid ja samamoodi mõtlejaid, sõpradest rääkimata.Sõbrad on iseasi, nendega võid sa kõigest rääkida, kui tahtmist on, võid kõike öelda.Aga tööandja on sinu boss: nii siin, kui seal. Ja tõepoolest: milleks pilduda pärleid sigade ette (nagu tavatsetakse öelda)? Selles suhtes küll soovitus: ärge tehke välja ja tõepoolest vedage suunurgad kõrvuni ja kaifige sellest põnevast, ilusast, mis teie ümber on ja MÕELDA VAID, MIS FENOMENAALNE VEDAMINE, ET TEID SEALMAIL 2 ON, KES ÜHTMOODI MÕTLEVAD! Minu meelest kohavahetus ei aita, igal pool on sama suhtumine. Aga mul küll on ilgelt hea meel, et te blogit nii kenasti peate! Põlvenõks Tillukesele! Andke aega enestele adra seadmiseks, s.o. nende kohalikega kohanemiseks.
Lugesin just hekt tagasi lehest, et Eesti maalammas on säilinud (karvadeta nägu, sikul - suured sarved ja mujal paks vill, aga mitte väga paks) ja et Rahvusraamatukogus on lasteraamatute näitus kuni kuu lõpuni. Otsustasin, et lähen sel nädalavahetusel vaatama.
Teate, ma üldiselt kaldun arvama, et meie jaoks nn väljamaalased on nõksa pussukotid, paksud, rahulolevad, iseteadvad rämpstoiturid, voh! Kokkuvõttes: pead püsti ja edasi! Ema, kes hoolib, kes kallistab, kes on igatahes teie poolt, ikka ja alati.
Positiivset: (Baskini anekdoot)
Indiaanlane tahab vahetada oma nime. "See on liiga pikk ja lohisev ning tekitab palju probleeme," põhjendab ta ametnikule.
"Mis teie nimi on?" küsib ametnik. "Väike Süütu Tall Hüppab Aasal Ema Kaitsva Pilgu all."
"Selge. Ja millist nime te tahate?"
"LIHTSALT MÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!"
Ja meie ilmast (et tunneksite, kuidas teil seal vedanud on!): vahelduv pilvisus, kohati lörtsi ja lund, õhutemp -6 kuni +2, öösel -4 kuni -13kraadi. Vohhh!!!
Kallid! r.
Mis sul seal juhtus, et äkki põlema läksid ja pettunud oled nendes?
Samas sa oled varem ka mu mäletamsit mööda Austraaliat USA-t võrrelnud ja eks see suhtumine ka seal paljuski sarnane..
A ja ma loodan, et te seal neile vastu teatrit tehes seda nii verre ei saa, et pärast Eeestis seda edasi teete :P
Kallistan
Terekest
Tundub küll, et sul on tööandjaga ütlemiseks läinud. Kas sa küsisid esialgsete kokkulepete kohta? Ega te neid inimesi ümber ei muuda, sest nad on harjunud nii elama. Vöib olla edaspidi kohtate meeldivamaid inimesi. Eks ka Eestis on igasuguseid, sa lihtsalt ei ole koige hullematega kokku puutunud. Take it easy!!!
Kalli,kalli
Lidia
Jõudsin ka lõpuks kaasa elama ka just õigel ajal. Nimelt me Reedaga jõudsime austraallaste osas suht kiiresti täpselt samale järeldusele aga sellel ei tohi lasta oma tuju rikkuda - me lihtsalt oleme sisukamad inimesed :) Me ristisime austraalia "Väikseks Ameerikaks" kuna väärtused tunudsid väga sinnakanti olevat.
Samas koha ja ilma osas kadestan täiega ja ilge reisikihk tuleb peale - peaks järgmine aasta jälle plaani võtma!
Kuna te rohkem kirja pannud pole ja e-posti teel teiega ühendust ei saa, kirjutan siis veel:
Jummmalast mõnna, et nii paljud eestlased on teie kaitseks barrikaadidele asunud! Mh?!Aga nõme on küll see tühjast-tähjast suure asjatamine; räägitakse, et nii ainult müübki... Ja veel üks aga: ma arvan, et kõik, kes kaasa naeratavad, ei usu isegi seda super-tegija-muljet! Aga täna on meil jälle sula, liga ja löga. Kohalikke uudiseid: reedel näiteks ei mahtunud ma rongi peale, kõik vahekäigud oli seisvaid-istuvaid inimesi täis...nimelt meil siis bussihinnad tõusnud (100-lt 120-le)ja rahvas rõhub nyyd rongile. Ja sõitsin ma siis marsruudil Trt-Tln nn piimakaga.Jess! tõeline elamus kolm ja pool tundi. Aga inimesed, kes sõitsid, olid toredad, sellised ausad, ühtlaselt hallis-pruunis riietuses, unesegused: kangesti tahaks võrrelda "Öise ekspressi" rongisõitjatega. Kuidagi kurb hakkas, kõrval pingil istus ca 50-ne liisunud õlle järele "lõhnav" noormees ja rääkis 2 telefoniga, et ostis kaasa 10 pudelit viina ja Vanakest ja rääkis naiskasid pehmeks; poole tee peal jäi magama ja kukkus(sõna otses mõttes) tema kõrval istuvale mammile sülle. Enamus oli tudengeid, Tapalt lõi rongi täis slaavi päritolu inimestest. So! Aga väljas oli see-eest muinasjutt: kuni Jõgevani oli maas kohevat lund, paiguti hõljus lau-udu põldude kohal, päike paistis, puud olid härmas, nagu filmis! Ja nyyd ei ole tõega puudel enam leheraasugi, aga kuused, need on ikka ilusad ja oh, mis palju sel aastal on käbipoisse! Ilus on, kui linnast välja "käima saad"...Ja mis siis sellest, et täna on sula, see-eest ei ole jälle külma. Vaatan töö juures aknast välja: ilm on küll sombune, aga need punaseid marju täistipitud viirpuud on niiiiiiiii ilusad!
Ah jaa, UUDISEID ALKULE: eile õhtul sõitsid Tln-st Tart-sse koos ANDRESEGA; ta tuli Saksamaalt, pidi järgmisel nädalal Hispaaniasse sõitma, et villand on. Ta töötab nyyd TÜ Kliinikumis. Tervitab Sind ja tahab sinna käima tulla. Olg pealegi: tahan öelda: Päikest ja sooja teile mõlemile südamesse! Ema R.
Tore kuulda,et teie ka olete samale arvamusele joudnud... et koik see elu ja olu seal on hasti pealiskaudne:)) Samas joudsin mina arusaamisele, et selle vastu voidelda pole hoopiski motet. Nende jaoks on koik koige paremas korras ja eestlaste otsekohesus ja konkreetsus on pigem hirmutav. Mina harjusin aastaga Uus-Meremaal selle naeratamise ja "tore" olemisega igal juhul ara ja tagasi tulles tundus mossis ja pahuraid inimesi Eestimaal kuidagi vaga-vaga palju olevat. Samas teeb see pidev tore olemine probleemide lahendamise ylimalt keeruliseks, sest koike tuleb oelda ymber nurga ja labi lillede -ja lopuks motledki,et voib olla on lihtsam suu kinni hoida...
Kuid olen kindel, et sealne ilm, loodus, ookean ja koik muu ilus, on seda teatrit vaart. Ja vahel on ju isegi tore, kui endal vaike koduigatsus peal, uurib kylapoes moni vooras mammi suure siira naeratusega, et kuidas sul tanane paev on moodunud :))) Voi pole nii?
Post a Comment
<< Home