Sunnipaev

Uleeile oli shoti muti oetutrel sunnipaev, sai 16 aastaseks ja pidu peeti kohalikus Itaalia restoranis. Meid kutsuti ka ! Restoran asus kunagise tenniseklubi ruumides nii et kui WCsse laksid, markasid riietusruume ja klubilikke tagaruume. Paris veider. Aga ega alguses ei saanud arugi, sest enamus laudadest olid viidud valja ning uldmulje oli siiski kena armas. Muusika mangis ja ettekandjad jooksid paremale vasakule. Kutsutud olid ainult lahedasemad sobrad, meie ja shoti mutt oma kohaliku kavaleriga. Shoti mutt on uldse omaette tuup. Vanust 46, hiljuti lahutatud, lapsi pole, on koer. Olnud kunagi Shotimaal politsei, kusjuures veel uurija, ja kes nuud Austraalias tootab kinnisvara maaklerina. Tooulesannete kaigus pidanud kunagi viibima Iraagis, Turgis, Timoris jms ekstreemsetes kohtades. Parajalt sartsakas moor on. Ei ole mingi kuivik ega konservatiiv, utleb mis motleb. Ja oma uue kavaleeriga moodustavad huvitava paari. Kavaler on loomulikult noorem.Sellises eas naised kui uldse votavad siis ikka noorema mehe ju :) No ja pidevalt kerkivad siis esile kultuurierinevuslikud kusimused ja need teevad meile Alviniga palju nalja. Shoti mutil on ju vaga nurgeline haaldus ja laiem pilt maailmast ning seetottu ta kogu aeg togab kutti, et ta ei tea elust ikka midagi ja oigesti sonu haaldada ka ei oska :) Restoranis Sandra (shoti muti nimi) kamandas Petsi (kavaler), et kuule toy boy anna veini. Tihtilugu nad vaidlevad ja uks teeb teise kommentaari peale nagusid. Kokkuvottes sai nalja palju ja meie Alviniga lisasime olustikku veidi varvi oma kommentaaride ja mottekaikudega.

Aga kohalikud noored suutsid ikka jahmatada, jarjekordselt. Paksud, lodevad, punninaod ja kombetud. Sobranna tuli sunnipaevalast onnitlema ja kallistamise ajal utles see kova haalega , et "oi ma ei teadnudki, et sul niiiiii suured tissid on !". Samuti polnud uldse probleem sunnipaevalapsel, tudruk eks, laua otsas krooksuda keset ohtusooki. Ja mitu korda. Ma koha automaatselt reageerisin ! See on lubamatu. Lisaks hiljem kodus koos olles isegi peeretas. Apppii milliseda kombed. Tundubki, et nad on kasvatuseta olevused. Onneks ei olnud vahemasti larmakad ja oudsad eneseupitajad. Aga siiski polnud ohtu hull midagi, pigem huvitav ja lasua naljakas vaheldus. Restoranist minnes haaras shoti mutt oma lobusalt veinise kaega laualt uhe klaasist veepudeli (see, millel kork ka peal kaib) ja teatas, et see on hea pudel ning ta on sellist ammu otsinud. Pistis selle suuure 1,5 liitrise asja enda pisikesse kaekotti. Kolmveerand pudelist jai loomulikult valja aga see ei hairinud teda uldse :) Me Alviniga naersime ennast kapuli, et endine detektiiv voiks ju vahe peenemate votetega kursis olla :D Aga mis sellest, proua tanas restorani, jattis korraliku jootraha (tema tasus kogu arve) ning astus sirge seljaga minema. Tagasi soites veel kommenteeris, et Alvin soidab tema soolikad sassi. Koju joudes oli planeeritud pubekatel filmiohtu. Vaadati liigtosist 11 septembri sundmustel pohinevat lugu. Igaaaaaav ! Soodi veel torti ning noored jatkasid mingi totaka kaardimanguga, meie laksime tuttu. Nad olid vaga viisakalt vaiksed aga no siiski kombeid neil pole. Naiteks WCs vett tommates nemad ei veendu, et kas veega laks alla ikka koik mis minema peaks. Samuti moni jattis ukse lahti ja samal ajal toimetas seal. Kohalikud on uldse igasuguse kasvatuseta ja respektita teiste suhtes. Nad on reeglina larmakad, rapakad, ei arvesta teistega ja raagivad totrusi. Oeldakse selliseid kommentaare, mida pole kellelegi vaja nt see tisside lugu koigi kulaliste ees.

Puhapaeval kaisime jalle looduses. Soitsime seekord teises suunas ning veendusime, et siin on avastamist ikka pikaks ajaks. Joe aares vaike kulake, koos poekeste ja kohvikutega. Seal oli paris elav liikumine. Koik lasid oma paate vette ning soitsid kas suuskade voi tuubide voi sustade vms. Monus on vaadata inimesi tegutsemas ja elu nautimas. Me tegime seal ka vaikese peatuse. Siis plaanisime suuuure kaarega soita mae otsa rahvusparki, et seal piknik teha. See oli meie viimastest soitudest uks ilusamaid. Tee peal markasime ka vaga huvitavaid kohti - maitsetaimede kasvatus, tervise ja detox keskus, makadaamia pahklite farm, lillekasvatus, puidust flootide tookoda, antiigipoed, armsad kohvikud ja restoranid, hobuste matkarajad, pikniku kohad jne. Selliseid asju margates tunned, et oled oiges kohas, omas elemendis. Samuti ma nautisin neid vanu talukohti - nende loomapidamist, aiamajandust jne. Hea on vaadata, et miski on ka vana ja oma honguga mitte saravuus. Vaatad teid ja rajakesi ning naed, et need on kujunenud mitte ehitatud. Koik on loomulik ja rahulik. Kusjuures siin olles ei ole kull tunnet, et oled totaalses kolkas ja midagi ei toimu. Oled jah looduses ja eemal koigest aga siiski mitte ara loigatud, isolatsioonis. Suht lahedal on olemas koik mis vaja aga kui tahad rahu ja vaikust siis on see kohe voimalik, ei pea kaugele soitma. Joudsime siis mae otsa ning tegime suht kiire pikniku kuna korgemal ju jahedam ja eriti kui jouad kohale parastlounasel ajal. Aga meile meenutas see koht ja temperatuur kunagisi automatkamisi. Loodus oli sarnane ja samuti ohk oli kargem ja kergem.

Siin on nuud moned pildid sunnipaevast. See kuulus pudel on ka naha. Mina maiustan tiramisuga ja Alvin uritab loomulikult varastada :)