Alvini vaike sober :)

Vau kus on kommenteerijaid. Tooandjatega konkreetselt pole utlemiseks lainud. Lihtsalt iga paevaga veendud aina enam, et nad on ikka imelikud. Tookeskkond on veider, me ei tunne ennast siin mugavalt. Ja kindlasti on neil endil motivatsiooni puudus, sellises keskkonnas ei saa tootada. Seega alustame ringivaatamist. Asukoht on oma looduse poolest parim, ilm super, ookean, maed jne aga kui tood ikka ei ole ja see mis on on ka mittearendav, siis saab siin puhkamas kaia mitte tootada. Aga me jah otsustasime iseendaks jaada ja ajada ikka eurooplase rida ja oelda ja arvata. Ei huvita mis mulje see neile jatab. Uldiselt on siin vist nii, et nad kardavad konkurentsi, oleme ju saledamad, nagusamad ja mis salata, ka utikamad kui nemad. Seega otsustasime otsida too ikkagi mitte asukoha vaid firma jargi, olgu korralik nimi, toimiv firma, intelligentsed tegijad. Kindlasti peame siis looduse ja muu sellise poolest kompromissitama. Kokkuvottes oleme ikkagi vaga rahul, et siia Cape Tribulationisse tulime. Selle ajaga on siin palju nahtud ja ringi kaidud, loodust nauditud jms ja samal ajal ikka ka teenitud. Nii et kui turistina oleks siia piirkonda tulnud oleks majanduslikult ikka hoopis teine seis.

Ilmad muutusid jalle. Paar paeva tagasi tundisd hommikul ules argates, et midagi on teisiti, ohul oli teine lohn. Uldse mulle meeldib hommikul silmad avades minu esimene pilt taevasse ja siis esimene hingetomme. Tihtilugu tunnetad mingit muutust. Niiskus oli saabunud. Ja mitte vahe. Keset paeva on kuum, kuum ja higi jookseb mooda selgroogu alla. Aafrika niiskusega ei oska vorrelda aga Costa Ricas nii niisket aega kull ei maleta. Seal tundsid jah, et ohk on niiske aga see ei ajanud niimoodi higistama. Tegelikult tundub, et see polegi higi vaid see sama niiskus, mis sinu nahale koguneb. Nagu saunas - viskad leili ja vesi maandub ihul.

Aga kuidas Alvin siis uue sobra sai ? Kaisime vabal ajal snorkeldamas, oleme uldiselt kolmel korral uritanud. Alati voiks nahtavus parem olla aga viimasel korral voi rahule jaada, umbes 6-8 m. Ja meie lahesopis on parasjagu fringing reef nii et sinna laksimegi. Nagime haikala ( vaike, ei hammusta) mingeid meriusse, varvilisi kalu, ka parvedena ja siis ilmus kohale vaike kollane sober. Vaga vale, agar, hakkaja. Selline tibtilluke a la 4 cm pikk, erkkollane mustade triipudega kala. Hakkas meiega kaasa ujuma, igalepoole kus laksime, tema ka, tuli vaatama mis toimub. Puges Alvini kohu alla, vahel tuli maski ette ujuma ja virvendama, vaga lahe tuup. Vahel kiusasin teda ja ajasin napuga taga, tahtsin kinni puuda. Kala oli meiega vapralt terve aja. Vahel kais minu kohu all varjus kah aga uldiselt meeldis talle ikka Alvin, hea suur ja karvane :)

Eile oli mul vaba paev ja kaisin vaatasin ule uhe tuntud Eco Spa. Seal asjad toimivad, vaeva on nahtud. Mingil maaral saaks seal vist massaazi tood. Veetsin moned tunnid seal ja mul onnestus ka uhele aborigeeni tuurile minna, tasuta :) Nii et nuud ma tean mis seadusi nad kasutavad, millised olid tooriistad, mida soodi ja mis ravimtaimi tarvitati. Abokate puhul ullatas see, et neil varastamist ei karistata, sest omandit kui sellist pole. Asjad pole kellegi omad ja seega kedagi ei huvita kui keegi selle ara viib. Seetottu oli kuni 50-ndateni vaga keeruline neile selgitada raha ja asjade vaartust. Tihtilugu nad kaevandasid kulda, vahel kohe paris suurte kamakatena ning kuna neil olid teistsugused vaartushinnangud siis tihtilugu andsid tuki kulda naiteks suhkru voi tubaka voi muu vastu.