Nii, nuudseks on siis see vaike hobune kohal. Nimi on Rosy Posy ja ta on valge ning tapselt minu mootu. Mul oleks temaga hea ratsutada. Kuna peres on 4 tudrukut, kaks taiskasvanut ja kaks vaikest - 3a ja 5a, siis kohe pandi originaalsele nimele Posy lisaks veel Rosy. Ja ma olen taiesti kindel et see vaike suksu ( toug on Austraalia ratsaponi) saab varsti endale roosad lipsud sabasse ja lakk keeratakse lokki :D Helelillad rakmed juba tommati pahe. Uhesonaga olin ka mina ja ka Alvin vaga sisse voetud sellest elukast. Esimesed paevad oli veidi stressis, sest kogu transport oli vaevarikas. Ta oli topitud kolmekesi kahe hobuse haagisesse. Aga uleeile andsin juba peo pealt ouna ja natuke patsutasin ka. Ja ma tahaks kohe OUUUUUUUDSALT oppida rohkem koike seda, mis puutub hobustesse. Oma elus olen moned korrad saanud ratsutada vabas looduses - mitte ainult rahulikult sorkida kuskil pollul vaid ikka korralikult. Jogede uletused, maest ules, maest alla, gallopp rannaliival jne. Taiesti hulluks ajab :D Ja no krt see on tunne, mis jaab sisse ja mille jarele tekib igatsus. Ja hakkad sellest vaikselt unistama, tahaks veel ja veel. Mulle tohutult meeldib see kombinatsioon - sport, vahelduv loodus, edasi liikumine ja suuuuuur loom, kellega tuleb koostood teha. Oi ma ratsutaks nii et selg marg ja keel vestil. Kurnaks ara nii enda kui ka hobuse ja tuleks ratsamatkalt tagasi ulionnelikuna. Aga ma tahan ka teadmisi. Kuidas neid hooldada, mida neid soota, milline peab olema trenni ulesehitus jne jne. Vaga ponev. Ja kui toesti siin meie farmis liiguvad asjad nii nagu nad on planeerinud siis sugisel kui tagasi tuleme peaks siin olema kohe mitu hobust ja neid hakatakse aretama.
Tegelikult maaelu meeldib meile vaga. Pole uldse igav ja uksluine vaid palju ponevam kui kuskil linnas korteris elada. Siin ikka kogu aeg midagi toimub. Mulle meeldib jalgida kuidas loomad oma elu elavad. Et kanad siblivad, munevad maja alla selle asemel, et oma pessa muneda, kuidas koer neid kiusab ja paanikasse ajab ja need siis kuskile imekohtadesse pogenevad nt auto alla esisilla peale. Kuidas haned uritavad kanade toitu ara varastada, kuidas rebased metsas uluvad ja kanu noolivad. Vahel on juhtunud, et tuleb suur puuton ja soob tibupojad voi hunniku mune ara. Hanedel on ka oma gang, kaks suur hoiavad kokku ja kolmas vaiksem, kes on vaga intelligentne ja olemuselt sumpaate, nende kampa ei kuulu. See vaeseke peab siis metsikute partidega tiigi aares suhtlema. Koer Jack on ka paras tegelane, ulienergiline ja kogu aeg toimetab midagi. Kaib meestega mae otsas tool ja soob nagu inimene hommikusooki ja ohtusooki. Koike on tal vaja teada ja naha, koik kinni puuda jne Soob banaane ja naksab poosast viinamarju kui perenaine pole neid marganud ara korjata. Loomulikult meeldib talle ka kanade ja hanede eest koik ara suua. Hobuse ja lehmade labisaamist on ka lahe jalgida. Uks kiusab teist ja siis teine kasutab ara oma suurust ja elukogemust ning lollitab esimese ara jne jne. Uleuldiselt on hea vaadata kuidas umbritsev saab eksisteerida nii nagu on loodud. Alvin arvab ka samamoodi. Tihtilugu kui koos toole soidame ja naudime oraanzikat paikesetousu maetippude tagant ja orgude salaparast udu siis tunneme kui hea siin on olla. Sa naed ja kuuled kuidas paev algab, kuidas umbritsev loodus paeva rutmis toimetab ja ohtu saabudes otsad kokku tombab ja ooks valmistub. Taiesti vastu on see tunne, et peaks kuskil siseruumis elama, mitte teadma ja tundma mis su umber tegelikult toimub, elama kella orjana. Sellise elu juures sa mitte ei ela vaid tombled - sa kaid tool. Tegelikkuses sa ei tea ja ei tunneta mis toimub, oled ara loigatud, oled tehiskeskkonnas ja minu jaoks elad voltselu. Sellega me ei noustu. See pole elu, see ei arenda sinu kehatunnetust ega tervist, ei anna sulle elujoudu, sara silmadesse ega teravda meeli vaid kustutab ja nuristab, deformeerib. Loomulikult on see koik isiklik arvamus ja mina ei saavuta onne sellega, et ma kuskil kontoris genereeriks ja produtseeriks ja toestaks oma vajalikkust. Ma tahan elada endale ja minu keha ja hing vajavad muud. Aga on inimesi, keda selline elustiil teeb onnelikuks, see on nende kirg ja tomme siis andku minna. Ma olen alati tahtnud naha inimesi tegemas seda, mis on nende kirg.
Ja uleuldse teile teadmiseks. Ma olen paris palju Austraalia elustiili nookinud ja negatiivseid arvamusi avaldanud. Aga ma ei taha, et teil selline uldmulje jaaks. Tegelikkuses on asjad nii, et siin maal on aarmused suuremad kui Eestis. Leiab palju halvemaid ja palju paremaid asju. Seega on sinu voimalused suuremad.
Soe kliima votab ara need piirid, mis meid umbritsevad Eestis. Elad pidevalt varskes ohus ja ei pea enast sulgema kahekordse pakettakna taha hingates ohku, mis tuleb labi torude :D Siin saad ikka aastaringselt soojas kliimas sporti teha, ujuda ookenis mitte totakas kloorivees, matkata jne - voimalusi on palju. Nimeta spordiala millega tegeleda tahad ja see on siin teostatav. Isegi oma salsa trennid ja kohutantsud saab siin teha, lisaks on kodu ukse all jooga, pilates, meditatsioonid. Lihtne oleks ka leida afro ja brasiilia tantsu trenne.
Samuti saab siin aastaringselt varsket toitu suua ja ei pea hollandi tomatite ja keemiakasvatuse kurke sooma. Votad puu otsast, tagant aiast, oko peost, tuttavatelt jne. Voi kaid kohalikul farmerite turul. Tomat maiseb tomatina, paprika pritsib mahla kui hammustad ja apelsin on niiniiiii magus. Juuksed saravad ja naonahk on siidpehme. Varske, kvaliteetse ja orgaanilise toidu valik ja kattesaadavus on palju paremad kui Eestis. Siin on isegi orgaaniline liha ja lihatooted muugil. Ja moned orgaanilised kohvikudki on teele jaanud. No ja teisest otsas raakides on Austraalias ikka meeletu rampstoidu soomine. Uhel tanaval on mitu pizza ja hamburgeri kohta jarjest. Lisaks vahele koik jaatisekohvikud ja pagaritooted. Rahvas soob siin saasta ikka hea meelega. Toidupoeski on valmistoodete ja kulmutatud mikrotoitude valik suuuuuuuur.
Elu on siin lihtsam ja seda ma ei utle laisa inimesena vaid ma motlen, et siin jaab sul rohkem aega, et tegeleda oma eluga. Umbritsev keskkond ei noua sult nii palju tegelemist sellega, et oleks voimalik normaalselt eksisteerida ja ennast hasti tunda. Ei pea likvideerima mingeid peavalusid ja pidevalt majandama. Kui me nuud teoretiseeriks siis siin maal oleks voimalik elada nii, et mina ja Alvin kaiksime molemad poole kohaga tool ( kusjuures saaks kohalikus moistes vaga tagasihoidlikku palka) ja selle rahaga majandaks ennast ideaalselt ara. Sellisel juhul muidugi erilist kogumist suurte reiside tarbeks ei toimuks aga elaks ara ilusti koos lobude ja valjasoitudega. Saaks endale ikkagi lubada, mis tahaks.
Loodus on ka aarmuslikum. Siin leidub koige igavamat maastikku mis ma oma silmaga olen nainud. Selline lage, kuiv ja mottetu. Ei puid ega poosaid, ei loomi ega mingisugust silmailu. Samas on siin ikka vaga kenasid kohti ka. Mulle tohutult meeldib uldpilt mis tekib magede, jogede ja lahedal asuva ookeaniga. Vaga mitmekesine. Ja muuseas vaga oluline on see, et siin on VALGE !!!!! Ei pea kuskil kotis istuma ja pilvis talve ule elama :D Siin kus praegu oleme sajab suhteliselt vahe ja paike on praktiliselt kogu aeg sillerdamas. Vahelduseks tulevad moned tormid, aike ja vihm ning moned jahedad paevad ja meie jaoks kulmad ood (+15C) ning siis laheb jalle soojemaks. Aga kuna siin on hetkel sugis ning kohe kohe talv tulemas siis on ikkagi uldist jahenemist tunda. Mulle tegelikult meeldib selline vaheldus, muidu oleks igav kui aastaringi kutaks +33 ja hingata ei saaks.
Samuti on siin voimalusi tegelemaks oma hobidega. Nt Alvin utleb, et siinsetes muusikapoodides on valik ikka palju etem kui meil eestis. Mina tunnen sama raamatute osas, et siin saad katte koik selle mis huvitab ja lisaks avastad palju uut. Eestis peaks vaga sihikindlalt otsima ja tuhnima, vaga tihedalt ennast teatud huvigrupis hoidma ja materjale kuskilt kaugelt tellima. Mulle tundub uldse, et siin on kuidagi lihtsam ennast arendada ja uusi asju avastada. Info tuleb sinuni kergemini. Mulle on see vaga oluline, et saaks ikkakogu aeg midagi uut oppida.
Edasi on ka hinnad aarest aarde. Uldiselt on siin elu palju kallim kui eestis ( seda muidugi mitte juhul kui vorrelda austraalia palkasid austraalia hinnatasemega) aga siin on voimalik ka asju palju soodsamalt osta. Allahindlus on siin ikka allahindlus ja igasugu imepakkumisi tuleb paris tihti. Nii et tegelikkuses normaalhinnaga midagi ei osta. Kvaliteediga on sama lugu. Leidub veel hullemat saasta ja samas korralikku kvaliteeti ka. Jallegi on voimalused suuremad.
Inimestest. Meile meeldib, et siinne seltskond on kirju. Sel juhul ei pea piirduma vaid uhe rassiga vaid oleks voimalik tekitada endale tutvusringkond, kus oleks nii pilukaid, hindusid, latiinosid, aafriklasi kui ka eurooplasi. Mulle see meeldib, sest meil molemal on huvi teha tutvust mone meie jaoks eksootilise eksemplariga, nt see tudruk Fidjilt. Ponev oleks teada, et mis teise inimesed motlevad ja mida oluliseks peavad, mille umber nende elu tiirleb, milline on nende huumor ja kuidas nad suua teevad.
Kokkuvotteks - me oleme oma siinse eluga praegu kull vaga rahul. See pilt, mis mul hetkel Austraaliast on voib loomulikult muutuda ja muutubki. Aga hetkel meile siin meeldib, tahame sugisel tagasi tulla ja siin edasi elada. Kaua voi kus voi mida tehes - seda ei pea otsustama. Need vastused tulevad ise. Siin oleks ideaalne kui oma pere ja sobrad saaks ka siia meelitada :). Muuseas see pole uldse keeruline !
Ja ma tahan, et te teaksite, mille vorra ma olen sellel "oppereisil" targemaks saanud. Ma olen joudnud arusaamani, et tervis ja armastus on koige olulisemad :D Vaga lihtne :D Heaks enesetundeks pole tegelikkuses rohkem vaja.
