Arasaatmispeod

Otsustasime Alviniga, et oma suurematele sopradele teeme ikka vaikese arasaatmisistumise. Esiteks oli soov kaia Brisbane's ja kui veel maletate siis seal on uks tore pere, kelle juured on Eestis. Ema eestlane aga sundinud, kasvanud siin, seega eriti eesti keelt ei moika. Plaanisime siis vaikese ounakoogiga kulla minna aga kogu mineks laks kuidagi ule kivide-kandude. Esiteks ei tahtnud juba kook valmis saada, tegin voora ahjuga ja voorast materjalist nii et tulemus oli ka veits vooras. Aga lopuks sai valmis kull. Siis tegime kiire soogi ja hakkasime kiirelt soitma sest olime juba graafikust maas. Nuud oli vaja soita Brisbane'i mis on kokku umbes 150 km. Veidi aja parast avastasime, et krt me oleme liiga palju olulisi asju maha jatnud. Soitsime tagasi. Tegime toas kiiresti, Alvin vottis uhed asjad, mina teised ja huppasime autosse tagasi. No nuud ma olin juba veidi nordinud, et nuud jouame veel hiljem ja ei saagi eriti kaua kulas olla. Aga ok, Alvin vajutas see eest korralikult :) Olime juba tukk maad soitnud kui tegime suure maantee peal vale poorde ning see vaike apsakas vottis jalle umbes 30 minutit et korrigeeruda. Edasi tuli vihma, nii et ikka sein oli ees, auto kaitus ka imelikult ning ma motlesin, et me oleme varsti uks nendest, kes maantee aares peatuvad ja abi ootavad. Imelik kull, iga natukese aja parast nagime jalle tee aares mingit autot seismas. Utleme nii, et iga teine kilomeeter oli uks auto. See tekitas kahtlust, et kas vihmaga siin kaibki nii, et koik masinad hakkavad jukerdama. Ok, porutasime edasi, vihm andis jargi ja suutsime isegi oigetes kohtades oiged poorded teha. Tegelikult on jah nii, et kui teed uhe apsaka siis see ajab koik taiesti pea peale, sest reeglina on kahe soidurea vahel betoonriba ja sauhti tagasipooret teha pole lihtsalt voimalik. Ning kui hakkad oiget teed otsima siis avastad, et paljudes kohtades on sinu soovitud suunas poorde tegemine keelatud ! OUDNE, kui kiire on siis ajab taiesti narvi. No ja lopuks siis olime juba peaaegu kohal ja jalle seisis meie ees takistus. Vaga rank avarii, oli vist juhtunud moni minut enne meie tulekut, sest uhtegi kiirabi ega muud abi polnud kohal. Kodanikud olid votnud juhtimise enda peale ja suunasid liiklust ja majandasid seal. No ja eks nad suunasid siis meid ka korvale. Loomulikult ei osanud siis enam orienteeruda, sest suund on kull teada aga sa ei tea, kas teed ikka kokku ka jooksevad. Ei jooksnus, kokkuvottes tiirutasime mingi totaka elurajooni vahel ja siis vihastasime ning laksime onnetuspaika tagasi. Nuud oli juba onu politseinik abiks ning juhatas meid oigesse kohta. Ja uskumatu, aga me joudsime ikka kohale. Koogi panin ahju 14.20 ja nende uksest astusime sisse peale 20.00. Jube ! Aga kokkuvottes oli ikka tore ja lobus ning lubatud kook olu kohal.

Esmaspaeval oli plaanis jargmine kulaskaik. Seekord oli asi lihtsam, ainult 5 minutit autosoitu :) Ja kuna koogi tegemine oli juba jargi proovitud siis ma korrigeerisin retsepti ja ahju temperatuuri jne jne ning asi onnestus palju paremini. Kusjuures seekord ma leidsin isegi rabarberit nii et tegin ikka korraliku rabarberikoogi kaneeliga ja puha. Need tuttavad me avastasime farmist, sest proua kaib farmi perele abiks, koristab ja triigib jne. Me oleme tihtilugu temaga ikka raakinud ja nad isegi pakkusid oma kodus meile majutust. See pere on vaga sumpaatne. Oleme neil korra juba kulas kainud ning koik tema pere ule vaadanud. Meil sai palju nalja seekord. Paar nadalat tagasi jooksis Alvin prouaga poes kokku ning lubas, et Kelli helistab uks paev. Prouat huvitas kuidas me ikka munadepuhaks mune varvime :) Nii et seekord pidime siis koos sooma ja mune varvima :) Mina tegin koogi ja votsin kaasa karbi Lati sprotte ( muuseas neid muuakse siin taiesti vabalt) tema tega ahjukana ja juurvilju ning otsis kokku koik vajaliku munade varvimiseks. Kokkuvottes oli jallegi vaga tore. Seekord polnud tal poega ega tutreid kohal aga ikkagi oli lobus. Proua oli vaga vaimustuses kogu munade vargist. Naitasin siis, et vot niimoodi paned riisi ja siis votad sibulakoori ja nooriga seod kinni jne jne. Veel naitasin, et niidiga saab ja pitsi ning varvilise riidetukiga. Kokkuvottes tuli meil 4 muna ja 2 nendest kohe eriti ilusad. Sundmus oli nii oluline, et nouti kohe mitut pilti. Esiteks poseerisime munad kaes ja siis oli vaja ka munadest eradi mitut pilti - uhe ja teise nurga pealt :) Me Alviniga muudkui itsitasime sest see tundus nii armas, et keegi on meie traditsioonidest nii sissevoetud. Kuna tal on varsti lapselapsi oodata siis ta hakkab seda traditsiooni vaikselt juurutama. Ja loomulikult kaib kogu asja juurde jutt, et vot teiselt poolt maakera olid siin kaks reisumeest ja nemad elavad nii ja raagivad nii ja vot mune varvivad nii.
Tana ohtul teeme vaikese istumise meie Shoti mutiga ka :) Kuna tema magusast ei hooli siis on menuus hapukapsas ja mulgipuder. Vaatame, mis ta asjast arvab :)