Tsunami piirkonda

Ennem kui raagin tsunami piirkonnast, pari sonaga veel Adam's Peak'ist ja muust. Adam's Peak'i joudmine oli kull veidi kummaline. Me kolistasime labi mitme erineva vaikse kula ja aeg jai aina hilisemaks ja minule tundus, et rahvas muutus bussis ainult kahtlasemaks ja silmad kavalamaks. Uhes kohas uritati meid isegi labi petu bussist varem maha saada. Oeldi, et nuud on lopppeatus ja minge maha. Valjas oli naha kamp noori kutte kes koik itsitasid ja irvitasid. Meile ei tundunud asi oige ja Alvin utles, et paneme edasi. Ja oligi nii, et tegelik peatus oli hiljem, sealt saime onneks kohe otse joostes teisele bussile ja nuud oli asi juba etem. Kularahvas tundus olevat kuidagi meeldivam ning see buss panigi meid kohe otse hotelli ees maha. Armas koht oli ja meeldiv manager. Ajas meiega juttu, raakis Adam's Peak'ist ja seal kandis elavatest karvastest? elevantidest, kes kulma kliima tottu endale kasuka kasvatanud jne. Jargmine hommik peale Alvini makketousu, kaisime soomas. Kusjuures see kula oli ikka totaalselt mahajaetud. kunagi on seal vist rohkem tegevust olnud aga nuudseks mitmed putkad ja majad laudadega kinni loodud, mittetootavad, kokkukukkunud jne. Aga restorani leidsime :D Ja asi kais ni, et kusisime kas resto tootab, vastati ja. Istusime maha ja tellisime. Seepeale oeldi, et ok varsti saab. Nii ja nuud hakkas vaikselt toimuma. Esiteks toi uks olnu toiduoli ja listas selle vaikselt ukse vahelt kokale. (P.S. kokk ja adminn olid samas isikus). Siis veidi aja parast tuli kanamunad, siis jargmine tuup toi salfakad ning veel mingi asja tuutu sees. Nuud siis hakkas koogist head lohna ka tulema. Sook oli vaga hea ja meie olime vaga happid, jalle omamoodi elamus. Eelmine ohtu olim soonud oma hotellis koos uhe perega kes koik uhkelt oma pidzaamade ja oosarkidega ohtulauda tulid :D

Bussisoidust peab ikka veel raakima. Elie juhtus nii, et meile tehti bussis teatrit. Nimel oli uks kutt kaasa votnud tamburiini, kolistas ja raputas ning tegi sormedega rutmi, alguses jutustas ja siis laulis ka, tukk aega majandas. Seisis bussi eesotsas ja isegi karjuv hindumuusika keerati selleks ajaks vakka. Peale esinemist kais tamburiiniga ringi ning teenis taits OK kopika. Alvin sokutas ka veidi raha. Siis kaib bussist aeg ajalt labi ka igasugu muujaid, kes muub pahkleid, kes mangosid, kes loteriid jms. Siis tehakse teinekord bussis ka vaike rahakogumine ning kui buss templi annetuskastist mooda soidab, siis piletimuuja virutab peotaie kopikaid sinna sisse. Uhesonaga on bussisoit Sri Lankal omaette elamus. Aga nuudseks sellest aitab , meil Alviniga on molemal siiber sellest loksumisest, tossutamisest ja eriti lahe on siis kui 3 tundi jarjest saad kuulata kuidas mingi naine vingub hindu paraselt laulda.

Tsunami piirkond on muidugi motlemapanev. Meedia vahendusel ei saa pilti ette. Ja ega nuudkui ei saa aga sa naed, et asi on ikka vaga karm olnud. Laine oli olnud piirkonniti 6 m korge ning ulatunud 2 km kaugusele. Surnuid vaidetavalt 30 000. Ja rannikuala on tegelikult siiani segipaisatud, rusudes ja armetu. Paljudel majadel on pusti need seinad, mis asusid lainetega pikuti, need mis olid poiki puhiti minema. Samas on maju, mis on taiesti pusti jaanud kuna neil oli labikaidav korridor vm kust sai vesi labi voolata. Vaatad neid varemeid ja sodi maas ning motled, et miks 3 aasta jooksul pole keegi seda korda teinud. Alguses mottes vihastan, et krt see olgu, votku katte ja tehku ara, pole ju raske oma kodukanti korrastada kasvoi lihtsamate vahenditega. Siis aga jouan selleni, et akki nendel majadel polegi enam peret kes seal elaks, toimetaks. Surnud koik ?? Aga siis kuulsid hollandi papilt, kes teeb siin hotelliari ning selle all taiega kannatab, et tegelikkuses kehtestati seadus, et mere piirist peab ehitama 1km vms kaugusele. Ning lisaks ehitatid uued kulad niimoodi laiali, et loteriipohimottel paigutati inimesed laiali elama. Tekitati tohutu segadus. Hotellid on siis peale tsunamit ja kodusoja ohu tottu tuhjad, hinnad tousevad ja elu suht sassi keeratud. Viimane koht, nimega Galle oli linnuses asuv vanalinn ja alguses mulle tundus, et koik on kuidagi mahajaetud aga pohjendasin seda turismihooaja lopuga ning vihmaperioodi algusega. Tegelikkuses ongi pooled majad tuhjad, sest inimesed mujale elama aetud.