No nii, vahepeal on jube kiire olnud. Tegemisi igasuguseid. Mina olen lopetanud too seal kala ja mereandide restoranis. Kollektiiv ja ohkkkond koik oli vaga tore aga mulle ei sobinud need kellaajad. Nuudsest olen hoopiski ulipeenes a la carte restoranis, mis on viie tarni hotellis. Ulipeen koht ikka. Seal peab nuge ja kahvleid kasitsema kinnastega, kuskile ei tohi uhtegi sormejalge jaada. Toidud on ka ulipeened alates kitsejuustudest ja krevettidest lopetades grillitud viigimarjade ja juustuvalikuga. Kull on veidi kastmes ja pureeritud spinatikastmes voi kristalliseeritud meekastmes jne. Toidud on serveeritud ulipeenelt ja meisterlikult ning siiani pole veel uhtegi halba sona klientide suust kuulnud. Loomulikult on sellises restoranis portsud ulipisikesed :D Rahvas kes kaib on vaga rikas. Etikett on detailideni viimistletud ja mina olen iga peav seal tool olnud. Omandama peab koike linnulennult. Koik detailid ja arvutiprogrammid ja muu majandamine tuleb kiirelt meelde jatta sest juba peale pooleteistnadalast tootamist tahavad nad terve resto jatta pooleks paevaks minu majandada. Ma ei tea kull mis sellest valja tuleb. Eks paistab, paras pahkel ikka kull. Ja lisaks minule on ka Alvin saanud seal tood. Nii et lisaraha ei tee halba . Kusjuures teile orritamiseks, et eelmisel nadalal tegime seal puhade ajal tood ning siis kehtivad eritariifid ning meie TUNNI hinnaks kujunes umbes 420.- EEku. Ja molemad tegime 7 tundi tood nii et paris hea raha tuli sealt. Suures toohulluses pole aga teineteise jaoks eriti aega enam jatkunud. Aga loodetavasti loksub asi paika ja usnapea saame ka igatsetud vaba aega koos veeta.

Joulud moodusid meil siis tootades aga jargmisel ohtul tegime ikkagi vaikse soomingu koos kapsaga ( kusjuures poest saad osta Polski Kapusta). Alvin smooris pannikana ja mina kupsetasin ricotta juustust koogi. Koik oli vaga maitsev ja monus. Vahetasime kingitusi ka, minule toi pakapikk padja alla 3 kingitust. Nahast kaekoti koos hooldusvahendiga ning sinna sisse sobiva markmiku, sest kui mul markmikku pole siis m aolen ju kui peata. Ja mina kinkisin jallegi Alvinile kutse minna ja teha koos midagi agedat nagu naiteks mone lobustuspargi kulastamine voi jahisoit voi benjii hupe vms. Ja shotimutt tegi ka meile kingitusi. Alvin sai T-sargi looduslikust ja naturaalsest materjalis, mina sain okoseebi ja vannivahu ja kuunla ning kahepeale saime ka uue poti. Uhe korvetasin mina pohja :D oooooops.

Mis siis veel uusit. Seda, et praegusel ajal on siin ilmad vaga heitlikud. Uleval kirde Austraalias on jallegi laastava keeristormi oht. Alles 1,5 aastat tagasi kais eelmine ule. Ja jallegi on seal suured vihmad ja uleujutused jne. Meie kandis ka on VAGA tuuliseks lainud ning mingi vaike oht eksisteerib, et ka siit voib miskit ule lennata. Ujuma ei lubata eriti minna, sest on tekkinud vaga tugev hoovus ning vaikestele umbritsevatele saartele on antud ka hoiatus, et mingil hetkel peab olema valmis evakueerimiseks. Suure tormiga voib kaasneda ka rahe ning muuseas pole vaga harv kui sa naed monda autot mis on rahe poolt taiesti aramolditud. Siis tulevad ikka korralikud kamakad alla nii et kui sul auto katuse all pole siis on koik rikutud.

PS. Meie auto konditsioneer utles ules ja nuud on eriti lahe soita toole kuumas autos. Aga ega see vist odav lobu pole, et ara parandada.

Head vana aasta loppu siis koigile ja loodetavasti tuleb Eestis ikka vaarikas talveilm ka lopuks !!!

Joulud

Esiteks teile teadmiseks,et ega meil erilist joulumeeleolu pole.Lumi puudub,Eku seapraadi, pohlamoosi ja kingitusi pole. Aga meil on kodus ikkagi ehe joulupuu, mingi eriline sort , see kull kuusk pole. Siiski ilus ja lohnab hasti. Siin suuakse jouluroaks krevette ja austreid ja muid mereande. Muuseas austrid on vastikud !!! Oaaaak !

Igaljuhul meiepoolsed Joulutervitused oma emadele, Pallele, isale Otepaale, siis kindlasti Paldiskisse vanaemale ja teistele tegelastele, Raigole, Kaidile ja Lippuspikkudele, Airele koos perega, Sandrale ja Elele, Katsile ja Edmundsile, Kai perele, Katile Dubaisse, Kyllikile Londonisse, Birgule palmi alla. Teeme tana ohtul hapukapsaid, soome piparkooke ja kohupiimakooki ning motleme teid koikimeie pidulauda.

Varsti kirjutan pikemalt

Keerukas elurutm

Vau. Praegu on meie elustiil vaga kummaline. Kuna mina olen mitmel ohtul ja ka paeval kainud kahes erinevas restos ettekandjat tegemas siis see on mojutanud meie muidu toimivat elurutmi. Uks koht kus olen kainud on pigem grillikoht, tundub et toidud on kvaliteetsed, sest kliendid on rahul. Too on loomulikult taiesti vastutusvaba ja palk hea. Teine koht on peen resto, seal on mereannid alates austritest kuni kummaliste vahkide ja krabide ja kalaliikideni. Tohutult horgud toidud on nii et ila hakkab alati tilkuma. See on vaike resto, rahulik, jazz muusika mangib ja atmosfaar relax. Seal nad vajavad inimest, kes oleks voimeline manageri osa taitma. Muidu voiksin taiesti kaaluda. Kollektiiv on jube sobralik ja koik on vaga tore aga tooajad kohe uldse ei klapi. Ongi siis niimoodi olnud, et Alviniga oleme viimasel ajal vaga harva kohtunud. Saame kokku kas oosel voodis voi muul ajal autos. Tema arkab 4.50 hommikul, mina arkan 9.00, tema tuleb toolt 17.30 mina tulen toolt 24.00 Taiesti pudru ja kapsad. Kannatada ei saa mitte ainult meie omavaheline suhtlus vaid ka toitumine, kodupuhtus jne. Tulen oosel koju ja mis ma naen - Alvin kuliti voodis maas, tuba soe ja monus, tuli poleb, kutt magab. Kui ukse lahti tegin siis koigepealt paistsid roosad varbad, mis unes veidi tomblesid, siis hunnik kommipabereid ja banaanikoori ning siis magusalt magav Alvin. Ta polnudki endale suua teinud !! Naist polnud kodus ja mees soomata. Taielik jama ju , nii ei lahe. Oli nii vasinud olnud, et voodisse pikali visates jai see karbitais maiustusi, mis Oliver ja Birgit toid, monusalt kaeulatusse. Kuigi alguses vaatasime, et sellest suurest hunnikust asjadest voib olla paari sooksime, siis tol ohtul unustas vist Alvin ara, et milline saast see magus tegelikult on ja keeras endale keresse. Juhtub uliharva aga nae juhtus !! Aga piparkooke hoiame jouludeks, paneme hapukapsaga, mida siis saab taiesti edukalt osta, koos lauale. Teeme ahjukartuleid ja oleme monusad. Ja tegelikult ega minagi pole ara oelnud nendest eesti maiustustest, eile soin just halvaad. Uldiselt on eesti kraam ikka palju puhtam kui siin olevad asjad.

Aga uldiselt ma arvan, et varsti otsin ikka normaalse too ja siis saame oma elu jalle jonksu. Polegi paha selline kummaline vaheldus. Nii tore on kui vahel paneb Alvin ka mulle soogi valmis, et oosel tulles oleks midagi ampsata.

Ilmad on meil siis lopus suvesoojaks lainud. Nuud on oositi +26 ja kogu aeg on palav. Onneks on pilviseid paevi ja valku ja tormi ja koike, et pole selline igav kiiritav paike kogu aeg. Tuule suunad ikka vahelduvad ka.

Nii, Kaidi ! Senjoriitadele sobib vaga hasti uks korralik punane suu ning muu meik ei tohiks ka tagasihoidlik olla. Siis otsi sellised suuuuuured kulllakarva ummargused korvarongad. Kindlasti tuleb ka muud sadelevat randmetele ja kaela riputada. Riietus olgu ulinaiselik ja kaitusmismaneer emotsionaalne vallatu !! Vaata, et sa leiad enda korvale karvase rinnaga mehe ;) Aga riietusest sobiks tosise dekolteega top ja seelik voiks olla mingisuguse volangiga, varvid erksad ja kaasakiskuvad. Aaa, juuksedki void ju ule lakitada, need senjoriitad on ju oudsamad parfuumipommid nii et koik mis magusalt lohnab lajata peale ! Ja kai kogu aeg vetsus nina puuderdamas ja aja voimalikult palju klatsijuttu ja tee meestele selliseid orritavad noote, et nad tuleks sind taga ajama aga et sa saaksid siis keelduda ja nina pusti luua !!

Vaike meenutus peldikukultuurist

Nii, varem polnud mahti kirja panna aga nuud tekkis see hetk. Nimelt ei suutnud ma ara imestada seda vetsuasja seal Indoneesias. Ok , hiinas olen ma kainud ja augu kohal olen kukitanud nii, et naabri ja minu vahel pole seina ega midagi. Soristad korvuti ja tunned end ebamugavalt, no aga hada vajab ju ajamist. Nii ja Indoneesias on veelgi huvitavam. Vahel harva kohtad kull euroopalikku potti, seda kallites restodes ja turistiloksudes. Tegelikult kaivad kohalikud auku asja tegemas. Nii et kui sisened vetsu siis kahhelkividest voi valatud porandas on auk, kaks jalakohta, nurgas on suur valatud veemahuti voi lihtsalt amber ja siis on kindlasti uks plastikkopsik. Teed hada ara, votad kopsikuga vett ja uhad peale. Aga edasi on palju huvitavam. Paberit ei ole ja ei tule, mittekunagi. Meil oli kohe algusest selge, et vetsupaber ja vesi peavad alati kaasas olema aga kohalik teeb hada ara, ukskoik kas siis selle esimese voi teise, uhab oma kraami alla ja tagumiku peseb ara ! Nii et kogu see vetsumajandus on vaga marg ja ligane, oaaaak. Kohalik solistab vetsus ikka pikka aega. Aga mind ajab naerma see, et peale pesemist tommatakse ju puksid marja tagumiku peale. Ja seda teeb isegi kohalik arimees, voi siis opetaja voi artst , voi jurist vms. Igaljuhul mote tahtsast tegelasest, kes kukitab augu kohal, uhab vett siia ja sinna, pritsib marjaks oma kingad ning riided, siis tombab viigipuksid marja tagumiku peale ja laheb nii seminarile, ajab muigele !

Oliver ja Birgit kulas

Nuudseks on nad siis lennuki peale kupatatud ja enne seda parjasjagu ringi veetud. Meie kulalised saabusid reede ohtul ja plaanisime veeta nadalavahetuse koos. Kuna meie majas on uks vaba tuba kahe voodiga siis said nad taielikku privaatsust ja rahu. Ei pidanud kuskil mati peal teleka ees magama.

Kaasa toodi ikka uhked kingid - alates Alvini kingadest ja muust pudist padist, mis maha jai, lopetades piparkookide, korsikute, peenleiva, kroonika ja muu tavaariga. Paris hea vaheldus oli ohtul kohuli voodis jalgu koigutada, suua korsikut ja lugeda Liis Lassist ! Et tal nuud vist uus mees ja nii ! Esimesel ohtul suurt midagi ei teinudki kui laksime hilisele lennule vastu, mis jai veel hilisemaks kui planeeritud. Tulime koju, joime teed ja puhusime veidi juttu. Polnud uldse mingit enneolematut tunnet, et voaaa, kaks eesti sopra ja nuud kohtume maailma teises otsas jne. Taitsa sama tunne oli kui siis kui nad tulid suvel Hiiumaal kulla. Olustik lihtsalt teine ja kusimisi teistsuguseid jne. Aga ikkagi meie esimesed kulalised ! Vaga uhke !

Kuna nad on parajad rannafannid siis esimesel paeval laksime ja vaatasime selle kollase liivariba koos siniste lainetega ule. Oliver lopuks juba tombles ja ei suutnud ara oodata millal vette saab. Kais ara ja kohe oli teine olemine. Moglas aga paiksekreemi peale ja keeras kohuli. Ma veel narrisin teda beach beibeks :) no nii sobrlikult. Meie Alviniga mugisime oma kodust kaasa voetud naksi ara ja siis hakkas meil igav ning teatasime, et nuud lahme poodi. Birgit uhines meiega ning kokkuvottes laks meil koigil edukalt. Alvin sai endale vaga vajalikud viisakad puksd ja sargi eelolevateks toointervjuudeks. Mina sain ka uued popid puksid, nipet napet Birgitile ning rannas magavale Oliverine paar paari trullusid. Ta oli pooled oma asjad Sydneysse jatnud. Peale ringi jolkumise ja uudistamise ja lobisemise olime ohtuks ikka parajalt labi. Tegime kerge grillimise ja oligi magama minek.

Teisel paeval oli marsruut erinev. Seekord laksime sisemaadpidi Mount Warningu jalamile, jalle tehti hunnik pilte ( lisaks veel koaala ja kanguru liiklusmarkidest ja muust sellisest) ning edasi uhte pisikesse kohvikusse. Veidi istunud ja teed joonud ( aa, Oliver sai oma teise Austraalia olle ka katte) liikusime edasi Nimbinisse. Kes blogi on varem lugenud see maletab, et see on hipilik kanepikultuuriga kulake. Jallegi pakuti tanaval mitu korda kanepit kas siis kupsisena voi puruna voi misiganes vormis. Kolasime moned poed ja kohvikud labi ning porutasime jalle edasi. Kuna ilm ei olnud eriline randa kutsuja siis vaga ei kiirustanud. Lopuks aga joudsime jallegi Byron Baysse. Seal said siis Oliver ja Birgit taas siruli visata ja seda vaga vajalikku paikesesooja endasse laadida ning meie Alviniga tegime kerge pikniku. Endiselt see koht meile meeldib ja iga kord on seal monus olla. Aga randa pikali me ei viska, sest meie jaoks on ju paike igapaevane nahtus ja sellel on teine vaartus. Aga ma kujutan ette kui hea on siin ennast veidi laadida enne detsembrisesse lumelagasse maandumist. Pidage vastu seal Eestis !!!!

Eelmise nadala lopu poole vihastasin ja kaisin labi mitmed kohvikud ja restoranid. No nendes kohtades saad kull tood, pole probleemi. Paralleelselt susisevad ka mingid tervisetood aga niikaua kui midagi pole kindlat ja selleks et ei peaks kiirustades midagi tosisemat vastu votma, olen ma kuskil niikaua ettekandja. Tana lahen proovin uhes Outback Grillis, et kuidas on. Aga kas te kujutate mind ette kaabuga rasvast grilliha lauda viimas, houdihoo hoikamas ja kliendile soovitamas, et milline kehaosa ja millise rostiga on just koige parem jarada :) Ei no nalja saab. Uks teine koht on ka vist huvitatud. Neil on mexican kitchen, see sobiks mulle vast rohkem. Toidud on tuttavad ning ma usun, et kliendil on hea meel kuulata ka korrektset hispaaniakeelset haaldust. Vaatame mis saab. Nendega kohtun homme voi ulehomme. Ahsoo ja homme on ka uhe tervisespetsiga kohtumine. Nii et muudkui kain ja kohtun ja presenteerin ennast ja omi vaateid.