Oliver ja Birgit kulas

Nuudseks on nad siis lennuki peale kupatatud ja enne seda parjasjagu ringi veetud. Meie kulalised saabusid reede ohtul ja plaanisime veeta nadalavahetuse koos. Kuna meie majas on uks vaba tuba kahe voodiga siis said nad taielikku privaatsust ja rahu. Ei pidanud kuskil mati peal teleka ees magama.

Kaasa toodi ikka uhked kingid - alates Alvini kingadest ja muust pudist padist, mis maha jai, lopetades piparkookide, korsikute, peenleiva, kroonika ja muu tavaariga. Paris hea vaheldus oli ohtul kohuli voodis jalgu koigutada, suua korsikut ja lugeda Liis Lassist ! Et tal nuud vist uus mees ja nii ! Esimesel ohtul suurt midagi ei teinudki kui laksime hilisele lennule vastu, mis jai veel hilisemaks kui planeeritud. Tulime koju, joime teed ja puhusime veidi juttu. Polnud uldse mingit enneolematut tunnet, et voaaa, kaks eesti sopra ja nuud kohtume maailma teises otsas jne. Taitsa sama tunne oli kui siis kui nad tulid suvel Hiiumaal kulla. Olustik lihtsalt teine ja kusimisi teistsuguseid jne. Aga ikkagi meie esimesed kulalised ! Vaga uhke !

Kuna nad on parajad rannafannid siis esimesel paeval laksime ja vaatasime selle kollase liivariba koos siniste lainetega ule. Oliver lopuks juba tombles ja ei suutnud ara oodata millal vette saab. Kais ara ja kohe oli teine olemine. Moglas aga paiksekreemi peale ja keeras kohuli. Ma veel narrisin teda beach beibeks :) no nii sobrlikult. Meie Alviniga mugisime oma kodust kaasa voetud naksi ara ja siis hakkas meil igav ning teatasime, et nuud lahme poodi. Birgit uhines meiega ning kokkuvottes laks meil koigil edukalt. Alvin sai endale vaga vajalikud viisakad puksd ja sargi eelolevateks toointervjuudeks. Mina sain ka uued popid puksid, nipet napet Birgitile ning rannas magavale Oliverine paar paari trullusid. Ta oli pooled oma asjad Sydneysse jatnud. Peale ringi jolkumise ja uudistamise ja lobisemise olime ohtuks ikka parajalt labi. Tegime kerge grillimise ja oligi magama minek.

Teisel paeval oli marsruut erinev. Seekord laksime sisemaadpidi Mount Warningu jalamile, jalle tehti hunnik pilte ( lisaks veel koaala ja kanguru liiklusmarkidest ja muust sellisest) ning edasi uhte pisikesse kohvikusse. Veidi istunud ja teed joonud ( aa, Oliver sai oma teise Austraalia olle ka katte) liikusime edasi Nimbinisse. Kes blogi on varem lugenud see maletab, et see on hipilik kanepikultuuriga kulake. Jallegi pakuti tanaval mitu korda kanepit kas siis kupsisena voi puruna voi misiganes vormis. Kolasime moned poed ja kohvikud labi ning porutasime jalle edasi. Kuna ilm ei olnud eriline randa kutsuja siis vaga ei kiirustanud. Lopuks aga joudsime jallegi Byron Baysse. Seal said siis Oliver ja Birgit taas siruli visata ja seda vaga vajalikku paikesesooja endasse laadida ning meie Alviniga tegime kerge pikniku. Endiselt see koht meile meeldib ja iga kord on seal monus olla. Aga randa pikali me ei viska, sest meie jaoks on ju paike igapaevane nahtus ja sellel on teine vaartus. Aga ma kujutan ette kui hea on siin ennast veidi laadida enne detsembrisesse lumelagasse maandumist. Pidage vastu seal Eestis !!!!

Eelmise nadala lopu poole vihastasin ja kaisin labi mitmed kohvikud ja restoranid. No nendes kohtades saad kull tood, pole probleemi. Paralleelselt susisevad ka mingid tervisetood aga niikaua kui midagi pole kindlat ja selleks et ei peaks kiirustades midagi tosisemat vastu votma, olen ma kuskil niikaua ettekandja. Tana lahen proovin uhes Outback Grillis, et kuidas on. Aga kas te kujutate mind ette kaabuga rasvast grilliha lauda viimas, houdihoo hoikamas ja kliendile soovitamas, et milline kehaosa ja millise rostiga on just koige parem jarada :) Ei no nalja saab. Uks teine koht on ka vist huvitatud. Neil on mexican kitchen, see sobiks mulle vast rohkem. Toidud on tuttavad ning ma usun, et kliendil on hea meel kuulata ka korrektset hispaaniakeelset haaldust. Vaatame mis saab. Nendega kohtun homme voi ulehomme. Ahsoo ja homme on ka uhe tervisespetsiga kohtumine. Nii et muudkui kain ja kohtun ja presenteerin ennast ja omi vaateid.