Vaike meenutus peldikukultuurist
Nii, varem polnud mahti kirja panna aga nuud tekkis see hetk. Nimelt ei suutnud ma ara imestada seda vetsuasja seal Indoneesias. Ok , hiinas olen ma kainud ja augu kohal olen kukitanud nii, et naabri ja minu vahel pole seina ega midagi. Soristad korvuti ja tunned end ebamugavalt, no aga hada vajab ju ajamist. Nii ja Indoneesias on veelgi huvitavam. Vahel harva kohtad kull euroopalikku potti, seda kallites restodes ja turistiloksudes. Tegelikult kaivad kohalikud auku asja tegemas. Nii et kui sisened vetsu siis kahhelkividest voi valatud porandas on auk, kaks jalakohta, nurgas on suur valatud veemahuti voi lihtsalt amber ja siis on kindlasti uks plastikkopsik. Teed hada ara, votad kopsikuga vett ja uhad peale. Aga edasi on palju huvitavam. Paberit ei ole ja ei tule, mittekunagi. Meil oli kohe algusest selge, et vetsupaber ja vesi peavad alati kaasas olema aga kohalik teeb hada ara, ukskoik kas siis selle esimese voi teise, uhab oma kraami alla ja tagumiku peseb ara ! Nii et kogu see vetsumajandus on vaga marg ja ligane, oaaaak. Kohalik solistab vetsus ikka pikka aega. Aga mind ajab naerma see, et peale pesemist tommatakse ju puksid marja tagumiku peale. Ja seda teeb isegi kohalik arimees, voi siis opetaja voi artst , voi jurist vms. Igaljuhul mote tahtsast tegelasest, kes kukitab augu kohal, uhab vett siia ja sinna, pritsib marjaks oma kingad ning riided, siis tombab viigipuksid marja tagumiku peale ja laheb nii seminarile, ajab muigele !
posted by Kelli ja Alvin | 5:45 PM
2 Comments:
Indias on need asjad väga sarnased ja samuti kummalised.
Muide, üritan sulle mailida aga sa vist maile ei loe.
Peldikutavast - Miuke soodus koht bakteritele ... märg ja niiske...mmmmm
Aga meil on siin täitsa jõuluootus - kalender on pidudest punane, Monal on luuletused peaaegu peas (Ahh sa vana kassimait muidugi sealhulgas), päkapikud käivad ja naabrite meelehärmiks kõpsukingaproovid ka. Taavo luuletusi ei õpi, tema maadleb endiselt Lotte raamatu tegelastega, tunneb juba Annat, Matit, Helmit jt kõrvaltegelasi ka, hääldus ei lähe hoolimata kõvast harjutamisest eriti paremaks. Ma ei jaksa ta töökust ja innukust ära imestada, sätib oma pontsu mähkupepu hommikul peale ärkamist kohe tooli peale, võtab raamatu ette ja läheb lahti:-) Ta on mul üks uskumatult armas titt ikka.
Tööl lähevad hoolimata pidudest jõulud ja aastavahetus ilmselt suht kiiresti ja märkamatult mööda, jaanuarikuuks on juba nii palju plaane tehtud ja lubadusi antud. Jaksaks neid vaid täita. Aga ma mingil juhul ei tahaks taas kodune hobitõlk olla.
Tööl tuleb mul jõulupeol riietuda kuumaks Mehhiko senjoriitaks, no kuulge, Kelli on ju ära, kuidas ma possibly saaks sellega hakkama?!?
Kallistan, igatsen
Kaidi
Post a Comment
<< Home