Port Douglas

Oleme siis nuud suht vaikeses aga kallis piirkonnas. Siin on mitmed suuuured resordid, kallid ka ja siis palju sukeldumispaate. Otsime vaikselt tood. Mina olen pommitanud erinevaid Spa'sid ja receptionisti kohta nii vaikestes kui ka suurtes resortides ( viis tarni jms) ja Alvin uurib paatide kohta. Mingit tood saaks siin kindlasti aga arvatavasti poole kohaga. Aga kui tahaks siis saaks vist kombineerida, et poole kohaga uhes ja poolega teises firmas. Alvinil on homme paev reefil uhe korraliku firmaga. Saab snorkeldada ja uudistada, kas talle seal firmas meeldiks tootada voi mitte. Seniste kogemuste pohjal arvaks, et tahaks tootada eurooplastega, mitte kohalikega, nii vist asjad toimivad paremini. Muidu on siin kena ja rahulik, elada voiks monda aega kull.

Naistele ! Kiljuge nuud, sest paar paeva tagasi jooksis jarjekorde uss minu kahe isikliku jala vahelt labi, kusjuures minu arust murgine :S Vastik, ma kohe ei kannata, ussi nahes kargasin jalle kaerajaani.

Vot, tana nii luhikeselt

Asukoha muutus

Uhesonaga nagu te koik oletada voite, ei ela me enam Cape Tribulationsis. Kokkuvottes tegime seal 1 kuu tood ja jaime kovasti plussi. Seda mitte ainult rahaliselt vaid ka kogemustelt - oli vaart koht, kena looduse ja koige muuga ning saime seal viibides palju lahedaid kogemusi ning veel raha ka teenida. Kokkuvottes on meil kahepeale saastetud ule 35 000.- EEK. Kusjuures seda koos soogi, elamise ja muude kuludega. Ja tegelikult tegime tood ikka eriti vahe ja palk polnud ka teab mis.

Teatasime siis possile, et nuud me lahme ja ta oli sellega rahul kull. Ei lainud mingiks jamaks. Jalle oli monus reisisabin sees, pakkisime auto kokku, varustasime ennast banaanide ja mangodega ning porutasime minema. Vaike vahejuhtum muidugi oli. Teel makke tegime vaikese peatuse, sest ma tahtsin ilusad vaadet nautida. Kui autost valja saime, selgus, et midagi kuskil lekib. Mingi paak oli pragunema hakanud ja minu arust taielik vedamine, et me ikkagi peatusime. Nuud laksime alla tagasi ja tellisime uue paagi. Maksis 100 AUD ning juba jargmine paev oli Alvinil see kaes ja vahetatud. Ja huppasime jalle autosse. Suundusime sisemaad pidi pohja poole, Cooktowni. Seal astus Kapten Cook 1770 a esimest korda Austraalia mandrile. Kogu matk oli umbes 300km. Tulime vihmametsast, labisime subtroopilise maeaheliku, edasi laskusime suht kuiva savanni. Kliima, taimkatte ja ohuniiskuse muutus oli selle vaikese maa peale taitsa suur. Magedes olid kummalised puud, jahe ohk, uksikud madalad pilved, sugavroheline taimkate, pollud, viljapuud jne. Ilus, karge, varskendav. Savann tuli jarsku. Tee lookles labi loputute kuivanud poldude, joeorgude ja igal pool umberringi maestik. Taimestik kidur, termiidi tornikesed igal pool, asfalt looskas, kangurulaibad vedelesid tee aares. Aga ikkagi, mingi volu oli sellel soidul, erinev varasemast. Uskumatu vaate saime korgelt platvormilt, kus nagid kogu umbritsevat maestikku sinakas udus ja kuiva savanni seal pohjas. Tuul vihises, kotkad lendasid.

Ja nuud sulle memm. Loomulikult me laksime Black Mountaini vaatama. Kes ei ole kuulnud siis votke teadmiseks, et see on kummaline must magi, mis moodustunud tohutute graniidist kivilahmakate pragunemisel. Magi on must, koosneb suurtest, vaikestest ja vaga kummalise kujuga kivipankadest ja seal peal taimestik praktiliselt ei kasvagi. Paris ehmatav on sellele laheneda. Soidad autoga keset kollast korbenud savanni, silm on harjunud ara hallide, beezide toonidega ja siis jarsku peale kurvi pahhhhh, must magi sinu ees. Sudame vottis poksuma kull. Lisaks on selle maega seoses palju mustilisi lugusid raagitud. Inimesed jaavad seal kadunuks, samuti loomad, kuulda on erinevaid haali - raksatused, oiged. Aborigeenid ei lahe sellele maele isegi mitte ligi, nende keeles on mae nimeks Surma Magi. No ja arvake mis meie tegime. Loomulikult laksime sinna eksploorima. Votsime asja tosiselt ette, soime kohud tais, tossud jalga, jook kaasa ja matkama. Aega laks pool paeva ja me kaisime seal tipus ara. Ronimine oli ikka vaga hull, millest alguses ei saanudki vaga aru. Aga mida korgemale seda keerulisemaks ja kummalisemaks laks kogu olemine. Oli kohti, kust mina uksi ei oleks saanud edasi ega tagasi minna, Alvin aitas. Osade kivilahmakate vahelt nagin, et alla laheb koobas voi mingi sugavik. Kohati tuli nendest avaustest mingi konna voi nahkhiire haal ja paha lohn. Uks moment olin ma kerges paanikas, sest tundus, et edasi enam eriti ei saa ja tagasi minna oleks vaga raske. Tipust oli puudu ainult umbes 100 m ja seetottu mulle olukord ei meeldinud. Tahaks edasi aga ei julge, sest iga kivinuki pealt laks alla kukkumise oht aina suuremaks. Lisaks veel uleuldine korguse mittenautimine. Vaatad ringi ja saad aru, et krt ma olen ikka vaga korgel ja kummalises kohas. Aga onneks mul on mehine Alvin, kes sona otseses mottes mind jalle jalule tostis. Ja no pohimotte parast ma ei saanud ka enne tippu asja pooleli jatta !!!! Ja sinna me lopuks ka joudsime, ja tipus oli dragon s.t. eesti keeli , et draakon sisalik. Nagu varaan, kellel on hirmuaratav krae, mille ta vihastades ules tostab. Nagime seda vastas panga pealt ja ta ei liigutanud kohe uldse. Voisid kivikesega vastu saba visata ja see ikka istus ninaga paikese poole, ise olles tagajalgadel ja silmad kinni. Nagu mingi kivikuju. Tipu lahedal oli ka kivitroon, tapselt nagu raiutud kuningatroon koos kaepidemete ja jalakohtadega. Kummaline, massiivne. Alla tuleks oli uldiselt tuutu, kaed olid ronimisest juba hellad ja muidu ka tudinenud sellest, et pidevalt pead oma tahelepanu uleval hoidma. Aga lopuks oli ikkagi hea tunne, et kaisime ara 470 m korguse mae otsas, taiesti uskumatu. Ja ei kadunud ara ja ei lainud lolliks voi hulluks katte.

Jargmisel paeval tiirutasime ringi Cairnsi lahistel. Jalle magisel maastikul aga see oli juba rohlisem. Palju pollumajandust, moni sumpaatne kulake ja loomulikult magised maanteed korralike kaanakute - vaanakutega. Oobisime seekord orus, joe kaldal. vaga monna.

Selle pisikese reisi ajal jalle ja jalle molemad kogesime et KUI MONUS MEIL IKKA ON ! See on lahe elustiil kui sa saad ise valida kuhu lahed, millal lahed, kas viitsid tana voi tahad hoopis homme minna. Iga oo erinevas kohas, igal hommikul erinev lohn ja tunne. Arkad ules, teed silmad lahti ja sul on suur huvi eesolevat paeva elada - silmad ja korvad oleks nagu eriti arksad. Tahad ahmida elu endasse, vaadata, kogeda, olla, tunda ja ei taha, et keegi KRT seda segaks. Oled enda peremees. Ohtuks monusalt vasinult jood tassikest teed ja kuulatad, mis umberringi toimub. Igal tegelasel omad asjad ajada. Linnud sabistavad, konnad krooksuvad, vombatid tuhnivad, kalad sulpsavad joes jne. Ja hea on tunda, et pole kiiret, pole midagi vaja kohe ruttu ara teha, kellelegi helistada, mingeid asju ajada. Saad olla rahus, lurpida teed, kolgutada jalgu auto pagassi peal istudes ja vaadata kuidas kuu liigub, helendavad putukad lendavad.

Praegu oleme Cairnsis ja uritame endale selgeks teha mida me tahame. Vaga suur pohimotteline otsus. Kas tahame ulejaanud aja siin ringi tuisata ja vahel juhutood farmis teha ning olla vabad ja liikuvad, sealjuures eriti suurt raha korvale ei pane. Voi tahame leida mingi sudamelahedasema too siin turisminduses voi mul massaazis ning saada korralikumat palka ja raha korvale panna, et tulevikus ka reisida. Eestis sellist raha teenib palju palju vaevalisemalt, seetottu oleks siin hea voimalus veidi finantsi tekitada. Vaga meelitav idee, minna 6 kuuks Taisse elama. Samas siis oleksime paiksemad ja teeksime luhemaid seiklusi. Aga jallegi, ida rannik on n.o. labi kammitud ja siis peaks minema laane rannikule. See on jallegi vaga tuutu, sest esimesse huvitavasse punkti oleks 2800 km kuumas korbekliimas soitu. See ei imponeeri. Ja iial ei saa kindel olla, et see suur soit siis seda ka vaart on. Voib juhtuda, et ilma asjata raiskad oma raha ja aega. Uldiselt on siin nii, et mitte kellegi arvamust ei saa tosiselt votta. Kohalike arust on igas kohas parim ja ilusaim ja fantastiliseim. Mingu nad ka .... Seega oleks vist praegune asukoht meile ikkagi koige meeldivam paik. Ja siin oleks kaia ja avastada kull. Miinuseks on ainult vihmaperiood, mis kohe kohe algamas. Kallama peaks umbes 3 kuud.

Alvini vaike sober :)

Vau kus on kommenteerijaid. Tooandjatega konkreetselt pole utlemiseks lainud. Lihtsalt iga paevaga veendud aina enam, et nad on ikka imelikud. Tookeskkond on veider, me ei tunne ennast siin mugavalt. Ja kindlasti on neil endil motivatsiooni puudus, sellises keskkonnas ei saa tootada. Seega alustame ringivaatamist. Asukoht on oma looduse poolest parim, ilm super, ookean, maed jne aga kui tood ikka ei ole ja see mis on on ka mittearendav, siis saab siin puhkamas kaia mitte tootada. Aga me jah otsustasime iseendaks jaada ja ajada ikka eurooplase rida ja oelda ja arvata. Ei huvita mis mulje see neile jatab. Uldiselt on siin vist nii, et nad kardavad konkurentsi, oleme ju saledamad, nagusamad ja mis salata, ka utikamad kui nemad. Seega otsustasime otsida too ikkagi mitte asukoha vaid firma jargi, olgu korralik nimi, toimiv firma, intelligentsed tegijad. Kindlasti peame siis looduse ja muu sellise poolest kompromissitama. Kokkuvottes oleme ikkagi vaga rahul, et siia Cape Tribulationisse tulime. Selle ajaga on siin palju nahtud ja ringi kaidud, loodust nauditud jms ja samal ajal ikka ka teenitud. Nii et kui turistina oleks siia piirkonda tulnud oleks majanduslikult ikka hoopis teine seis.

Ilmad muutusid jalle. Paar paeva tagasi tundisd hommikul ules argates, et midagi on teisiti, ohul oli teine lohn. Uldse mulle meeldib hommikul silmad avades minu esimene pilt taevasse ja siis esimene hingetomme. Tihtilugu tunnetad mingit muutust. Niiskus oli saabunud. Ja mitte vahe. Keset paeva on kuum, kuum ja higi jookseb mooda selgroogu alla. Aafrika niiskusega ei oska vorrelda aga Costa Ricas nii niisket aega kull ei maleta. Seal tundsid jah, et ohk on niiske aga see ei ajanud niimoodi higistama. Tegelikult tundub, et see polegi higi vaid see sama niiskus, mis sinu nahale koguneb. Nagu saunas - viskad leili ja vesi maandub ihul.

Aga kuidas Alvin siis uue sobra sai ? Kaisime vabal ajal snorkeldamas, oleme uldiselt kolmel korral uritanud. Alati voiks nahtavus parem olla aga viimasel korral voi rahule jaada, umbes 6-8 m. Ja meie lahesopis on parasjagu fringing reef nii et sinna laksimegi. Nagime haikala ( vaike, ei hammusta) mingeid meriusse, varvilisi kalu, ka parvedena ja siis ilmus kohale vaike kollane sober. Vaga vale, agar, hakkaja. Selline tibtilluke a la 4 cm pikk, erkkollane mustade triipudega kala. Hakkas meiega kaasa ujuma, igalepoole kus laksime, tema ka, tuli vaatama mis toimub. Puges Alvini kohu alla, vahel tuli maski ette ujuma ja virvendama, vaga lahe tuup. Vahel kiusasin teda ja ajasin napuga taga, tahtsin kinni puuda. Kala oli meiega vapralt terve aja. Vahel kais minu kohu all varjus kah aga uldiselt meeldis talle ikka Alvin, hea suur ja karvane :)

Eile oli mul vaba paev ja kaisin vaatasin ule uhe tuntud Eco Spa. Seal asjad toimivad, vaeva on nahtud. Mingil maaral saaks seal vist massaazi tood. Veetsin moned tunnid seal ja mul onnestus ka uhele aborigeeni tuurile minna, tasuta :) Nii et nuud ma tean mis seadusi nad kasutavad, millised olid tooriistad, mida soodi ja mis ravimtaimi tarvitati. Abokate puhul ullatas see, et neil varastamist ei karistata, sest omandit kui sellist pole. Asjad pole kellegi omad ja seega kedagi ei huvita kui keegi selle ara viib. Seetottu oli kuni 50-ndateni vaga keeruline neile selgitada raha ja asjade vaartust. Tihtilugu nad kaevandasid kulda, vahel kohe paris suurte kamakatena ning kuna neil olid teistsugused vaartushinnangud siis tihtilugu andsid tuki kulda naiteks suhkru voi tubaka voi muu vastu.

Teater

Nii, nuud ma siis kirjutan teile, mis ma kohalikest inimestest arvan.
Mulle nad ei meeldi. Tundub, et koigil on maskid peas ja siirast suhtumist ei leia. Ma arvan, et valjapoole uritatakse naidata, et koik on superhasti, koigiga ollakse sober ja koik on lahe. Ollakse lahked ja abivalmis, jutukad jne jne. Aga tegelikkuses poleb sees teine tuli, teine sisu. Teeseldakse huvi, vaimustust, asjatundlikkust, tahtis on jatta endast voimalikult tegija mulje. Ja tundub, et siin pole see raske, sest koik usuvad mis sa raagid. Saast.

Eriti haige on kuulata mingit raadiosaadet voi teleintervjuud kus saatejuht korgendatud haaletoonil teeskleb erutatust ja on "ullatunud" kui vapustavat juttu interviueeritav talle raagib. Ja jutt kaib tegelikult mingist basseinitehnika muugist. No vot ei meeldi meile . Uhesonaga koik teevad koigile teatrit ja sellega ollakse harjunud. Kus on inimesed, kelle sona maksab, kes raagivad adekvaatset juttu, on ausad ja sisukad ?? Tunnevad huvi sinu sisu vastu, motete vastu ja pakuvad ise ka midagi endast. Siiani on vist ainult uks tuttav jatnud sisuka mulje.

Kokkuvottes mojutab see koik meie siinoleku meeleolu. Momendil ma polastan neid aga tegelikult peaks hoopis katte votma ja vastama neile sellega, mida nad ootavad. Vaja on minna pinnapealseks ja mitte kontrollida, mis sa suust valja ajad. Hakkame ka siis mottetut loba neile ajama ja vaimustusest kasi kokku looma ja viskame iga vaikese asja peale poidla pusti. Tavai, kui nii oodatakse siis nii saavad kah. Teeme neile siis seda tsirkust mis nad vajavad, vaatame mis nii valja tuleb. Utleme kui kena seelik kellelgi on ja raagime 5 minutit ilmast ja hoiame sealjuures suunurgad kahtlaselt korvade lahedal. Igaljuhul tosiselt ma kohalikke tolasid votta kull ei saa.

Ja meie oleme nende jaoks vist liiga motlejad. Kusime liiga palju selleks, et toos paremad olla, teeme liiga palju ettepanekuid ja tahelepanekuid. Asjadest on meil omad arvamused mida oleme senini valja oelnud ( arge arvake, et midagi negatiivset). Lihtsalt me arvame ja motleme ja raagime konkreetselt. Ja see on neile kummaline. Tihtilugu kusimusele vastust ei saa, st et midagi voib olla isegi oeldakse aga sellel pole ju sisu. Umbmaarasus ja ebakonkreetsus.

Aga ok, vaatame mis edasi saab. Igaljuhul sugavaid kontakte ja haid sopru esialgu ma kull ei looda siit saada.

Elu nagu Hiiumaal

Ja vahel nii tundubki. Sarnasusi on vaga palju. Esiteks muidugi see, et tookeskkond on suht sarnane - rand, vesi ja soe ja turistid. Aga elukeskkond samuti. Eraldatud paik, keeruline ligi paaseda, VAGA limiteeritud kaubavalik, mobiilil levi pole. Ja koht ise avatud igasugustele looduskapriisidele. Hiiumaal kaivad tormid, aikesed, rahed, vesipuksid ja mega aikesehood, siin samuti tormid ( vahel lausa orkaanid) tugevad vihmad, uleujutused, kuumalained. Selline jama mulle istub. Hiiumaal kaisin vahel Kardlas, et end toidu ja muu vajalikuga varustada, siin kain Mossmannis. See on ka vaike kulake aga hadavajaliku saab ostetud ja asjad aetud.

Eile oligi mul vaba paev ja kaisin siis Mossmannis. Aga ennem kulastasin veel Daintree Discovery Centerit, mis on turistile suunatud keskus, kus saad ennast harida vihmametsa floora ja fauna osas. Vaga huvitav oli, sest vihmametsa said uudistada nii maa pealt mooda rada kondides voi siis 5 m korguselt mooda sildu kondides voi hoopiski torni ronides, mis voimaldas veelgi enam eri tasandeid. Koige korgemal ja madalamal pilt ikka taielikult erineb. Uleval on taiesti teine keskkond ja elu kaimas ning need taimed ja loomad, kes seal uleval tegutsevad, maas ei pruugi kaiagi. Nagid kuidas viigimari ja muud puuviljad kasvasis ning linnud ja liblikad tegutsesid. Turistile antakse katte 50 lk infobrozuurike, mis liialt detailidesse ei roni aga samas monusa ulevaate annab kull. Lisaks sai votta audio guide, mis meenutab telefonitoru ning sealt kuuleb siis veel ekstra infot. Raja peal olid moned kohad nummerdatud ja kui siis selle numbri sisse toksisid, hakkas onu kohe raakima, mis puu, mis lind, mis ravimtaim jne. Vaga uskumatuid fakte sai jalle teada.
Edasi kaisin pangas, et palk katte saada - kahe nadala eest kokku 978 AUD s.t. 9095.- EEK. See peaks taitsa ok olema aga mulle ei meeldi see, et alguses kui too juttu raakisime, oeldi, et meie kaest renti ei voeta aga nuud palgalehelt naen, et ikkagi on arvestatud 5 tundi tood e. 65 AUD kahe nadala eest, et katta majutuse, interneti, vee, elektri ja gaasi kulud. Pohimotteliselt mulle selline asi ei meeldi. Peab omanikega raakima. Iseenesest on see taiesti tuhine summa kahe nadala peale kokku ja seda voiks maksta vabalt aga igal juhul ma mainin neile, et alguses olid kokkulepped teised. Siis tegin endale ka praamipaasme, mis maksis 12 AUD ja voimaldab 1,5 aastat ule soita. Muidu oli uks ots 1 in 8 AUD. Nii et selle asja saime ka korda.

Uks ohtu sai nalja. Kaisime Alviniga niisama ringi lonkimas ja otsustasime kookospahkleid hankida. Kutt ronis siis puu otsa ja virutas sealt 5 tukki alla. Lisaks leidsime moned juba mahakukkununa. Kodus avasime uhe maha kukkunud pahkli ja ullatusena oli see seest tais. Muidu on kookospahkel seest tuhi, servas on kihike pahklit ja sees loksub vedelik. Aga see pahkel oli taiesti tais seest. Alvin siis proovis ja maitses hasti, soi pool ara. Siis laks aga uurima kolleegide kaest, et kas seda ikka suua kolbab. Esimene kusimus oli, et kas sa juba soid seda sisu. Alvin siis vastu , et jah. Siis kukkusid koik naerma ( loomulikult meeste seltskond) ja teatasid, et nuud on oodata uht tosisemat armuood, sest see pidavat olema uks tugevamaid afrodisiaakumeid ja seda nimetatakse Angel's Heart e. ingli suda. Et kas juba annab tunda. L66biti veel, et ega ta nuud homme toole ei saa tulla, et voidaks lahti lasta. Et see ei pidavat ikka kolbama kui kaid ringi ja puksis punnitab. Aga kokkuvottes me ei teagi, kas tegu oli niisama naljaga voi soi Alvin seda sisu ikkagi liiga vahe. Oo oli jummala rahulik :)

Muidu vabal ajal kaime mere aares, vahel naeme rai kalu, voi kivi all monda kummalist maksavorsti meenutavad liimukat, Alvin on nainud delfiine. Kuskil on alati midagi, mis vaarib teise kohale tirimist ja ara naitamist.

Meiega elab siin ka uks itaalia poiss, kes tootab sukeldumisinstruktorina. Kuna ta on uksi randaja siis oleme temaga ikka juttu teinud ja otsustasime, et vahel peaks tegema teineteisele suua. Me voiks teha kulma kastet kartuliga ja tema siis kas pizzat voi spagetti , mulle nii meeldib.

Palav on !

Oudust ! Tana on varjus + 34 C . Ma pole paar paeva kirjutanud, sest olin veidike kuuma parast rivist valjas, votsin siis asja rahulikult ja muudkui pikutasin. Mul oli vaja kolmapaeval lisaks receptionist toole ka koristada ning sse oli ikka raske kull. Sellise kuumaga keset paeva 4 ja pool tundi fuusilist tood teha on karm. Koristamine ise pole eriti vastik, sest siin on kultuursed inimesed ja kogu aeg on kord majas aga raskeks teeb asja kuumus. Nii et selle kuuma tottu olin jargmine paev taiesti jouetu. Ja tanaseni, reedeni veidi kummaline tunne sees. Uritan siis palju juua ja vahe liigutada ja vitamiine votta. Ja vot mina aru ei saa, et kuidas Alvinile see kuum ei moju. Mida kuumem seda parem ja ta voib +36 C vabalt lauspaikese kaes fuusilist tood teha. MA EI SAA ARU ?!

Oma vabal ajal ma siis pusisin esimese kaelakee teha. Vaga lahe, istud rannas, soe tuul koditab ja muudkui inspireerud. Ja taitse omaparane kee tuli, kohalikest teokarpidest. Ja kui lubatakse ja huvi on siis panen siia muuki. Ehks saaks mingi 20 AUD tukk. Aga Alvinil pole aega olnud isegi mitte korraliku noa ostmiseks, raakimata kujukeszte tegemisest. Ja ma usun, et ega vist ei hakka olema kah, sest iga paevaga on tal aina rohkem tegemisi. Ja asi laheb ulesmage.

Aaa, Alvinile pakuti sealt farmist vaikest teenimisvoimalust. Maitsvat. Nimelt farmeri vaikesed pojad kasvatavad papaiasid ja vist midagi veel ning kuna meil siin telkimiskohas pidevalt kusitakse puuvilju, siis paneb Alvin siia iseteeninduspunkti ules. Sellised on vaga levinud. Sul on suur kast voi korv kus on koik pakutav laiali laotatud ja hinnakiri on korval. Ja siis silt a la - "Valige endale, mis meeldib ja pange raha purki ". Ja kuna siin inimesed nii ausad siis see toimib. Eks vaatame siis mis sellest valja tuleb. Ega see mingi erilise raha teenimise parast polekski, pigem selleks, et ise puuvilju saaks. Varskeid, mahlaseid. Nii et Alvin vist hakkab poikadega bisnessi ajama :D

Jalle uks klient oli cassovary ette sattunud. Oli metsas matkamas ja lind tuli ligi. Neil pidi selline komme olema, et alguses teevad nagu ei markakski sind ja siis jarsku tuleb jookseb ligi ja hakkab kas nokkima voi loob jalaga. See sakslane huppas siis puu taha, cassovary jargi, sakslane jargmise puu taha, cassovary jne. Kes keda lollitas ?

Aborigeenidega pole kokkupuudet olnud ja ega keegi eriti neid just ei armasta. Elavad pigem omaette ja kaasaegsesse tanavapilti eriti ei kipu. Nende tottu on troopilises pohjapiirkonnas kehtestatud erinevad alkoholi piirangud. On kohti, kus ei tohi isegi turistil oma tarbeks autos uhtegi kangemat pudelit olla. Probleem on selles, et alkohol on siin mitmeid polvkondi laastanud. Juba noorelt hakatakse jooma, koikvoimalikku tombama ja seega ei ole keskkond tervislik ega ka majanduslikul normaalne. Olen aru saanud, et Austraalia on uleuldiselt abokatega hadas ja maksab neile koigile mingisugust toetust. Ja kohalikud jotad, asokad ja muidu konts ongi just abokas.

Praegu kastetakse suurest masinast meie majaesist ja puid poosaid. Selline suur rekka suuuuuure paagi ja pritsiga. Oi ma tahaks sinna alla hupata !!!