Muhvi autoga ringi karutamas !

Nii ! Sai teoks meie mote, et rentida odav vana auto ja sellega mooda kolkaid ringi kolistada ja naha ja maitsta ja kogeda mis ette sattub. Tei ei kujuta voib olla ette, et auto rendihind on 96 eek paevas, koos kindlustusega no ja bents maksab siin 6 eek liiter nii et me porutame igale poole kus tuju on. Loomulikult ei sa aselle raha eest limusiini aga meile on piisav 96 a Suzuki Jimney, selline pisijeep, mis on paras logu, koliseb ja kiunub kuid ikka soidab. Ja meile selline meeldibki, Alvin muudkui annab talda, rebib kaiku ja rooli ning minek on sees. Tegime siis Bali saarel soojenduseks vaikse otsa louna poole, seal ei meeldinud mingid resordid , kuiv loodus ja linnatanavad, ning siis rannikut pidi idakaldale. Bali on uhte pidi a la 110 km ja teist pidi veidi vahem ning oma kujult meenutab hiiumaad :D

Esimese peatuse tegime pisikeses kulas kus palju kalapaate, muuseas need on siin eriti kummalised, ulipeened ( a la uks puusalaius), sugavalistuvad ning molemal pool kulgedel eraldi toestus, vist selleks et umber ei laheks ja samas veetakistus oleks minimaalne. Eest vaates on vaga sumpaatse kujuga, ja vaga varvilised. Teepeal hammustasime kordamooda uhte kala, mis kohalik poiss oli valja tommanud ja puupulga otsas ara grillinud. Lopetuseks joudsime koht nimega Padang Bai. Hommikul votsime snorkeldamiseks varustuse ja laksime Blue Lagoon randa sulistama. VAGA LAHE OLI ! Kohe laks sugavaks ja elu oli vee all kirju, mulle uldse tundub, et snorgeldamine on meie lemmiktegevus. Isiklikult nagin jalle kalu, mida varem pole kohanud, kuigi sukeldunud ja snorgeldanud nagu olen ka juba. Aga siiski oli ullatusmomente. Alvin jai veel mulistama ja ma tulin kaldale, kus kohalik mutt pakkus massaazi. No ja kas ma siis sain ara oelda. Tal olid vaga head kaed, vottis jalle natuke raha ja lisaks kauplesime talt veel ehteid kauba peale. Siis virutasime arbuusi keresse ja soitsime edasi. Kuivem maastik hakkas juba veidi muutuma. Meist vasakule jai nuud suursugune vulkaan ja me otsustasime soita pisikest teed pidi mooda rannikut. Oigesti tegime. vaga pull tee oli. Kull ules ja alla ja siis veel jarsemalt ules, ja tee veel kitsamaks ja siis veeeeel jarsemaks ja kitsamaks nii et lopuks ma hoidsin pead kinni, et kui nuud keegi vastu peaks tulema. Uhel pool oli ju loomulikult korralik kukkumine. Alvin oli roolis vaga sportlik, kaed ja jalad kaisid kogu aeg :D Tegime moned peatused ka, kaisime templit piilumas, neid siin igal pool ja siis tegime motosooklas vaikse louna. HEHEEEEE kui te vaid teaks mis see motosookla on. !! On mees, on motikas ja siis on sook ning vajadus teenida raha ja ringi liikuda. Pane koik elemendid kokku ning tekibki motika pakiraamile selline konstruktsioon, mis meenutab koogiriiulit, kus on olemas suur pott, mille all kastis on elav(!!!!) tuli, potis on suur kulp, siis teisel pool sadulat tasakaaluks on koikvoimalikud kastmed ja toidumaterjal ja noud. Motikas seisab jala peal pusti ning mees ajab ari. Votsime siis ka kaks portsu. Kaussi tuli varske kapsas, spagetid, puljooooong ning klimbid, mone sees oli ullatuseks ka vaike muna :D Alvin loomulikult lasi panna koiki kastmeid ning lopuks oli isegi temale tuline amps. Mina sain aga leebema versiooni. Kokkuvottes oli see lihtsamehe louna jala pealt suues, kohu taitis ara ( ja monel pani lippama ka :D). Aga soit oli lahe sest see oli ikka taielik kulaelu, see mida me otsimegi, majad palmilehtedest, kanad, tibud, porssad, koerad, kitsed, lapsed, motikad, lokked, veetunnid mida kanti pea peal jne - See hakkas silma. Naised pusisid korvikesi punuda, kes vedeles niisama, kes huudis tere turistile, endal suu korvuni. Melu oli palju ja ehedat. Jargmine paev kaisime snorkeldamas vraki peal, mis kaldast 25 m. Sugavust oli uhes vraki otsas 7 aga teises 30m. Ja siin oli juba suuremaid kalu, jallegi taitsa teine teema. Kuna rannad on siinkandis musta liivaga siis oli nahtavus kokkuvottes ka nigelam.

Nuud olieme ule magede joudnud keskossa. Muidu on siin Ubudi kandis vaga lahe, tombab juba monusamalt roheliseks, ahvid jooksevad ringi, oosirin on vaga vali. Kulad on ka huvitavad, neil on ikka uhked elamised siin, pole mingid bambushurtsikud vaid kivimuuriga umbritsetud aiad, kus postide peal kujukesed, nurkades tornikesed, koik kivikatusenurgad taeva poole kaardus. Majadel nikerdatud uksed-aknad, oued hooldatud ja lopsakad, erinevaid lilli ja taimi, purskkaevukesi, linnukesed puurides jne. Vaatamist on kullaga. Teinekord sattume ikka vaga armsasse kohta, kus laheb kergesse samblasse kattunud trepp ules mae otsa ning sel on kulaelu planeeritud kitsaste konniteede ja kraavikeste vahele, Ilusad vaated ja ouekesed umbritsemas. Inimesed on siin ka lahedad. Sumpaatsed ja abivalmis.

PS. Taifuuni pole nainud aga Indoneesias tegi ju tsunaami ka palju pahandust. Kusjuures sellele suurele jargnes veel kuu aja moodudes teine, jareltoukest tekkinud laine ning paar aastat tagasi oli jalle uks. Karm elu, puhkis jalle rannad puhtaks.

P.P.S. Mul on vaga hea meel, et mu lugejaskond on ellu arganud!!!