Viimane ohtu Sri Lankal

Soime just kohud tais, head ja paremat muidugi, priiskasime nagu jaksasime aga kokku oli arve ikka alla 100 EEK kahe peale. Sealhulgas varsked mahlad, smuutid pannkoogid kookosega, haikala ja krevetisalat. Vaga maitsev oli. Hetkel tegeleme uue reisi planeerimisega. Ei suuda kuidagi otsustada, et millisele saarele seal Indoneesias minna. Kuna siin on palju ringi karutatud bussidega, loksutud igas asendis, siis talutud veel kohalikke tuk-tuki juhte ja muidu tegelasi kes igal sammul koike pahe maarivad ja pettu teevad siis nuud tahaks veidi rahu. Rahu mollust ja karast ja tossust. Samas ei viitsiks paraporgusse ka minna, sest indoneesias on aarealadel veel hullem liiklus kui siin, soidad 16 tundi bussis nii et silm ei pilgu ka. Kui ikka tahad orangutangi naha siis istud. Uhesonaga on meil nuputamist.
Muuseas tuk-tuki, selle kolmerattalise soiduki, millega taksoteenust siin osutatakse, saab endale osta 250 USD eest. Kas meil oleks Alviniga soodsam olnud uks tuk-tuk osta ja sellega ringi kaulatada, omaette elamus oleks seegi olnud, hiljem oleks tuk-tuki lihtsalt maha jatnud voi maha muunud.

tana ostsime kaasa koikvoimalikke ehteid luudest ja ja muust sellisest, et eestis rannaturistile ja meie rahakotile roomu valmistada. Plaanis on veel Indoneesiast ja Taist ka otsida erinevaid eksootilisi kuid kvaliteetseid ehteid. Osta kokku nii palju kui Alvini selg kannatab tassida. Aga uksjagu juba kaalub see kraam kull.

Ja mis veel tana tegime, mina kaisin proovimas India jalamassaazi, taitsa monna oli. Silm kukkus vaga kinni. Tervelt 60 min muditi varbaid igast suunast ning polvi ja reisi ning koige lopetuseks oli monus kuum a la kaltsututt, mis olisse kastetud, ning sellega hoorus koik jalad veel sisse. Lopetuseks vaike taimetee ja Kelli oligi happy. Kavatsen ka Indoneesias massaazi proovida, sest minu sunnipaeva fond oligi selleks moeldud, et ennast maailmas veidi hellitada, teha seda, mida oma raha eest alati ei raatsi :D