Uuest elamisest ja uutest elamustest !

Veidi siis sellest ka, et kuidas ja kus me nuud elame. Alustuseks see, et oleme vaga rahul. Mina isiklikult olen ju vaga kova haagissuvilas elaja kogemusega, minu kasv muidugi soosib seda. Tean, et vaga sorgu laiali ajada ei saa ja et peab uhtset elutempot omama isikuga, kellega parasjagu koos elad. Tervitused norskajale Paabule, kellega olen haagises pikalt koos eksisteerinud ja mitmeid mitmeid korvatroppe omanud :) Ja talle veel teadmiseks, et kogu see elustiil on mulle positiivse jalje jatnud. Ja muuseas, minu jaoks ongi asjal mingi volu. Kuidagi nii armas ja hubane on, koik kae ja jala juures. Siin on meil samuti kooginurgake ja telekas kapi aare peal, void kokata ja telkut vaadata ja opikut lugeda samal ajal. TEate ju kull, et ma teen mitut asja korraga, iseasi kui edukalt :) Alvin tunneb ka end hasti, paar korda kuskile nurga vastu lood pea ara ja siis jaab meelde, et sellest kohast moodud selle nurga alt. Ja mis peamine, meil on privaatsus ! Luksus ju ! Oma koogis teed tapselt seda mis tahad ja paned toidu sisse kuuslauku NII PALJU KUI TAHAD !!! Kokkuvottes on meil ruumi piisavalt, sest oues on ju ka lauake ja toolid ning dussi all, vetsus ja netis kaime ikkagi toas. Sooja kliimaga on vaga hea karus elada. Siiski ohtuti laheb jahedaks, naerge naerge aga 17 kraadi on tegelikult vaga kulm. Siis massime ennast teki sisse ja soome soojendavat uhepajatoitu. Meie "naabrid" voi siis voorustajad on endiselt vaga sumpaatsed ja heasudamlikud ning todeme toredusega, et selliseid inimesi leidub. Umbruskond on ka vaga lahe, endiselt on see suur Mount Warning vaga hasti naha ning kuna asume jarjekordselt kunka otsas, on kogu umbritsev nagu peopeal, lopsakasrohelised maeahelikud. Hommikuti kain kiirkondi tegemas ning kogu actionit annab ikka jalgida. Linnuliiklus on vaga tihe, koik majandavad oma asja ning olen tahele pannud et need kirjud vaiksed papagoid hangivad siin kolmekesti. Kuna oleme tanavavalgustustest vaga eemal, siis ohtuti on ka tohutupalju tahti naha. Lisaks olen paaril hommikul kainud rannas kondimas, see jallegi taitsa omaette olemine, monus on tajuda kuidas paev algab, koik saab alles hoo sisse, paiksekiired muutuvad aina soojemaks, roomsameelsed inimesed spordivad voi jalutavad koera voi puuavad kala jms. MONUUUUUUUS.

Homme plaanime minna lobustusparki "Dreamworld" Seal peaks ikka uhtteist majandada olema, tundub, et paar atraktsiooni votavad ikka vaga oonsaks. Sellest kogemusest raagin siis jargmine kord aga igaljuhul, oleme me molemad vaga arevuses ja plaanime terve lahtiolekuaja taiega ringi tuisata ja koiki asju mitu korda labi teha ning joosta nagu pubekad atraktsiooni loppedes ringiga kohe tagasi varavate juurde, et saada jalle soitu ! Ok, limonaadi ei osta ja suhkruvatt jaab ka ara !!


Nii nuud ma lahen vaatama seda amblikku, mis Alvin mulle farmist toi. Massis paberi sisse uhe surnud tegelase ja toi mulle koju, et mind harida. Tegu on murgise amblikuga, kes pealt naha vaga lahja vend, pisike ka veel. Aga, kui hammustab siis tagajarjeks hakkab nahk jarjest maha kooruma kuni lihani valja, ning see haav muudkui laieneb. Ravimit selle vastu ei tunta ning halvemal juhul on siin Austraalias monel inimesel isegi jasemeid amputeeritud. See protsess voib kesta aastaid aga reeglina nadalakese ja siis peaks ise paranema. Vot nii !

Nuud lahen mina oppima, Alvin teeb internetis moned online piletiostud meie eelolevaks reisiks. siis soome.............. jalle :) ning lahme vara tuttu, et homme vormis olla. Voib juhtuda, et tuleb raske paev :D Oi, ma veidi juba pabistan, sest kuuldavasti on seal 120 m korgune torn, kuhu sind ules vinnatakse ja siis vabalangemisena alla kukutatakse :S Mind kohe huvitab, et mis emotsioonid kerkivad.

koikidele kallistajatele ja igatsejatele lohutuseks, et veidi veel ja siis kaisutame, koiki kes ette jaavad !

KOLIMINE !

Nuud on siis lood sellised, et meie Shoti mutt muub maja maha. Pani muuki ja kohe olid paberid tehtud ja meil vaja valjaa kolida. Meil on siin Murwillus tapselt uks paarike tuttavaid ja nende juurde nuud lahmegi. Muidu uuriks midagi omaette aga kuna oleme ju varsti jalle liikvel siis keegi ei taha ju moneks nadalaks uurida. See paarike kelle juurde lahme on need samad kellega eelmine aasta mune varvisime. Me hakkame elame nende haagissuvilas ning toas saame kasutada nii arvutituba kui dussid vannid jne jne. Uhesonaga meie jaoks isagi parem variant kui siin muti juures, sest meil on oma privaatsus ning see koht on toesti vaikses ja looduslikult veel kaunimas kohas. Jallegi mae otsas koos ilusate vaadetega. Nii et me oleme oma kolimise tottu paris meeldivalt arevuses. Ja teadmiseks teile, et meile meeldivad muutused, nii hea on kui pole oma kinnisvara mille eest muretseda voi mingit totakat kallist vara mida putitada ja sailitada vms. Vaba inimesena on elu ikka nii palju lihtsam. Kui kuskil ei meeldi kolid mujale, votad teise too, uued hobid vms. Ja mulle tundub, et austraallased ongi selles suhtes agedad. Tihtilugu tuleb jutu seest valja, et elatud on mitmes erinevas osariigis, tehtud erinevaid toid ja liigutud ringi, mitte nii nagu eests, et isa, vanaisa, ja vanavanaisa olid Ahjast ja olen minagi Ahjast.

Munadepuhadest. Seekord oli mul juba ammu ette teada, et me lahme ja varvime-koksime mune selle sama seltskonnaga kus me elama hakkame. Kohe kui helistasin, oli proua nii vaimustuses minu ideest ja utles, et tal oli sama mote olnud. Nii et laksime ja pistsime munad keema, hiljem koksisime ja soime ja muljetasime. Koksimine tekitas nii palju elevust, koik votsid vaga tosiselt, moni tekitas lausa spetsiaalse tehnika, mina polnud varem sellist nainud. Igaljuhul sain ma naerda nii et silmad marjad. Koik voeti video peale ja tehti fotosid, sest nende jaoks oli see kohe eriti suur sundmus. Ai krt, miks ma kull pashat ei teinud, nae ei tulnud meeldegi, Eestis alati memm kusib, et kas ja millise seekord teen. Igaljuhul on neil vaga tore pere, 3 taiskasvanud last kellest 1 tutar elab inglismaal. Teine tutar sai just nunnu ja roomsameelse poja ning elab mehega rannikul ning kolmas laps on poeg, kes on aaretult sumpaatne ja loodusearmasaja boheem. Putitab ja viritab kodus erinevaid autosid. Meile molemale meeldib tema isiksus vaga, selline vaba ja avatud hing. Ja kogu selle seltskonnaga on lobus vestelda, raagimi nii observatooriumitest kui reisimisest kui umbritsevast loodusest. Juttu meil jatkub ja nalja saab.

Kooli ja oppimisega muudkui edenen, saatsin oma esimese referaadi ara koos powerpoint esitlusega. Mind taitsa huvitab kuidas minu eesti lahenemist siin hinnatakse. Uleuldiselt oleme harjunud et koik toimib siin teisiti. Mul jaab siis veel kaks eksamit siin sooritada ja eestis mingi vaike ulesanne taita ning ongi mu oppeained tehtud.

Uldiselt on meil juba reisiarevus sees, sest oleme broneerinud arasoidu 26 aprilliks, siis teeme 20 paevase ringreisi Tais ning 15 Mai ohtul oleme eestis. Kolistame jalle labi Istanbuli ning Melbournei. Sugis hakkab siin vaikselt saabuma ja see kargus ja teinekord kulu polemise lohn tekitavad Eesti igatsust. Kuuma ja palavaga sellist tunnet muuseas ei tule. Aga teatud lohnad seda tekitavad. Taitsa tahaks juba oma venda kallistada ja minna Passa majja ja tunda, et polekski nagu ara olnud. Igaljuhul eelmine kord juhtus kull nii. Mul oleks nagu 2 elu - uks Austraalia reaalsus ning teine Eesti realsus. Huppad uhest pildist teise ja siis jalle esimesse tagasi. Ja need pildid on ikka nii erinevad. Mulle tundub, et Austraali elu soosib suuremaid ja kiiremaid muutusi ning Eestis oled ennast kuskile ara paigutanud, lahterdanud, motestanud ning seal pusidki, sest voimalusi pole nii nagu siin. Vaike pindala, rahva arv, kliima, oma keel need koik mojutavad.

Polegi enam kaua jaanud

Alustuseks olen ma vaga meelitatud et Sandra on mu tulihingeline blogilugeja. Muuseas ma olen mitmel korral hoidnud kaes tantsufilme ja moelnud sinu peale ja kujutanud ette kuidas me neid endasse ahmime ja labi proovime ! Seda teeme veel, eks ! Alvin pole koige suurem tantsufilmi vaataja.

Meie elust siis ka. Tahaks alustuseks oleda, et polegi nagu midagi erilist juhtunud. Aga tegelikult kui motlema hakata siis ikka on kull. Mulle meenub meie piknik (jarjekordne eks) panga otsas kus oli ka vaga vapper tuletorn, no nii 5 meetri pikkune ! Vaga nunnu, kusjuures seal oli ka uks noorpaarike pildistamas ja mingeid muid toimetusi tegemas, loorid, lilleneiud jms jama, sama lugu nagu meil selle Russalkaga vist. Aga pank oli eriline, musta kalju otsas ning merele vaadates nagid "lahti murdunud" kamakat ja kujutage nuud ette neid dropside pakke ( jaaaa, need kommid mida vanasti lunapargist sai, sellised ummargused pakitud lutsukad), kus dropsid on uksteise otsas, ilusti summeetrilised ja kihiti. Vot see vaatepilt oli tapselt samasugune. Vaga kummaline aga see kivi oli murenenud taiesti perfektset mustrit moodustades, Mul oli vaga raske uskuda, et loodus on selleks voimeline. Moodustunud olid summeetrilise kujuga, uhepaksused litrid, ilusti teineteise otsas ning tihkelt koos, moni virn pikem moni virn luhem, vaata ja imesta. Lisaks oli veel vaga monus tormine ilm ning sinised lained ja tuhi rand - vaga kosutav. Ristna tuli loomulikult meelde ! Igatsus juba peal.

Siis oleme kainud kulas uhel Alvini sobral Jamaicast. Vanem mees aga vaga lahe tuup laia silmaringi ja hariva jutuga. Tema poeb eesnaarmevahki ja on vahel sugavas masenduses, sest arstid hirmutavad teda ruttu ruttu opile minema voi muidu. Kuna ta aga usub rohkem alternatiivmeetoditesse ja on ennast range dieedi ja tarkade valikutega hoidnud tiksumas siis tema moistus raagib uht, kuna on arstide poolt hirmutatud, aga keha raagib teist. Keha ei kipu kohe kuidagi operatsioonile ja keemiaravile. Me oleme siis Alviniga uritanud talle kasulikud olla. Saatnud nimekirju raamatutest, mida lugeda ja milles soovitatud lahenemisi proovida. Nendest paljusid on ta juba lugenud ja on tegelikkuses paris teadlik aga sellegipooles tuleb ju kasuks kellegagi asju arutada. Lisaks on Alvin talle mitmeid kordi helistanud ja meilinud jne, meile tegelikkuses ka laheb korda tema enesetunne. Ja tundub, et ta hindab seda sugavalt. ta on Austraalias uksi ning aeg ajalt jooksevad motted ummikusse ning siis on vist hea kui keegi varskendab liialt keerlevaid hirmumotteid ja usub paranemisse.

Eile juhtus selline lugu, et kompleksis kus asub ka meie restoran, oli uks uliohtlik uss ennast jalutamas. Mooda basseiniaart roomas ja tundis hasti. Kulastaja markas seda ja kohe laks paanikaks, restorani manager jooksis, ettekandja jooksis, ma ei saanud alguses kohe pihta, et mis toimub. Aga harja, mopi ja pappkastiga tuleb valja, et saab edukalt uliohtliku ussi kinni puuda. Ara teda ei tapetud vaid helistati kuskile loomaseltsi ja onud viisid ussi kuskile kaugemale. Uldiselt on siin neid linde ja loomi ikka liikumas. Aeg-ajalt kaib uks kirju papagoi meie aia peal vaatamas ja koera narrimiseks siis kraaksub. vaga ilus lind on, kirgas punane, sinine, kollane , roheline. Siis on tihtilugu restorani tagaukse juures ikka need janesed, nagu karvapallid, kangurud, ussid ja muud tegelased. Alvin ka raagib paris tihti mingitest mutukatest voi lendrottidest kes pidid imenunnud oma suurte silmadega olema. vahel on isegi lehmad nende banaanifarmis ringi jalutamas. Siis ukskord oli kainud helikopter vaga madalalt nende farmi uudistamas. Aetakse taga neid, kes kasvatavad kanepit. Helikopteril on peal spetsiaalne kaamera, mis naitab ara kanepitaime, kuna see on teistest taimedest soojema temperatuuriga. Nii siis kaivad koikvoimalikke suhkruroopolde ja banaanifarme labi kammimas ning sellele suurele kanepibusinessile valu andmas. Politseist raakides, mind peeti nuud lopuks ometi kinni, siiani polnud ju keegi meie vastu huvi tundnud. Mul oli taitsa ponev teada, et mis minu juhilubade peale oeldakse. Tegelikkuses ei tohiks Eesti lubadega soita kauem kui 1 kuu ( vist oli nii) ja siis peaks kohapeal labima totaka burokraatia ning tegema kohalikud load. No ei lahe labi, ega ikka ei tee kull. Venitan kummi nii kaua kui voimalik. Ja see juhus toestas, et politse ei jaga matsu. Konkreetsel juhul peeti kinni koik autod ja pandi puhuma ning kontrolliti dokumente. Mina annan load ja vahin voimalikult blondi naoga otsa, tumps mangib. Kohe kusiti, et kust olen, voimalikult paindumatu keelega kokutasin, et estonia. No siis tuli suur imestus, et kus see asub, mina itsitan, et europa, europa. Nuud uuriti edasi, et kaua ma olen siin olnud, utlesin et alles tulin. Siis kusiti et mis on austraalias viibimise eesmark, mina vaatasin politseile suhu vaadates (mittekeeleoskajad vahivad ju suhu) ja soperdasin, et travel travel, fun fun. See tundus sobiv vastus olevat. Siis tegi onu politse nalja, mina tegin nagu et ei saa naljast aru ja siis ta arvas, et ma voin nuud ara minna. vaga hea, ma voin iga kord lolli mangida.

Oppimisest ka. Tundub et olen paris hea kooli valinud. Materjalid on mitte jaigalt uhte seisukohta pakkumas vaid pigem arendavad oskust oiget valest eraldamiseks. Ei nouta sellist pahe tuupimist nagu Eesti on olnud ( akki nuud on asjad muutunud) vaid pigem tahetakse et sa saaksid asjale pihta, naeksid suuremat pilti ning oskaksid teha oigeid valikuid ning neid pohjendada. Nutritionist ehk toitumisteadlane peab ju oskama valida konkreetsele juhtumise koige sobivama meetodi ning suutma seda lahti seletada kliendile ka. Lisaks olen ma oma kaugoppeprogrammiga liidetud ka listi, kus on koik sarnased tegelased ennast ules riputanud ning uhise huvi baasilt tekitatakse siis kokkusaamisi ja arutelusid. Kool voimaldab ka paris huvitavad andmebaase sirvida ning uuringute tulemusi, ajakirju ja muud sellist online sirvida. Siiani on koik vaga ponev ja ma olen rahul. igakl vabal momendil haaran raamatu (juhul kui Alvin pole seda minu tagant ara virutanud). tema ju ka muudkui loeb ja siis on meil hea koos arutada ja teineteist taiendada. Nii et pange aga oma tervisehadad kirja ja ma hakkan neid harutama, tekitage mulle valjakutseid, lasu mu teadmised kinnistuvad.

Vaike uudis veel, tagasitulek on 3 mai. Siis lahkume Austraaliast, teeme 2 nadalat Tais ning 18 mai jouame eestisse. Vaim on juba valmis.