Polegi enam kaua jaanud
Alustuseks olen ma vaga meelitatud et Sandra on mu tulihingeline blogilugeja. Muuseas ma olen mitmel korral hoidnud kaes tantsufilme ja moelnud sinu peale ja kujutanud ette kuidas me neid endasse ahmime ja labi proovime ! Seda teeme veel, eks ! Alvin pole koige suurem tantsufilmi vaataja.
Meie elust siis ka. Tahaks alustuseks oleda, et polegi nagu midagi erilist juhtunud. Aga tegelikult kui motlema hakata siis ikka on kull. Mulle meenub meie piknik (jarjekordne eks) panga otsas kus oli ka vaga vapper tuletorn, no nii 5 meetri pikkune ! Vaga nunnu, kusjuures seal oli ka uks noorpaarike pildistamas ja mingeid muid toimetusi tegemas, loorid, lilleneiud jms jama, sama lugu nagu meil selle Russalkaga vist. Aga pank oli eriline, musta kalju otsas ning merele vaadates nagid "lahti murdunud" kamakat ja kujutage nuud ette neid dropside pakke ( jaaaa, need kommid mida vanasti lunapargist sai, sellised ummargused pakitud lutsukad), kus dropsid on uksteise otsas, ilusti summeetrilised ja kihiti. Vot see vaatepilt oli tapselt samasugune. Vaga kummaline aga see kivi oli murenenud taiesti perfektset mustrit moodustades, Mul oli vaga raske uskuda, et loodus on selleks voimeline. Moodustunud olid summeetrilise kujuga, uhepaksused litrid, ilusti teineteise otsas ning tihkelt koos, moni virn pikem moni virn luhem, vaata ja imesta. Lisaks oli veel vaga monus tormine ilm ning sinised lained ja tuhi rand - vaga kosutav. Ristna tuli loomulikult meelde ! Igatsus juba peal.
Siis oleme kainud kulas uhel Alvini sobral Jamaicast. Vanem mees aga vaga lahe tuup laia silmaringi ja hariva jutuga. Tema poeb eesnaarmevahki ja on vahel sugavas masenduses, sest arstid hirmutavad teda ruttu ruttu opile minema voi muidu. Kuna ta aga usub rohkem alternatiivmeetoditesse ja on ennast range dieedi ja tarkade valikutega hoidnud tiksumas siis tema moistus raagib uht, kuna on arstide poolt hirmutatud, aga keha raagib teist. Keha ei kipu kohe kuidagi operatsioonile ja keemiaravile. Me oleme siis Alviniga uritanud talle kasulikud olla. Saatnud nimekirju raamatutest, mida lugeda ja milles soovitatud lahenemisi proovida. Nendest paljusid on ta juba lugenud ja on tegelikkuses paris teadlik aga sellegipooles tuleb ju kasuks kellegagi asju arutada. Lisaks on Alvin talle mitmeid kordi helistanud ja meilinud jne, meile tegelikkuses ka laheb korda tema enesetunne. Ja tundub, et ta hindab seda sugavalt. ta on Austraalias uksi ning aeg ajalt jooksevad motted ummikusse ning siis on vist hea kui keegi varskendab liialt keerlevaid hirmumotteid ja usub paranemisse.
Eile juhtus selline lugu, et kompleksis kus asub ka meie restoran, oli uks uliohtlik uss ennast jalutamas. Mooda basseiniaart roomas ja tundis hasti. Kulastaja markas seda ja kohe laks paanikaks, restorani manager jooksis, ettekandja jooksis, ma ei saanud alguses kohe pihta, et mis toimub. Aga harja, mopi ja pappkastiga tuleb valja, et saab edukalt uliohtliku ussi kinni puuda. Ara teda ei tapetud vaid helistati kuskile loomaseltsi ja onud viisid ussi kuskile kaugemale. Uldiselt on siin neid linde ja loomi ikka liikumas. Aeg-ajalt kaib uks kirju papagoi meie aia peal vaatamas ja koera narrimiseks siis kraaksub. vaga ilus lind on, kirgas punane, sinine, kollane , roheline. Siis on tihtilugu restorani tagaukse juures ikka need janesed, nagu karvapallid, kangurud, ussid ja muud tegelased. Alvin ka raagib paris tihti mingitest mutukatest voi lendrottidest kes pidid imenunnud oma suurte silmadega olema. vahel on isegi lehmad nende banaanifarmis ringi jalutamas. Siis ukskord oli kainud helikopter vaga madalalt nende farmi uudistamas. Aetakse taga neid, kes kasvatavad kanepit. Helikopteril on peal spetsiaalne kaamera, mis naitab ara kanepitaime, kuna see on teistest taimedest soojema temperatuuriga. Nii siis kaivad koikvoimalikke suhkruroopolde ja banaanifarme labi kammimas ning sellele suurele kanepibusinessile valu andmas. Politseist raakides, mind peeti nuud lopuks ometi kinni, siiani polnud ju keegi meie vastu huvi tundnud. Mul oli taitsa ponev teada, et mis minu juhilubade peale oeldakse. Tegelikkuses ei tohiks Eesti lubadega soita kauem kui 1 kuu ( vist oli nii) ja siis peaks kohapeal labima totaka burokraatia ning tegema kohalikud load. No ei lahe labi, ega ikka ei tee kull. Venitan kummi nii kaua kui voimalik. Ja see juhus toestas, et politse ei jaga matsu. Konkreetsel juhul peeti kinni koik autod ja pandi puhuma ning kontrolliti dokumente. Mina annan load ja vahin voimalikult blondi naoga otsa, tumps mangib. Kohe kusiti, et kust olen, voimalikult paindumatu keelega kokutasin, et estonia. No siis tuli suur imestus, et kus see asub, mina itsitan, et europa, europa. Nuud uuriti edasi, et kaua ma olen siin olnud, utlesin et alles tulin. Siis kusiti et mis on austraalias viibimise eesmark, mina vaatasin politseile suhu vaadates (mittekeeleoskajad vahivad ju suhu) ja soperdasin, et travel travel, fun fun. See tundus sobiv vastus olevat. Siis tegi onu politse nalja, mina tegin nagu et ei saa naljast aru ja siis ta arvas, et ma voin nuud ara minna. vaga hea, ma voin iga kord lolli mangida.
Oppimisest ka. Tundub et olen paris hea kooli valinud. Materjalid on mitte jaigalt uhte seisukohta pakkumas vaid pigem arendavad oskust oiget valest eraldamiseks. Ei nouta sellist pahe tuupimist nagu Eesti on olnud ( akki nuud on asjad muutunud) vaid pigem tahetakse et sa saaksid asjale pihta, naeksid suuremat pilti ning oskaksid teha oigeid valikuid ning neid pohjendada. Nutritionist ehk toitumisteadlane peab ju oskama valida konkreetsele juhtumise koige sobivama meetodi ning suutma seda lahti seletada kliendile ka. Lisaks olen ma oma kaugoppeprogrammiga liidetud ka listi, kus on koik sarnased tegelased ennast ules riputanud ning uhise huvi baasilt tekitatakse siis kokkusaamisi ja arutelusid. Kool voimaldab ka paris huvitavad andmebaase sirvida ning uuringute tulemusi, ajakirju ja muud sellist online sirvida. Siiani on koik vaga ponev ja ma olen rahul. igakl vabal momendil haaran raamatu (juhul kui Alvin pole seda minu tagant ara virutanud). tema ju ka muudkui loeb ja siis on meil hea koos arutada ja teineteist taiendada. Nii et pange aga oma tervisehadad kirja ja ma hakkan neid harutama, tekitage mulle valjakutseid, lasu mu teadmised kinnistuvad.
Vaike uudis veel, tagasitulek on 3 mai. Siis lahkume Austraaliast, teeme 2 nadalat Tais ning 18 mai jouame eestisse. Vaim on juba valmis.
Meie elust siis ka. Tahaks alustuseks oleda, et polegi nagu midagi erilist juhtunud. Aga tegelikult kui motlema hakata siis ikka on kull. Mulle meenub meie piknik (jarjekordne eks) panga otsas kus oli ka vaga vapper tuletorn, no nii 5 meetri pikkune ! Vaga nunnu, kusjuures seal oli ka uks noorpaarike pildistamas ja mingeid muid toimetusi tegemas, loorid, lilleneiud jms jama, sama lugu nagu meil selle Russalkaga vist. Aga pank oli eriline, musta kalju otsas ning merele vaadates nagid "lahti murdunud" kamakat ja kujutage nuud ette neid dropside pakke ( jaaaa, need kommid mida vanasti lunapargist sai, sellised ummargused pakitud lutsukad), kus dropsid on uksteise otsas, ilusti summeetrilised ja kihiti. Vot see vaatepilt oli tapselt samasugune. Vaga kummaline aga see kivi oli murenenud taiesti perfektset mustrit moodustades, Mul oli vaga raske uskuda, et loodus on selleks voimeline. Moodustunud olid summeetrilise kujuga, uhepaksused litrid, ilusti teineteise otsas ning tihkelt koos, moni virn pikem moni virn luhem, vaata ja imesta. Lisaks oli veel vaga monus tormine ilm ning sinised lained ja tuhi rand - vaga kosutav. Ristna tuli loomulikult meelde ! Igatsus juba peal.
Siis oleme kainud kulas uhel Alvini sobral Jamaicast. Vanem mees aga vaga lahe tuup laia silmaringi ja hariva jutuga. Tema poeb eesnaarmevahki ja on vahel sugavas masenduses, sest arstid hirmutavad teda ruttu ruttu opile minema voi muidu. Kuna ta aga usub rohkem alternatiivmeetoditesse ja on ennast range dieedi ja tarkade valikutega hoidnud tiksumas siis tema moistus raagib uht, kuna on arstide poolt hirmutatud, aga keha raagib teist. Keha ei kipu kohe kuidagi operatsioonile ja keemiaravile. Me oleme siis Alviniga uritanud talle kasulikud olla. Saatnud nimekirju raamatutest, mida lugeda ja milles soovitatud lahenemisi proovida. Nendest paljusid on ta juba lugenud ja on tegelikkuses paris teadlik aga sellegipooles tuleb ju kasuks kellegagi asju arutada. Lisaks on Alvin talle mitmeid kordi helistanud ja meilinud jne, meile tegelikkuses ka laheb korda tema enesetunne. Ja tundub, et ta hindab seda sugavalt. ta on Austraalias uksi ning aeg ajalt jooksevad motted ummikusse ning siis on vist hea kui keegi varskendab liialt keerlevaid hirmumotteid ja usub paranemisse.
Eile juhtus selline lugu, et kompleksis kus asub ka meie restoran, oli uks uliohtlik uss ennast jalutamas. Mooda basseiniaart roomas ja tundis hasti. Kulastaja markas seda ja kohe laks paanikaks, restorani manager jooksis, ettekandja jooksis, ma ei saanud alguses kohe pihta, et mis toimub. Aga harja, mopi ja pappkastiga tuleb valja, et saab edukalt uliohtliku ussi kinni puuda. Ara teda ei tapetud vaid helistati kuskile loomaseltsi ja onud viisid ussi kuskile kaugemale. Uldiselt on siin neid linde ja loomi ikka liikumas. Aeg-ajalt kaib uks kirju papagoi meie aia peal vaatamas ja koera narrimiseks siis kraaksub. vaga ilus lind on, kirgas punane, sinine, kollane , roheline. Siis on tihtilugu restorani tagaukse juures ikka need janesed, nagu karvapallid, kangurud, ussid ja muud tegelased. Alvin ka raagib paris tihti mingitest mutukatest voi lendrottidest kes pidid imenunnud oma suurte silmadega olema. vahel on isegi lehmad nende banaanifarmis ringi jalutamas. Siis ukskord oli kainud helikopter vaga madalalt nende farmi uudistamas. Aetakse taga neid, kes kasvatavad kanepit. Helikopteril on peal spetsiaalne kaamera, mis naitab ara kanepitaime, kuna see on teistest taimedest soojema temperatuuriga. Nii siis kaivad koikvoimalikke suhkruroopolde ja banaanifarme labi kammimas ning sellele suurele kanepibusinessile valu andmas. Politseist raakides, mind peeti nuud lopuks ometi kinni, siiani polnud ju keegi meie vastu huvi tundnud. Mul oli taitsa ponev teada, et mis minu juhilubade peale oeldakse. Tegelikkuses ei tohiks Eesti lubadega soita kauem kui 1 kuu ( vist oli nii) ja siis peaks kohapeal labima totaka burokraatia ning tegema kohalikud load. No ei lahe labi, ega ikka ei tee kull. Venitan kummi nii kaua kui voimalik. Ja see juhus toestas, et politse ei jaga matsu. Konkreetsel juhul peeti kinni koik autod ja pandi puhuma ning kontrolliti dokumente. Mina annan load ja vahin voimalikult blondi naoga otsa, tumps mangib. Kohe kusiti, et kust olen, voimalikult paindumatu keelega kokutasin, et estonia. No siis tuli suur imestus, et kus see asub, mina itsitan, et europa, europa. Nuud uuriti edasi, et kaua ma olen siin olnud, utlesin et alles tulin. Siis kusiti et mis on austraalias viibimise eesmark, mina vaatasin politseile suhu vaadates (mittekeeleoskajad vahivad ju suhu) ja soperdasin, et travel travel, fun fun. See tundus sobiv vastus olevat. Siis tegi onu politse nalja, mina tegin nagu et ei saa naljast aru ja siis ta arvas, et ma voin nuud ara minna. vaga hea, ma voin iga kord lolli mangida.
Oppimisest ka. Tundub et olen paris hea kooli valinud. Materjalid on mitte jaigalt uhte seisukohta pakkumas vaid pigem arendavad oskust oiget valest eraldamiseks. Ei nouta sellist pahe tuupimist nagu Eesti on olnud ( akki nuud on asjad muutunud) vaid pigem tahetakse et sa saaksid asjale pihta, naeksid suuremat pilti ning oskaksid teha oigeid valikuid ning neid pohjendada. Nutritionist ehk toitumisteadlane peab ju oskama valida konkreetsele juhtumise koige sobivama meetodi ning suutma seda lahti seletada kliendile ka. Lisaks olen ma oma kaugoppeprogrammiga liidetud ka listi, kus on koik sarnased tegelased ennast ules riputanud ning uhise huvi baasilt tekitatakse siis kokkusaamisi ja arutelusid. Kool voimaldab ka paris huvitavad andmebaase sirvida ning uuringute tulemusi, ajakirju ja muud sellist online sirvida. Siiani on koik vaga ponev ja ma olen rahul. igakl vabal momendil haaran raamatu (juhul kui Alvin pole seda minu tagant ara virutanud). tema ju ka muudkui loeb ja siis on meil hea koos arutada ja teineteist taiendada. Nii et pange aga oma tervisehadad kirja ja ma hakkan neid harutama, tekitage mulle valjakutseid, lasu mu teadmised kinnistuvad.
Vaike uudis veel, tagasitulek on 3 mai. Siis lahkume Austraaliast, teeme 2 nadalat Tais ning 18 mai jouame eestisse. Vaim on juba valmis.
4 Comments:
Kelli!!! Rohkem pilte!! mul ei ole mahti lihtsalt lugeda koguaeg. Õhtul kui lõpuks oleks aeg, siis on juba uni ja ei suuda konsentreeruda!! :))) Seega ma vaataks pildi-reportaazi. sest väga põnev on ju teiste inimeste elu jälgida. Nagu Truman Show ;)
terv,
helen
Nii kallis - can't wait to see the dancing movies! ;)
ma hakkasin nüüd jazz-tantsus ka käima lisaks bailatinole, nii et selleks ajaks kui tuled, oskan juba ehk nats teistmoodi ka ennast liigutada :D
Tore, et see sinu politseinali läbi läks, aga ideepoolest võiks neil ju olla ka ligipääs andmetele, et millal sa riiki tulid jne..seega ära liiga julgeks mine palun! :P
Musid-kallid-paid,
S.S
Kallid lapsed!
Kelli, me oleme kõik Sinu tulihingeline lugejaskond, ainult et meil pole ju midagi vastu panna, sellele, mida kirjutad!
Palve: kirjuta ikka ja hästi palju, eks!
Soovime teile kaunist kevadet ja Pühi!
Ema Rosinas, kõvasti kallistades
Hasti ilusaid munapyhi teile sinna!!! ei saa ju kevadpyhi soovida, sest teil algab pigem talv sealpool...aga loodan, et mune varvite ja koksite ikka!
Igaljuhul votsin su sonu too ohtu kui msn-s raakisime vaga tosiselt, et voib olla juba "tana" ohtu kirjutad midagi ja nyyd olen lausa iga paev mitu korda kontrollinud, et kas oled lookese yllitanud, kuid ei miskit:(
Loodetavasti leidub selle suure lugemise ja oppimise vahelt aega peatselt!
Kallistused suurest linnast:)
Kylliki
Post a Comment
<< Home