Tsiklist !

2 nadalat siis jalle moodas eelmisest postitusest. Vahepeal oleme palju trenni teinud, kainud jalutamas ja rattaga soitmas ja voimelnud ja veidike ringi kondinud. Oleme ka soitnud autoga monusal ohtupoolikult kena vaatega mae nukile, Alvin on joonistanud mina raamatut lugenud ja monus olnud. Veidike kohvikus kainud ja uudistanud ringi, et mis ikka peale seda suur ujutust on muutunud. Koik joe kaldad on vaga rasitud, moni lausa ehmatavalt muutunud, puud kaldus, kallas ara hammustatud ning koormataite viisi kive liigutatud. Panen paar pilti ka ules. Sillapiirded painutatud, asfalt siirdatud jne. Uhes kohas nagime kuulutust, et poni on kadunud, teises kohas oli koolimaja ara puhkinud ja puhapaeval korraldati annetusteks mingi muuk. Meie soitsime seekord ujuma. Tahtmine oli end ule pea vette kasta ja jahutust saada ja vee lohna oma ihul tunda ja kui vaga hasti laheb siis isegi veidi parast ujumist lodiseda ja kiiruga end ratikusse kuivatada. Onnestus! Taiega ! Kuigi oli riiklik puha ja rahvast igal pool liikvel siis ikkagi leidsime koha kuhu minna. See jai magede vahele rahvusparki. Jogi oli puhas, karge ja varskendav. Vaga pullilt moodustud tanu erineva kovadusega kivimitele selline koht, kus vaike kosk langeb labi kiviavause alla basseini. Nii et kui oled vees siis ules vaadates jookseb kost pahe ning umberringi on kaljud ja natuke ja kiviklibust kallast. Seal koopas pidavat oositi ka helendavaid ussikesi nagema. Veidi sulistasime ja hing jai vaga rahule. Parasjagu oli sinna ka kondida, et sai linnulaulu ja rohelust nautida ( seekord oli kull boonuseks ida-eurooplasi, kohalikke, musti ja kedaiganes). Kannatasime isegi ara. Siis tahtsime minna uhte vaga suurt tammi vaatama aga kahjuks oli see renoveerimise tottu suletud. Tagasiteel juhtus aga peaaegu et onnetus. Soidame rahulikult, sellises puhapaevases kruiisitempos, oleme oma reas, votame umber maenolva kurvi kui vastu kihutavad 3 tsiklisti. Tempokalt ! Kurv oli pime ja tempo oli toesti suur. Esimesed kaks kontrollisid olukorda, kolmas aga kaldus meie voondisse, Alvin tegi korraliku poike vasakule, kundsime muru, valtisime kokkuporget. Tsiklist kaotas juhitavuse, soitis teelt valja, vossa ja kraavi. Tahavaatepeeglist nagin, et vist soitis end kagarasse. Poorasime kohe ringi, panime talle jargi. Selgus et vend oligi kukkunud ja lamas maas ning tombles, tsikkel 3 -4 meetrit eemal. Laksime kohe appi vaatama, et mis teha annab. Mees naost sinine, silmamunad punased ja variseb ule keha. Siiski oli teadvusel ja saime ta maha rahustada. Uks motoristbeib oli ka meiega. Tegime siis jaki lahti, vabastasime koigest, mis voiks vereringet ja hingamist takistada ning tegime ka kiirvirihma lahti. Kiiver tuleb pahe jatta eks ! Mees rahunes nuud vaikselt maha, hakkas susteemselt hingama ja tuli moistuse juurde. Kohalikud helistasid kiirabi ning tundus, et asi laheneb. Kehitasime siis olgu ning arvasime, et lahme ara, et mis seal ikka passida. Hakkasime juba soitma kui Alvin arvas et krt tuleb ikka tagasi minna ja politse ara oodata, et pole mingit jama vooral maal vaja. Kuigi me polnud ei pohjustajad ega kannatanud siis tunnistajaid akki ikkagi vajatakse. Lisaks arvasime et mine tea hullu, akki hakkab tsiklist veel mingit muinasjuttu raakima ja meid suudi tegema ja mingeid kahjusid noudma ning seetottu ootasime pollarid ara. No oligi nii, et meid lasti kohe minema ja suurt ei uuritud ega puuritud. Ma muidu juba motlesin, et ohjummal nuud on 4 tundi jaoskonnas mureta. Aga ei, politsei kuulas, ei kusinud nimegi, kehitas olgu ja arvas, et voime minna. Meil vedas ikka rangalt, selline peavalu oleks muidu olnud. Uldiselt peab siin nende tsiklistidega ettevaatlik olema, nadalavahetustel ja puhade ajal on neid vaga palju liikvel, ilmu ju hea ja poosetada on vaja :D

Peale seda juhtumit votsime tee pealt uhe haaletajaema peale koos kahe poisiga. Paris lahedad tegelased olid. Tegime uhes kohvikus ka vaikse teepeatuse, puhusime juttu. Loomulikult oli temal soov euroopasse minna. koik ju tahavad sinna - austraallased, pilukad, latiinod. Oudne eksootika :) Ja tegelikult ega me ei vaidlegi ses suhtes. Turisti on seal hea teha.

Tervitused Aafrika mandrile

Muuseas, Alvin haiseb ja kratsib kogu aeg. Toeline maamees !



Siin pildil on naha joe kallas kust on labi kainud tohutu mass vett. Kuskil pohjas on veidike vett naha kui hoolega uurid aga kujuta nuud ette, et koik see pruunikas rasitud osa on olnud tugeva voolu all, need kivid on sinna toodud ja puud pikali painutatud.



Ujumisest meil pilti pole kull aga sinna minemisest, lahe loodus ja monus soe olla.


Panin vaikseks boonuseks ka meist mototsiklistidest vaikse pildi. Kiiver on jumala aus ja motikas veel ausam. Sellisega plaristas ringi kull ( mitte ule 3 paeva, sest kannikas sureb ara).