Name:
Location: Queensland, Australia

Saturday, January 12, 2008

Jarelkaja

No seekordne ujutus on moodas. Linn lehkas monda aega, soppa ja sodi olid koik kohad tais, oudsad koristustood kaisid igal pool. Kohati oli veevool sildadelt asfalti liigutanud, koik piirded olid kande, juurikaid ja muud sodi tais. Need majad, kus vesi tuppa tuli, tegelesid nuud kuivatamisega. Koik ligunenud kraam oli tostetud tanavale, et prugiauto saaks minema viia.

Meie enda elust siis ka. Pole teile ju vaga pohjalikult kirjutanud, et mis meil siis tapselt toimub. Milline elurutm meil on. Hommik algab meil vara. Aratus tiriseb 4.50 ning Alvin kargab kohe pusti ja porutab kuuma dussi alla. Oues on siis veel pime. Mina uritan veel viimase minutini valja vedada. Peale pesu jargneb suuuuur klaasitais varskelt pigistatud apelsinimahla vahel kerge sidruni, greibi voi passionfruidi lisandiga. Reeglina segame sisse ka vetikapulbrit voi muud huvitavat. Siis toimub suurem puuviljahavitamine. Soome seda mis parasjagu saadaval on aga hetkel on menuus mangod, papaiad, kiivid, laitshid, ounad, pirnid. Valdavalt on meie toit orgaaniline. Koht punnis, toimub kiire autosse kobimine koos kaasa voetud koduse lounaga, ning Alvin annab talda. Viskame tema 15 km kaugusele toole ara ( soit toimub sinka vonka, ules alla) kusjuures mina endiselt uritan veel und varastada ja lasen silma kinni. Vahel olen taiesti unes ja kontaktivoimetu, aga uni on magus :) Meie teele jaab ainult 1 valgusfoor ja vaid moni ristmik, nii et soita on lobus ning see 15 km on siin taiesti teises kategoorias kui Eesti 15 KM. Vahel juhtub, et hobused on varava juures valvel ja uritavad momenti tabada, millal saaks valja lipsata. Olen proovinud neid tougata ja plaksutades ehmatada ja sobralikult raakida ja mida iganes aga kokkuvottes toimis ikkagi piiiiiiiiisikese vitsakese naitamine. Siis lahevad silmad punni ja teevad vaga nobedalt minekut. Hoovis on veel kanad, need on hakanud viimasel ajal suvalistesse kohtadese munema, mitte enam oma pessa. Lisaks pardid, 2 koera ning hobuseid on kokku 3. Neid samu mune soome me hea meelega, vaga varsked ja tohutult maitsvad. Edasi huppan autosse ja nuud vastavalt vajadusele kas lahen ise edasi toole, asju ajama voi hoopis tagasi koju ja voodisse. No see uni on ikka magus ju :D

Asja ajamine on poes kaimine, mis siinses moistes tahendab okopoodi, teeaarseid juurika ja puuviljaputkasid kust saab kohalikku ja varsket kraami, voi siis ostukeskust. Mina uritan oma paevakavva sattida voimelmise (kas veidi jooga sarnast voi pilatest) voi kiirkonni koos labradorist lontuga. Tervis on meil siin molemal hea, pole kordagi haige olnud. iga paev tuleb ka mingeid asju selgitada ja uurida jne. Naiteks on hetkel paevakorral autokonditsioneeri kusimus. Krt, selle parandamise eest kusitakse 10 000.- EEK. Ostes oli auto hind 43 000.- Aga no siinses kliimas on voimatu ilma soita, sulad autos ara nigu naksti. Lisaks tegeleme endiselt viisa teemadega ja residentsuse teemadega. Palju on helistamisi ja netis surffamist ja nuputamist. Hetkel kaime molemad kuskil 20-30 tundi nadalas tool ning see annab meile voimaluse tegeleda nii kodu, too, tervise kui ka aktuaalsete teemadega. Paris hasti on tasakaalus vaba aja ja tootamise suhe. Moned nadalat oli tohutu rapsimine kuna joulude ja uue aasta ajal oli mul restoranis palju tood. Nuud on see maha rahunenud ning paremini paika loksunud ja meil on jaanud aega ka teineteisele. Olen siis kohupiimakooki kupsetanud, kasutasin ricotta juustu, rosinaid, ingverit, kaneeli. Loomulikult sai kook otsa varem kui oleks tahtnud. pakkusime oma prouale ka. Kuigi tema magusat ei armasta, vottis ikka tukikese prooviks. Kiitis taevani ja muudkui momises ning tostis teise tuki ette. Varsti tousis jalle pusti ning pani kolmanda tuki toole kaasa. Alvin teatas uhkelt, et tema pole uldse juurde votnud. Muidugi pole kuna tema taldrikus laiutas uhkelt terve kolmandik koogist. Minagi tostis veel ja asi loppes sellega et samal ohtul sai koik otsa. Nuud on Alvinil tosine mure, et koik koogid on liiga vaiksed ning peab ostma ikka mehise koogivormi, sellise, mis tapselt tapselt ahju mahub. Ma arvan, et teisedki minu pere meesisikud uhineks selle vaitega. Jargmisel ohtul tegi Alvin kana, smooris vaga mahlaseks ja maitsvaks, taielik pidusook. Siis avastasime, et videolaenutusest saab tasuta lastefilme laenutada ning sellele liistule oleme nuud viimasel ajal lainud. Oleme ara vaadanud Muppet Showd, Lion Kingi ja muud sellist. Lahe. Uhesonaga kaua aega oodatud loogastus laks nuud taie ette.

See aasta pole eriti kohvikutes enam kainud ega eriti ringi soitnud, aeg on kulunud muudele asjadele. Lisaks eelnevale on mul ka tosine plaan leida endale sobiv kool kus harida end toitumisalaselt. Tahan selles valdkonnas tood tegema hakata. Vaga huvitav, arendav, vajalik, tasuv (mittemateriaalses mottes). Asi on seal maal, et minu vaba aeg laheb muidu koik vastavate raamatute lugemisele ja info kogumisele ja arutlemisele. Sellest voiks siis ju teha sissetulekuallika ning olla kasulik enamatele kui ainult mina ise ja minu pere. Uhesonaga on sellel teemal ka olnud palju helistamisi, netis istumist ja uurimist. Vaatame mis sellest valja tuleb aga tomme on tohutult suur ja suda utleb, et seda pean tegema.

Nii, praeguseks aitab ! Musud ja kallid teile koigile.

3 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Eile näidati telekas jälle Austraalia üleujutusi. Lapsed ujusid sogases tänavavees, mis tundus päris ohtlik olevat. Sinu õppimise kohta arvas Palle, et USA diplom on kindlasti kõvem, aga eks sa ise pead otsustama. Meil siin endiselt ilus kevadine ilm, temp on 3-4 kraadi sooja, koerad ajavad karva ja varesed kraaksuvad kevadiselt, vist on plaanis pesaehitus. Praegu pean lõpetama.
kallid
Lidia

11:32 PM  
Anonymous Anonymous said...

Tered siis taas!
Imearmas on teist kuulda (kasvõi kirja teelgi); aga seekord siis ka telefonitsi! Tänud kõllamise eest; kui mul siin töö juures ja mujal kiire-kiire üle läheb, siis sean ise jälle Skype sisse ja hakkan hoopiski teid välja peilima.
Muidu on meil siin kõik vanaviisi: ikka soe, ikka udune-vihmane, ikka sügisene...Ehkki tõsi ta ju on: karvaajajad ja kraaksujad kevadekuulutajad on siin mis siin. Olen otsustanud tõsiselt normaalsele söögile-joogile ja kehalisele tegevusele üle minna ja igasugustele tatikatele resoluutse EI! öelda. Kummastav, et meilt siit midagi muud nagu uut rääkida polegi, teil aga - tuuled-tormid-üleujutused...Pisut kadedaks teeb see 29 soojakraadi (valetan! Ikka päris tõsiuselt teeb kadedaks küll!) Aga pean kõiki varbaid, et teil seal enam mingit eksootikat ei tuleks (tornaadode-üleujutuste näol, ma mõtlen).
Hakkan oma igapäevaseid töid-tegemisi lõpetama ja valmistun esmaspäevaks, usun, et kõik laabub Vanaemaga.
Seniks aga soovin teile mõlemale kogu südamest kõike kõikse-kõikse kaunimat ja paremat! Imetore, et Te olemas olete ja kirjutada-helistada viitsite. Nii tore!Nii huvitav. Muidugi peaks Kelli ühe reisikirja publitseerimisele mõtlema (ja mitte ainult!)
Kallistan teid mõlemaid!
Ema Rosinas

7:39 AM  
Anonymous Anonymous said...

Kiired tervitused Cape Townist ;)
Meie tegemistest saad lühiülevaate team.extreme.ee Erno päevikust ja piltide alt, mida uuendatakse iga päev.

Ma pole kunagi Austraalias käinud, kuid mulle millegipärast mõjuvad Cape Towni lähedased maanteed ja nende ümber olev masastik Austraalia moodi :D

See selleks.
Mulle siin meeldib! Kõigile tegelt tundub meeldivat :P Jsa tuleks iga kell tagasi.

Kallistan!

Sandrakeseneke

1:20 PM  

Post a Comment

<< Home