Oleme taiesti elus

Aga vaga kiire on olnud ja pole senini oma kodu olnud ning pole internetiuhendust seega pole voimalust palju kirjutada. Aga asjad lahenevad jarjest ja varsti peaks saama teile ka rahus ning pikalt pikalt kirjutada

Kota Bharusse

Rongijaamast veel. Meil oli seal ikka mingi 6 tundi ootamist ja tuutuna olemist. nalja pakkus uks tegelane kes ka ootas rongi. Selline tudruk-poiss :D Notke olemisega ja kaardus pikkade ripsmetega, taielik beib ikka :D Kiitsakas, sirgete jalgadega, peenikese kaela ja asja juuksurist tulnud a la potisoenguga. Kulmud peenikeseks kitkutud, sormused sormes soi jogurtit, topsi hoidis vaike sorm pusti ning notkutas jalga ule polve, no ja suu liikus loomulikult vaga kontrollitult ja naiselikult :D kujuures tal olid veel satendava randiga sokid, pikad kuuned ning hiljem luges lasteraamatut ! No nii. Veel huvitavat. Perroonil oli vaike putka, kus muudi kupsiseid ja muud nanni, leti taga oli maas suur madrats, telekas ja hunnik riideid ning isiklikke tarbeid. Madratsil magas ilusti neljaliikmeline pere. Et selline ari ja kodu kombo monel. uldse olen ma telekaid marganud ikka igal pool, naiteks turul. Igal kaupmehe on oma telekas leti taga, see uurgab meeletult. Kokkuvottes voib turul olla mingi 10-20 teleka ringis, reeglina on koigil sama kanal. No ja siis on telekad veel hotelli receptionis, valikohvikutes, turistiinfos, tadil, kes peldiku pileteid muub jne jne. Telekahullus, taielik !

Phi Phil olles jai kirjutamatta meie peost. Kaisime uhel ohtul siis tantsulkal. Loomulikult rannas. Vaga kummalist rahvast oli jalle. uks tots oli naiteks vaga tantsumaias ning lisaks oma avatud loomule oli tal ka vaga avatud outfit - luhikesed puksid olid nii madalal, et aluspuksid paistsid ning vahe sellest, need olid isegi kanni vahel ! ROVE NOH !!! lopuks oli ka vaga purjus ning 'lahke'. Muidu oli lahe olemine, vahemalt meie jaoks sest rannapidu tulede saras ning suured kaljud eemal lisamas kogu olemisele vaarikust, meile meeldis. Keset pidu hakkas kallama, no ja ikka korralikult. Purjus rahval polnud sellest midagi, kargasid liival edasi ja jooksid vahepeal vette. Me kukitasime raasta all ja vaatlesime. Monus soe ning troopiliselt kova sadu. Hiljem kolistasime veel teises kohas ka aga miskit erilist ei juhtunud, igal pool joodi oma ambrist jooki ja oldi purjus. Ambrijook on siin sama levinud kui Koh Samuil. Pisikesse plastikambrisse kallatakse kokku energiajook, mingi limps ning siis mingi kangem kraam ning luristatakse seda korrega sisse. Toelisel peoloomal on ikka suurem amber, selline mida peab kahe kaega hoidma voi lausa rinnale toetama !

Ok, aga rongisoit viis meid nuud Tai piirile. kohale joudes laksime paremasse hotelli ning kontrollisime koik oma asja ule, et ulla kindel enne piiri uletamist. Mingit ullatuspakitust mei enda pagasis ei leidnud ning luhikese motikasoidu kaugusel oligi juba piir. Seal laks koik libedalt. Teisel pool otsustasime bussi asemel takso kasuks, sest ma arvasin, et minu kohu olukord pole koige stabiilsem ning voin vajada peatusi. Ok, saime siis austia paarikesega samale taksole ning laks soiduks. Suht varsti teatas Alvin, et nuud ja KOHE on vaja peldikut !!! Taksojuhile tegime selgeks, et andku talda, asi kriitiline. Kimas taiega ! Ja vetsu joudes olin ka mina kohe jooksmas. Eile papaia oli vist oma too teinud. motlesime kull, et ei tea aks suua, et vist veidi hapuks minemas aga noh, oime ikka ara. No ja nuud oligi kaes. Sel paeval ja veel jargmiselgi oli tunda tagajargi :D

Kota Bharu oli linn nagu linn ikka, ei midagi erilist. Kaisime ehteid otsimas ja leidsimegi, soime ja joime ning sattusime shoppingu hullusesse. Siin on ju megahinnad !!! Kui T-sark maksab 60- 150 EEKu siis peab ju ostma, ja kohe mitu ! Ja kui nahast kindag maksavad 150.- siis peab ju ka ostma, ja kohe mit, eks ! No ja kokkuvottes oli meil 14 sarki Alvinile ja 5 paari jalanousid minule. Kusjuures karta oli, et Kuala Lumpuris tuleb lisa :D Aga teate, kui Austraalias on hinnad kohati kumne kordsed siis tuleb ju osta !

Nii, ja nuud hakkas valja looma praekartuli sundroom. Tahtsime suua midagi soolast ja kartuliga, ukskoik kas kartulipudru voi kartulit praetult voi ahjus voi pajaroana, midaiganes aga mitte enam riisi ja kana ja magusaid kastmeid, oaaaaaak ! nii siiber sellest aasia menuust. Pole see Tai voi siis Malaisia sook nii lahe midagi. Malaisialased soovad kas kahvli ja lusikaga, ukskoik kummas kaes, voi siis palja kaega, muuseas seda isegi linnas ja isegi ulikonnaga inimesed. Juu on siis harjumuse voi maitseasi. Siin Kota Bharul oli toiduturg samasugune nagu Tais. Samad ratastel ja katusega karud, toidutavaar leti peal, jube kaumlemine kaib jne. Ainus vahe, et kui Tais pandi sinu sook pisikesse kilekotti ning tommati vaga vilunud ja kiire liigutusega sinna kummipael otsa, siis siin pakitakse toit spets kiletatud paberisse, et saaksid selle 'umbriku' siis hiljem laua peale lahti tommata ja sealt sooma hakata. Siin ei kohta eriti vurtsikat toitu vaid veel magusamat kui Tais.

Kokkuvottes veetisme Kota Bharul paar ood-paeva ning otsustasime edasi liikuda jallegi rongiga. Seekord siis paevane 'Jungle Train', mis laheb labi dzungli ning peatud absoluutselt igal pool, isegi keset eimidagit.

Rongile

Phuketist veel natuke. Kaisime linna peal ka veidi shoppamas, midagi erilist ei leidnud, hinnad kull odavad. Aga ostukeskuse kolmandal korrusel oli shokk ! Oudne tumps ja larma ja kisa ja astud mingitesse ruumidesse sisse, ja mis toimub !! Terve hunnik pisikesi putkasid klaasseine ja ustega, igas putkas kari pubekaid, no nii 2-5 ja koik karjuvad karaoket laulda :D Moni isegi uritab teha asja vaga artistlikuks ja venitab noote igas voimalikus suunas, selline algaja staar :) Vaga karm parastlounane meelelahutus. Kusjuures hullu tantsu pandi ka , me jaime Alviniga ikka taitsa keeletuks, kondisime edasi ja tagasi ja valja tulles hakkasime naerma. Kultuurishokk ikka. Veel veidi shokki saime turul. Ostsime enda arust keedetud kanamune, uks normaalsemaid ja MSG puhtamaid toite siin, aga ega me tavalis muna kull ei saanud. Ma pidin esimese ampsu kohe valja sulitama, see oli taiesti soolane ( kusjuures munakoor oli terve ?!) ja muna ise oli mure voi selline teraline keele all ning munakollane natske ja ROVEEEEEE ! Hiljem selguis, et need olid pardimunad aga siiski vaga kahtlaselt valmistatud. Sel ohtul saime uldse taielikku tunga, koik mis ostsime turult oli kas ulisoolane, vurtszikas voi muidu vastik. Aga head asjad olid kookospl6nnid, nagu pisikesed sornikud. Veel oleme maitsnud suhkruroost pressitud mahla, jube magus nagu arvata vois aga tegelikult hea maitsega, veidike hapuka, kaljase alatooniga. Veel on neil siin popp suua bambusetuve sees kupsetatud riisi. Endal proovida ei onnestunud aga tundus ahvatlev.

Alvin sattus vestlema hotelli lobis uhe austraallasega, kes siin kaib juba aastaid, sebib kohaliku tibiga. See raakis, et ega need taikad pole midagi siirad, laia naeratusega kostitajad. Nagu Alvin ka kahtlustas, pidi tuha all ikka tuli polema. Ainus miks nad meid, turiste kannatavad, on teenimisvoimalus. Tegelikkuses pidi olema nii, et kui sa kellegagi tulli lahed voi kohalikule mingil pohjusel ei meeldi, siis pidavat sulle ikka midagi korraldatama, no kas peksmist, vargust voi narko sokutamist sinu pagasisse vms. Igaljuhul enne piiriuletust teeme me oma kottidele totaalse ulevaatuse ! Jama pole vaja ja liigselt ettevaatlik ei saa sellel teemal olla.

Nii, ostsime siis piletid rogile, et soita Surat Thanisse ja sealt oorongiga Tai ja Malaisi piirile. Tegime piletid uhes kohalikus kontoris no ja loomulikult saime lupsi, buss tuli kull ilusti jargi, kuigi 30 min hilinemisega, viis meid jaama ja puha, aga rongipiletid olid meil siiski topeltkallid. Ahjaa, huvitav asi jub\htus bussis. Selline minibuss, a la 6 inimest sees, hakkame siis soidule sattima, kotid koik visatakse taha, juht istub rooli, hakkab kaiku sisse panema ja keerab jarsku suute valja, karjatad, "durian!!!". See on see meie lemmik puuvili, mis haiseb kummaliselt, maitseb ulihasti ja nagu nuud selgunud on, kohalikud ei kannata selle lohna absoluutselt. Isegi hotellides on uleval mitte suitsetamise keeld vaid hoopis duriani keeld. No ja nuud see meie juht sattus ka poordesse, kuna meil juhuslikult oli terve durian kotis, lahtiloigatud ja haisutas taiega :D Juht tuli ja rebis reisijate ukse lahti, kulm kortsus ja pobiseb "durian, durian" et kus kurat see on. Me teeme muidugi lolli nagu ja ei saa kohe midagi aru mis tahetakse ja millest jutt jne jne. Kutt revideerib pagasniku labi, katsub suuri seljakotte jne. Tegelikkuses oli haisupomm seljakotis jalgade vahel porandal. No kuidagi ta rahunes maha ja hakkasime soitma aga meie korval olev harrasmees puhkis ja turs\tsus ja polnud ilmselgelt aroomidega rahul. Kui tegime vahepeatuse siis otsustasime , et teeme durianile ara ja saastame neid haisust. Juht sai lohnast kohe aru, mi9llega me tegeleme, noudis, et me koik ara sooks ja kaed ka hoolega puhtask peseks :D vot selline duriani "armastus" on siin.

Ok , rongijaamas selgus, et meie piletid on istekohtadega ning reis kestab mitte 4 tundi nagu tadi kontoris lubas vaid hoopis 11 tundi. Kujutasin siis ette kuidas ma virelen 11 tundi istuvas asendis labi terve oo ja kohalikud elavad seljas, magada ei saa, lopuks on veel mingi vooras titt sules jne jne. Kusisin, et mis Alvin arvab kui vahetame piletid ringi kallima vastu. Selgus et jargmise rongi peale saakski, esimene klass, superluks piletid. No ja tegime ara ! Ja ei kahetse, kohe uldse mitte. Meil oli privaatne tuba nariga, oma minikraanikauss ja tuju hea. Hommikul arkasime varsketena ules ja olime rahul oma otsusega.

nuud kiire, varsti kirjutan edasi.+

Koh Phi Phi

Tegime Phuketile tiiru peale ja sai villand, otsustasime edasi liikuda ning maiuspalaks oli plaanis Koh Phi Phi. Pidavat olema piltilus saareke 1,5 h kaugusel Phuketist. Orgunnisime endale edasi tagasi praamipiletid ja ootasime fuajees minibussi. Ja naera end siruli aga juhil oli peas ikka eriti kummaline "muts". ta oli votnud mingi ohemat sorti vaikse froteeratiku ning oli molema korva juurest selle rulli keeranud, nii et see meenutas teletupsu kostuumi. Oli kull asjalik ja kiire tegutsema aga tosiselt voetav enam mitte :D.
Praam soitis 1,5 tundi ning oli taitsa lahe, monus soe tuul ja silmapiiril pidevalt vaikseid saarekesi. Phi Phile lahenedes paistis korge korge kaljusein, kohati veidi puid ja taimi aga kui umber nurga keerasime siis teate mis, me molemad korraga arvasime, et see on koige ilusam koht kus me kunagi olnud oleme. Pole nagu eriti midagi paremat tahta. Helesinine vesi, paadist vaatad vette, naed kalaparvi ujumas. Korged kajukamakad vaheldumas kitsaste heledate rannaribadega kus jooksevad ahvid. No ja maekurus tihe, sitke ja tumeroheline dzhunngel. 6iii kuidas ma armastan sellist vaatepilti. Muudkui istuks ja imetleks ja ohkaks onnest. Puhas ohk, puhas vesi. Phi Phi ongi selline vaikest sorti kaljusaar kus liiklusvahendeid ei ole. Saarel oleks nagu kaks piklikumat osa ning neid uhendab tasapinnaline rannaala. Aga molemad pooled on kaljused ja lopsakad. Kogu majutus ja turismindus on siis sinna vahepealsele rannaalale joondunud ning ega seda vahe polnud. Midaiganes vaja, seda sai ja rohkemgi veel. Vaga kena koht ja puha aga turist on selle koha kori ikka vaga kinni pigistanud. Ilmselgelt on lahes paate ja aluseid rohkem kui tegelikult naha tahaks, iga nurga peal kohalikud muutavad kas oma paadisoitu " taxi boot boot" (boat ei oska haaldada :D ) voi siis midagi muud. Jumal tanatud, et me ei sattunud sinna tipphooajal, siis tuleks vist tagurpidi tagas, ja kohe. Aga kui selles osas silm kinni pigistada ja keskenduda endale siis oli seal ikka vaga hea, taielik puhkus. Magasime kaua, soime palju puuvilju, rohelise papaia ja bambuse salatit, ei ajanud ennast takka, jolkusime ringi, kaisime mittemidagiutleval snorkeldamisel, ule mae vaiksel matkal jms. Ohtuti kolasime labi kohalike tantsulkade ka. Vaga mage vaatepilt kuidas laaneimineme ennast vooral maal uleval ei pea ja lubab endale teab mida. Uldse me saame Alviniga vaga hasti aru kohalikest ( ukskoik kus) kes ei salli turisti. Muidugi, sest turist on reeglina lame, loll, ei pea kohalikust lugu ning kohtleb koiki kui alamaid - vastik vaadata ja kogeda. Kus on koik normaalsed randurid ?? Ja uldse, mis toimub, miks on koik plikad trullakad roosaks polenud kuppelkleitidega ringilohverdajad ja kutid sellised joogimaiad labustajad. Paneks pidu ja votaks naisi. Ja kui sellise tuupilise seljakotiranduriga kuskil kontakt tekib siis veendud taas ja taas, et pilgu taga pole ikka midagi, tuhi inimene. Meile meeldib pigem juttu ajada selliste vanemate kogenud randuritega. Nendega raakides tekib jutule sisu ja koosolemine annab molemale midagi.

Phi Phi on uks saartest, mis elas ule tsunami. Siiani on naha palju rususid,mitketes kohtades uleval ka pildid kunagisest majast, sellest mis peale tsunamit oli ja kuidas ehitustood kaisid. Tundub, et mingit sorti valisabi on ka mangus. Praegu on saarel tsunami hoiatuseks erisusteemid - viidad, joonised, sireenid, tulukesed. Ma kujutan ette kuidas see suur laine puhkis madala rannaala lihtsalt paljaks, kohutav.

Teisel paeval votsime onu paadiga ning laksime korvalsaarele, kuulu jargi veel ilusam. Pool tundi soitu ja olimegi kohal. Esialgu ei saanud nagu suurt midagi aru, et kustkohast ilusam aga kui keerasime paadiga umber nurga ning sisenesime laguuni siis oli Kelli suu parani lahti ! Selles rannas filmiti "The Beach " votted. Vaike rannake, suht luhike riba liiva, asub kahe korge korge kalju vahel ning ranna taha jaab ka veel niipalju ruumi, et sinna uks dzhungel ara paigutada. Ja kui oled rannas, naoga vee poole, seljaga dzungli poole siis tundub hammastav kull. Kaljuseinad moodustavad ca 240 kraadise ringi, vesi sinine sinine, rannas hele liiv ja vot ongi taislaks naudingut. Muidugi peab veel proovima nendest jaapani turistidest umber vaadata.
Proovisime seal sukelduda ka aga polnud motet, sest nahtavus oli halb ja vaadata polnud midagi. Huppasime paati ja soitsime edasi. Jargmine koht oli oige snorgeldamiseks. Soitsime kaljukuhmude vahelt nagu mooda vaikest laburinti avaramasse kohta, eemal jallegi moned minirannad heleda liivada, kalju sisse uuristuvad suvendid ja kaigud. Vot siin oli hea nahtavus ja kala ja koralli jne. Alvin laks loomulikult uurima kaljuseina, et kas see laheb ka pustloodis vee all edasi voi mitte. Sukeldus siis mooda seda seina ules ja alla ja sai oma gaifi katte. Mina vahtisin kalu ja meritahti ja muud ning olin ka asjaga rahul. Onneks oli selleks ajaks suurem turistimeri juba lahkunud.
Jargmine stop oli meie jaoks veel ilusam. Kujuta nuud ette, et soidad plariseva mootoriga puupaadis umber korge kaljuseina ning jahmud, sest kitsamast avast sisse paasedes avaneb selline vaade - paarisajameetrised hallikas punakad kaljuseinad katavad sinu umber peaaegu 360 kraadi. Sina, pisike pisike kogu selle massiivi kaisus, vahid pea kuklas ja kaed puusas, et mis toimub, mis koht see siis nuud on ? Vaikus ja rahu on seal nende seinte keskel, vesi helesinine ja kutsuv, tahaks silmad kinni panna ja unistada aga ei raatsi, liiga ilus on vaadata. Ja muudkui vahid ja vahid, ennem olid lobisenud ja plakutanud aga nuud jaid jarsku vait, et momenti endasse talletada. No vot oli selline rahulik ilu seal.

Enne suurele saarele naasmist tegime kiire peatuse ka rannas kus ahvid majandavad. Tibatilluke liivariba ja koik kohad neid paskaake tais. Kohe kui voimalus tekkis, huppasid paadi peale, kolemkesi. Hakkasid revideerima, et mis seal voori ikka on, et akki onmidagi pakkuda, akki saaks kuskile kuuned taha. Uliasjaliku ja labimoeldud olekuga kaidi ja ahtris ara, katsuti froteeratikut, et ega sinna alla pole midagi ara peidetud, tehti pettunud nagu pahe ning tommati uttu. Liival vedeles mingi aranaritud ananassi konts ning selle merevees loputamine ning nosimine tundus vist parem plaan olevat.

Sellest matkast paremaks panna on muidugi keeruline. Kogu Phi Phi ( nii suur kui ka vaike) on meile molemale suure margi kulge jatnud. Totaalne troopiline paradiis kui nii soovite. No aga meid ju teate, me kaua uhes kohas ei pusi ja tombelsimegi juba minema. Nii et nuud otsapidi jalle Phuketil, et siit homme edasi liikuda. Muuseas Patong rannas Phuketil pakuti Alvinile last muua, keset tanavat.

Aaa, muuseas ma kaisin ka 2 korda massaazhis. No ei saanud kohe ara oelda, sest nii odav j amonus ju. No ja seekord sattusin ikka oige muti otsa, mudis labi koik koolused ja lihaskimbud ja koik mis vaja. Olin vaga rahul, sest tegi oma tood hoolega.

PS. Arge eriilist pildimaterjali oodake, sest meie fotokajuust on tuksis. Teeb pilte nii kuidas tuju on. Midagi saab tehtud aga mitte palju.

Tere Phuket !!!

Vot nii, ja olemegi jalle tuuritamas, ringi kolamas. Vaga juba sugelesime, ei joudnud ara oodata kuigi reisieelne periood laks imekiiresti. Seekord oli arminemine veidi teistsugune, nii meeletult nimekirjajargi pakkimist polnud, panin asju kotti tunde jargi :D tavaliselt ma ju nii ei tee ! Sobrad ja tuttavad said ule vaadatud ning vajalikud paberid tulevaseks burokraatiaks kokku aetud ning olimegi juba lennukis. Seekord onnestus teha 4 kiirendust s.t. startisime neljalt erinevalt lennujaamalt enne sihtkohta joudmist. Esimene peatus oli Londonis, kus saime kokku Birgiti ja Kullikiga, toimetasime neile moned vajalikud asjad nagu villasokid, kohupiim jne ning puhusime pubis veidi juttu. Meil oli nimelt 8 tunnine auk kahe lennu vahel. Londoni otsa tegime Easy Jetiga ning koik oli taiesti norm, pole midagi kurta, tasub soita. Edasi saime Gulf Airiga mis ei ole kull eriti hea soiduriist, uhel otsal (London Bahrain) ei saanud istmeid alla lasta ja teisel otsal (Bahrain Bangkok) ei saanud telekat vaadata. Oli kull odav jah aga suht jama ka, Alvin kulmetas ka veel kurgu ara. Aga vahemaandumine oli huviy\tav, kohe toesti ! Mind ikkagi volub araabia oma mustikaga. Seegikord vaatasin juba tukk aega enne maandumist aknast valja ja imetlesin neid loputuid liivaluiteid. Ulevalt vaadates tunduks nagu vaataks merelaineid, suured ja looglevad massid. Ei uhtki puud ei uhtki maja, teed ega olevust. Tuhjus, mustiline ja tappev. Kohati oli margata musti summeetrilisi ringe, kohe vaga suuri, ma ei tea mis need olla voisid aga teatud piirkonnas leidus neid palju. Ufod, naftakogumispunktid, kohalikud farmerid teinud inglaste moodi nalja... ? Vot ei tea Linnale lahenedes tekkisid ka moned teed, tikksirged ja kohati liivaga ule uhutud, siis moned majad ja lopuks oligi Bahrain ise kaes. Tolmune, kollakas - valge ja kell 7.00 hommikul +31 C :S Nagu Dubaiski, oli siingi ikka megaehitisi, tehissaari koos kinnisvaraarendustega, kandilised, kahekordsed lubjakarva majad ning tehispalmid. Mitte nii uhkelt kui Dubais aga siiski sama stiil. Lennujaamas vaike peatus ning edasilend tuttavase Bangkoki. Londonis enne lennukisse minekut tekkise akkmote, et Taisse joudes voiksime samal ohtul kohe edasi lennata Saabumine oli kull hiline aga ehk saab mingi viimase lennu peale ja valdiks seda totakat suurlinna. Selgus, et 22.40 laheb viimane lend Phuketisse. Sisse pidime joudma 21.25. No arvake kas joudsime :) Hilinesime 15 min ( isegi hasti eks) ja see tegi meie plaani vaga riskantseks. Lennukist trugisime valja nii kiiresti kui voimalik, jooksime viisaleti taha ( eestlasel tuleb teha saabudes viisa max 2 nadalaks). Uhe kora olime selle juba labi teinud ja nuud teadmise tapselt kuhu joosata, mis asjad valmis panna jne. Huppasime veel ole eskalaatorilindi otse leit ette, saastsime 1 minuti ja 100 sammu :) Pildid valja, passid valja, Alvin korvale raha vahetama, mina ankeete taitma, koik jube kalkuleeritult. Saime leti ette ja mutt vaatab viltus suuga, et oot kus on teie tagasisoidupilet. Mina, et pole piletit olemaski sest soidame bussiga Malaisiasse, siis tahtis naha meie valjaprinditud Gulf Airi piletit ( niisama kiusas) ning saatis viisa tegemisse. Ootasime ja lugesime sekundeid sest 22.40- ni oli tapselt 38 min. Saime siiski onnelikult katte, peale meid tuli meeletu saba pilukaid, ning porutasime edasi viisakontrolli. See sai ka tehtud, mina juba kottidega ootasin, mis lindilt karru laetud ja jooksime tollist valja. Juba teadsin, et 3-ndale korrusele Thai airlines kontorisse ja jald ukse vahele. Alvin tuli kottidega jargi. Pileti ostmine vottis aega umbes 2 minutit ning jooksime check in'i. Nuud oli pinge maas. Pilet kaes, kotid ara antud ja koik sujus. Kokku viisaletis check in'i lopuni 9 minutit. uskumatu eks :D No ja siis uuesti tollist labi ja lennukisse.

Nuud siis juba Phuketis. Ja meie ullatuseks on see meediv koht. Loodus on lopsakam kui eelmine kord Koh Samuil ja tuju on ka vaga hea. Oleme turistid, taiega !!! Motsa on tagumiku all ja kruisime ringi. Esimesel paeval magasime isu tais, no nii kella kolme paiku saime liikvele, veidi kisime turul, siin aj seal ja juba hakkaski pimedaks minema. Teisel paeval rentisime motsa ning soitsime sellega Phuketi idapoolset kallast pidi. Kaisime ara kohalikus rahvuspargis, mis erilist muljet ei jatnud, samasugune jungle trek, kus tatsad ule juurte, kivide ja lehtede, oled puude vahele mattunud ning mingit vaadet nautida ei saa. Samas koik need siristavad ja kadistavad elukad teevad tuju heaks. No ja kui lopetuseks on uks lahe kosk, kus ennast kasta ja looduslikku survepesu saada siis pole inimesel just halb olla :D Alvin kais paljalt, huvitav kui kohalik oleks peale sattunud kas siis oleks kinni pandud, siin kaiakse ju shortsides ja t-sargiga, voi veel parem, teksades ja t-sargiga vees. Aga jube hea karastav oli kull. Tagasiteel sattusime kohalikule toidu ja trani turule ning keerasime keresse kana, mingeid imelikke ube ning moned kalmaarid. Motsa rent muuseas maksab alla 70.- EEK'i paev, meile vaga sobib. Selleks et motsaga soita, pevad juhil ja soovitatavalt ka kaasreisijal prillid olema, et sodi silma ei lendaks ja paike ei tapaks. Pole probleem, sellised prillid saab 33 .- EEK'iga kohalikult turult ja need kestavad umbes tapselt 1 paev kui hasti laheb. Minu omad kukkusid koske ja Alvini omad istusime katki. Kahju kull polnud sest Alvin arvas, et meie ridikuloossed prillid ehmatavad kohaliku ara. Nii, turult arasoites selgus, et kumm on tuhi, olime naela saanud. Kuna oosel lennujaamast hotelli soites nagin ainsa kohana lahti kummiremonte, ja kohe igal pool, siis olin taitsa rahulik. No ja selguski, et 100 m tagasi oli onul selline teenus, polnud kull hetkel kohal aga kohe saabus ning tegi too ara kiirelt ja korralikult ja odavalt ka.

Phuketi saarel on praegu kaimas vegetariaanide festival. Kindlasti olete telekast nainud neid hulle, et konnivad transis tanaval ja topivad vardaid ja konkse labi oma keha ning saevad moogaga keelde. No ja seda siis vaatasimegi. Hommikul aratab kisa ja kara ules, sest valjuhaalditest aetaks emingit jama, tanavatel kolistatakse ning meeletu kogus paukpadruneid karistatakse ohku. Valgetes riietes inimeste rongkaik liigub edasi ning nende seas on siis neid transis mehi, monel lausa 8 pikka teravat orki labi poskede, korinaha, korvalesta voi mks mitte ka kasivarre. Raputavad pead ja pil on tuhi. Monda aega vaadata on huvitav aga siis vajub ara ning lopuks juba tuutab kui see kaib igal huommikult meie tanaval ning muul ajal veel teisteski kohtades.

Tana soitsime Phuketi laanekallast pidi. No ja vot olid ikka vaated. Esimene rand oli rahulik, ilus magede keskel. Soime puuvarjus oma puuvilju ja nautisime elu ja olemist. Soolane briis meeldib mulle ikka vaga. Joudsime ka korgele maetippu kus keegi kohalik rasta punus erinevaid ja toesti huvitavaid ehteid reggae saatel. Vaade oli vaga kena, meri toesti ikka sinine ja liiv kollane ja maed lopsakad. Vot siin oli koht, kus Paap teeks dunaamikat nii et vahe pole, stabiilne meretuul, vaga sobiv start ja ilusad vaated. Ok, no paar elektrituulikut taustal kaib monel mehel ju asja juurde, et asi ponevam oleks :D Nii, edasi siis Kata ranna ja Patong ranna poole. Vahepeal tegime vaikse kohvikupeatuse maeserval asuvas Ska baaris, ehitus oli siis selline, et kui istusid omal toolil, kolgutasid jalgu ja olid suunaga mere poole siis ule oma laua piiludes oli vabalangemine. Korgus oli ikka paris hea, mitu jargmist rand oli kui peopeal. Vaga chill olemine. Soit edasi, mooda ules ja alla, vasakule ja paremale teid. Asustatus hakkas tihenema ning turistilokse aina sigines kuni lopuks olimegi Patong rannas, mis Phuketi koige vilkam keskus. No ja oli ikka kuabandust ja soogikohti jne. Auslt oeldes paris tuut, sest siin suruti ikka vag agressiivselt peale, vare pole seda Tais tundnud aga siin olid nagu mingit turklased meie kallal. Hittlaused olid siis "one more t-shirt" vms, kohalik teadsi, et koigil on niikui nii juba sada sarongi ja sarki ostatud, voi siis "why not shopping, what happen " et mis sul via on , et ei shoppa. Soogiks ostsime tanavalt keedumune ning topsitaie maa[ahkleid. Kuni pimedani olime soonud koikvoimalikke puuvilju, luristanud arbuusi, kutnud sisse tillukesi banaane ( aa muuseas moned banaanid sootsime uhele beebielevandile sisse, kes teepeal omanikuga kondis ning keda nahes ma NOUDSIN peatust, et pean saama elevanti katsuda ja lonti vaadata ja oligi age :D)loomulikult oma lemmikut duriani nind megasuurt apelsini greibi ristsugutist. Patongis on naljakas asi see, et kui muidu on Tais vasakpoolne liiklus, siis siin on jarsku parempoolne. Vaga karm, oled harjunud kogu aeg vasakul soitma ning jarsku ilma uhegi margita reeglid muutuvad. Ei tea kas turisti parast on linnasisene liiklus siis muudetud. No ja siis valva seda momenti kui jalle vasakpoolseks tagasi muutub. Taiesti haige. Tana aitab, teeme varskendava pesu ning planeerime homset.

aa uks asi veel. Me muuseas oobime samas hotellis kus on filmitud "The Beach" hotelli stseenid. Jah just see rapane haisev koht, kus toimus mingisugune morv filmi algusosas. Tegelikkuses pole see koht uldse nii hull, tagasihoidlik ja odav aga taitsa ok.