Kota Bharusse
Rongijaamast veel. Meil oli seal ikka mingi 6 tundi ootamist ja tuutuna olemist. nalja pakkus uks tegelane kes ka ootas rongi. Selline tudruk-poiss :D Notke olemisega ja kaardus pikkade ripsmetega, taielik beib ikka :D Kiitsakas, sirgete jalgadega, peenikese kaela ja asja juuksurist tulnud a la potisoenguga. Kulmud peenikeseks kitkutud, sormused sormes soi jogurtit, topsi hoidis vaike sorm pusti ning notkutas jalga ule polve, no ja suu liikus loomulikult vaga kontrollitult ja naiselikult :D kujuures tal olid veel satendava randiga sokid, pikad kuuned ning hiljem luges lasteraamatut ! No nii. Veel huvitavat. Perroonil oli vaike putka, kus muudi kupsiseid ja muud nanni, leti taga oli maas suur madrats, telekas ja hunnik riideid ning isiklikke tarbeid. Madratsil magas ilusti neljaliikmeline pere. Et selline ari ja kodu kombo monel. uldse olen ma telekaid marganud ikka igal pool, naiteks turul. Igal kaupmehe on oma telekas leti taga, see uurgab meeletult. Kokkuvottes voib turul olla mingi 10-20 teleka ringis, reeglina on koigil sama kanal. No ja siis on telekad veel hotelli receptionis, valikohvikutes, turistiinfos, tadil, kes peldiku pileteid muub jne jne. Telekahullus, taielik !
Phi Phil olles jai kirjutamatta meie peost. Kaisime uhel ohtul siis tantsulkal. Loomulikult rannas. Vaga kummalist rahvast oli jalle. uks tots oli naiteks vaga tantsumaias ning lisaks oma avatud loomule oli tal ka vaga avatud outfit - luhikesed puksid olid nii madalal, et aluspuksid paistsid ning vahe sellest, need olid isegi kanni vahel ! ROVE NOH !!! lopuks oli ka vaga purjus ning 'lahke'. Muidu oli lahe olemine, vahemalt meie jaoks sest rannapidu tulede saras ning suured kaljud eemal lisamas kogu olemisele vaarikust, meile meeldis. Keset pidu hakkas kallama, no ja ikka korralikult. Purjus rahval polnud sellest midagi, kargasid liival edasi ja jooksid vahepeal vette. Me kukitasime raasta all ja vaatlesime. Monus soe ning troopiliselt kova sadu. Hiljem kolistasime veel teises kohas ka aga miskit erilist ei juhtunud, igal pool joodi oma ambrist jooki ja oldi purjus. Ambrijook on siin sama levinud kui Koh Samuil. Pisikesse plastikambrisse kallatakse kokku energiajook, mingi limps ning siis mingi kangem kraam ning luristatakse seda korrega sisse. Toelisel peoloomal on ikka suurem amber, selline mida peab kahe kaega hoidma voi lausa rinnale toetama !
Ok, aga rongisoit viis meid nuud Tai piirile. kohale joudes laksime paremasse hotelli ning kontrollisime koik oma asja ule, et ulla kindel enne piiri uletamist. Mingit ullatuspakitust mei enda pagasis ei leidnud ning luhikese motikasoidu kaugusel oligi juba piir. Seal laks koik libedalt. Teisel pool otsustasime bussi asemel takso kasuks, sest ma arvasin, et minu kohu olukord pole koige stabiilsem ning voin vajada peatusi. Ok, saime siis austia paarikesega samale taksole ning laks soiduks. Suht varsti teatas Alvin, et nuud ja KOHE on vaja peldikut !!! Taksojuhile tegime selgeks, et andku talda, asi kriitiline. Kimas taiega ! Ja vetsu joudes olin ka mina kohe jooksmas. Eile papaia oli vist oma too teinud. motlesime kull, et ei tea aks suua, et vist veidi hapuks minemas aga noh, oime ikka ara. No ja nuud oligi kaes. Sel paeval ja veel jargmiselgi oli tunda tagajargi :D
Kota Bharu oli linn nagu linn ikka, ei midagi erilist. Kaisime ehteid otsimas ja leidsimegi, soime ja joime ning sattusime shoppingu hullusesse. Siin on ju megahinnad !!! Kui T-sark maksab 60- 150 EEKu siis peab ju ostma, ja kohe mitu ! Ja kui nahast kindag maksavad 150.- siis peab ju ka ostma, ja kohe mit, eks ! No ja kokkuvottes oli meil 14 sarki Alvinile ja 5 paari jalanousid minule. Kusjuures karta oli, et Kuala Lumpuris tuleb lisa :D Aga teate, kui Austraalias on hinnad kohati kumne kordsed siis tuleb ju osta !
Nii, ja nuud hakkas valja looma praekartuli sundroom. Tahtsime suua midagi soolast ja kartuliga, ukskoik kas kartulipudru voi kartulit praetult voi ahjus voi pajaroana, midaiganes aga mitte enam riisi ja kana ja magusaid kastmeid, oaaaaaak ! nii siiber sellest aasia menuust. Pole see Tai voi siis Malaisia sook nii lahe midagi. Malaisialased soovad kas kahvli ja lusikaga, ukskoik kummas kaes, voi siis palja kaega, muuseas seda isegi linnas ja isegi ulikonnaga inimesed. Juu on siis harjumuse voi maitseasi. Siin Kota Bharul oli toiduturg samasugune nagu Tais. Samad ratastel ja katusega karud, toidutavaar leti peal, jube kaumlemine kaib jne. Ainus vahe, et kui Tais pandi sinu sook pisikesse kilekotti ning tommati vaga vilunud ja kiire liigutusega sinna kummipael otsa, siis siin pakitakse toit spets kiletatud paberisse, et saaksid selle 'umbriku' siis hiljem laua peale lahti tommata ja sealt sooma hakata. Siin ei kohta eriti vurtsikat toitu vaid veel magusamat kui Tais.
Kokkuvottes veetisme Kota Bharul paar ood-paeva ning otsustasime edasi liikuda jallegi rongiga. Seekord siis paevane 'Jungle Train', mis laheb labi dzungli ning peatud absoluutselt igal pool, isegi keset eimidagit.
Phi Phil olles jai kirjutamatta meie peost. Kaisime uhel ohtul siis tantsulkal. Loomulikult rannas. Vaga kummalist rahvast oli jalle. uks tots oli naiteks vaga tantsumaias ning lisaks oma avatud loomule oli tal ka vaga avatud outfit - luhikesed puksid olid nii madalal, et aluspuksid paistsid ning vahe sellest, need olid isegi kanni vahel ! ROVE NOH !!! lopuks oli ka vaga purjus ning 'lahke'. Muidu oli lahe olemine, vahemalt meie jaoks sest rannapidu tulede saras ning suured kaljud eemal lisamas kogu olemisele vaarikust, meile meeldis. Keset pidu hakkas kallama, no ja ikka korralikult. Purjus rahval polnud sellest midagi, kargasid liival edasi ja jooksid vahepeal vette. Me kukitasime raasta all ja vaatlesime. Monus soe ning troopiliselt kova sadu. Hiljem kolistasime veel teises kohas ka aga miskit erilist ei juhtunud, igal pool joodi oma ambrist jooki ja oldi purjus. Ambrijook on siin sama levinud kui Koh Samuil. Pisikesse plastikambrisse kallatakse kokku energiajook, mingi limps ning siis mingi kangem kraam ning luristatakse seda korrega sisse. Toelisel peoloomal on ikka suurem amber, selline mida peab kahe kaega hoidma voi lausa rinnale toetama !
Ok, aga rongisoit viis meid nuud Tai piirile. kohale joudes laksime paremasse hotelli ning kontrollisime koik oma asja ule, et ulla kindel enne piiri uletamist. Mingit ullatuspakitust mei enda pagasis ei leidnud ning luhikese motikasoidu kaugusel oligi juba piir. Seal laks koik libedalt. Teisel pool otsustasime bussi asemel takso kasuks, sest ma arvasin, et minu kohu olukord pole koige stabiilsem ning voin vajada peatusi. Ok, saime siis austia paarikesega samale taksole ning laks soiduks. Suht varsti teatas Alvin, et nuud ja KOHE on vaja peldikut !!! Taksojuhile tegime selgeks, et andku talda, asi kriitiline. Kimas taiega ! Ja vetsu joudes olin ka mina kohe jooksmas. Eile papaia oli vist oma too teinud. motlesime kull, et ei tea aks suua, et vist veidi hapuks minemas aga noh, oime ikka ara. No ja nuud oligi kaes. Sel paeval ja veel jargmiselgi oli tunda tagajargi :D
Kota Bharu oli linn nagu linn ikka, ei midagi erilist. Kaisime ehteid otsimas ja leidsimegi, soime ja joime ning sattusime shoppingu hullusesse. Siin on ju megahinnad !!! Kui T-sark maksab 60- 150 EEKu siis peab ju ostma, ja kohe mitu ! Ja kui nahast kindag maksavad 150.- siis peab ju ka ostma, ja kohe mit, eks ! No ja kokkuvottes oli meil 14 sarki Alvinile ja 5 paari jalanousid minule. Kusjuures karta oli, et Kuala Lumpuris tuleb lisa :D Aga teate, kui Austraalias on hinnad kohati kumne kordsed siis tuleb ju osta !
Nii, ja nuud hakkas valja looma praekartuli sundroom. Tahtsime suua midagi soolast ja kartuliga, ukskoik kas kartulipudru voi kartulit praetult voi ahjus voi pajaroana, midaiganes aga mitte enam riisi ja kana ja magusaid kastmeid, oaaaaaak ! nii siiber sellest aasia menuust. Pole see Tai voi siis Malaisia sook nii lahe midagi. Malaisialased soovad kas kahvli ja lusikaga, ukskoik kummas kaes, voi siis palja kaega, muuseas seda isegi linnas ja isegi ulikonnaga inimesed. Juu on siis harjumuse voi maitseasi. Siin Kota Bharul oli toiduturg samasugune nagu Tais. Samad ratastel ja katusega karud, toidutavaar leti peal, jube kaumlemine kaib jne. Ainus vahe, et kui Tais pandi sinu sook pisikesse kilekotti ning tommati vaga vilunud ja kiire liigutusega sinna kummipael otsa, siis siin pakitakse toit spets kiletatud paberisse, et saaksid selle 'umbriku' siis hiljem laua peale lahti tommata ja sealt sooma hakata. Siin ei kohta eriti vurtsikat toitu vaid veel magusamat kui Tais.
Kokkuvottes veetisme Kota Bharul paar ood-paeva ning otsustasime edasi liikuda jallegi rongiga. Seekord siis paevane 'Jungle Train', mis laheb labi dzungli ning peatud absoluutselt igal pool, isegi keset eimidagit.
posted by Kelli ja Alvin | 4:05 AM
2 Comments:
Kullakesed!
Imetore ja põnev ja mida kõike veel,on kõik see, millest Kellukas kirjutab v.a. need kõhuhädad...
Ootame siin vihmases ja uduses sügises päikeselisi ja ulmelisi uudiseid ikka suure põnevusega!
Olge tublikesed!
Ema Rosinas
Tere teile siit udusest Eestist
Ei ole teist pikka aega midagi kuulnud ja süda hakkab juba valutama. Loodan, et kõik on korras ja te ei ole lihtsalt arvuti juurde saanud. Keeli, kuidas su jalad vastu peavad?
Kõvad kallid
memm
Post a Comment
<< Home