Rongile

Phuketist veel natuke. Kaisime linna peal ka veidi shoppamas, midagi erilist ei leidnud, hinnad kull odavad. Aga ostukeskuse kolmandal korrusel oli shokk ! Oudne tumps ja larma ja kisa ja astud mingitesse ruumidesse sisse, ja mis toimub !! Terve hunnik pisikesi putkasid klaasseine ja ustega, igas putkas kari pubekaid, no nii 2-5 ja koik karjuvad karaoket laulda :D Moni isegi uritab teha asja vaga artistlikuks ja venitab noote igas voimalikus suunas, selline algaja staar :) Vaga karm parastlounane meelelahutus. Kusjuures hullu tantsu pandi ka , me jaime Alviniga ikka taitsa keeletuks, kondisime edasi ja tagasi ja valja tulles hakkasime naerma. Kultuurishokk ikka. Veel veidi shokki saime turul. Ostsime enda arust keedetud kanamune, uks normaalsemaid ja MSG puhtamaid toite siin, aga ega me tavalis muna kull ei saanud. Ma pidin esimese ampsu kohe valja sulitama, see oli taiesti soolane ( kusjuures munakoor oli terve ?!) ja muna ise oli mure voi selline teraline keele all ning munakollane natske ja ROVEEEEEE ! Hiljem selguis, et need olid pardimunad aga siiski vaga kahtlaselt valmistatud. Sel ohtul saime uldse taielikku tunga, koik mis ostsime turult oli kas ulisoolane, vurtszikas voi muidu vastik. Aga head asjad olid kookospl6nnid, nagu pisikesed sornikud. Veel oleme maitsnud suhkruroost pressitud mahla, jube magus nagu arvata vois aga tegelikult hea maitsega, veidike hapuka, kaljase alatooniga. Veel on neil siin popp suua bambusetuve sees kupsetatud riisi. Endal proovida ei onnestunud aga tundus ahvatlev.

Alvin sattus vestlema hotelli lobis uhe austraallasega, kes siin kaib juba aastaid, sebib kohaliku tibiga. See raakis, et ega need taikad pole midagi siirad, laia naeratusega kostitajad. Nagu Alvin ka kahtlustas, pidi tuha all ikka tuli polema. Ainus miks nad meid, turiste kannatavad, on teenimisvoimalus. Tegelikkuses pidi olema nii, et kui sa kellegagi tulli lahed voi kohalikule mingil pohjusel ei meeldi, siis pidavat sulle ikka midagi korraldatama, no kas peksmist, vargust voi narko sokutamist sinu pagasisse vms. Igaljuhul enne piiriuletust teeme me oma kottidele totaalse ulevaatuse ! Jama pole vaja ja liigselt ettevaatlik ei saa sellel teemal olla.

Nii, ostsime siis piletid rogile, et soita Surat Thanisse ja sealt oorongiga Tai ja Malaisi piirile. Tegime piletid uhes kohalikus kontoris no ja loomulikult saime lupsi, buss tuli kull ilusti jargi, kuigi 30 min hilinemisega, viis meid jaama ja puha, aga rongipiletid olid meil siiski topeltkallid. Ahjaa, huvitav asi jub\htus bussis. Selline minibuss, a la 6 inimest sees, hakkame siis soidule sattima, kotid koik visatakse taha, juht istub rooli, hakkab kaiku sisse panema ja keerab jarsku suute valja, karjatad, "durian!!!". See on see meie lemmik puuvili, mis haiseb kummaliselt, maitseb ulihasti ja nagu nuud selgunud on, kohalikud ei kannata selle lohna absoluutselt. Isegi hotellides on uleval mitte suitsetamise keeld vaid hoopis duriani keeld. No ja nuud see meie juht sattus ka poordesse, kuna meil juhuslikult oli terve durian kotis, lahtiloigatud ja haisutas taiega :D Juht tuli ja rebis reisijate ukse lahti, kulm kortsus ja pobiseb "durian, durian" et kus kurat see on. Me teeme muidugi lolli nagu ja ei saa kohe midagi aru mis tahetakse ja millest jutt jne jne. Kutt revideerib pagasniku labi, katsub suuri seljakotte jne. Tegelikkuses oli haisupomm seljakotis jalgade vahel porandal. No kuidagi ta rahunes maha ja hakkasime soitma aga meie korval olev harrasmees puhkis ja turs\tsus ja polnud ilmselgelt aroomidega rahul. Kui tegime vahepeatuse siis otsustasime , et teeme durianile ara ja saastame neid haisust. Juht sai lohnast kohe aru, mi9llega me tegeleme, noudis, et me koik ara sooks ja kaed ka hoolega puhtask peseks :D vot selline duriani "armastus" on siin.

Ok , rongijaamas selgus, et meie piletid on istekohtadega ning reis kestab mitte 4 tundi nagu tadi kontoris lubas vaid hoopis 11 tundi. Kujutasin siis ette kuidas ma virelen 11 tundi istuvas asendis labi terve oo ja kohalikud elavad seljas, magada ei saa, lopuks on veel mingi vooras titt sules jne jne. Kusisin, et mis Alvin arvab kui vahetame piletid ringi kallima vastu. Selgus et jargmise rongi peale saakski, esimene klass, superluks piletid. No ja tegime ara ! Ja ei kahetse, kohe uldse mitte. Meil oli privaatne tuba nariga, oma minikraanikauss ja tuju hea. Hommikul arkasime varsketena ules ja olime rahul oma otsusega.

nuud kiire, varsti kirjutan edasi.+