Alvin lisab
Tere. Tana tabas mind ka literatuurne meeleolu. Sellest siis jargnev luhike kirjutis minu muljetest. Natuke teise nurga alt.
On vapustav, kui imbetsilseid toid osatakse inimestele leiutada...
Esimesel paeval pandi mind enam-vahem kohe banaanikobaraid kandma. Need kaaluvad keskmiselt tunde jargi mingi 60 kilo voibolla, on ka raskemaid. Uzbekk piilub kobarat katva koti sisse, kui naeb, et banaanid paraja suurusega, loob puule paar haava sisse, nii et kobara saab alla painutada. Kandja (humper) votab kobara ola peale, uzbekk loob kobara varre katki, kandja lippab kobaraga treileri poole, uzbekk loob puu ka pooleks (jargmiseks aastaks kasvab uus). Kui kandja kobarat oigesti ola peale ei saa, on naljakas. Vahetevahel kandja koperdab kobaraga aukudes. Uzbekk on pollu kuningas. 1 Austraalia dollari eest saab ta kodumaal 100 kohalikku raha, sellega saab endale riided selga osta. 10 dollariga saab kuldhamba. Koju jouab miljonarina. Sellest ka enesehinnang.
Humpisin 2 paeva. Sai siiber, ajasin bossile poolpaska oma lapsena rikutud polvede kohta. Jatkasin kaste tostes. Laias laastus 40 tonni paevas. Meeleolud vahelduvad. Toredam on, kui mingi vanamees, kes seda jama aastaid teinud on, tuleb opetama, et asja tuleb ikka tema moodi teha ja kui ei sobi, voib ka kellegi teise seda tood tegema leida. Oi kui hirmus. Tegin kuni viimase paevani. Sormed said natuke tugevamaks. Kogemuse pohjal arvan, et mingi 100 tonni paevas kaste tosta pole mingi probleem. Huvitav teadmine seegi.
Viimane paev oli jole maru. 3 tundi (esimene osa paevast) sai banaanitaimi istutatud. Kahekesi koos uhe Londoni poisiga. Peale 3 tundi kadus selle too vastu huvi igaveseks. Asi kaib nii (vot see tuleb nuud hea): traktori taga on mingi agregaat sahkadega, mis lukkavad pollu sees vao lahti ja siis kohe kinni ka. Agregaadil on kaks poolt, teeb kaks vagu korraga. Molema poole peal on plastmassist iste, seljatoega. Vaga luks kruiis mooda Austraalia sisemaad. Agregaadi peal istmete ees on ka meeldiv alus, kuhu peale kaivad banaaniistikud, mitu kasti. Traktor laseb oma agregaadi mulda ja kruiis algab. Istutajate too on votta aluselt banaaniistikuid ja toppida neid vakku seal, kus sahad selle laiali lukkavad. Et see oigesti toimuks, on agregaadil ratas, millel kaks triipu, sinine ja punane. Istutaja, kes istub ratta pool, vaatab ratast - kui punane triip jouab oigesse kohta, paneb istiku vakku. Teisel poolel istujal on valida, kas jalgib sinist triipu voi kolksu, mida ratas teeb, kui sinine triip oigesse kohta jouab. Kolks on mugavam. Kolks - istik mulda, jargmine pundar istikuid aluse pealt katte... kolks... kolks... inimene tootab nagu robot, ajutegevus 0. See oleks voibolla uks mugavamaid toid farmis, aga pold tolmab. Respiraator on nao ees ja prillid ka kaitseks tolmu eest. Aga tolm laheb ikkagi silma, katab varsti kogu keha. Muld laheb kingade sisse ja puksi. Parast nagu neeger.
Eino persse.
Ja siis on randurid, kes tootavad farmides kuude kaupa. Ja kohalikud kes teevad seda terve elu. Meie sobrad sommid olid seal farmis kuu aega ja tulid siis koos meiega ara. Meie pidasime vastu poolteist nadalat.
On vapustav, kui imbetsilseid toid osatakse inimestele leiutada...
Esimesel paeval pandi mind enam-vahem kohe banaanikobaraid kandma. Need kaaluvad keskmiselt tunde jargi mingi 60 kilo voibolla, on ka raskemaid. Uzbekk piilub kobarat katva koti sisse, kui naeb, et banaanid paraja suurusega, loob puule paar haava sisse, nii et kobara saab alla painutada. Kandja (humper) votab kobara ola peale, uzbekk loob kobara varre katki, kandja lippab kobaraga treileri poole, uzbekk loob puu ka pooleks (jargmiseks aastaks kasvab uus). Kui kandja kobarat oigesti ola peale ei saa, on naljakas. Vahetevahel kandja koperdab kobaraga aukudes. Uzbekk on pollu kuningas. 1 Austraalia dollari eest saab ta kodumaal 100 kohalikku raha, sellega saab endale riided selga osta. 10 dollariga saab kuldhamba. Koju jouab miljonarina. Sellest ka enesehinnang.
Humpisin 2 paeva. Sai siiber, ajasin bossile poolpaska oma lapsena rikutud polvede kohta. Jatkasin kaste tostes. Laias laastus 40 tonni paevas. Meeleolud vahelduvad. Toredam on, kui mingi vanamees, kes seda jama aastaid teinud on, tuleb opetama, et asja tuleb ikka tema moodi teha ja kui ei sobi, voib ka kellegi teise seda tood tegema leida. Oi kui hirmus. Tegin kuni viimase paevani. Sormed said natuke tugevamaks. Kogemuse pohjal arvan, et mingi 100 tonni paevas kaste tosta pole mingi probleem. Huvitav teadmine seegi.
Viimane paev oli jole maru. 3 tundi (esimene osa paevast) sai banaanitaimi istutatud. Kahekesi koos uhe Londoni poisiga. Peale 3 tundi kadus selle too vastu huvi igaveseks. Asi kaib nii (vot see tuleb nuud hea): traktori taga on mingi agregaat sahkadega, mis lukkavad pollu sees vao lahti ja siis kohe kinni ka. Agregaadil on kaks poolt, teeb kaks vagu korraga. Molema poole peal on plastmassist iste, seljatoega. Vaga luks kruiis mooda Austraalia sisemaad. Agregaadi peal istmete ees on ka meeldiv alus, kuhu peale kaivad banaaniistikud, mitu kasti. Traktor laseb oma agregaadi mulda ja kruiis algab. Istutajate too on votta aluselt banaaniistikuid ja toppida neid vakku seal, kus sahad selle laiali lukkavad. Et see oigesti toimuks, on agregaadil ratas, millel kaks triipu, sinine ja punane. Istutaja, kes istub ratta pool, vaatab ratast - kui punane triip jouab oigesse kohta, paneb istiku vakku. Teisel poolel istujal on valida, kas jalgib sinist triipu voi kolksu, mida ratas teeb, kui sinine triip oigesse kohta jouab. Kolks on mugavam. Kolks - istik mulda, jargmine pundar istikuid aluse pealt katte... kolks... kolks... inimene tootab nagu robot, ajutegevus 0. See oleks voibolla uks mugavamaid toid farmis, aga pold tolmab. Respiraator on nao ees ja prillid ka kaitseks tolmu eest. Aga tolm laheb ikkagi silma, katab varsti kogu keha. Muld laheb kingade sisse ja puksi. Parast nagu neeger.
Eino persse.
Ja siis on randurid, kes tootavad farmides kuude kaupa. Ja kohalikud kes teevad seda terve elu. Meie sobrad sommid olid seal farmis kuu aega ja tulid siis koos meiega ara. Meie pidasime vastu poolteist nadalat.
2 Comments:
Nii tore, et Alvin ka oma mõtted viimaks meile edastas! Sain igastahes banaanimaailmas kõvasti targemaks :)
Hetkel küll kadus banaaniisu millegipärast ära :D :D
Terv! Päris-päris räige! Vahet pole, tuleta meelde, mida ja kuidas isa juures ehitusel tööd teha oli (mõtlen lammutamis- või lõhkumistöid..., ka päris mõnus!)Eks see lihtlabane füüsiline ole igal pool suht ühte moodi.Imestama paneb ainult, kuidas rahvas seda terve elu lõhkuda viitsib-jaksab?!See pole mitte halvustamise mõttes, sest keegi peab ju sedagi tööd tegema. Mõni islmselt kaifib: usbekk näiteks.Nyyd vast selge seegi, miks sinna just põllutöödele kutsutakse?Tore, Alku, et kirjatööga aega said tegelda; nyyd ma saan aru küll, mix sa seda siiani teinud pole: Sul toss väljas. Aga(!) nagu öeldakse, pole halba ilma heata. Ja midagi head selles on kindlasti; ainult et see, mis see hea nimelt on, selgub hiljem...Soovin teile jõudu ja seda kõige otsesemas mõttes. Jääme huviga ootama teateid teie edasiste seikluste kohta Austraalia laial tööpõllul! Ema
Post a Comment
<< Home