Taas banaanifarmis.
Ja seekord polegi asi nii hull midagi. Sattusime uhe pisikese farmi peale, otsisime tel raamatust numbri ja helistasime ning onul oligi abi vaja. Asukoht on ikka mega - magede vahel sures roheluses ning banaanipollult on vaade ookeanile ja kogu umbruskonnale. Alvin siis niitis trimmeriga umbrohtu paar paeva ja mina tegin pool paeva tood ja edasi laksin puhkusreziimile. Tanase paeva votsime vabaks ja tulime rannikut ja surffareid uudistama. Paris korralikud lained siin. Koha nimi on Byron Bay, selline hipilik kula aga monda aega suudab meid hoives hoida. Koik on oko poode ja hipi riideid ning surfilaudu tais. Taiesti teine keskkond.
AA, enne Brisbane'st lahkumist juhtus vaike onnetus kah. Nagu ma raakisin et alati peab olema koigeks valmis siis nuud juhtus jalle nii, et tuli vaike korvalepoige plaanidesse. Nimelt kui ma eelmist blogi kirjutasin ja pilte hoolega laadisin oli valjas tugev sadu, ikka nii nagu survepesulas. Ja mina tobu unustasin tagaluugi ja uhe ukse lahti. Ja mul ei tulnud pahe ka, et miskit voiks jama olla vaid nautisime seda agedad vaadet - valk ja pauks ja ambrieffekt. Ja kui labi sai siis Alvin avastas, et ohhooo, auto porandal on ca 15 cm vett, koik marjaks sadanud, tilkus. Hakkasime siis kuivatama ja vaanama ja raputama ja tuulutama aga vaatamata sellele oli oo ikka ULINIISKE, krt kulje alt vottis ikka niiskeks ja aknaklaasid olid seest poolt udused aga ok, sai selle oo ikka ara magatud ja jargmine paev koik paikese katte kuivama riputatud.
Farm ise on tilluke, omanik ja paar meest ning mul on voimalik seal viilida oma farmitoo nii ara, et teen paar poolikut paeva nadalas tood ja tegelikkuses saan terve aja kirja :) Nii et mulle sobib samal ajal oma polvi ravida ja saada see farmi too kaelast ara. Nii pole kohe uldse hullu. Ja kui vaga tahaks siis saaks selle aja veel kuskil mujal mustalt tood teha.
AA, enne Brisbane'st lahkumist juhtus vaike onnetus kah. Nagu ma raakisin et alati peab olema koigeks valmis siis nuud juhtus jalle nii, et tuli vaike korvalepoige plaanidesse. Nimelt kui ma eelmist blogi kirjutasin ja pilte hoolega laadisin oli valjas tugev sadu, ikka nii nagu survepesulas. Ja mina tobu unustasin tagaluugi ja uhe ukse lahti. Ja mul ei tulnud pahe ka, et miskit voiks jama olla vaid nautisime seda agedad vaadet - valk ja pauks ja ambrieffekt. Ja kui labi sai siis Alvin avastas, et ohhooo, auto porandal on ca 15 cm vett, koik marjaks sadanud, tilkus. Hakkasime siis kuivatama ja vaanama ja raputama ja tuulutama aga vaatamata sellele oli oo ikka ULINIISKE, krt kulje alt vottis ikka niiskeks ja aknaklaasid olid seest poolt udused aga ok, sai selle oo ikka ara magatud ja jargmine paev koik paikese katte kuivama riputatud.
Farm ise on tilluke, omanik ja paar meest ning mul on voimalik seal viilida oma farmitoo nii ara, et teen paar poolikut paeva nadalas tood ja tegelikkuses saan terve aja kirja :) Nii et mulle sobib samal ajal oma polvi ravida ja saada see farmi too kaelast ara. Nii pole kohe uldse hullu. Ja kui vaga tahaks siis saaks selle aja veel kuskil mujal mustalt tood teha.
posted by Kelli ja Alvin | 10:08 PM
3 Comments:
Tore, et veel pilte panid!
Ma ei saanud pihta, et mis värk su põlvedga on? Lihtsalt äkki hakkasid valutama v oli mingi trauma?
Tahtsin vabandada, et meie vestlus msn-s üürikeseks jäi!
Laupäeval käisime Janniga Otepääl MK-etappi vaatamas ja siis külastasime su peret ka ikka. Tundub, nagu Palle oleks suuremaks kasvanud, ise väidab, et ei :)
Kallistan,
Sannnnnnnu
Tere jälle
Tundub, et nüüd olete väga põnevasse kohta sattunud.Loodan, et sealsed omanikud on normaalsemad kui eelmised. Nende põlvedega on nii, et kui neid korralikult välja ei ravi, siis võivad nad hiljem " välja käima " hakata.Sellesse probleemi peab tõsiselt suhtuma. Mulle meenus, et hiinlased lasid ka Paabul meresoola vanni teha, kui tal see näppude jama oli. See aitas teda väga palju.Meil on nüüd korralik talv. Külma on mõnel päeval isegi 16 kraadi ringis. Täna hommikul oli 6 kraadi ja lund on Tallinnas palju.Täna paistab isegi päike.Palle ütles, et Otepääl nii palju ei lund ei olnud, aga ehk sajab juurde.Selle nädala lõpust siis läheb vist ka tööks.
kallistan
memm
Tsau kallikesed,
nii vahva teise planeedi elust jälle lugeda. Teil on palavus ja banaanid, meil pakane ja muud talverõõmud. Tervisehädad siiski kahjuks mõlemal pool. Taavol on jälle larüngiit, õnneks seekord palju kergemal kujul ja saame koduste ravivahenditega ilmselt hakkama. Ta sai nüüd poole aastaseks, käputab edasi ja ümberringi, kui kolm jäset on maas, siis neljandaga saab juba asju suhu toppida või neid vastu maad taguda. Sööb püreed ja õppis kähku ka puristamise ära, lusikatäis suhu ja laia kaarega püreevihm suust välja. Nalja tal kui palju. Nalja saab temal ja temaga ikka rohkesti. Aga üks nõudlik sülekaru on ta ikkagi. Ja ta hääl... no selline varese moodi tige kraaksatamine, kui miskit ei meeldi, külmaks ei jäta see küll kedagi, arvuti taha istuma ammugi.
Mona on õnneks endiselt raudse tervisega, käin temaga iga päev kelgumäel, päike paistab, lumi sätendab, külm näpistab ja tegelikult on päris vahva. Ja tead, küll on ikka soojas korteris mõnus, ka talvekülmaga või siis eriti, ei igatse Merivälja külma esikut ja kaminakütmist kohe üldse taga.
Mona on nüüd nii suur, et ta hakkas mind emaks kutsuma; kui ma kellegagi vestlen, siis targutab ta tüdinult vahele: jaa, jaa, loomulikult; nõustub jalga panema ainult sukkpükse ja räägib Taavole, et need on minu pärlid, neid ei või sa mitte iialgi võtta, mitte kunagi, kas said aru :-) Tegelikult on nad teineteisest peamiselt ikka vaimustuses.
Aga kuulen juba teisest toast Taavo rahulolematut sahmimist, ta ööunne jäämine kestab endiselt tunde, suure vaevaga saame ta magama, ta siis magab kogu selle laulmise ja tassimise peale natuke, ärkab üles ja kogu trall otsast peale.. aga pool aastat juba nii olnud, asi see teinegi pool siis, eks ole, kuigi jah, kaalult on see teine pool ikka palju raskem ju :-)
Aga head hipielu jätku! Ja tuleta mulle meelde, miks see farmitöö tegemise aeg nii tähtis on, et päevi peab lugema.
Kallistan
Kaidi
Post a Comment
<< Home