Tantsulka
Teate, see farmielu oligi nagu komoodia, nii nagu lugesite ja naersite, nii ma ka tundsin. Ja memm, eks see kultuurishokk tegi mind tasaseks pealtvaatajaks. Taiesti uskumatu elu ju minu jaoks. Mitu paeva laks aega ennem kui aru hakkasin saama mis toimub, millega inimesed tegelevad, millega ise tegelen. Mingit traumat sellest kulge kull ei jaanud. Pigem ponev mang. Ok aga nuud vahelduseks jalle teistsugune elu.
Laupaeval kaisime sommide, hollandlase ja fidji plikaga koik koos peol. Vaga jube uritus oli. Meie seltskond oli kull ok aga koik umbritsev ajas karvad pusti. Enamus rahvast joobes voi mingi laksu all, koht veidi rapakas, atmosfaar torjuv. Tegu oli baar - diskoteegiga mis meenutas rohkem kulapidu. Naised koik uhtemoodi riides, kusjuures nad ei tundu taipavat, et need kossakad kleidid, mis rinna alt kupliks lahevad, teevad nende lopsakad kehad veel lopsakamaks. Aga nohhh, see mingi kohalik mood. Koledad naised, koledad riided ja inetu kaitumine. Naiteks mingi mutt vahtis ja vahtis Alvinit ja siis vaatas mulle purupurjus silmadega otsa ja saatis teele Fuck Off. Uldiselt kogu rahvas oli kuidagi ebaviisakas, eks see alkohol lasi nuud toelise iseloomu valla, ei tehtud enam keep smiling teatrit. Aga kuunarnukke oli ikka siin seal tunda ja trugiti ja aeti jooke maha jne jne. Mehed ka koik uhesugused hormoonpumbatud matchod. Oigemini nad vaga uritasid matchot mangida aga naha oli, et sellist sisu pole. Tantsisid ka nagu pardikud. OOOOaaaaaaakkk ! Aga meil oli Alviniga ponev seda koike jalgida. Jalle naer tuleb peale kui vaatad mis seal toimub. Eestis leidub tsiviliseeritud pidu kull, kuigi peab korralikult ikka motlema kuhu lahed. Ja eks siingi leidu, kui laheks suuremasse linna voi kallimasse kohta. See Cairns on paras kula ikka kull ja seega polegi siit paremat loota. Peale pidu tegime tanavanurgal vaiksed hot dogid ja tuttu ara.
Jargmisel hommikul kutsusime hollandlanna Danielle hommikukohvile ja piknikule randa. Oli vaga tore ule pika aja kellegagi diskuteerida ja jutuga kuskile jouda. Ei pidanud jalle loba kuulama. Temagi vaitis, et pole pikka aega nii head vestlust maha pidanudki. Hiljem tegime tiiru botaaanika aias ja pargis, kust avanes kena kena vaade linnale ja lahele. Aga ma toon naite tuupilisest kohalikust vahejuhtumist. Meie kolm konnime omaette ajame oma juttu ja siis mingi kohalik tuup hakkab kusima, et kust me tuleme ja kaua oleme austraalias olnud ja siis hakkab niisama lambist austraaliat kiitma, et siin on ikka elu kui paradiisis ja neil on ikka vapustav maa ja kui onnelikud nad ikka siin on ja uhked oma maa ule ja et meil on siin kindlasti vaga vaga tore puhkus jne jne. Muuseas selline monoloogi kaik on vaga tuupiline. Just sellised kaks sissejuhatavat kusimust millele jargneb oma maa ulistamine ja kui oleks vestlus veel edasi lainud siis oleks jargnenud enesekiitmine. Ma juba tean ette mida nad kusivad ja raagivad. Keegi ullatada ei suuda. Ja mul on uldse tunne, et austraallane elab isolatsioonis ja seega on taiesti eluvooras. Neil nagu reaaalset elu polekski. Tundub, et koik on mingi lavastus ja nad ise ei pruugi aru saada, et nad on naitlejad selles teatritukis. Aga ok, ohtul tegime vaikse sushi ja itaalia jaatised ja need tegid tuju veelgi paremaks. Seega oli meil taispuhkepaev :D Ja mulle tohutult meeldib siin linnakese ohtutuledes ringi jalutada, monus soe ja relax. Ja siin on tegelikult muretu elu kull. Et need totakad kohalikud ei suuda siiski oma olemusega meie kogemusi taiesti ara rikkuda. Vahel teeb meele moruks kull aga uldiselt olgu omaette.
Auto soidab vaga hasti ainult et suunatulesid laheb korraga liiga palju peale. Me otsustasime parandamise edasi lukata, vahet pole. Ja vaatame, et akki tiirutame veidi ringi ja siis lahme Mareeba kanti mangosid kas noppima voi pakkima. Jarjekordne farmitoo aga mitte sellises isolatsioonis, vaid linna korval. Seega peaks koik palju inimlikum olema. Palgad ka korgemad.
Laupaeval kaisime sommide, hollandlase ja fidji plikaga koik koos peol. Vaga jube uritus oli. Meie seltskond oli kull ok aga koik umbritsev ajas karvad pusti. Enamus rahvast joobes voi mingi laksu all, koht veidi rapakas, atmosfaar torjuv. Tegu oli baar - diskoteegiga mis meenutas rohkem kulapidu. Naised koik uhtemoodi riides, kusjuures nad ei tundu taipavat, et need kossakad kleidid, mis rinna alt kupliks lahevad, teevad nende lopsakad kehad veel lopsakamaks. Aga nohhh, see mingi kohalik mood. Koledad naised, koledad riided ja inetu kaitumine. Naiteks mingi mutt vahtis ja vahtis Alvinit ja siis vaatas mulle purupurjus silmadega otsa ja saatis teele Fuck Off. Uldiselt kogu rahvas oli kuidagi ebaviisakas, eks see alkohol lasi nuud toelise iseloomu valla, ei tehtud enam keep smiling teatrit. Aga kuunarnukke oli ikka siin seal tunda ja trugiti ja aeti jooke maha jne jne. Mehed ka koik uhesugused hormoonpumbatud matchod. Oigemini nad vaga uritasid matchot mangida aga naha oli, et sellist sisu pole. Tantsisid ka nagu pardikud. OOOOaaaaaaakkk ! Aga meil oli Alviniga ponev seda koike jalgida. Jalle naer tuleb peale kui vaatad mis seal toimub. Eestis leidub tsiviliseeritud pidu kull, kuigi peab korralikult ikka motlema kuhu lahed. Ja eks siingi leidu, kui laheks suuremasse linna voi kallimasse kohta. See Cairns on paras kula ikka kull ja seega polegi siit paremat loota. Peale pidu tegime tanavanurgal vaiksed hot dogid ja tuttu ara.
Jargmisel hommikul kutsusime hollandlanna Danielle hommikukohvile ja piknikule randa. Oli vaga tore ule pika aja kellegagi diskuteerida ja jutuga kuskile jouda. Ei pidanud jalle loba kuulama. Temagi vaitis, et pole pikka aega nii head vestlust maha pidanudki. Hiljem tegime tiiru botaaanika aias ja pargis, kust avanes kena kena vaade linnale ja lahele. Aga ma toon naite tuupilisest kohalikust vahejuhtumist. Meie kolm konnime omaette ajame oma juttu ja siis mingi kohalik tuup hakkab kusima, et kust me tuleme ja kaua oleme austraalias olnud ja siis hakkab niisama lambist austraaliat kiitma, et siin on ikka elu kui paradiisis ja neil on ikka vapustav maa ja kui onnelikud nad ikka siin on ja uhked oma maa ule ja et meil on siin kindlasti vaga vaga tore puhkus jne jne. Muuseas selline monoloogi kaik on vaga tuupiline. Just sellised kaks sissejuhatavat kusimust millele jargneb oma maa ulistamine ja kui oleks vestlus veel edasi lainud siis oleks jargnenud enesekiitmine. Ma juba tean ette mida nad kusivad ja raagivad. Keegi ullatada ei suuda. Ja mul on uldse tunne, et austraallane elab isolatsioonis ja seega on taiesti eluvooras. Neil nagu reaaalset elu polekski. Tundub, et koik on mingi lavastus ja nad ise ei pruugi aru saada, et nad on naitlejad selles teatritukis. Aga ok, ohtul tegime vaikse sushi ja itaalia jaatised ja need tegid tuju veelgi paremaks. Seega oli meil taispuhkepaev :D Ja mulle tohutult meeldib siin linnakese ohtutuledes ringi jalutada, monus soe ja relax. Ja siin on tegelikult muretu elu kull. Et need totakad kohalikud ei suuda siiski oma olemusega meie kogemusi taiesti ara rikkuda. Vahel teeb meele moruks kull aga uldiselt olgu omaette.
Auto soidab vaga hasti ainult et suunatulesid laheb korraga liiga palju peale. Me otsustasime parandamise edasi lukata, vahet pole. Ja vaatame, et akki tiirutame veidi ringi ja siis lahme Mareeba kanti mangosid kas noppima voi pakkima. Jarjekordne farmitoo aga mitte sellises isolatsioonis, vaid linna korval. Seega peaks koik palju inimlikum olema. Palgad ka korgemad.
posted by Kelli ja Alvin | 6:17 PM
5 Comments:
Tere ja tore!
Tore sellepärast, et kirjutate.Ja ka sellepärast, et täna hommikul sadas LUMI MAHA ja külma on 3kraadi.Selline valge ja mõnus talveilmake...Aga selle allumisega on nii, et see korrastab mõtlemist küll; kutsub pilvedest alla maa peale,õpetab oma mõtteid enesele pidama, õpetab looma enese ümber mingi kaitsekihi, kuhu teised oma lollustega sisse ei pääse (samamoodi on ju võimalik sõita näitex ühissõidukis, kus kõik sulle selga trügivad või isegi ei trügi, aga sõidad näitex Tln-Trt rongis ja sinu vastas istuvad 2 kohutavalt tarka pedagoogi ja terve selle õndsa sõidu aja muudkui räägivad-räägivad-räägivad, alustades õpilastest, jätkates sellega,kui talumatu on Tln linn ja lõpetades sõbrannade,nende meeste-lastega ja mingi krt-teab-missuguse pseudo elufilosoofiaga,mis sinu omaga kuidagi mitte ei haaku. Aga minna pole kuhugi. Ja jääbki võimalus: kuulda, aga mitte kuulata!)Tahan öelda, et kehva situatsiooni pole kunagi mõtet kehvemax mõelda, pigem tõepoolest naeratuse saatel öelda tobedate õpetussõnade peale Jess! ja teha ikka enda moodi (sest igaüks ju teebki enda moodi) ja kui tõega kuidagi enam välja ei kannata, siis on alati võimalus teha kannapööre ja minema kõndida.Tundub mulle,et vahet pole, kas Eesti kolgas või mingi kolgas Austraalias: mäletan väga hästi,kuidas üle kahe aasta Võrumaal elasime, kuidas kohalikud eetrit panid, kuidas mu punast kübarat ja lillekorjamist vahtisid ja seda, kuidas ma oma siga
reedeti pesin; kuidas kraanikauss oli pesemata lauanõusid täis ja kuidas majandi peazootehnik (noor kõrgelt haritud naisterahvas)
laudast tulekul oma kummikuid nende kohal pesi ja siis tassid ära loputas ja mulle kohvi pakkus; mäletan,kuidas minu riietust vahiti ja naerdi, sest see erines oluliselt külanoorte omast...Aga lõppes see lugu sellega, et paari aasta möödudes, kui õnnestus kohalike naha vahele pugeda, teada saada, kes ja miks ja millal,osutusid nad äärmiselt toredateks inimesteks ja nad ei tahtnud meid kuidagi ära lasta...Aga see võttis aega.Sõnaga, igal oma tõde. Ja me ei tea,kelle oma õigem. TEIL ON AGA AEGA VÄHE ja pole vast mõtetki olla seltskonnas või pidada ametit,mis peale ei lähe. LÄKSITE JU RÄNDAMA, AVASTAMA (iseendid otsima samuti,tundub mulle),NAUTIMA ELU. Soovin kogu südamest, et leiaksite,mida otsite!Ei maksa sellisel nõmedusel nagu töö ennast sellelt teelt eksitada lasta! Edasi, Kentuki posid! Ema Rosinas.
Mul nüüd Austraalia oma kodus :)
Mismõttes?
Meil ööbivad 4 päeva kaks australlast, ema ja tütar. Nad pärit läänest kõige isoleeritumast piirkonnast - Berth'ist.
Täitsa lõbusad ja ka mull ülllatuseks ei küsi iga kord mind nähes, et kuidas mul küll läheb :)
Kelli, kas teile Vegemite meeldib? Eile õhtul oli mul tee kõrval must leid vegemite'i ja juustuga. Polnudki üldse hull! Nii paljudele mitte-austraallastele see ei meeldi. Aga sellest ma ka aru e saa, miks ilma selleta elada ei saa.
Esmapäeva õhtul sadama hakanud lumi oli nii ootamatu ja linn muutus hetkega nii kauniks, et vedasin end lausa välja seda imetlema.
Jõulu ootan ka juba täiega.
Seniks suur kalli!
Ma loen ja naeran neid sinu jutte. Kahju, et nii vähesd nendest osa saavad. Sul juba sulg jookseb päris hästi, varsti vöid raamatut kirjutama hakata.* Eestlaste uskumatud seiklused Austraalias*
Sellest on muidugi natuke kahju, et pere ei ole jöuludeaeg koos, aga midagi ei ole teha, that's life.Minul algab nüüd vaheaeg ja kavatsen lugeda ja logeleda jne.Vöib-olla sa ei loegi neid kirju enne jöule, aga ikkagi soovin teile imelisi jöule.
Kallistan kövasti, kövasti ja muud lontrused kallistavad köik ka.
mamm
Kallikesed,
meie poolt siit arusaamatust talvest teile sinna hubast ja mõnusat jõulu ning veelgi seiklusterikkamat uut!
Ele, Sandra ja Jann soovib ka! :)
Täna on siis 25.-s, seega esimene Jõulupüha. Olgu ta mõnus! Üritasin töö juurest skypetada, aga ei õnnestunud...mix kyll - ei teadnud ei IT-poisid, liiatigi siis mina. Täna aga on külmakraade ca -5...ainult mida pole, on lumi. Olles Teiega solidaarne, ei toonud ma tuppa kuuske ega nulgu, vaid tõin ühed vitsaraod, riputasin kellukesi ja pisut pallikesi ja tõin Irusse palju-palju küünlaid ning põletasin ja vaatasin taevast ja mõtlesin igavesti suure ja sooja ja mõnusa soovi teie kahe tarvis seal soojal maal...Jätkugu muinasjutt! Ema Rosinas. PS Tervitavad Raigo &Liis ja Karlutt ja Lilli ja M-Roos & Hannah.Kõike kaunist!
Post a Comment
<< Home