Lennureisid Indoneesias

Panime Balilt ajama ja votsime lennupiletid Kalimantani saarele. Alvinil oli kohutobi, kais suht tihedalt peldiku vahet aga onneks saime ikka lennu ajaks koik ok. Soit oli imeilus , sest keset paeva on monus vaadata pilvi vahelduseks ka teiselt poolt, oled uleval sinises taevas, paike sillerdab ja siis vaatad neid vahupilvi kuhu tahaks hupata ja milles tahaks mollata, sellised puhtad ja kutsuvad. Veel nagin aknast mitut vulkaani, uhe kraatris oli erk erk roheline jarveke, teine vulkaan aga midagi vist turtsus sest naha oli vaike tume tussupilveke. Aga kui soitsime ule Java saare siis pidime ikkagi todema, et koik umberringi kuiv ja pollumajanduse all koormatud. Mulle ei meeldi sellist maastikku vaadata, tahaks vallatut metsa ja koske ja jarvekesi jne. Aga aknast tundub kull Java mittemidagi erilist. Jama.

Lopuks maandusime Banjarmasinis, mis oli jallegi rove koht. Kuna Alvin oli veel haigusest toibumas ja aknast paistis tossutav motikameri ja hall-rapane elu olu siis laks tuju vaga alla kull. Tulime ju sellele saarele, kus on juttude jargi veel sailinud viimased sopikesed toelist vihmametsa, seda originaalset ehk primary rainforest. Tahtsime leida koha kus vihmamets ja rand oleks lahedal ning seal oma puhuse lopu veeta snorgeldades ja ringi matkates. Ja siis naeme sopaseid kaldaid, liiva ei kuskil ja ikkagi palju metsa maha voetud, vaga kurb. Jargmisel hommikul tegime linnas tiiru ja votsime kohalikult paadimehelt sellise tuuri, mis viis meid uudistama kohalikku elu, mis koondunud jouekallastele. Nimelt paljud majad ehitatud joe kallastele tokkide peale, nii et kuivale maale viib vaike puittee aga maja ja veranda jms koik on tokkidel. Et kohalikud kutsuvad seda hellitavalt Kalimantani Veneetsiaks :) Ja siis lahed sellele tuurile ja saad kultuurishoki, Alviniga molemad saime. istud paati ja hakkad vaatama, et mis toimub. Vesi on sogane, haisev, prugi tais, sest koik saast visatakse jokke, ja eriti monusad olid kitsad ja korvalisemad kanalid, sest sinna jai ju prugi eriti hasti pidama. ja siis on neil veranda ja trepp otsapidi joes, nii et suure vihma korral voib see koik kergelt vee alla jaada. Majad vanad, lagunenud, labivettinud, sellise ligase ja mustaks tommanud puiduga, kus vetikas kisub juba kasvama. Jalk ! Ja siis istuvad nad roomsalt kas alukate(mehed) voi sarongi(naised) vael seal trepil ja valavad endale vett pahe ja nuhivad seepi kaenla alla. pange tahele ! Seal samas korval, no nii 2-3 m , asub peldik, kus siis hada tehes laheb koik sinna samma joevette. No ja pole ju hullu siis hambaid pesta joes kuhu mees samal ajal peldikust oma asja laseb!!!! JALK ! Hommikuti siis pestakse pesu, lapsi, nousid, ennast jne. Me ei tahtnud Alviniga , et isegi piisake vett naole pritsiks siis kui teine paat vastu tuli. Edasi soitsime joe laiemasse kohta kus on ujuv turg. Seal siis tulevad koik oma paatidega pakkuma-ostma. Pakkujatel suuremad paadid, koorem peal ja ostjatel tuhjad paadid ning liigavad siis ringi otsides vajalikku kaupa. Meil ei onnestunud naha turgu taisjous , sest siingi on Ramadan ! Jeee, kull see reisijale meeldib :S Aga naha oli nii ananasse, banaane, arbuuse, puitu ja muud pakutavat. ja isegi ujuvkohvik on olemas. Mehel on paadis lett, kus erinevaid huvitavaid suupisteid ja saiakesi ning teepott ja suuuuuur tunn suhkrut. Tuleb siis naljane ja seob oma paadi tema kulge kinni, saab endale pika bambusest kepi, mille otsas nael ja siis selle naelaga votab endale suua. Torkab labi piruka ja siis pistab suhu. Vaga lahe vaatepilt aga me ei tahtnud kohe mitte seda teed ja neid pirukaid sest tee oli kindlasti joeveest tehtud ja eks pirukadki said pritsmeid teistelt paatidelt. TANAN EI ! Ja uldse hakkab see baktrite jama ara tuutama, rapasust on ikka igal pool ja kogu aeg pese kasi ja motle kust mida suua osta. Alvinil jamab koht paris tihti . Aga ega seda suua alati ei saagi. Banjarmasinis oli ikka olukordi kus sa vaatad, et tanu muslemite puhale on enamus kohti kinni, sure nalga kui tahad voi siis vota tanavanurgalt sellisest kohast mingi kongenud kana kust sa kindla peale garanteerid mingi kohuhada. No ja siis sai meil sellest linnast siiber, pole vaja seda saastaauku. Votsime jalle uued piletid aga seekord saare teise nurka, aga siiski pidime jalle labi Java lendama. Ja seekord oli asi huvitav. Javale saime ilusti aga kui sealt lendasime Pontianaki siis kohale joudes selgus, et meil on ullatus. Aiksepilv ! Lennuk vappus ja varises ning ega ei pressinud labi pilve midagi, proovisime paar korda, siis tegi piloot veel moned tiirud Pontinaki umber lootuses, et ehk pilv liigub aga ei. Pidime tagasi Javale minema :S Polnud hullu midagi sest me saime taitsa vageva ohusoidu, esiteks oli lahe kogemus pilves olla samal ajal kui aike sahvatab akna taga ja vihm peksab, lennuk vabiseb ja jarsku laks vaga pimedaks. Aga vaga huvitav o li ka Pontinaki umber tiirutamine, nagime palju loodust ja jogesid ja magesid jne. No ja siis kui olime Javale tagasi joudnud teatati, et kohe lahme uuele katsele. istusime ja ootasime ning tousimegi varsti jalle lendu. Seekord oli juba p ime. Ni iet teine katse. ja nuud oli aknast VAGA ilus vaadata seda sama aikest, mis meid ennem kiusas. Ainult et n uu doli ta distantsil, kommutas runkpilvede sees, loi taeva roosaks ja heledaks, mitmel korral sahvatas lausa konkreetse jutina voi siis uhe lokaalse pauguna . Vaga nauditav. Ja uldse on lennukist lahe vaadata saarekesi millest ule soidad ja ookenihoovust voi seda kus sogane joevesi kohtub puhta ookeniveega ning seal moodustub konkreetne joon. SAamuti on linnasara vaga armas ja kutsuv.

lopuks joudsime kohale ja siin on ikka parem, puhtam jne Inimesed tervitavad tanaval alvinit "Hello mister !" Aga saabusime nii hilja, et koik graafik oli paigast ara. Nuud oli ruttu vaja hotelli ja sooma sest kell juba palju. Ja oli isegi liiga palju , sest kui laksime midagi ostma siis oli katastroof, mul hakkas juba paanika tulema. Polnud ju terve paev suurt midagi soonud peale lennukis pakutavate tillukeste pirukate, mis keemiat ja sailitust tais uakkkk. Ja otsime ja konnime ja konnime aga ei , koik kinni, kell oli juba ule kumne ohtul. Tundus, et peab taiesti tuhja kohuga ennast magama suruma, minu jaoks on see ju kohutav :d Ainus variat tundus olevat nurgapealt kohvik-punker. Sees rapane, haisev, minu arust isegi kuse haisune, letil kuivasid kanatukid koos karbestega ja kahtlased kastmed. no ei !Aga lopuks ma otsustasin runnata mingit kohalikku kiirtoiduketti. Nad olid kull juba koik kokku koristanud ja kassa ara teinud ja porandad klooriga ara pesnud aga inimesed paistsid ja tuli poles. Sinna ma kihutasin. Ja hakkasin suua kusima. nemad muidugi, et koik kinni ja enam pole midagi ja ega siin kuskil midagi muud ei ole ka jne jne . Oi ma olin arrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr naljane. Ja ma ei jatnud. Utlesin kutile, et nuud toogu mulle saia, et see sobiks vaga hasti. Tema tegi suured silmad ja kohmetult toi meile saiapaki. Mina nagin leti peal kilekotti panduna ka keedumuna ja praemuna ning kusisin kohe et aga mis see on, et kas ma voin selle ara suua. Kutt itsitas, et jajahh, void kull, pakkus veel ketsupit ja tsillikastet ja kusis, et mis me joome. Tellisime endale cocat !!! Jaaga ! Kaks suurt topsi !!! Ja koige lopuks ta ei tahtnud ka raha. Andis koik tasuta. No ja me olime paastetud. Ja maitses hasti ! Taielik superluks ju, burgerisai ketsupi ja praemunaga ning peale ruupamiseks coca. Oi ma olin rahul ja keksinin. Nii vahe on onneks vaja. Aga keedumunaga juhtus nii, et uhe hoogsa liigutuse tagajarjel kukkus Alvinil pool muna rentslisse !!!!! Vaatasime molemad et aaaaaaa, soooook,lainud ! No aga mis teha, kohu saime ikkagi tais ja kerisime rahulolevalt tuttu ara. Ahsoo hotellis oli ka huvitav. Kohe ei saanudki magama jaada. majandasime koik asjad paika - pesime pukse ja ennast ja tegi8me aknale ohutusava, vaatasime seepi ( siin on eriti hull seep ju, sest stsenaariumi on kirjutatud vahepalad, kus naitleja hakkab jarsku laulma ja keksima, ning tagatipuks jookseb all tekst selleks, et saaksid kodus karaoket kaasa laulda !!!!). Ja kui olime kukkunud voodisse rampvasinuna siis hakkas laetuli pulli tegema. Nimelt oli miskiparast vaja vilkuda, taitsa hull ju! tahad madgada, oled surmvasinud ja siis mingi erevalgus teeb sulle valgussignaali. Siis teatas Alvin, et ma pean nuud talle kukile ronima. Ihualasti ja taiesti unesegasena. Ronisin kukile aga ei aidanud, oli veel pikkust vaja, lopuks olin uhe jalaga ola peal ja teist jalga Alvin hoidis ning vaanasime selle tule ara ! Jess ! No aga keset ood tuli ikkagi keegi meie peal asuvasse tuppa laamendama, mingi trampimine ja kara hakkas pihta. Kuskil 3 hommikul akki. Nii et ei saanud midagi rahulikult magada. Aga selle kompenseeris hommikune ullatus ! Meile toodi kohvi ja teed koos keedumuna, rohelise-pruuniviirulise saiaga. Kahe saia vahele oli pandud...... te ei usu ka ..... nonparelle !!! nii et mitte voi d, ega moosi, ega pahklivoid voi muud sarnast vaid pesuehtsad kirjud nonparellid, mida meie kultuuris riputatakse tordi peale ( seegi vananenud komme ju). No ja tuju tegi heaks kull :D:D:D