Austraaliast
Oleme siis juba monda aega kohal olnud. Singapuris tegime kiire labisoidu, jattis teine suht sumpaatse ja puhta mulje aga samas tagasi ikkagi ei kutsu. Uldsegi on selle aasiaga nii, et me molemad arvame, et vaga pikaks ajaks on nuud sellest kull. Naed selle saasta ja tossu ja turakad inimesed ara ning aitab kull, saime oma kultuurishoki sealsetes joekanalites katte, hoidsime pead kinni kui kuulasime juttusid kohalike elust ja soime hiinaparast riisitoitu praktiliselt oksendamiseni. Meenutamist on kuhjaga, elamusi oli ka parasjagu ning vaga mittu tukki sai lisatud sellesse suuresse maailmapuzzlesse, mis on veel taienisti kokku panemata. Kokkuvottes oleme rahul et kaisime, ja et just kummalisi teid kaisime, et nagime ja kogesima aga VAGA hea tunne on ka tagasi Austraalias olla. Selline kodune.
Auto sai meil lopuks valmis, ootas kuulekalt meie saabumist. Tehti taiesti tipp-topp korda, nii et sellega voib rahule jaada. Elamine on meil endiselt shoti muti juures ja meile seal meeldib, ei hakka veel kuskile liikuma. Esimese nadala puhkasime oma puhkusest. Tahtsime nautida head sooki, head muusikat, varsket ohku, magasime kaua ja monulesime niisama. Nuud on siis Alvin jalle nadalakese farmis tood teinud ja mina olen asunud otsima sobivat tood endalegi. Nimelt seal farmis on tanu orgaaniliseks minemisele "banaanitoodang" kovasti kahanenud ning pole piisavalt tood ( arvatavasti raha, et inimesi palgata) seega teeb Alvin kuskil 30 tundi nadalas ja mina ei tee midagi. Aga hoian silmad lahti ja genereerin ideid, et kuhu tahaks toole minna ja mis siin umberringi pakkuda on. Eks alustuseks tuleb votta mingi suvatoo, et siis rahulikult otsida seda oiget tood.
Sel laup kaisime uhel kontserdil, selline kulapidu oli. Esinesid 3 musta meest Senegalist ning neil oli veel toeks 5 kohalikku pillimeest, seega lava oli rahvast tais. Publikuks olid valdavalt sellise hipiliku valimusega tegelased igast vanusest. Oli sulelapsi ja koolieelikuid ning halli pika habemega papisid ning kujutage ette nad koik tsillisid ja gruuvisid, kellelgi polnud vahimatki kompleksi oma liikumisstiili suhtes. Vaga ehmatav alguses. Lahed saali ja koik tomblevad omamoodi ja kusjuures omas taktis. Uldse ei saanud aru, et mis siin toimub. Kes vobeles, kes tahtis justkui lendu tousta, kes oleks nagu elektriloogi saanud, moni seisis ilusti kahel jalal aga silmad olid kinni ja kaed taeva poole ( tegi vist mingeid energiaringe vms). Uhesonaga vaga kirev. No ja eks meile oli kogu see uritus veidi uudne. Oleks nagu Kohilasse sattunud kus mingi kohalik popp rokiband raiub laval ja koik saalisolijad hulluvad. Aga musa mulle meeldis, lauldi kull vahe mooda ja nii aga feeling oli olemas ja kogu see afrojamm mulle meeldib ju. Vottis tantsima kull. Aga Alvinil sai peale moningast olemist sellest uritusest kull, et muusika polevat tema arusaamale jne, kuid ta pidas siiski vapralt lopuni vastu ja tegi mulle seltskonda. Saali nurgas muudi teed ja koogikesi ning vaheaegadel kaidi oues juttu puhumas ja raudselt tommati autos ka savu. Ma arvan, et me sattume tulevikuski sellistele uritustele.
Auto sai meil lopuks valmis, ootas kuulekalt meie saabumist. Tehti taiesti tipp-topp korda, nii et sellega voib rahule jaada. Elamine on meil endiselt shoti muti juures ja meile seal meeldib, ei hakka veel kuskile liikuma. Esimese nadala puhkasime oma puhkusest. Tahtsime nautida head sooki, head muusikat, varsket ohku, magasime kaua ja monulesime niisama. Nuud on siis Alvin jalle nadalakese farmis tood teinud ja mina olen asunud otsima sobivat tood endalegi. Nimelt seal farmis on tanu orgaaniliseks minemisele "banaanitoodang" kovasti kahanenud ning pole piisavalt tood ( arvatavasti raha, et inimesi palgata) seega teeb Alvin kuskil 30 tundi nadalas ja mina ei tee midagi. Aga hoian silmad lahti ja genereerin ideid, et kuhu tahaks toole minna ja mis siin umberringi pakkuda on. Eks alustuseks tuleb votta mingi suvatoo, et siis rahulikult otsida seda oiget tood.
Sel laup kaisime uhel kontserdil, selline kulapidu oli. Esinesid 3 musta meest Senegalist ning neil oli veel toeks 5 kohalikku pillimeest, seega lava oli rahvast tais. Publikuks olid valdavalt sellise hipiliku valimusega tegelased igast vanusest. Oli sulelapsi ja koolieelikuid ning halli pika habemega papisid ning kujutage ette nad koik tsillisid ja gruuvisid, kellelgi polnud vahimatki kompleksi oma liikumisstiili suhtes. Vaga ehmatav alguses. Lahed saali ja koik tomblevad omamoodi ja kusjuures omas taktis. Uldse ei saanud aru, et mis siin toimub. Kes vobeles, kes tahtis justkui lendu tousta, kes oleks nagu elektriloogi saanud, moni seisis ilusti kahel jalal aga silmad olid kinni ja kaed taeva poole ( tegi vist mingeid energiaringe vms). Uhesonaga vaga kirev. No ja eks meile oli kogu see uritus veidi uudne. Oleks nagu Kohilasse sattunud kus mingi kohalik popp rokiband raiub laval ja koik saalisolijad hulluvad. Aga musa mulle meeldis, lauldi kull vahe mooda ja nii aga feeling oli olemas ja kogu see afrojamm mulle meeldib ju. Vottis tantsima kull. Aga Alvinil sai peale moningast olemist sellest uritusest kull, et muusika polevat tema arusaamale jne, kuid ta pidas siiski vapralt lopuni vastu ja tegi mulle seltskonda. Saali nurgas muudi teed ja koogikesi ning vaheaegadel kaidi oues juttu puhumas ja raudselt tommati autos ka savu. Ma arvan, et me sattume tulevikuski sellistele uritustele.
posted by Kelli ja Alvin | 8:27 PM
4 Comments:
Tered siis taas!
1) väga tore, et oma teises kodus olete taas!
2) saatsin Alvinile tema paberid ära (tõlked - 7.-ndal Tartust jmuud - 11.-ndal Tallinnast);
3) Mida ilmataat ka teeb?
4) kas Teile Skypele ka tilistada saab?
5) Süda meil siin nyyd rahulikum, et teil seal kõik korras on!
6) Küllap leidub ka vastavat tööd teile mõlemale;
7) Kuis tervis? Põlved-seljad-jalad?
8) KELLIKESE, KIRJUTA IKKA! ILMA SINU KIRJADETA ON KOHE NAGU MIDAGI NIHU!
Kallid! Ema Rosinas
Nii,teavitan, et Kylliki on ka Londonist ilusti taas teie blogi lugejaskonnaga liitunud:)
Veetsin pea pool pyhapaeva selle seltsis, sest koik eelmised tegemised tuli ju tagantjargi labilugeda (selle hooaja omad).Ja taitsa kurb meel oli kui loppu joudsin, sest oli teine palju ponevam kui moni juturaamat! Sellega seoses ka kysimus, et kuhu sa nendest kohtadest, mida nyyd kahe kuu jooksul kylastasite, ise tagasi laheksid? Kuhu soovitaksid teistelgi minna?
Ja siis veel Birgit kais mul eelmine nadal kylas ning raakis, et tulevad OLiveriga Austraaliasse Novembri lopus-kuid toenaoliselt sa tead seda juba.
Igaljuhul monusat puhkust praegu sulle ja joudu-jaksu ka too-otsingul!
xxKylliki
Tsau,
nüüd on tõesti süda rahul, et olete nö paigas, turvalises kohas, kus on ilus ja soe ja päike!
See et sulle tööd ökofarmis ei jätku, polegi tegelikult ehk halb, leiad seetõttu kindlasti kiiremini endale südamelähedasema tegevuse. Loodan ainult, et nad kemikaalidele tagasi ei lähe, vaid üritavad ikka ÖKOfarmile lisateenimisvõimalusi leida.
Ma olen ise olnud liimist lahti veidi, sõber Andres (Sa ei pruugi teda teada) suri infarkti, eile oli ärasaatmine ja see kõik on ikka väga-väga kurb ja ei tahaks juhtunuga kuidagi leppida...
Kodus on meil aga kõiki hõlmav viirus, mina ja Mona tuleme sellega suht hästi toime, sees ta on, aga võimust ei lase me tal võtta, aga Taavol on bronhiit ja Karpal ka päris kehv enesetunne. Käib üks pidev protseduuride tegemine - hanerasv, ingverimähis, sinepivannid, aurutamine jne. Loodan, et saame antibiootikumideta ka seekord hakkama.
Tööd on meil mõlemal hullu moodi palju ja lapsehoidu nii näpuotsaga. Taavol on aga nii armas iga praegu, õpib tantsima ja mõmmit magama panema ja söötma, joonistama ja hüppama, uusi sõnu ja isegi lauseid. I lause oli muidugi puthlju taa ehk siis putru tahan, eriline pudistaja on ta, aga vähemalt on julgust rääkida.
Monaga käisime aga isadepäevakonterdil, kus lapsed lugesid koorilaulu vahepeal luuletusi, Mona teatas kaks korda üle saali "Aga mina tahan ju ka luuletust lugeda", see oli siuke naljakas, aga pärast garderoobis hakkas lausa nutma. Aga järgmisel hommikul esitas ta siis Karpale oma "isadepäevaluuletuse", mille ta siis ka ise sellisena välja kuulutas - Ah sa vana kassimait, kas see oli sinu ait, kust sa võtsid tüki liha, nüüd saad tunda minu viha. Ma usun, et see sobib ta meelest ka jõuludeks ja emadepäevaks, nii et küll ta kunagi sellega lavale jõuab.
Olgu siis, nautige ilma ja teineteist.
Kallistan, Kaidi
Sinust ei ole nii ammu olnud midagi kuulda..?
Post a Comment
<< Home