Khao Sok ja Krabi

Pole mahti olnud, et kirjutada. Paevad pikad olnud voi siis oleme olnud kohas kus pole netile ligi saanud. Uhesonaga Koh Taolt oleme nuud lainud. Ilmaga meil ei vedanud uldse, sest sukelduda polnud sellise nahtavusega motet. Kaisime niisama ringi ja planeerisime. Tegime vist oigesti, et paevase paadiga soitsime, oli paris kena ringi vaadata ja ilm oli ka hea, et istuda tekil ja suua puuvilju. 6 tundi laks nagu niuhti, edasi tuli buss jargi ning viis linna ning seal paigutati meid minibussi ringi. Alguses uritati 11 inimese asemel toppida 13 koos suurte kottidega sellesse vaiksesse soidukisse aga moned reisijad hakkasid vastu ning siis telliti ikkagi uus buss. Kui olime koigest 10 min soitnud, tehti paus, ootama pidi ligi 1 tund ja vot ei saanud aru milles peatuse mote oli. Ainus loogiline seletus - kliendilt raha valja pigistada ning muua talle suua juua ja muud naksi. No ja toimis hasti, minu arust koik soid, jalle, sest eelmine umberistumise peatus oli ka soogiga. No ja siis soitsimegi edasi Khao Sok rahvusparki, kus jutu jargi urgne vihmamets ja muud monud. Joudsime kohale oosel aga enne pimedat saime siiski aknast valja uudistada ja meile meeldis. Siin piirkonnas on omaparaks jarsult kerkivad paekivikaljud, mis suures osas kattunud lopsaka metsaga ning mida uuristavad mitmed koopad ja kaigud. Monest void isegi labi naha, auk on sees voi siis pikuti peeeeenike pragu jms. Nauditav vaatepilt kuna kalju kirjud varvid lisavad omapara veelgi. Uhesonaga joudsime kohale oosel. Minibuss viis meid loomulikult mitte mingisugusesse ametlikku peatusesse vaid hoopis uhe majutusasutuse oue peale. Oleks voinud ju kohe votta hoiaku, et jajaaaa, uritate mind siin petuga pooleks majutada aga alati ei ole koik halb. Naiteks siin oli vaga hea hinnaga privaatne bungalow pakkuda, puhas aga lihtne, umberringi rohelus. Nii et oobisimegi seal. Oli vaga ponev minna magama teadmatuses umbritseva suhtes ning kujutada ette, et milline vaatepilt hommikul valges avaneb. Me ei pidanud pettuma, lopsakad kaljumugarikud ja mitmekesine loodus umbritses meid. Eriline nauding on tajuda, et elu toimib lihtsalt ja nii nagu peab. Vaatad veidi ringi ja markad, et siin kasvad mais, siin durian, mangosteen ja laim. Umbruskond on tagasihoidlik ehk siis valja ehitamata, ehe. Tanaval muub mutike oma tagahoovi puuvilju ja maapahkleid, kupsetab mingeid plonne riisist ja banaanins ning keerab need banaanilehe sisse. Teisel papil on banaanin pakkumisel. Ohtul pimedas valisime ise endale sobiva kobara valja, koputasime aknale, naitasime taskulambiga valgust babaabile ja rahale ning libistasime sedeli aknapilust sisse. Lihte ari eks ! Umbritsevad loodushaaled olid ka monusad - seal vois olla ikka sadu krooksuvaid konni, linnud, ritsikad ja akki isegi ahvid. aga rahustavad on sellised helid. Kaisime siis pargis ka ara, me ei votnud uhtegi kommertstuuri vaid jalutasime ise. Mitu mitu tundi ikka ja moni rada oli fuusiliselt paris noudlik. Kaart oli meil peas ja viidad olid valjas aga siiski ei olnud koskesid voi vaatekohti seal, kus nad oleks pidanud olema. ei tea siis milles asi aga miski ei klappinud kohe kindlasti sest sai mitu korda erinevad rajad lab iotsitud aga kui koske pole siis koske pole... hmmm. No aga polnud ka nii oluline sest nautisime kerget matkamist ja monusat loodust. Seljakott oli puuvilju tais ning iga natukese aja tagant tegime puhkepausi. Ahjaaa, mul oli ka vaike paanika :D Kaanid ! Krt kes neid armastaks. Ma ei olund vaimselt uldse valmis, et mingi loom voiks mind imema hakata. Jaime uhes kohas seisma ning mida ma naen ! Kaan rsk, isegi kaks, minu jala peal. Issand kui jalk, vot seda ma ei kannata, ehe naine minus loi valja. Hakkasin jalgu trampima ja kaane ara kiskuma, Alvin naerab. Mina kirun ja tomba neid liimukaid jalgade kuljest ara, aga see ei tule ju nii lihtsalt lahti ! Limane jne. Alvin ikka naerab. Oi ma polnud kohe uldse onnelik, tekitasin kohe strateegia kuidas keen pksi ei saaks, sidusin tossu noorid ja puksi noorid KOVASTI kinni ning olin peaaega rahul kui tundsin, et midagi on vist puksis. Hetke parast tundisn, et eiei, midagi ON PUKSIS, kintsu peal ! No nuud laks eriliseks paanikaks lahti, rabistasin luku ja voo laiali, puksid maha ja kargasin ringi. Alvin NAERAB ! No siis ma vihastasin kohe eriliselt, et pakkugu midagi produktiivset valja kui ta naeb et teine on hadas ja ei oska ehk kainelt asjale laheneda. Siis sikutas mul ruttu sassi lainud noorid lahtija tossud jalast ara. Kaani sime katte, oli mind imenud mitmest kohast nii et kintsud verised, shokk eks. Ja veri enam kinni ei jaa ju, Alvin tegi mulle mingisuguse eriplaastri ning see lopuks aitas. Aga oi ma polnud uldse rahul. Ma voin hiiri ja prussakaid ja usse ja mingeid muid tegelasi kannatada aga kui ta tuleb minu verd imema !! Oaaaaak ! Edasi oli mu strateegia selline - puksisaared tombasin tossu sisse, noorid veel kovemini kinni ning liikumine toimus kiirete ning pisikeste sammukestega, niimoodi tipp tipp, keksisin labi metsa ja olin voiduroomus et nad mind enam ei saanud imeda. Lopuks jaime ikka uhe korraliku troopilise vihma katte. taiesti ametlikult teatan, et sain aluspuksteni valja totaalselt marjaks, see kais imeruttu. Siis polnud enam vahet ning kondisime vihmaga edasi. Jargmine paev ei toimunud meil suur erilist midagi, sadas vaga palju ning me kaisime niisama ringi, kahekesi imesuure vihmavarju all. Nii kui sadu korraks jargi andis, liikusime jargmisse punkti ja kui hakkas jalle tulema siis laksime ruttu kuskile raasta alla. Uks markimisvaarne asi siiski juhtus. Nimelt leidsime uue reisikaaslase - nelja jalaga ja imearmas. Asusin vetsu ning pesin kasi ning markasin, et nurgas on veidi kahtlase kujuga asi, panin tule polema ja naen, hiir ! Tegin Alvinile selgeks, et nuud tuleb see hiir siit vetsus minema toimetada, et mina hea meelega seal samas dussi all ei tahaks kaia. Lahemal uurimisel selgus, et see on taielik tita alles, tegelikkuse vastsundunu, polnud silmi peas, ei liigutanud ja varises. Suda laks hardaks kui motlesime, et vist pesast valja kukkund voi aetud ning sureb siin nuud. Votsime asja kasile ja motlesime ta ules poputada, et saaks temast ikka korralik hiir ja et siis vaatab ise edasi mis oma eluga peale hakkab. Tekitasime pipetist putipudeli ja otsisime kolm tilka piima. Alvin hoidis hiirt peos ja mina uritasin toita aga tal polnud ju mingit imemisrefleksi ega midagi, tuli vagisi moka vahelt sisse pigistada. Mingit imepidi onnestus isegi paar tilka sisse saada. Jargmine kord kui toitma hakkasime oli tegelane juba palju aktiivsem, ronis peos ringi ning Alvinil oli tegu, et teda kontrolli all hoida. Sai jalle piima aga proovisime ka hambaorgiga veidi banaani moka vahele lukata ja veidi isegi limpsis. Nuud hakkas meeletu areng pihta, iga kord olid uued trikid. Hakkas vaikselt imema, siis juba keelega proovima, siis oppis ara et kapaga saab ennast pesta ja hakkas piiksuma ja hiire moodi kukitama. Otsustasime ta jargmisse reisisihtkohta kaasa votta sest uksi looduses ta veel hakkama ei saaks. Nuud on ta juba nii tegija, et silmad tulid tana lopuks lahti, passib ringi, on jube aktiivne, turtsub vee peale ja ogib looma moodi. Areng on ikka imekiire. Tal on veel 2 paeva aega, et suureks saada.
Praegu oleme Krabis, meeletult kena on kogu umbruskond. Jallegi need paekaljud ja kohe raskelopsaka kattega. Algul oli plaanis votta 1 paevane paadikruiis koos snorkeldamise ja muu monuga aga jallegi on ilmad kehvad nind paadid ei valjunud. Uritame homme jalle, sest see oleks uks asi, mis tahaks tegemist, nagemist. Alternatiiviks oli meil rolleriga ringsoit. Riskisime ilmaga, ostsime keebid kaasa ning laksime ikkagi. Kokkuvottes onnestus suurematest sadudest raasta alla paaseda. Kaisime labi umbruskaudsed rannad, sellised ok, mitte hingematvad, siis veendusime, et meri jah oli tormine ning suundusime sisemaale. Peale moningast navigeerimist vihmas leidsime otsitud rahvuspargi ules ning olime rabatud. Kinni panekuni oli 1 h 10 min ning me lubasime pargivahile, et teeme ruttu. Selle ajaga kaisime uhe kose juures, mis asus toelises dzhunglis - selline raskeniiske, hamar ja haalitsev. Seal oleks kohe tukk aega veetnud ja kuulatanud, nuusutanud. Alvin teatas, et see on parim mets mis tema nainud on ning kuulutas, et tema troopiline unel asub just seal.Nautisime kiirelt kogu seda hongu ning otsustasime teha veel kiire otsa 830 m kaugusele vaateplatvormile. Oi oleks kohe alguses teadnud, et see on kohati pustloodis, sopane ja libe ning pime tuli ka jarjest peale. Paris tukk aega oli juba tempokalt toustud kui hakkasin edasiminekus kahtlema aga no ei saa ju jatta ka, akki on ots kohe kohe kaes, ei tea ju, ei tahaks 30 m enne loppu alla anda. NO ja siis muudkui paned edasi ja edasi ja oled jumala labi, pimedus sunnib ka takka. Keel vestil muudkui toused ja loodad et Alvin iga hetk hoikab, et ta naeb juba tippu. Aga ei, seda ikka jatkus tukiks ajaks. Lopuks kohale joudes saime auhinnaks toreda vaate umbritsevale maastikule - tasased pollud vaheldumisi kaljude ja metsasoppidega. Terve tasandik oli neid kaljunuppe tais. Pikalt polnd aega ja tulime 20 minutiga alla tagasi. Praegu oleme juba oma hotellis tagasi, hiir on toidetud ( seekord oli kohe eriti naljane ja jallegi arenenud) ja endal on paras vasimus juba peal.

Kulinaaselt poolelt. Avastanud oleme superhea salati - rohelise papaia salat, tehtud sidruni kuuslaugu ja tsilli kastmes, lisaks veel tomat krevetid ja kurk. tohutult varskendav ja maitsev, tervislik ka. Siis jumaldab Alvin seda suurt ja juustulohnalist duriani. Varem kirjutaisn ka aga paris paljud seda vilja ei armasta just tema intensiivse lohna ja maitse tottu. Kui ma proovisin seda teist korda siis olin veendunud, et sellist madamuna, roiskund kala ja vana juustu maitsesegu ei ole mulle vaja. Alvin matsutas ja kiitis takka. Mul ajas juba hais sudame pahaks. Aga muuseas, jargmine kord oli asi hoopis teine. Sattusime vist parema vilja peale aga see oli ikka toseti hea, vastik lohn oli minimaalne ning jarelmaitset suhu ei jaanud. Praeguseks armastame seda duriani kohe vaga. Uleuldse on Tais puuviljade mottes taiesti super maa.