Mis toimub
Lopuks saab siis mahti, et kirjutada oma tegemistest. Alustaks siis kohe algusest. Uhesonaga Bangkokki me ei pidanudki minema, sellega vedas. Ei tahtnud kuskil tossuses ja suures linnas kottidega ringi navigeerida ebamugavatel kellaaegadel. Otsustasime jatta uhe niigi luhikese oo vahele ja porutasime esimese lennuga kohe uhele saarele. Oigesti tegime, saime kiire stardi ning ega me vasinud polnudki. Koh Samui asub louna Tais ning Ida pool, kus on praegu ilmad sobivamad kui laane pool. Meil erilisi plaane polnud aga huvid olid jargmised - snorgeldada, motsaga mooda saart ringi uudistada, suua kohalikke toite, kogeda erinevaid massaazhe, minul huvi teha labi mingi puhastav tervistav kuur, ning Alvin arvas, et peaks tegema omale rahvusvahelise sukeldumislitsentsi ara. Oskused iseenesest olemas aga seda vajalikku paberit pole. Lopetuseks arvasime, et oleks hea kaia labi ka uhest rahvuspargist kus jutu jargi pidi hea dzunnngel olema. Me uldse ajame ju taga sellist mattevrohelist loodust ja dzhunglit. Jutu jargi pidi ka nendel saartel olema. Tegelikkuses aga mitte.
Koh Samui osutus veidikene pettumuseks, polnud sellist postkaardi randa ja mind hairis veidi asjaolu, et absoluutselt igal pool ehitati ja palju ja tolmuselt. Tanavad polnud mitte sodi vaid tolmu tais. Siis soogi hinnad osutusid ka palju kallimaks kui me arvasime, majutus see-eest odavam. Ja meie roomuks kusiti rolleri rendi eest koigest 50.- eek paevas ning bents oli ka veel hinna sees. Esimesel paeval sattisime ennast sisse, tegime vaiksed soogid, uudistasime kohalikus vaikses kulas ringi ning laksimegi kohe motikaga tuurile. Saar on iseenesest vaike nii et 7 tunniga joudis tiiru peale teha. Peatusime erinevates kohtades, uudistasime randu ja loodust ning arvasime, et pole ikka paris see nagu meie troopika unelm ette naeb. Siiski lahedam kui Indoneesias voi Sri Lankal. Oli ilusaid kohti ja vaateid kull aga mitte paris nii, et hing kinni jaaks. Tagasiteel sattusime kohalikule soogiturule. Igasugust kraami oli muugil alates grillitud kaladest, kanadest kuni koikvoimalike karrideni valja. Lisaks veel VAGA vurtsiseid kastmeid, juurikaid, riisi, makarone jne. Vaga huvitav oli uudistada mis uhes voi teises potis on ja kuidas see maitseb. Magusast kraamist oli pakkumisel grillitud ja lomaks vajutatud banaanitukid, mingi kummaline veniv-pruun mass, mis jai suu lakke ja hammaste kulge kinni aga maitses hasti, siis on neil veel kombeks segada suurtesse pottidesse mingisugust kliistri sarnast vedelikku,hagusvalge ja magus. Seal see hulbivad siis kas praetud muna koos ummarguste ja varviliste marmelaaditukkidega, kummikommid, limapallid, riis voi mais. Ole julge ja proovi. Me jatsime vahele sest arvasime, et selles toidus pole midagi vajalikku meie keha jaoks. Soime hoopiski suuuure grillkala koos vutrsika kastmega, Alvin vottis uliterava kodi koos mingi kummalise karploomaga (tigu voi teokarp voi midagi), soime moned banaaniplonnid ja seda pruuni varki ning oligi juba vaga hea. Toitude kohta voib uldse oelda, et siin ikka osatakse teha, keele viib alla praktiliselt iga asi juhul kui ta pole liiga vurtsine. Eriti head on karrid, kus kookospiima, laimi ja mingite maitsetaimede ( akki lagritsa voi mundilehed??)ning vurtside sees on erinevad aiasaadused. Loomulikult pakutakse korvale valget riisi, pruuni riisi ega kartulit ei saa kuskilt aga pole hullu kull Tallinnas teeme :) Joogiks votame tihti kas kookosvee voi mingi mahla, need on tegelikkuses veidi kallimad kui meile meeldiks. Palju soome ka puuvilju, siin on vaga huvitavaid. Lemmikute hulka kuuluvad mangosteen - selline peopesa suurune paksu pehme koorega vili, mille surud peopesa vahel katki ning nokid seest kuuslaugukuune sarnase mahlase ning magushapuka vilja. Veel meeldib meile rambutan, mis on veidi vaiksem karvakera mille koore nokid maha ning seest tuleb valja kooritud viinamarja meenutav valge vili, jallegi hea, see on magus ja vesine. Mangod ja arbuusid on teada. Aga koige kummalisem on minu jaoks olnud Durian, selline meloni suurune rohelise ja kova okkalise kestaga vili, mis tuleb katki saada ning seest leiad kollase ja kreemise viljaliha mis haiseb vana juustu jarele kuida maitseb hasti. Selline magus kreemjuust.
Koh Samuilt liikusime juba jargmine paev edasi, vaiksemale ja veidi rahulikumale saarele Koh Phangan. Siin meeldib meile juba rohkem, veidi rohelisem, maalilisem ning jallegi motikaga vaga hasti liigeldav. Siin oleme siis kainud snorgeldamas, polnud just eriline roogatus aga vesi oli VAGA soe ja monus. Uhtteist ponevat siiski nagime ka - mingid kummalised ussid, huvitavad kalad, vaike raikala kivi all peidus, imelik millimallikas ja avastasime, et merisiilik lahedalt vaates on vaga ulmeline tegelane oma mustade okaste, 5 summeetriliselt asuva helkiva tapi, erksiniste karvakestega ja kui vaga lahedale ronid siis reageerib oma okastega.
Lisaks oleme kogenud veel erineva ekstreemsusastmega motikasoite. Eriti huvitav on kuskil ulimagise tolmutee peal soita nii, et ei sattuks suurest vihmast tekkinud roobaste vahele, auke ja roopaid jagub. Ules saad kergelt aga vot siis alla enam ei saa, sest pinnasel pole absoluutselt mingisugust pidamist. Paris huvitavaid seiklusi kogesime, vahepeal tuli rollu votta kahe vahele ja alla lohistada. Paris karm aga samas vajalikud kogemused, eriti Alvinile, kes pidi mingi suht lahja rolleriga troopilist traialit tegema :D Kiiver oli tal ka tasemel, kui suurem rekka mooda kihutas siis lenda kiiver hooga kuklasse, oi ma naersin !
Moned korrad oleme ka massaazhis kainud. Uks kord tegime koos vaikse jalamassu, vaga odav, alla 100.- EEK, mina olen veel proovinud kristallidega ravitsemist, chakra tasakaalustamist, tai massaazi ravimtaimedega, vaga huvitavad kogemused koik. Eile pealelounat hakkasime motlema, et mis edasi teha, saar on ennast justkui ammendanud ja midagi voiks nuud ette votta. Koik soidetavad ja mittesoidetavad teed on labi kaidud ja erinevaid randu ja soogikohti juba uudistatud. Tekkis plaan mille tulemusena oleme 4 paeva teineteisest lahus. Nimelt, mina olen hetkel tervisekeskuses ning tegelen 4 paevase paastu kuuriga koos jooga ja massaazhi ja aurusaunaga ( ravimtaimedega) ning Alvin tegeleb PADI litsentsi omandamisega teisel saarel. Molema uritus votab sama kaua aega ja lopptulemusena peaks molemad onnelikud olema. Mind huvitab paastumine kogemuse parast ning tahan oma keha puhastada ning tervendada, immuunsust tosta ning ebavajalikust saastast lahti saada. Tulevikus on selline kogemus mulle vaga kasuks, haakub mu erialaga. Tana on minu esimene paev ning kell on 13.00 ning olemine on taitsa hea. Me tegime kahel eelneval paeval ka puuvilja paastu, luristasime koikvaimalikku endale sisse. Polnud eriline katsumus isegi Alvinile mitte. Siinses soojas kliimas rasket toitu ei tahagi ju.
No ja kuna ma olen siin keskuses ja aega on palju siis loomulikult kasutan ma ka internetti nii palju kui voimalik. Nii et jargeva mone paeva jooksul teen arvatavasti mitu sissekannet. Kui mina olen siin lopetanud siis lahen Alvini juurde Koh Taole ning tahaks teha paar sukeldumist ja snorkeldamist ning siis edasi liikuda.
Koh Phangan on uldse vaga populaarne erinevate massaazhide ja ravitsemiste poolest, mitmes kohas saad detoxida ja mediteerida, joogat ja Qi Gongi teha voi midaiganes. Mulle see meeldib, reisil kohe selline hea eesmark. Praegu lopetan sest massaazh ootab ees.
Koh Samui osutus veidikene pettumuseks, polnud sellist postkaardi randa ja mind hairis veidi asjaolu, et absoluutselt igal pool ehitati ja palju ja tolmuselt. Tanavad polnud mitte sodi vaid tolmu tais. Siis soogi hinnad osutusid ka palju kallimaks kui me arvasime, majutus see-eest odavam. Ja meie roomuks kusiti rolleri rendi eest koigest 50.- eek paevas ning bents oli ka veel hinna sees. Esimesel paeval sattisime ennast sisse, tegime vaiksed soogid, uudistasime kohalikus vaikses kulas ringi ning laksimegi kohe motikaga tuurile. Saar on iseenesest vaike nii et 7 tunniga joudis tiiru peale teha. Peatusime erinevates kohtades, uudistasime randu ja loodust ning arvasime, et pole ikka paris see nagu meie troopika unelm ette naeb. Siiski lahedam kui Indoneesias voi Sri Lankal. Oli ilusaid kohti ja vaateid kull aga mitte paris nii, et hing kinni jaaks. Tagasiteel sattusime kohalikule soogiturule. Igasugust kraami oli muugil alates grillitud kaladest, kanadest kuni koikvoimalike karrideni valja. Lisaks veel VAGA vurtsiseid kastmeid, juurikaid, riisi, makarone jne. Vaga huvitav oli uudistada mis uhes voi teises potis on ja kuidas see maitseb. Magusast kraamist oli pakkumisel grillitud ja lomaks vajutatud banaanitukid, mingi kummaline veniv-pruun mass, mis jai suu lakke ja hammaste kulge kinni aga maitses hasti, siis on neil veel kombeks segada suurtesse pottidesse mingisugust kliistri sarnast vedelikku,hagusvalge ja magus. Seal see hulbivad siis kas praetud muna koos ummarguste ja varviliste marmelaaditukkidega, kummikommid, limapallid, riis voi mais. Ole julge ja proovi. Me jatsime vahele sest arvasime, et selles toidus pole midagi vajalikku meie keha jaoks. Soime hoopiski suuuure grillkala koos vutrsika kastmega, Alvin vottis uliterava kodi koos mingi kummalise karploomaga (tigu voi teokarp voi midagi), soime moned banaaniplonnid ja seda pruuni varki ning oligi juba vaga hea. Toitude kohta voib uldse oelda, et siin ikka osatakse teha, keele viib alla praktiliselt iga asi juhul kui ta pole liiga vurtsine. Eriti head on karrid, kus kookospiima, laimi ja mingite maitsetaimede ( akki lagritsa voi mundilehed??)ning vurtside sees on erinevad aiasaadused. Loomulikult pakutakse korvale valget riisi, pruuni riisi ega kartulit ei saa kuskilt aga pole hullu kull Tallinnas teeme :) Joogiks votame tihti kas kookosvee voi mingi mahla, need on tegelikkuses veidi kallimad kui meile meeldiks. Palju soome ka puuvilju, siin on vaga huvitavaid. Lemmikute hulka kuuluvad mangosteen - selline peopesa suurune paksu pehme koorega vili, mille surud peopesa vahel katki ning nokid seest kuuslaugukuune sarnase mahlase ning magushapuka vilja. Veel meeldib meile rambutan, mis on veidi vaiksem karvakera mille koore nokid maha ning seest tuleb valja kooritud viinamarja meenutav valge vili, jallegi hea, see on magus ja vesine. Mangod ja arbuusid on teada. Aga koige kummalisem on minu jaoks olnud Durian, selline meloni suurune rohelise ja kova okkalise kestaga vili, mis tuleb katki saada ning seest leiad kollase ja kreemise viljaliha mis haiseb vana juustu jarele kuida maitseb hasti. Selline magus kreemjuust.
Koh Samuilt liikusime juba jargmine paev edasi, vaiksemale ja veidi rahulikumale saarele Koh Phangan. Siin meeldib meile juba rohkem, veidi rohelisem, maalilisem ning jallegi motikaga vaga hasti liigeldav. Siin oleme siis kainud snorgeldamas, polnud just eriline roogatus aga vesi oli VAGA soe ja monus. Uhtteist ponevat siiski nagime ka - mingid kummalised ussid, huvitavad kalad, vaike raikala kivi all peidus, imelik millimallikas ja avastasime, et merisiilik lahedalt vaates on vaga ulmeline tegelane oma mustade okaste, 5 summeetriliselt asuva helkiva tapi, erksiniste karvakestega ja kui vaga lahedale ronid siis reageerib oma okastega.
Lisaks oleme kogenud veel erineva ekstreemsusastmega motikasoite. Eriti huvitav on kuskil ulimagise tolmutee peal soita nii, et ei sattuks suurest vihmast tekkinud roobaste vahele, auke ja roopaid jagub. Ules saad kergelt aga vot siis alla enam ei saa, sest pinnasel pole absoluutselt mingisugust pidamist. Paris huvitavaid seiklusi kogesime, vahepeal tuli rollu votta kahe vahele ja alla lohistada. Paris karm aga samas vajalikud kogemused, eriti Alvinile, kes pidi mingi suht lahja rolleriga troopilist traialit tegema :D Kiiver oli tal ka tasemel, kui suurem rekka mooda kihutas siis lenda kiiver hooga kuklasse, oi ma naersin !
Moned korrad oleme ka massaazhis kainud. Uks kord tegime koos vaikse jalamassu, vaga odav, alla 100.- EEK, mina olen veel proovinud kristallidega ravitsemist, chakra tasakaalustamist, tai massaazi ravimtaimedega, vaga huvitavad kogemused koik. Eile pealelounat hakkasime motlema, et mis edasi teha, saar on ennast justkui ammendanud ja midagi voiks nuud ette votta. Koik soidetavad ja mittesoidetavad teed on labi kaidud ja erinevaid randu ja soogikohti juba uudistatud. Tekkis plaan mille tulemusena oleme 4 paeva teineteisest lahus. Nimelt, mina olen hetkel tervisekeskuses ning tegelen 4 paevase paastu kuuriga koos jooga ja massaazhi ja aurusaunaga ( ravimtaimedega) ning Alvin tegeleb PADI litsentsi omandamisega teisel saarel. Molema uritus votab sama kaua aega ja lopptulemusena peaks molemad onnelikud olema. Mind huvitab paastumine kogemuse parast ning tahan oma keha puhastada ning tervendada, immuunsust tosta ning ebavajalikust saastast lahti saada. Tulevikus on selline kogemus mulle vaga kasuks, haakub mu erialaga. Tana on minu esimene paev ning kell on 13.00 ning olemine on taitsa hea. Me tegime kahel eelneval paeval ka puuvilja paastu, luristasime koikvaimalikku endale sisse. Polnud eriline katsumus isegi Alvinile mitte. Siinses soojas kliimas rasket toitu ei tahagi ju.
No ja kuna ma olen siin keskuses ja aega on palju siis loomulikult kasutan ma ka internetti nii palju kui voimalik. Nii et jargeva mone paeva jooksul teen arvatavasti mitu sissekannet. Kui mina olen siin lopetanud siis lahen Alvini juurde Koh Taole ning tahaks teha paar sukeldumist ja snorkeldamist ning siis edasi liikuda.
Koh Phangan on uldse vaga populaarne erinevate massaazhide ja ravitsemiste poolest, mitmes kohas saad detoxida ja mediteerida, joogat ja Qi Gongi teha voi midaiganes. Mulle see meeldib, reisil kohe selline hea eesmark. Praegu lopetan sest massaazh ootab ees.
posted by Kelli ja Alvin | 9:37 PM
2 Comments:
Tere-tere, kullakesed!
No see vast on põnev! Kirjuta ikka veel, Kellukas! Praegu prindin Sinu kirjatöö jälle välja ja homme lähen vanaemale näitama. Oh, küll ta rõõmustab!
Aga kuna kell on juba päris palju (21.23 PM), pean hakkama kiirustama koju, muidu ei jõ
ua enam sõiduvahendi peale. Ja meie ilmast siis niipalju, et täna oli + 20C. Vohh! Kohtumiseni! Tervituste ja kõvade kallistustega! Ema Rosinas
Tere Kelku!
Nii põnev on lugeda teie seiklustest. Tahaksin ka ise olla sellises spas ja kogeda erinevaid hooldusi. Natuke teeb küll muret sinu puhulsee paast, kas pärast seda sul üldse kehakaalu on!!!1
Meil on kuumalaine. 20 ja rohkemgi kraadi ooja ja seda juba varsti terve nädal, mõnus on. Ei tea kaua meid sellise ilmaga hellitatakse. Ei oskagi praegu midagi muud kirjutada. Kui midagi meenub, kirjutan veel.
Lidia
Post a Comment
<< Home