Koju vaikselt tagasi

Oleme lopetanud oma reisi Krabi piirkonnas ja kokkuvottes oli see veel koige vagevam. Toeliselt kena loodus ja soodne elamine, sook. ilmadega ei vedanud aga pole hullu, votsime mis votta andis. Eile oli meil kohe eriti huvitav. Tahtsime votta 1 paevast paadimatka umbritsevate ja postkaartilusate saarte umber koos snorkeldamise ja ringi tatsamisega. See koik jai ara kuna meri liiga tormine. Alternatiiviks valisime uhe ranna, oigemini neemetipu, kuhu paaseb ainult paadiga. See oli luhike ots ja taiesti tehtav. Ranna nimi Railey beach. Koht oli vaga omaparane kuan asus suure kaljulahmaka taga, seega uhtegi teed sinna ei viinud. Ja selle kaljulahmaka tagai oli neemetipp, kus molemal pool oli liivarand ning tipp jallegi kaljune, lopsakas ja metsik. Pisike koht iseenesest aga aaretult sumpaatne. Esilagu tuiasime niisama ringi, leidsime suure ja korgustesse mineva koopa, jaime troopilise akkvihma ning tormihookatte, VAGA LAHE ! Konnid mooda kaljuaart sinka vonka ning jouad pisikese rannani mis uhtakki ulitormine ja agressiivne, puhub pikali ! Liiv peksis vastu jalgu nii et vaga valus oli aga me saime koopasse varjule ja eriti lahe on minu arust vaadata tormi kuskilt turvalisest kohast. Siit vaiksest rannast avanes ilus vaatepilt, kohe samas meres oli mitu kaljunukki turritamas, eemal veel vaiksed saarekesed, no ja siis loomulikult oli ka veneturist kohal. neid jatkub ABSOLUUTSELT igale poole. ukskoik kuhu lahed, kas Venetsueelasse, hiina, austraaliasse voi kuhuiganes, venelane on alati platsis. Peale seda rannakest teadsime, et kuskilt siit samast laheb rada laguuni, mis asub kalju sees voi peal. Leidsime teeotsa isegi ules ja ohhoooo, ronima peab praktiliselt pustloodis, kois on abiks ning tanu suurele sajule oli seal ikka VAGA sopane. Kahetsesime, et olime platudega. Uks allatulija oli paljajalu ning teatas, et tema jattims minemise pooleli, sest maastik on liiga terav ja paljajalu ohtlik. Kohutavalt kahju oli, kull ma ikka tammusin uhelt jalalt teisele ja motlesin, et kas ikka toesti pole mingit lahendust, et kas ikka toesti ! Aga Alvin arvas, et pole enne arareisi motet omajalgu lohkuda, et kull tuleme kunagi tagasi ja siis teeme ara. Tohutult kahju oli ja see jai ikkagi kripeldama. Parastlounal oli meil plaanis kaljuronimine. Pole ju kumbki elus midagi sellist kogenud ja otsustasime, et teeme ara. Paneme ennast proovile ja vaatame milleks voimelised oleme. Hind oli taitsa ok 330.- EEK monetunnise ronimise eest koos varustuse ja koolitusega. SAime instruktori, sussid, trapetsi ja karabinid ning laksimegi ronimiskohta. Kalju oli PARIS suur ! kui seal kontoris meile tutvustatihakkame ronima umber 14-16 meetrilisi radu ja et uks on ka 30 m siis ma olin tegelikult paris pettunud, et mis narrimine see on. Ma tahakn ikkagi 80 ja 90 m ja niimoodi, et juba oleks. Tundus selline naljategemine. Alvin laks esimesena, tegime alustuseks 16 meetrise otsa nii et Alvin ronib, koiega kinnitatud, koie uks ots on instruktori kaes, siis laheb kois ules 16 meetrisesse punkti ning tuleb sealt aasast alla tagasi Alvini kulge. Turva taiesti oemas, koik toimib. No ja Alvin siis ronib, poolel teel jaab nagu veidi aeglasemaks, ja vahib ikka alla ja krimpsutab veidi nagu, ma narrin alt, et kas kardab voi, et oi oi ara alla vaata, hirmus hakkab jne. No pani ikka edasi ning uleval viimane ots oli vaja ronida ule jarsu horisontaalse nuki ning sinna peale siis seisma jaada. Punnitas ara, jai seisma ja nuud tuli raske olukord. Selleks et alla saada on ju vaja lasta keha lodvaks, kaed noori kuljest lahti, kallutada oma keharaskus taha ning usaldada totaalselt koit ja selle otsas olevat instruktorit. tema ulesanne on sind alla libistada. No ja kuuta ette, et sa oled 16 m korgusel, kuskilt kinni hoida ei tohi ing pead veel selg ees ennast allapoole kallutama ka. Eriti keerukaks tegi olukorda fakt, et sa pead ennast ule nuki kallutama. Naha oli, et Alvinil on vaga ebameeldiv ning kahtles seal mone sekundi aga siis tegi ikkagi ara. Mina alt ikka narrin ja karjun totakaid repliike. Tuli alla, hapu nagu peas. No nii, minu kord. Sussi ilusti jalga, noor kulge ning kahe keage kaljust kinni. Naks naks, esimesed sammud vaga lahedad, vaatan alla, ok. naks naks, teised sammud ka ok, vaatan alla ja krt juba on vastik ja ma pole isegi 5 meetri korgusel veel, alles mingi 2-3. Taitsa lopp, mis toimub ! Mina, oudne tegija enda arus ja nuud siin votab varisema. Taielik pettumus muuseas. Sundisin veel edasi ronima, et ei ole siin midagi, teme ara. Kuskil 2 meetrit veel ja siis oli juba paris vastik, mitte oudne voi suda paha voi pea kaiks ringi vaid aaretult ebamugav, taielikult oma turvalisest keskkonnast valjas. Sinu tervis ja elu ripuvad sona otseses mottes instruktori ja kogu selle koieatribuutika kaes, suht abitu tunne. Utlesin siis Alvinile, et mulle vist tegelikult ei meeldi ja et ma vist enam ei taha ja et ma nuud tuleks vist alla. Tema julgustas, et pole midagi pane moni samm veel ja et iga kell kui tahan saan alla tulla. No venitasin paar sammu veel ja vaatan uuesti alla, et krt asi laheb ju aina hullemaks, et ara ei halju ikka kull. Julgustatakse mind jalle. Teen veel mongid sammud ja siis motlen, et krt ei vaata enam alla ja panen edasi, mul vist isegi hakkas polveke veidi varisema. Oi ma olin endas ullatunud ja pettunud. kui paris aus olla siis seda rada ma taitsa lopuni ei teinud, jatsin selle hullu nuki ara. Esimeseks tousuks aitas kull. No ja nuud sisi on vaja alla tulla. Instruktor karjub, et relax, relax, let your hands go ! eI NO TANA VAGA, ei taha ma kuskilt lahti lasta. Psuhholoogiliselt vaga keerukas olukord. Hingad ja sunnid ennast tegema seda, mis vaja ning mitte motlema. Ok uks kasi on lahti, igaks juhuks vaatan veel alla, krt viga, ei oleks pidanud. Ok, tegutsen edasi, jalad astun veidi korgemale, et saaks kaljuga taistallakontakti, tunne on nuud paris vastik, sest tekib abitu olukord ning mote, et selg ja tagumik ees vastu maad lennata pole vist hea. Aga need motted on koik aaretlut totakad ja neist tuleb lahti saada. Ei ole midagi, lasen teise kae ka lahti ja uritan tahapoole kallutada ja karjun mitu korda, et lasku mind alla vaikselt vaikselt. Noh, peale esimesi sekundeid polnudki enam nii hull ja maapeal tagasi olla oli ikka paris hea. Aga tunne oli vastik mis vastik. Ees ootas veel mitu tosu. tegime paar kergemat ja siis oli meile varuks 30 meetrine sein, kus raja algus oli paris hasti ronitav, sts et oli igasugu nukke ja mugarikke ja avausi kust kinni votta ja kuhu ulatusid ning kuhu said jala ikka paris korralikult toedatud. Aga lopp, see oi suht sirge sein ja alt vaadates ei moistnud ma, et kuidas kull sealt uldse ules minna on voimalik ? Alvin ka ahkis ja kratsis kukalt, me kumbki ei tundnud jus eriti mugavalt. No tema laks esimesena ja paris hea miimika paistis hetkedel kui ta allapoole kiikas. Tegi ara, isegi selle koige raskema osa ning alla tulles utles, et nii hull polnudki, et hakkab juba harjuma aga siiski seal uleval olles ta enam alla ei vaadanud vaid lihtsalt pani edasi. Kusjuurs enne meid ronis mingi korpulentsem pereema ka seda sama rada no ja siis ma vihastasin, et no krt kui tema on voimeline siis panen mina ka, ei hadalda siin midagi, teen ara ja koik. No nii , minu kord. ma ennem ei pabistanud kui olin juba moned meetrid roninud no ja siis hakkas pihta. Olin roninud kuskil pool maad ning siis oli edsiminek ikka paras pingutus, kaed laksid higiseks ja konsentreerumist hairis teadmine, et oled nii korgel. Kinnihaarmiskohad olid jarjest nigelamad ja pisemad ja mones kohas tuli selle pisikese kaljunupu otsa ennast kikivarvukile ajada, et saaks sormeotstega avausest kinni. AARETLUT VASTIK ! kohe tosiselt vastik. Ma vandusin seal omaette ikka paris vangeid sonu ning motlesin, et millega ma tegelen ja mileks see nuud hea oligii ? Mitmes kohas pidin hinge tombama, sest sormed ja kaed olid jube vasinud sellest pingutamisest Parema jala 3 varvast kuskil nupu otsas, vasak jalg taielikult valja sirutatud ning "toetab" mingi prao vastu ja siis molema kae sormed kuskil serva taga, mis annab minimaalse haarde - sellises asendis siis otsustasin vaadata enda kiusteks nii alla kui ka kogu umbritsevat loodust. VASTIK, selline judin ja oud kaib seest labi. No pingutasin ikka veel ja veel ja koige lopp jai tegemata sest fuusiliselt ei kuundinud enam nendesst mikroaukudesse ja mininukkidest kinni votma. Karjusin, et tahan alla. no ja seal uleval ennast lodvaks lasta ja taha kallutada ja jalad ules tosta on ikka veel keerulisem. Aga tegin ara ja tulin alla ja arvasin, et vist oli juba hea kull ja eriti enam nii korgele ei kipu. Parast selgus, et see sama pereema, kes mind "kurjaks" ajas oli kuinagi 1,5 aastat ronimist harjutanud. Vot siis.


PS. Praegu oleme lennujaamas, et soita Bangkoki ning ma smuugeldasin ennast ariklassi lounge'i. Motlesin, et uritan veel ruttu midagi kirja panna. Aga nuud sai aeg otsa ja eks edasi vaatab

Kohale jouame 15 mai kuskil 20.00 paike lennuga Riiast

Tsau