Dreamland

Nii, nuud on siis kaidud. Tombasime ennast taitsa rihmaks, veetsime terve pika paeva erinevate atraktsioonide peal. Meil vedas, sest praeguseks on pohiline hooaeg labi ning rahvast oli toesti vahe, sai rahumeeli ikka mitu korda uhte ja sama asja teha, jarjekordi praktiliselt polnud. Ega koht iseenesest vaga suur ei ole, et mingi Disneylandiga ei anna vorrelda aga tegevust piisas. Olime hommikul kohe kohal, kusjuures juhuslikult tegime teepeal ka vaga kiire ja eduka shopingu ning 20 minuti tulemusena tekkis meile kappi nuud 4 paari uusi pukse. Parki sisse joudes haarsime kaardi ning panime kohe strateegilised asukohad paika, meil oli nimelt 3 pohilist huvi - Giant Drop, Tower of Terror ja The Claw. Esimene neist on siis see 120 m korgune torn kuhu sind vinnatakse aeglaselt ules, istud sellises 10 inimese rivis, oled oma tooli kindlalt kinnitatud ning jalad kolguvad, seljaga torni suunas ning naoga magede, kiirtee jms suunas. Siis praetakse sind veidi, jouad ules ja ootad midagi, ma ei tea mida, kas seda et narvid ules utleksid ? Igaljuhul see asja paremaks kull ei teinud, arevus aina tousis, kaed laksid higiseks. Istud ja ootad ja tead, et iga hetk lastakse kogu see krempel vabalangemisse ning sa kukud 120 m naktsi alla tagasi. Minu arust see pagana operaator tegi veel veidi eelkodi sellega, et enne kukkumias jonksutas paar korda, mul vottis see kohu alt oonsaks. Istud seal uleval ja motled, et krt kull, ma ju kardan sigamoodi, vannud vene keeles ja kahtled, et kas oli ikka vaja tulla. Ma toesti kartsin !! No ja siis kaib laks ara ja juba kukudki, loomulikult ma kisasin nagu segane aga mingi hetke enam ei kisa ka sest seest votab nii oonsaks et peaaegu hing jaab kinni. No vaga lahe aga siiski, vaga jube ka. Ja olgugi, et ma olen ju bungee hupet teinud ja vabalangemist tundnud siis see oli teistsugune emotsioon - valisele ei suutnud sel hetkel uldse keskendud kuna kehas ja eriti kohus oli liiga intensiivne tunne, roovis koik sinu tahelepanu. Noh omavahel oeldes, me kaisime seal droppimas 3 korda jarjest. Tekkis ka vaike hasart, et kas sellest hirmust saab ule ja kas suudab keha lodvaks lasta jne jne. EI, ABSOLUUTSELT MITTE ! Pole voimalik, iga kord tapselt samad emotsioonid valja arvatud see, et sa teadsid kui korgele sind tommatakse, sest esimene kord mulle tundus see korgus ilmselge liialdusena ja ule piiri, et aitab juba kull ja et siin on juba vaga hea. Samamoodi vannud ja motled, et krt kas oli nuud vaja juba teist voi kolmandat korda sellesse jamasse sattuda. Peale kolmandat korda otsustasime, et aitab, kuidagi liiga intensiivne oli see tegevus ja vottis taitsa labi. Tower of Terror oli teistmoodi. Kasutati jallegi ara seda 120 meetrist torni aga nuud sa istusid vaiksesse sustikusse ja kais laks ning see kiirendas sekundi voi kahega 180 km ni. Ja siis pani taiega mooda selle torni kulge ules valja ning siis vajus alla tagasi. Krt ega see palju parem atraktsioon ei olnud. Mina, nagu kord ja kohus, kisasin jalle, see kiirendus tundus taiesti uskumatu ! Kutad 180-nega alguses horisontaalselt ja siis vertikaalselt, edaspidi ja siis kukud selgees tagasi. Noh, seda atraktsiooni tegime 3 korda :D Nii droppimise kui ka Toweri lopus kaisime jooksime labi suveniiripoe kus siis demonstreeritakse fotosid, mis tehtud kohe peale starti. Minul oli valdavalt suu parani, silmad punnis, monel fotol proovisin, et ok, nuud ei kisa ja sisi olin suu kinni pigistanud, Alvin oli suht koht nagu vana rahu ise, mitte et ta poleks nautinud voi et see poleks temas mingit emotsiooni esile tostnud aga lihtsalt selle parast, et ta on ju mees :D Siis oli vahelduseks ka igasugu totrusi - kolisev ja krigisev ameerikaraudtee, mingi laste karusell, mis keerutas ja lainetas, siis tiigrite vaatlemine, "puuhaluga" mooda veerenni soitmine, rongisoit jms. Ahjaa, kinos kaisime ka ja meile meeldis, ilmatusuurelt ekraanilt naidati austraalia loodust ja loomi, sobib. Kogu urituse auks arvas Alvin, et tuleb ikka korralikult suua ka ja tegi meile molemale valja rootsilaua. Soime siis koos pilukatega head ja paremat, valisime tervislikku toitu ning lopetuseks ikka moni datlikoogike ka :) Kui kohud tais siis porutasime ikka edasi aga peav sai kuidagi otsa juba. Kell naitas rohkem kui me oleksime tahtnud. Proovimata oli veel kunstlaine peal kohulauaga soitmine, umbes 2 korda droppimine ja tower of terror, kinos teine film, ja koik ulejaanud notsurongid ja kettkarussellid kus saab sudame edukalt pahaks. Lahenduseks oli 10 dollariline lisapilet mis voimaldab meil 2 nadala jooksul uuesti terveks paevaks parki minna :D Me arvasime, et see on vaga hea pakkumine ning tuleb ara votta. Saab jalle joosta atraktsiooni pealt tulles ning otseteid loigates saba loppu, kalkuleerida tapselt valja, et mitmendad me oleme ja mitmendana sisse tahame jouda, et saaks parimad kohad :D Vot nii, ei ole ma veel midagi taiskasvanueas :P Aga tegelikult ma tombasin ennast vist liiga rihmaks seal, sest tagasiteel jain autos magama ning jargmisel paeval oli veidi kahtlane olla, lihased olid haiged sellest pidevast pingutusest ja pinges olemisest. Nuud joon siin ingveriteed ja soon kuuslauku, et vorm tagasi saada.

Mis muidu veel. Alvini poss on vana m... ( alvini sonade kohaselt). Viivitab palga maksmisega nii et Alvin laks selle peale karvaseks (Alvini sonad). Aga Roos selle peale pabinasse ei sattu , sest teab,et koik laheneb, onju. Muuseas, vanaemale meie poolt suured ja sugavad tervitused koos sugava silmavaatamisega. Oleme juba varsti ju kohal. Minul on tool asjad parasjagu OK, ei midagi erilist heas ega halvas mottes, saan piisavalt oppida ja samas teenin ja teenendan rikkaid kliente ning imestan kui rikutud voivad nende lapsed olla voi mis teemadel nad raagivad vms. Kogemus omaette. Pohiliseks teemaks on reisimine, kinnisvara, shoppamine, naidatakse oma sormuseid ja kaekelli jms. Ollakse pirtsakad ja noudlikud aga samas see ei kehti koikide kohta. On ka selliseid rikkaid kliente, kes oma laste jarelt tahavad ise laua ara koristada ja jatavad suure jootraha ka veel.

Sandra, loomulikult saan ma vaga hasti aru mis rida sa ajad, sa vist tead isegi et ma vaga pooldan sinu sellist suunda. Tahtsad asjad tuleb teha selgeks ja nende jargi elada. Tallinnasse joudes vahetame motteid ja emotsioone.

OK, varsti jalle