Pidulikult jargmine sada !!!
Ma magasin ju sajanda juubeli maha. Avastasin, et eelmine kord oli mu sajas postitus, plaanisin selle auks veidi pikemalt kirjutada aga no nagu ikka, magasin maha. Nii siis on seekord pikema jutu kord.
Uleuldiselt meist. Ma sain eile uhe eksamiga maha, homme teen teise ja samal ajal olen hoolega teinud oma uurimust mis on ka vaja nuud veel ara anda. Tahaks enne reisile asumist ju ara teha. Alvin on olnud suhteliselt kodune ja teinud ettevalmistusi meie reisiks. Ostis imeodava hinnaga Lonely Planeti ja nuud muudkui paneb marsruuti kokku. Istub ninapidi raamatus, loeb ja lehitseb, vahepeal teeb ullatunud haalt ja siis vahib kaugusesse, unistab. Mina loen oma oppematerjale, ei hakka selle unistamisega ennast praegu segama. Viimane nadal pole me kumbki eriti tood teinud, mina sel pohjusel et saaks eksamiks valmistuda. Alvin on vaga suureks toetajaks olnud minu opingute puhul. Teeb muudkui suua ja on igatpidi moistev kui ma tahan rahu voi olen liiga ebdasse tombunud ja suvenenud, toob mulle, oppurile poest veidi maiustust vms. Ja muuseas, tal on kokaanded valja loonud !!!! Taiesti lahe !!! Nailiselt paraja kergusega tulevad lihtsad, samas ullatavad ja maitsvad soogid. Vaaritab ja keedab paris innovatiivseid asju kokku. Viimastel kordadel on mind ikka kohe vaga ullatanud, loon lusikas kaes nurru ja vaatan talle armastavalt otsa. Nii hea on kui keegi hoolitseb su eest :)
Reisimeeleolu on meil ka juba peal. Oppimise vahepeal teeme tagahoovis vaikse sulgpallimatsi ja tunneme, nagu oleks kuskil vanaema juures maal, kuskil suvilas. Selline koolist vabaks saanud tunne on, tundub nagu kohe kohe saaks millegi lahedada peale hakata. Et suvi oleks nagu ees ja palju ponevat tuleb ara teha. Vana diivan verandal ja nooril kuivavad riided ainult lisavad seda "maal vanaema juures" tunnet. Samas olid ka moned paevad VAGA vihmased ja siis kiskus kulmaks ara ning istusime jopede ja tekkide sees, lurpisime teed.
Praeguseks oleme endale ka enam vahem paika pannud lahituleviku plaanid. Mina kavatsen jatkata oma opinguid, tehes seda kaugoppena. Sugisel tuleme tagasi Austraaliasse ja siis kukil novembris hakkab ka Alvin uliopilaseks. Tema tahab saada diplomi fitnessi alal, saaks hakata eratreeneriks voi midagi analoogset. Tal on hea alus sest minu korval on tal toitumise osas juba paris suur eelis ja tegelikkuses on tal ju selle asja peale annet. Uleuldiselt meie molema erialad taiendavad teineteist ideaalselt. Meid molemaid huvitavad vaga teise opingud. Saame niimoodi oma haaret laiendada - mina piilun tema materjale treeningute ja harjutuste teemadel, tema saab targemnaks toitumise alal ja tervisliku elustiili teemadel. Alvini opingud kestavad 6 kuud voi aasta, seda peab veel uurima. Seoses meie suvenenud huvidega motlesime, et ka nuud Tai reisil peaks midagi teemakohast korda saatma. Mind huvitaks vaga kogeda mingisugust puhastavat voi lausa paastukuuri. Proovin ara ka erinevad kehahooldused, voimalikult looduslahedased. Voib olla mingisugust voitluskunsti saaks uurida, joogas kaia, mediteerida jms. Tundub, et seal oleks koik see voimalik. Tegelikkuses saaks ka seal mingisugust taiendkoolitust endale organiseerida. Aga akki tosisem oppimine Taimaal jaab kuskile oktoobrisse. Uhesonaga vaatame, need alles mottemolgutused. Aga mulle meeldib kogu asja juures see, et selline reisimine annab loppkokkuvottes mingisuguse resultaadi. Et pole jutt sellest, et ajan raha kokku ja lahen 2 nadalaks kuskile valismaale raha raiskama ja siis tulen ajan jalle raha kokku ja lahen jargmisse kohta ja nii edasi. Reisin, aga mottega, selle mottega, et ennast harida ja selle kaudu teostada.
Aa, muuseas, ukspaev siin Alviniga molgutasime, et kui palju erinevaid kodusid ja eriti just magamisasemeid meil on olnud. Oleme elanud ilusti korralikul Tallinna korteris, siis Hiiumaal mitu suvehooaega telgis, minimajas ( 2,5 ruutu X 2,5 ruutu), siis suuremas palkmajas, siis Austraalias olles 6 kuud autos elanud, voi siis safaritelgis voi siis farmis valikodus, edasi uhiskodu shoti mutiga, siis jarelhaagises nuud onu Frangi juures. Mina voiks omalt poolt nimekirja veel taiendada talvehooaegadel puhkekeskuses elamisega, siis moned kuud Dzhunglis elanud ja mingi aja isegi suures 300 ruuduses majas elanud. Paris kirju ! Kindlasti lisandub sinna veel uusi ja huvitavaid variante, aa, jahi peal pole elanud. See on meil ka vaike unistus ! Kogu selle ringikondava elustiili juures on muidugi nii plusse kui ka miinuseid. Vahel kaib nii ajudele, et sa pead kellestki voi millestki soltuma ( a la maja muuakse maha ja pead valja kolima, ilm laheb sajuseks ja valjas elamine muutub nukraks, elad kull autos ja liigud ringi aga ei leia kohta kus saaks, tohiks oobida jn). Voib tulla sellise kodutu tunne peale kull, et krt kas rahu ka saab, aga tihtilugu see laheb kiirelt mooda ning sa tajud oma vabadust ning annad need pisikesed jamad andeks. Kokkuvottes oled onnelik sellise stiili ule. Ma tean, et ma tahan pidevalt Hiiumaaga uhenduses olla, elada Austraalias ning ka mujal ringi vaadata. Sellise liikumise juures polegi midagi statsionaarset moistlik pidada, votat oma kolm kompsu ja lahed.
Ma uritan veel enne araminekut viimast korda kirjutada. Kui see ei onnestu siis kuulete meist juba Taimaal.
Kellukas ( ma tean kull, et vanaema kutsub mind niimoodi )
Uleuldiselt meist. Ma sain eile uhe eksamiga maha, homme teen teise ja samal ajal olen hoolega teinud oma uurimust mis on ka vaja nuud veel ara anda. Tahaks enne reisile asumist ju ara teha. Alvin on olnud suhteliselt kodune ja teinud ettevalmistusi meie reisiks. Ostis imeodava hinnaga Lonely Planeti ja nuud muudkui paneb marsruuti kokku. Istub ninapidi raamatus, loeb ja lehitseb, vahepeal teeb ullatunud haalt ja siis vahib kaugusesse, unistab. Mina loen oma oppematerjale, ei hakka selle unistamisega ennast praegu segama. Viimane nadal pole me kumbki eriti tood teinud, mina sel pohjusel et saaks eksamiks valmistuda. Alvin on vaga suureks toetajaks olnud minu opingute puhul. Teeb muudkui suua ja on igatpidi moistev kui ma tahan rahu voi olen liiga ebdasse tombunud ja suvenenud, toob mulle, oppurile poest veidi maiustust vms. Ja muuseas, tal on kokaanded valja loonud !!!! Taiesti lahe !!! Nailiselt paraja kergusega tulevad lihtsad, samas ullatavad ja maitsvad soogid. Vaaritab ja keedab paris innovatiivseid asju kokku. Viimastel kordadel on mind ikka kohe vaga ullatanud, loon lusikas kaes nurru ja vaatan talle armastavalt otsa. Nii hea on kui keegi hoolitseb su eest :)
Reisimeeleolu on meil ka juba peal. Oppimise vahepeal teeme tagahoovis vaikse sulgpallimatsi ja tunneme, nagu oleks kuskil vanaema juures maal, kuskil suvilas. Selline koolist vabaks saanud tunne on, tundub nagu kohe kohe saaks millegi lahedada peale hakata. Et suvi oleks nagu ees ja palju ponevat tuleb ara teha. Vana diivan verandal ja nooril kuivavad riided ainult lisavad seda "maal vanaema juures" tunnet. Samas olid ka moned paevad VAGA vihmased ja siis kiskus kulmaks ara ning istusime jopede ja tekkide sees, lurpisime teed.
Praeguseks oleme endale ka enam vahem paika pannud lahituleviku plaanid. Mina kavatsen jatkata oma opinguid, tehes seda kaugoppena. Sugisel tuleme tagasi Austraaliasse ja siis kukil novembris hakkab ka Alvin uliopilaseks. Tema tahab saada diplomi fitnessi alal, saaks hakata eratreeneriks voi midagi analoogset. Tal on hea alus sest minu korval on tal toitumise osas juba paris suur eelis ja tegelikkuses on tal ju selle asja peale annet. Uleuldiselt meie molema erialad taiendavad teineteist ideaalselt. Meid molemaid huvitavad vaga teise opingud. Saame niimoodi oma haaret laiendada - mina piilun tema materjale treeningute ja harjutuste teemadel, tema saab targemnaks toitumise alal ja tervisliku elustiili teemadel. Alvini opingud kestavad 6 kuud voi aasta, seda peab veel uurima. Seoses meie suvenenud huvidega motlesime, et ka nuud Tai reisil peaks midagi teemakohast korda saatma. Mind huvitaks vaga kogeda mingisugust puhastavat voi lausa paastukuuri. Proovin ara ka erinevad kehahooldused, voimalikult looduslahedased. Voib olla mingisugust voitluskunsti saaks uurida, joogas kaia, mediteerida jms. Tundub, et seal oleks koik see voimalik. Tegelikkuses saaks ka seal mingisugust taiendkoolitust endale organiseerida. Aga akki tosisem oppimine Taimaal jaab kuskile oktoobrisse. Uhesonaga vaatame, need alles mottemolgutused. Aga mulle meeldib kogu asja juures see, et selline reisimine annab loppkokkuvottes mingisuguse resultaadi. Et pole jutt sellest, et ajan raha kokku ja lahen 2 nadalaks kuskile valismaale raha raiskama ja siis tulen ajan jalle raha kokku ja lahen jargmisse kohta ja nii edasi. Reisin, aga mottega, selle mottega, et ennast harida ja selle kaudu teostada.
Aa, muuseas, ukspaev siin Alviniga molgutasime, et kui palju erinevaid kodusid ja eriti just magamisasemeid meil on olnud. Oleme elanud ilusti korralikul Tallinna korteris, siis Hiiumaal mitu suvehooaega telgis, minimajas ( 2,5 ruutu X 2,5 ruutu), siis suuremas palkmajas, siis Austraalias olles 6 kuud autos elanud, voi siis safaritelgis voi siis farmis valikodus, edasi uhiskodu shoti mutiga, siis jarelhaagises nuud onu Frangi juures. Mina voiks omalt poolt nimekirja veel taiendada talvehooaegadel puhkekeskuses elamisega, siis moned kuud Dzhunglis elanud ja mingi aja isegi suures 300 ruuduses majas elanud. Paris kirju ! Kindlasti lisandub sinna veel uusi ja huvitavaid variante, aa, jahi peal pole elanud. See on meil ka vaike unistus ! Kogu selle ringikondava elustiili juures on muidugi nii plusse kui ka miinuseid. Vahel kaib nii ajudele, et sa pead kellestki voi millestki soltuma ( a la maja muuakse maha ja pead valja kolima, ilm laheb sajuseks ja valjas elamine muutub nukraks, elad kull autos ja liigud ringi aga ei leia kohta kus saaks, tohiks oobida jn). Voib tulla sellise kodutu tunne peale kull, et krt kas rahu ka saab, aga tihtilugu see laheb kiirelt mooda ning sa tajud oma vabadust ning annad need pisikesed jamad andeks. Kokkuvottes oled onnelik sellise stiili ule. Ma tean, et ma tahan pidevalt Hiiumaaga uhenduses olla, elada Austraalias ning ka mujal ringi vaadata. Sellise liikumise juures polegi midagi statsionaarset moistlik pidada, votat oma kolm kompsu ja lahed.
Ma uritan veel enne araminekut viimast korda kirjutada. Kui see ei onnestu siis kuulete meist juba Taimaal.
Kellukas ( ma tean kull, et vanaema kutsub mind niimoodi )
posted by Kelli ja Alvin | 3:25 AM
3 Comments:
Hei Kellike!
Ma siin sörkisin ükspäev just Nõmme seikluspargist mööda, tundus juba paras väljakutse olevat:-) Sinu vabalangemisekogemused tekitavad lugedeski nii palju kõhutunnet, et küllalt.
Täna pidasime oma maja sarikapidu, päike lõõskas ja müürid olid nii kaunid,unistused muidugi kaunimadki. Muudkui kujundan mõttes aeda ja valin viljapuusorte. Millised plaadid vannituppa tulevad jms tundub kuidagi kauge ja teisejärguline küsimus.
Lapsed on mul superlahedad, Taavo on täiesti võimatult armas väike kaabakas. Ta kogu aeg vaidleb ja muudkui kisub kõike, kõik nähtav on tema oma, kaasa arvatud minu seljas olev pluus, Mona kõpsukingad, pargis puu najale toetatud jalgrattad, vanaisa prillid...
Ära palun unusta minu jaoks kotti pistmast ühte seda kuivatatud kaunamaiust, kus kõvad seemned sees. Vea seda nädalate kaupa oma niigi raskes seljakotis mööda Taid ringi..aga see tõesti maitseb mulle
Edu eksamil! Varsti juba näeme ja lobiseme, väga vahva!
Kaidi
Heia heia, anna teada, et lugesin blogi ja nii lahe, et leidsid mahti pikalt kirjutada!
Ma khjuks hetkel ei suuda vastu pikemlat kui , et mu sünna oli äge, praegu elu suht hull ja seetõttu magamatusest tikuvad kallale külmetused ja mingi mitteminulik allergiline lööve?? Saaks see paganama semeester juba läbi :(
Lahe see, et avastasin end ajaoks pilatese ja üritna kord nädalas nüüd sinna ka jõuda - väga meeldib igastahes!
Juba varsti näeme!!
Sannu
Tere, tillukene Kellukas!
Oh, mis rõõm oli vanaemal teist taas kuulda! Ta ju lausa iga päev küsib, et egas Kellukas pole Sulle kirjutanud, mida nad täna tegid. Siis räägime tühjast-tähjast à la mida sõid-jõid, missugune ilm, kas teil seal tuuline, jne. Ja lõpeb meie jutuajamine alati vanaema küsimusega: kas on õige, et laste tagasitulekuni on veel jäänud nii-ja-niimitu päeva...
Nagu tead, tulen läbi Kadrioru ja võin teile öelda, et kohe-kohe lähevad kastanipungad lahti. Ja et Luigetiigilt on pardid peaaegu et välja söödud (kajakad!) ja et eile ja täna oli küll hall maas, aga päev tõotab tulla ilus! Lõpuks ometi! nii et - kui siia jõuate, jõuate kaunisse kevadesse (mis teie jaoks ilmselt pisut liiga jahe on, aga - teil ju soojad püksid!) Kena, et õppimine sujub, tublikene oled. Ja vanamemm kallistab teid ja on igast sinu kirjatükist vaimustuses; ütleb, et Sa Kellukas, oled Väikene Kirjanik.Näed siis, mida me kõike sinu kirjutamistest arvame... Nii et - arvutisse (kui vähegi võimalik), sest me loeme Sind lausa mõnuga!
Ema, kes ootab ja kallistab
Post a Comment
<< Home