Teine kord Dreamlandis

Tegime siis tana teoks, oli viimane voimalus kasutada meie pileteid. Seekord kujunes taitsa teistsuguseks kogu uritus. Palju oli juba ette teada ning seetottu selline ponevusmoment jai ara. Laksime lihtsalt ja tegime. Proovisime siis neid asju mida eelmine kord ei joudnud, sealhulgas mingid totakad kettkarussellid, pisike rollercoaster, teine film kinost. Seekord ei parvetanud mitte puuhaluga vaid suure rongaga, taitsa vahva oli, justnimelt vahva on see sona. Alvin tahtis lapsepolve meenutada ja laks nende totakate autode peale, mis elektriga tootavad ja koik teineteist rammivad. Mind ei huvitanud, tegin hoopis pilti. No aga parajalt tobe ikka, porutad kellelegi siss, loug kaib rinnale siis pea kuklasse ja moni arvab, et see on naljakas , hmmmmm :S Huvitaval kombel jai eelmine kord taiesti avastamata loomade osa. Seal siis katsusin kangurud ja koaalat, nagime ulilahedalt puutoneid, emusid, dingosid, krokodille ja muid tegelasi. Nukker pilt neid aravantsutatud loomi vaadata, kellel on toitmisest juba suht ukskoik. Mina katsusin ainult napuotsaga ja kuna kanguru ise tuli taitsa ligi ja vahtis silma sisse siis ma nati silitasin. Albiinotiiger oli ka. Tegime jalle buffeelouna, Alvin soi seekord veidi rohkem kui veidi seda datlikooki :D Ma ei utle kui palju :D Tower of Terrorisse seekord ei joudnudki, oli plaanis minna aga siis teatati valjuhaaldajatest, et atraktsioonil on vaike paus tehnilistel pohjustel ning otsustasime kalleid minuteid mitte raisata. Jooksime hoopiski selle vabalangemise atraktsioonini. Alvinil polnud seekord tuju ja ma laksin uksi. Otsustasin, et panen silmad kinni, tihtilugu on ju koik asjad niimoodi palju kohutavamad. JA OLIGI ! Kui mul eelmine kord jai sonu puudu, et edastada seda emotsiooni siis seekord korrutage see kahega, vahemalt. Minu korval istus uks plika kes oli ka mitu korda seda kukkumist teinud ja ta kogu aeg korrutas endale ja minule, et hinga, hinga, ara unusta, hinga. Istusime seal uleval ja hingasime, et suruda end veidigi lodvemaks, ootasime silmad kinni ja ma juba teadsin, et nuud on veel hullem. Seekord oli nii jube, et olukord lahenes veidi paanikapiirile, ma poleks uhtgi sekundit kauem tahtnud. Aitas kull ja kui nuud aus olla siis pikka aega enam sinna ei kipu.

Praegu oleme netikohvikus, Alvin valmistab ette kirja oma ulemusele, kes viivitab palga maksmisega. Kuna Alvinil on teada, mida ja kuidas teha, mis oigused ja variandid tal on, siis asjad kindlasti lahenevad ning varsti selgub kas lihtsamini voi veidi keerulisemalt (seda farmeri mitte meie jaoks).

Uues kohas oleme maganud 1 oo. Selline vana puumaja kus koik seinad on erivarvi. Teab mis luks nuud pole aga kokkuvottes pole suurt vahet sest meil jaanud ainult 9 ood veel. Peremees ise on lihtne ja veidi isegi rebib nalja. Eile vaatasime koik koos tantsusaadet ja ta ka muudkui kommenteeris jne. Ta on pikalt uksi elanud ja seltskonna vastu pole tal vist midagi. Kapis on hunnik lauamange ja me oleme kindlad, et ta oleks nous neid koiki meiega labi mangima. Maja umber on parasjagu roheline, veranda diivani padja all elab sisalik ning konnad oositi krooksuvad. Saan endiselt hommikuti kondimas kaia ja lehmadega pilke vahetada, vaadata kuidas hobused uritavad traataiavahelt naabri muru naksida ning pardid tiigis askeldavad.