Pudulojused

Motlesin, et panen siis kirja, mis ja kes meil siin umberringi eksisteerib. Varem juba mainisin, et meie maja asub tupiktanava lopus. Siin on vaike roheline sopike ja maja taga on meil ka puud ja vosa ja rohelus. Seega on siin lindudel palju tegemist, oudne kadistamine ja svidistamine kaib. Kujuures paris palju on kuulda ka kraaklevaid papagoisid. Paiksetousu ja loojangu ajal kaib jube majandamine, ei tea kas jagavad et kes, kus ja kellega magab. Siis on meie majanaabritel ( need toredad inimesed, kellega ikka kooki ja teed vahel teeme) on kaks kassi, uks neist kolme jalaga. Aga ta on vaga tore, seltsiv ja tundub, et peab meist lugu. Tihtilugu lesib meie ukse ees ja nuhib ennast Alvini tenniste vastu. Tuppa me teda ei lase aga kaime kordamooda oues sugamas, siis ta vahel lakub meid oma julmkareda keelega ja hammustab varbast.

Loomulikult on siin igasugu nelja- kuni sajajalseid putukaid ja ullatus ullatus, liiga paljud neist saavad ka meile tuppa. Mind paneb vahel ikka imestama, et Murwillumbah's, mis asus keset loodust ja rohelust, ei olnud toas mingisuguseid ootamatuid kulalisi, aga siin linnas tihtilugu keegi ikka ehmatab. No amblikke on igasugu mootu, paris mottetutest tegelastest kuni suuremate ja karvasemateni. Uksvahe meil oli selline tegelane toas, kes koik ohtlikud amblikud ara havitab. Alvin arvas, et oleks vaga hea teda toas hoida. Mulle see idee loomulikult ei meeldinud ning iga kord kui nagin seda tuupi kuskil kiirelt silkamas, kais judin labi. Oluline oleks vist ara mainida ka see, et ta oli koos oma keha ja jalgadega minu peopesa suurune. Eriti tore on teadmine, et oosel pimedas vetsu minnes voib ta kuskil sinu trajektooril olla !!! No igaljuhul ma eriti temaga ei harjunud aga lopuks ta vabatahtlikult lasi jalga. Alvin teab esmaabi kursustelt raakida, et koiki amblikke, mis on sinu sormekuunest suuremad, peab kartma, sest neil on teoreetiliselt voimalus sind murgitada. Kes siis veel liiguvad, aaa, prussakad, no krt need ma loon kull maha. Kusjuures siin on nad ikka mehemootu, a la minu napu pikkused. Siis liigub oues veel igasugu sisalikke ja mutukaid. Uks tore tegelane geko kaib ohtuti meie koogiakna vorgu peal putukaid puudmas. Nii armas on vaadata labi vorgu tema valget nahkjat kohtu ning suuuuri iminappadega jalgu. Meie soome ja tema ka :D Tal on vaga valedad liigutused. No ja pohitegelane on muidugi opossum. See tuup prantsatab oosel meie maja katusele ( teeb ikka paraja kolaka kull) ja siis tatsab ule terve katuse pata-pata teise maja otsa ja siis kukutab meie magamistoa kohal ennast maha. Seal on tal mingisugust tuhnimist ja puherdamist vaja teha ning siis on moneks ajaks jalle rahu majas. Vaga lahe on kuulata , mis oosel umberringi toimub, kes kus majandab. Vahel kaib kassidel ka mingi jube kaklemine ja territooriumi kaitsmine.

No ja meie larmakad majanaabrid, kes peale joulusid kuidagi VAGA tuutuks muutusid, on nuud vaiksemaks jaanud, ptu, ptu, ptu. Me kahtlustasime, et nad olid endale jouludeks mingi mega kodukino susteemid ostnud koos surround systemiga. Vaga jarsku muutusid larmakaks. Alvin kais siis kaks korda viisakalt arutamas ja raakimas, mille peale peremees arvas, et see asi on bloody ridiculous. Keerasid veidi voluumi maha. Siis kais meie majaomanik kaks korda raakimas ning viimane kord kuulsin kuidas proua oma kareda vanamuti haalega kraaksus, et neil pole midagi muutunud ja nemad kovasti ei kuula telekat jne jne. Uritas asja kellegi teise kaela ajada ja meid sajatada. No aga praeguseks hetkeks olema juba 4 paeva taiesti rahulikult madaga saanud. Ei tea siis kauaks seda lobu on.
Meie larmajatest naabritest.