Head uut koigile !!
Ma motlen sona otseses mottes, et sellel aastal tuleks palju uut mis oleks hea.
Peale joule kaisime meie shoppamas, siis on aasta parimad allahindlused, void leida isegi kuni 75% alesid. Kaisime siis Brisbane uhes suurimas ostukeskuses nin kujutate ette, et juba parkimisega laks jamaks. Alvin tead raakida, et ostukeskus ise on kuskil 1 km pikk, terve selle alune on parklat tais, lisaks veel oues spets ala, umruskaudsed tanavad jne jne. Absoluutselt koik koihad olid tais, pargiti muruplatsidele risti ja poiki, korvalolevatesse parkidesse jne. Meil vedas sest suskasime oma auto kuskile korvaltanavasse muru peale ara. No ja sees oli loomulikult hullumaja. Parimates poodides olid jarjekorrad, et saada riideid proovida, et saada maksta, et saada sisse. Meeletu. Sees ei olnud voimalik normaalselt kohvikust suua saada ega midagi. meil oli kindel plaan, et mulle leida kleit ( minu sober karvane jouluvana nimelt tahtis oma naisele kena kleidi osta) ja saumikser. Uskumatu aga kolmandast poest leidsime kleidi, kuuendast poest sai Alvin endale anatoomia opiku vaga hea hinnaga ning uheksandast poest saime saumiksri. no ja nuud ongi meil uus manguasi. Kogu aeg on pohjust jalle apelsini, mango, jogurti smuutisid teha. Vahel lisandub piparmundi lehti, seemneid, mett voi muid puuvilju. Jube hea ikka. Parim kodumasin uldse !!! Roppvasinuna ja tudinuda joudsime koju ja nuud ei taha enam tukk aega shopata.
Eks igauks vottis aastavahetust erinevalt ette aga meil polnud seekord miskit erakordset. Ma olin kolmapaeval kella 23ni tool, tulin koju, tegin dushi ja siis sattisime ennast minekule, et jalgida vahemasti ilutulestikku. Alvin ostis meile vaikse tunni okojaatist ( jaatis on ju tegelikult paha ja seda tuleb valtida nagu margariinigi) kuna arvasime, et aastavahetuse moment tuleb kasvoi natukenegi tahtsamaks teha. Haarasime kaasa ka kaks supilusikat. Et veelgi pidulikkust lisada siis ma panin selga ka asja jouluvana kaest saadud kleidi. Arvasime siis, et meie tanavanurgalt ( muuseas meie tanava nimi on Basand Street ja kes tahab see naergu, me saime esimesest muhelemisest juba ule) on hea vaade. Laksime 10 minutit enne sudaood kohale ning valisime endale hea platsi. Kusjuures me polnud uldse ainukesed, moni oli lausa camping toolid kaasa votnud ja dringid ja puha. No t@otas tulla hea ilutulestik, sest rahvast palju ja asukoht toesti hea. No ja siis keegi karjus happy new year ja me vahime lolli naoga ( voidu jaatisetunni tuhjendades) et kus see suur pauk siis on. No ja vaatame, vaatame ja siis mina, kes naeb kaugele hasti eks, markan et jaaaaaaa, kuskil imekaugel linna teisel kaldal on naha mingit punast ja rohelist kuma. Tore eks. 15 minutit kommutati vist paris korralikult aga me olime lihtsalt vales kohas. Liiga kaugel ja vist mitte piisavalt korgel. No jahh siiis, musitasime teineteist ara ja soime jaatise lopuni ja tulime koju tuttu ara. Hommikul oli mul kohe jalle too ( riiklik puha ja siis makstakse kolmekordset tasu) ning vastutustundelisena kobisime teki alla. Tana siis kusisin tool eestlaste kaest, et kuidas nende ilutulestiku vaatlemisega oli. Nad elavad ju praktiliselt kesklinnas. Neil oli jalle teistsugune jama, magasid momendi maha, olid sel hetkel autos, et soita mae otsa. Nii et koik jaid ilma, meie oigel ajal vales kohas ja nemad valel ajal oiges kohas. Ahh pole hullu, jargmine aasta proovime planeerida paremini.
Uurime jargi kus mis toimub, loome linnakaardi lahti, uurime eelnevalt pinnavorme ja eesolevate majade korgust, kalkuleerime kohale soitmiseks kuluvat aega, parkimiskorda ja ilmastikuolusid ning siis peaks onnestuma naha kull :D
Mis siis veel toimub. Viimastel ohtutel on meie naabrid vaga larmakad olnud. Ma VAGA VAGA loodan, et nad tunnetavad majanduskriisi ning pole endale ostnud uut kodukino tehnikat, sest telekas on larmanud peaaegu igal ohtul paris ohjeldamatult. Uks kord Alvin juba hakkas minema, et neid korrale kutsuda aga poole tee peal avastas, et tegu pole mitte korval olevate naabritega vaid ule ule jargmiste naabritega. Kujutate ette kui larmakad nad voivad olla. Vahitakse mingeid filme ja uudiseid nii et inimesed kolm maja edasi kuulevad kova pingutamise peale isegi teksti. Igaljuhul seekord kui ta laks siis olid nad monda aega vait olnud ning selleks hetkeks polnud kedagi kodus. Alvin kusis siis korvalt naabrilt, et mis tema asjast arvab ja papi utles, et neil konditsioneer undab, telekas mangib ja nemad suurt midagi ei kuulegi. No akki on viga ka kuulmises, ma ei tea. Meie, kes laheme reeglina vara magama, ei kasuta konditsioneeri ja tehnika meil ei uurga, tahame rahu ja vaikust. Ma veel vaatan mis sellest teemast saab aga kui veel larmavad siis saadan Alvini peale.
Siis ei saa ma mainimata jatta, et lopuks ometi kaisime rannas. Ma peaaegu et noudsin ujuma minekut ja rannas suvitamist. Tahtsin ule pika aja koos midagi monusat teha ja seekord ranna poole soita, mitte magedesse. Sinna soit oli veidi piinarikas, ummikud, palav, tuutu aga kui lopuks kohale joudsime siis kilkasin kull. Oi ma olin rahul !!!!!! Nii igatsesin seda soolast mereohku ja tahtsin, et tuul mulle nakku ja juustesse puhuks. Nii on inimesel ikka hea olla ! Votsime kaasa ka jogurtit ja shokolaadi ( tegime jalle pahandust :) ), loime oma tekid liiva peale laiali ja olime nagu kaks turisti klooga rannas :) Minu jaoks on see ju taielik eksootika, ma ei kai kunagi rannas, ma elan ja tootan rannas ja juhul kui olen kuskil puhkamas ja reisimas siis ei kuluta kunagi aega rannas vedelemise peale vaid kogu aeg kaib mingi action. No vot ja nuud oli teisiti ja mulle meeldis. Kohe kui joudsime asjad maha panna kamandasin Alvini vette ja noudsin suplemist. Alguses tundus et pettumus, vesi taitsa jahe aga kui veidi polvini vees solistada siis juba kutsus kull. Ja mina, kes ei tule vette alla + 25 kraadi, sulistasin seekord ikka kogu monuga. Nagu mingi kuueaastane ! Tegin konnahuppeid ja vesivoimelmist ja viskasin ennast lainesse kull kohuli kull selili,pea ees, jalad ees, vahtisin merd ja taevast, suu kogu aeg korvuni, ujusin krooli ja konna ja millimallikat, nagu uhele keskealisele 30 aastasele naisele kohane eks. Ja ma oli vees kaua ja mitu korda ja mulle meeldis. Kaasa votsime ka mingeid raamatuid ja opikuid nii et kasulikku sai ka tehtud.
See rand asus Bri Bri saarekesel, mis on kuskil 40 minutit meie kodust. Saare tunnet erilist polnud, sest sinna sai mooda silda ning suht tavaline keskkond oli. Rand kull ilus, megapuhas ja peene liiv aga ei uhtki varju. Lopuks olime mingisuguse poosa varjus aga mul oli ikka muts peas ja pikkade varukatega surfisark seljas, ei taha kuidagi ara korbeda. Hiljem ara minnes tegime saarel vaikse ringsoidu. Midagi vaga erilist polnud aga tahtsime lihtsalt naga seda kanalite vorgustikku millest moodustub terve elamurajoon. Seal on siis selline susteem, et igal mehel on nii oma eesou kui ka tagaoues oma minisadam, paljudel kas kaater voi jaht ulpimas. Vaga mugav ju, huppad toast oma jahti ning porutad kanalitpidi ookenilainetesse. ma arvan et kogu see vark tundub palju ponevamana kui ta tegelikkuses on, mina kull ei tahaks et minu koogi akna all kogu aeg mingid tuubid poristavad.
Peale joule kaisime meie shoppamas, siis on aasta parimad allahindlused, void leida isegi kuni 75% alesid. Kaisime siis Brisbane uhes suurimas ostukeskuses nin kujutate ette, et juba parkimisega laks jamaks. Alvin tead raakida, et ostukeskus ise on kuskil 1 km pikk, terve selle alune on parklat tais, lisaks veel oues spets ala, umruskaudsed tanavad jne jne. Absoluutselt koik koihad olid tais, pargiti muruplatsidele risti ja poiki, korvalolevatesse parkidesse jne. Meil vedas sest suskasime oma auto kuskile korvaltanavasse muru peale ara. No ja sees oli loomulikult hullumaja. Parimates poodides olid jarjekorrad, et saada riideid proovida, et saada maksta, et saada sisse. Meeletu. Sees ei olnud voimalik normaalselt kohvikust suua saada ega midagi. meil oli kindel plaan, et mulle leida kleit ( minu sober karvane jouluvana nimelt tahtis oma naisele kena kleidi osta) ja saumikser. Uskumatu aga kolmandast poest leidsime kleidi, kuuendast poest sai Alvin endale anatoomia opiku vaga hea hinnaga ning uheksandast poest saime saumiksri. no ja nuud ongi meil uus manguasi. Kogu aeg on pohjust jalle apelsini, mango, jogurti smuutisid teha. Vahel lisandub piparmundi lehti, seemneid, mett voi muid puuvilju. Jube hea ikka. Parim kodumasin uldse !!! Roppvasinuna ja tudinuda joudsime koju ja nuud ei taha enam tukk aega shopata.
Eks igauks vottis aastavahetust erinevalt ette aga meil polnud seekord miskit erakordset. Ma olin kolmapaeval kella 23ni tool, tulin koju, tegin dushi ja siis sattisime ennast minekule, et jalgida vahemasti ilutulestikku. Alvin ostis meile vaikse tunni okojaatist ( jaatis on ju tegelikult paha ja seda tuleb valtida nagu margariinigi) kuna arvasime, et aastavahetuse moment tuleb kasvoi natukenegi tahtsamaks teha. Haarasime kaasa ka kaks supilusikat. Et veelgi pidulikkust lisada siis ma panin selga ka asja jouluvana kaest saadud kleidi. Arvasime siis, et meie tanavanurgalt ( muuseas meie tanava nimi on Basand Street ja kes tahab see naergu, me saime esimesest muhelemisest juba ule) on hea vaade. Laksime 10 minutit enne sudaood kohale ning valisime endale hea platsi. Kusjuures me polnud uldse ainukesed, moni oli lausa camping toolid kaasa votnud ja dringid ja puha. No t@otas tulla hea ilutulestik, sest rahvast palju ja asukoht toesti hea. No ja siis keegi karjus happy new year ja me vahime lolli naoga ( voidu jaatisetunni tuhjendades) et kus see suur pauk siis on. No ja vaatame, vaatame ja siis mina, kes naeb kaugele hasti eks, markan et jaaaaaaa, kuskil imekaugel linna teisel kaldal on naha mingit punast ja rohelist kuma. Tore eks. 15 minutit kommutati vist paris korralikult aga me olime lihtsalt vales kohas. Liiga kaugel ja vist mitte piisavalt korgel. No jahh siiis, musitasime teineteist ara ja soime jaatise lopuni ja tulime koju tuttu ara. Hommikul oli mul kohe jalle too ( riiklik puha ja siis makstakse kolmekordset tasu) ning vastutustundelisena kobisime teki alla. Tana siis kusisin tool eestlaste kaest, et kuidas nende ilutulestiku vaatlemisega oli. Nad elavad ju praktiliselt kesklinnas. Neil oli jalle teistsugune jama, magasid momendi maha, olid sel hetkel autos, et soita mae otsa. Nii et koik jaid ilma, meie oigel ajal vales kohas ja nemad valel ajal oiges kohas. Ahh pole hullu, jargmine aasta proovime planeerida paremini.
Uurime jargi kus mis toimub, loome linnakaardi lahti, uurime eelnevalt pinnavorme ja eesolevate majade korgust, kalkuleerime kohale soitmiseks kuluvat aega, parkimiskorda ja ilmastikuolusid ning siis peaks onnestuma naha kull :D
Mis siis veel toimub. Viimastel ohtutel on meie naabrid vaga larmakad olnud. Ma VAGA VAGA loodan, et nad tunnetavad majanduskriisi ning pole endale ostnud uut kodukino tehnikat, sest telekas on larmanud peaaegu igal ohtul paris ohjeldamatult. Uks kord Alvin juba hakkas minema, et neid korrale kutsuda aga poole tee peal avastas, et tegu pole mitte korval olevate naabritega vaid ule ule jargmiste naabritega. Kujutate ette kui larmakad nad voivad olla. Vahitakse mingeid filme ja uudiseid nii et inimesed kolm maja edasi kuulevad kova pingutamise peale isegi teksti. Igaljuhul seekord kui ta laks siis olid nad monda aega vait olnud ning selleks hetkeks polnud kedagi kodus. Alvin kusis siis korvalt naabrilt, et mis tema asjast arvab ja papi utles, et neil konditsioneer undab, telekas mangib ja nemad suurt midagi ei kuulegi. No akki on viga ka kuulmises, ma ei tea. Meie, kes laheme reeglina vara magama, ei kasuta konditsioneeri ja tehnika meil ei uurga, tahame rahu ja vaikust. Ma veel vaatan mis sellest teemast saab aga kui veel larmavad siis saadan Alvini peale.
Siis ei saa ma mainimata jatta, et lopuks ometi kaisime rannas. Ma peaaegu et noudsin ujuma minekut ja rannas suvitamist. Tahtsin ule pika aja koos midagi monusat teha ja seekord ranna poole soita, mitte magedesse. Sinna soit oli veidi piinarikas, ummikud, palav, tuutu aga kui lopuks kohale joudsime siis kilkasin kull. Oi ma olin rahul !!!!!! Nii igatsesin seda soolast mereohku ja tahtsin, et tuul mulle nakku ja juustesse puhuks. Nii on inimesel ikka hea olla ! Votsime kaasa ka jogurtit ja shokolaadi ( tegime jalle pahandust :) ), loime oma tekid liiva peale laiali ja olime nagu kaks turisti klooga rannas :) Minu jaoks on see ju taielik eksootika, ma ei kai kunagi rannas, ma elan ja tootan rannas ja juhul kui olen kuskil puhkamas ja reisimas siis ei kuluta kunagi aega rannas vedelemise peale vaid kogu aeg kaib mingi action. No vot ja nuud oli teisiti ja mulle meeldis. Kohe kui joudsime asjad maha panna kamandasin Alvini vette ja noudsin suplemist. Alguses tundus et pettumus, vesi taitsa jahe aga kui veidi polvini vees solistada siis juba kutsus kull. Ja mina, kes ei tule vette alla + 25 kraadi, sulistasin seekord ikka kogu monuga. Nagu mingi kuueaastane ! Tegin konnahuppeid ja vesivoimelmist ja viskasin ennast lainesse kull kohuli kull selili,pea ees, jalad ees, vahtisin merd ja taevast, suu kogu aeg korvuni, ujusin krooli ja konna ja millimallikat, nagu uhele keskealisele 30 aastasele naisele kohane eks. Ja ma oli vees kaua ja mitu korda ja mulle meeldis. Kaasa votsime ka mingeid raamatuid ja opikuid nii et kasulikku sai ka tehtud.
See rand asus Bri Bri saarekesel, mis on kuskil 40 minutit meie kodust. Saare tunnet erilist polnud, sest sinna sai mooda silda ning suht tavaline keskkond oli. Rand kull ilus, megapuhas ja peene liiv aga ei uhtki varju. Lopuks olime mingisuguse poosa varjus aga mul oli ikka muts peas ja pikkade varukatega surfisark seljas, ei taha kuidagi ara korbeda. Hiljem ara minnes tegime saarel vaikse ringsoidu. Midagi vaga erilist polnud aga tahtsime lihtsalt naga seda kanalite vorgustikku millest moodustub terve elamurajoon. Seal on siis selline susteem, et igal mehel on nii oma eesou kui ka tagaoues oma minisadam, paljudel kas kaater voi jaht ulpimas. Vaga mugav ju, huppad toast oma jahti ning porutad kanalitpidi ookenilainetesse. ma arvan et kogu see vark tundub palju ponevamana kui ta tegelikkuses on, mina kull ei tahaks et minu koogi akna all kogu aeg mingid tuubid poristavad.
2 Comments:
Kullakesed!
Imelist Uut Aastat teile! Edu tarkuse taganõudmisel ja teineteise kaisus olemisel! Kellukas, Sa ära ole narr - mis keskeast ja 30-neaastasest Sa jututad?! Sa pole veel 18!!!
Soovin jätkuvalt oskust puhata ja kupsus käia ja mix mitte aeg-ajalt patustada vastikute keelatud viljadega (ma mõtlen siinkohal seda jätskit jm...)
Sõnaga: ainult 5 kuud on veel jäänud ju, siis saab teid näha ja näppida!
Ema Rosinas
Tead, arvestades hetkel Londoni pakast, lepiks mina igasugu koogi akna all poristavate soiduriistadega:)) Sa ei kujuta ette, kuidas ma teid praegu kadestan ja kujutan siin vaid ette, kui monus oleks soojas merevees sulistada:) Nii monus! Ja oleks tapselt samamoodi teinud - kohuli ja selili jne...
Aga hasti-hasti ilusat ja toredat uue aasta jatku teile!
Post a Comment
<< Home