Austraalias kohal
No nii, otsapidi siis oma teises kodus kohal. Soit laks taiesti normaalselt ning lennujaamas oli meid ootamas meie oma auto koos juhiga, see sama proua kelle jarelkarus me eelmine kord lopupoole elasime. Nuud oli siis plaan selline,et mone paeva jooksul ajada oma asjad Murwillumbah's joonde ning liikuda, kolida Brisbane'i, mis on kuskil 150 km pohja poole.
Auto valmistas meile moningaidullatusi, meie kesklukk oli ules utelnud ja Alvin tegi veidike Peeter Putitajat ning tulemusena saime sellise susteemi, et koik muud uksed on pideval lukustunud ning avada sab ainult seest poolt aga juhiuks opereerub votmest. Parim valik kahjuks. Uhtteist nokitsemist oli veel auto kallal. Mina pesin pesusid ja pakkisin asju kokku. Kaisime ka selle vanema paariga, kelle karavanis me elasime ja kes meie auto oma hoovi peale votsid, ohtusoogil. Tegime neile tanutaheks valja ja nad nii tagasioidlikud, et raha ei tahtnudki. Siis tegime veel onu Frangiga mitu head tiiru lauamangu, vaga lobus. Frank on siis see onu kelle juures me koige viimati elasime. Mone paevaga olid meil asjad aetud ning porutasime linna poole. Teepeal saime kokku veel Sandraga, see shoti mutt, kelle juures elasime ning muljetasime temaga. Maja on tal nuud maha muudud, elab uues uurimajas, ranna aares ning ootab oma kavaleeri saabumist, kes peaks Aafrikast komandeerindust saabuma. Juhtus aga nii, et ta tegi teel lennujaama raske avarii ning nuud on haiglas. Shotimutil tundus elu enam vahem joondes olevat, igasugu asju kull vahepeal juhtunud a la hambad valja kukkunud kuna koer huppas peale ja ta oli kontsakingadega. Aga muidu oli oma eluga rohkem rahul kui siis enne meie valja kolimist.
Nii, nuud siis Brisbaneis. Tuleb hakata siin vaikselt oma elu korraldama. Esiteks otsida kodu, siis tood, siis on vaja veel teha uued viisad, osta laptop jne jne. Esialgu kolisime uhtede eestlaste juurde, kes siin moned aastad juba elanud ja jalad alla saanud. Neil on lisaks oma tavalisele toole vaike lisabusiness. Oma maja alumisest korrusest on teinud hosteli, 6-7 tuba eestlaste jaoks. Plaanisimegi esialgu sinna minna. Kohe jargmisel paeval laksime tegema arstlikku kontrolli ja muud jurad ning kokkuvottes olid meil viisa asjad aetud esimese kolme paevaga. Nii, see oli edukas. Kusjuures mul on tunne, et koikvoimalikke ankeete ja taotlusi ja muud burokraatiat taites voiks sinna igasugust jura kokku kirjutada. Minu arust ei suveneta uldse pohjalikult sellesse, mis me sinna kirjutame. Viisa ankeet lehitseti mul niisama labi, ei vaadatud mu vastuseid ega midagi. Monele lehele pooras rohkem tahelepanu aga kui kusisime tapsustavaid kusimusi teatud lahtrite kohta siis mutt utles, et ahh jajaa, kirjuta jah nii voi ah et see pole oluline vms. Paris kummaline. Uldse mulle tundub, et siinses riigis tahetakse kodanikku vaga detailideni suunata ja joondu panna aga kohalik ei viitsi suveneda ja a la taidab ikkagi pool ankeedist ja kokkuvottes on see juba hea kull :)
Nii, edasi on kodu vaja. Otsisime ajalehest ja mone ulikooli kodulehelt ja internetist ning kaisime kahes kolmes kohas sees ning paari veel valjast poolt kiibitsemas ning neljandal paeva enam ei viitsinud otsida ja otsustasimegi teise korteri kasuks. Omanikuks india proua. Ise elab samas majas teisel korrusel ja alla on ehitanud kaks eraldi vaiksemat korterit. Teisel poolel elab india kutt. Laupaeval pidime sisse kolima ning me palusime tal koogi ja magamistoa ning magamistoa ja elutoa vahele panna uksed. Utles et teeb kohe ara, pole probleemi. No ja siis helistab veidi aja parast tagasi, et piita puurides selgus, et tema puitmajas on termiidid. Iseenesest on see kohutav katastroof. Ise oli hirmul ka, et ei tea palju see koik maskma voib minna. Uhesonaga oli selle korteri saatus lukatud kuskile tulevikku, maaramata ajaks. Siis otsustasime, et ok , lahme sinna esimesse korterisse, see meeldis meile. Ja juba puhapaeval olimegi omas kodus. Kokkuvottes on meil nuud 2 toaline korter, mobleeritud, taitsa hea suurusega kook ja privaatsus. Meie korter on tegelikkuses kunagi olnud garaaz. Nimelt on peremees ja perenaine ehitanud selle valja mottega, et kunagi tulevikus oma ema sinn elama votta. Niikaua aga uurivad valja ja nagu ma aru sain siis lahima paari aasta jooksul keegi sisse ei koli. Uhesonaga on meil oma korter, mis kujutab endast majaosa, nemad elavad teisel pool, mis on kahekordne, meie uhekordses. Ainus uhine ruum on meil abikook. Terve rajoon on eramajad, vahepeal mingid pargisopikesed ja joekesed. Meie asume tupik tanava koige kaugemas otsas, ainult uhes kuljes on naabrid. Teisel pool on vaikse vosa voi metsatukake, taga on ka roheline lapike ja ees vaike kiikumisplats lastele. Ainus jama on see, et pole nii vagevaid vaateid nagu Murwillus ja pole nii luksuslikku oues olesklemist. Tagahoov on siin paris olematu, sain oma maitsetaimed pottidesse istutada, pesu mahub kuivatama no ja vaikse laua ja tooli annab ka panna.
Nuud siis edasi tood otsima. minu koige suuremad shansud on ettekandjaks saada. Nii et kohalikud kohvikud ja restoranid tuleb labi kaia. Lisaks veel poed ja muud sellised. Kahe nadala jooksul sai igal pool oma CVsid jagatud, mones kohast helistati tagasi, kutsuti intervjuule, pakuti mingit lolli tood jne. Kokkuvottes jai liistule kolm kohta, 1 kohvik ja 2 restorani. Nuudseks on nii, et ma olen selle kohviku juba pikalt saatnud peale moningast rahateenimist seal ja tootan Shveitsi restoranis, kus on vaga hea toit ja palju pusikliente, koik vaga rahul. Teine koht on kesklinnas ( meist mingi 7 km kaugusel, autoga 30 min, rongiga 25 min). See on selline popp koht, kus juuakse veini ja maitstakse rahvusvahelist kooki. Pole suur aga nadalaloppudes vaga tais. Toidud jallegi head ja peenutsemisega siin ule ei pingutata. See koht on isegi et lounge-restoran-baar. Ma loodan seal saada paevaseid vahetusi, sest ohtuseid napsitanud veinijoojaid ma ei kannata pikalt. See pole mulle.
Alvin on taodelnud tood mones suures ketis. Suuremad poed. No ja nende asjaajamine on ikka megaaeglane. Kuskil 3-4 nadalat tagasi kais jutul, voeti toole, siis anti ankeedid taita, jargmine nadal anti tooks vajalik sark, siis nouti viisast koopiat no ja nuud peaks siis tadi iga hetk tagasi helistama. Selleks ajaks on Alvin juba koolis. Temal hakkavad tunnis 1 dets, siis tuleb vaike joulupuhkus ja hiljem edasi. Minu tunnid hakkavad 12 Jaanuar.
Auto valmistas meile moningaidullatusi, meie kesklukk oli ules utelnud ja Alvin tegi veidike Peeter Putitajat ning tulemusena saime sellise susteemi, et koik muud uksed on pideval lukustunud ning avada sab ainult seest poolt aga juhiuks opereerub votmest. Parim valik kahjuks. Uhtteist nokitsemist oli veel auto kallal. Mina pesin pesusid ja pakkisin asju kokku. Kaisime ka selle vanema paariga, kelle karavanis me elasime ja kes meie auto oma hoovi peale votsid, ohtusoogil. Tegime neile tanutaheks valja ja nad nii tagasioidlikud, et raha ei tahtnudki. Siis tegime veel onu Frangiga mitu head tiiru lauamangu, vaga lobus. Frank on siis see onu kelle juures me koige viimati elasime. Mone paevaga olid meil asjad aetud ning porutasime linna poole. Teepeal saime kokku veel Sandraga, see shoti mutt, kelle juures elasime ning muljetasime temaga. Maja on tal nuud maha muudud, elab uues uurimajas, ranna aares ning ootab oma kavaleeri saabumist, kes peaks Aafrikast komandeerindust saabuma. Juhtus aga nii, et ta tegi teel lennujaama raske avarii ning nuud on haiglas. Shotimutil tundus elu enam vahem joondes olevat, igasugu asju kull vahepeal juhtunud a la hambad valja kukkunud kuna koer huppas peale ja ta oli kontsakingadega. Aga muidu oli oma eluga rohkem rahul kui siis enne meie valja kolimist.
Nii, nuud siis Brisbaneis. Tuleb hakata siin vaikselt oma elu korraldama. Esiteks otsida kodu, siis tood, siis on vaja veel teha uued viisad, osta laptop jne jne. Esialgu kolisime uhtede eestlaste juurde, kes siin moned aastad juba elanud ja jalad alla saanud. Neil on lisaks oma tavalisele toole vaike lisabusiness. Oma maja alumisest korrusest on teinud hosteli, 6-7 tuba eestlaste jaoks. Plaanisimegi esialgu sinna minna. Kohe jargmisel paeval laksime tegema arstlikku kontrolli ja muud jurad ning kokkuvottes olid meil viisa asjad aetud esimese kolme paevaga. Nii, see oli edukas. Kusjuures mul on tunne, et koikvoimalikke ankeete ja taotlusi ja muud burokraatiat taites voiks sinna igasugust jura kokku kirjutada. Minu arust ei suveneta uldse pohjalikult sellesse, mis me sinna kirjutame. Viisa ankeet lehitseti mul niisama labi, ei vaadatud mu vastuseid ega midagi. Monele lehele pooras rohkem tahelepanu aga kui kusisime tapsustavaid kusimusi teatud lahtrite kohta siis mutt utles, et ahh jajaa, kirjuta jah nii voi ah et see pole oluline vms. Paris kummaline. Uldse mulle tundub, et siinses riigis tahetakse kodanikku vaga detailideni suunata ja joondu panna aga kohalik ei viitsi suveneda ja a la taidab ikkagi pool ankeedist ja kokkuvottes on see juba hea kull :)
Nii, edasi on kodu vaja. Otsisime ajalehest ja mone ulikooli kodulehelt ja internetist ning kaisime kahes kolmes kohas sees ning paari veel valjast poolt kiibitsemas ning neljandal paeva enam ei viitsinud otsida ja otsustasimegi teise korteri kasuks. Omanikuks india proua. Ise elab samas majas teisel korrusel ja alla on ehitanud kaks eraldi vaiksemat korterit. Teisel poolel elab india kutt. Laupaeval pidime sisse kolima ning me palusime tal koogi ja magamistoa ning magamistoa ja elutoa vahele panna uksed. Utles et teeb kohe ara, pole probleemi. No ja siis helistab veidi aja parast tagasi, et piita puurides selgus, et tema puitmajas on termiidid. Iseenesest on see kohutav katastroof. Ise oli hirmul ka, et ei tea palju see koik maskma voib minna. Uhesonaga oli selle korteri saatus lukatud kuskile tulevikku, maaramata ajaks. Siis otsustasime, et ok , lahme sinna esimesse korterisse, see meeldis meile. Ja juba puhapaeval olimegi omas kodus. Kokkuvottes on meil nuud 2 toaline korter, mobleeritud, taitsa hea suurusega kook ja privaatsus. Meie korter on tegelikkuses kunagi olnud garaaz. Nimelt on peremees ja perenaine ehitanud selle valja mottega, et kunagi tulevikus oma ema sinn elama votta. Niikaua aga uurivad valja ja nagu ma aru sain siis lahima paari aasta jooksul keegi sisse ei koli. Uhesonaga on meil oma korter, mis kujutab endast majaosa, nemad elavad teisel pool, mis on kahekordne, meie uhekordses. Ainus uhine ruum on meil abikook. Terve rajoon on eramajad, vahepeal mingid pargisopikesed ja joekesed. Meie asume tupik tanava koige kaugemas otsas, ainult uhes kuljes on naabrid. Teisel pool on vaikse vosa voi metsatukake, taga on ka roheline lapike ja ees vaike kiikumisplats lastele. Ainus jama on see, et pole nii vagevaid vaateid nagu Murwillus ja pole nii luksuslikku oues olesklemist. Tagahoov on siin paris olematu, sain oma maitsetaimed pottidesse istutada, pesu mahub kuivatama no ja vaikse laua ja tooli annab ka panna.
Nuud siis edasi tood otsima. minu koige suuremad shansud on ettekandjaks saada. Nii et kohalikud kohvikud ja restoranid tuleb labi kaia. Lisaks veel poed ja muud sellised. Kahe nadala jooksul sai igal pool oma CVsid jagatud, mones kohast helistati tagasi, kutsuti intervjuule, pakuti mingit lolli tood jne. Kokkuvottes jai liistule kolm kohta, 1 kohvik ja 2 restorani. Nuudseks on nii, et ma olen selle kohviku juba pikalt saatnud peale moningast rahateenimist seal ja tootan Shveitsi restoranis, kus on vaga hea toit ja palju pusikliente, koik vaga rahul. Teine koht on kesklinnas ( meist mingi 7 km kaugusel, autoga 30 min, rongiga 25 min). See on selline popp koht, kus juuakse veini ja maitstakse rahvusvahelist kooki. Pole suur aga nadalaloppudes vaga tais. Toidud jallegi head ja peenutsemisega siin ule ei pingutata. See koht on isegi et lounge-restoran-baar. Ma loodan seal saada paevaseid vahetusi, sest ohtuseid napsitanud veinijoojaid ma ei kannata pikalt. See pole mulle.
Alvin on taodelnud tood mones suures ketis. Suuremad poed. No ja nende asjaajamine on ikka megaaeglane. Kuskil 3-4 nadalat tagasi kais jutul, voeti toole, siis anti ankeedid taita, jargmine nadal anti tooks vajalik sark, siis nouti viisast koopiat no ja nuud peaks siis tadi iga hetk tagasi helistama. Selleks ajaks on Alvin juba koolis. Temal hakkavad tunnis 1 dets, siis tuleb vaike joulupuhkus ja hiljem edasi. Minu tunnid hakkavad 12 Jaanuar.
posted by Kelli ja Alvin | 2:39 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home