Veel tormi ja raju

Alvin raakis uhe eestlasega, kes siin monda aega peatub. Joel nimi. Tema olevat kainud sellel tormisel ohtul soomas kuskil baaris. Koik muidu vaga hea aga jarsku oli katus peakohalt ara lennanud :D , huvitav kas steak jai taldrikusse ? Et selline meeldejaav ohtusoook. Kusjuures arve oli onud 80 taala aga kui maksma hakkasid siis suure segaduse ja jama tottu kusiti neilt ainult 8 dollarit. No nemad olid lahked mehed ja jatsid ikka tippi ka, viskasid 14 dollarit :)

Sellel samal ohtul oli Joel lainud koju, elab ka eestlaste hostelis, ning seal oli teine ullatus. Vesi tahtis tungida alumisele korrusele, nad olid siis mitmeid tunde kovasti tood rabanud selleks, et vett eemale joida, magamata oo, niiske olemine ja pooltatisd koik. Kui Alvin kais Jorma ( eestlasest peremees) juures meie teleka jargi, mis me ostsime kasti olle eest, kusjuures igavene suur ja vagev, siis kais Joeli ja teiste eestlaste juures ka labi ning puhus juttu. Tegid veel nalja, et ehk tuleval ool ei pea sama jamaga tegelema. Aga laks teisiti. Seekor tuli vett ikka kordades rohkem taevast alla. Nende tavale moodustus jogi ! Veetase oli nii korge, et ulatus auto akendeni, eestlaste aias olid minipoosad veeall ja alumisel korrusel 25-30 cm vett. Seekord rabati tood seitse tundi, tehti vaikse tukastused ning rabati edasi. Kohutav vark. Kogu piirkond kuulutati jalle eripiirkonnaks. Uldse on siin viimase 5 paeva jooksul kainud ule 3 tosist ja kashjustavat tormi.

Mina olin eile ohtul kesklinnas tool. Ning siis tuli jalle vihma. Ma arvan, et eestlase said ka kolmanda loputuse ja mopitavad siiani oma porandaid kuivaks. Sadu oli nii tosine, et ma pidin igaks juhuks jooksma tanavale, et paasta meie auto voimalikust rahekahjustusest. Asi laks ikka nii hulluks, et koos megavihma ja tuulega hakkas alla sadama jaatukke. Ma ei molenud ka vaid haarasin votme ning jooksin tanavale. Marg olin ma muidugi sekundist aga see ei huvitanud. Ruttu oli vaja leida katusealune voi muidu on terve auto molke tais. Ja kujuta nuud ette, et sa oled taiesti vooras kandis, ei tea uhtegi tanavat ega midagi ja pead kriisilukorras vaa kiirelt ja tulemuslikult tegutsema. Kojamehed jallegi vedasid alt, naha polnud MITTEMIDAGI !!! Auto seest udune, tanav saareni vett tais. Mind ei huvitanud ja tagurdasin umber nurga ning leidsin sealt uhe kangialuse aga see oli totaalselt autosid tais, jarjekord isegi. Tuli ruttu umber keerata ja teine koht leida, ja ruttu ! Nuud soitsin umber teise nurga, taiesti suvaliselt ning leidsin mingi ametliku hoone katusealuse kus on keelatud parkida. Kohti loomulikult polnud, sest koik tulid oma autoega pakku. Meie restoranist jooksis veel kokk valja ja ka teine ettekandja, et oma autot paasta. Ma teadsin, et siia ma pean saama ning kokkuvottes surasin meie auto kuskile pooleldi aarekivi peale aga siiski taiesti katuse alla ara. Nuud haarasin oma vihmavarju, kilekoti ning sinna sisse toppisin juhuslikult autos oleva kateratiku. Jooksin tagasi restorani ning motlesin ,et mida kuradit sellest vihmavarjust kull kasu on, et panen kokku voi, sest vett tuli horisontaalis. No ja tagasi joudes polnud ma just eriti esindusliku valimusega. TAIESTI labimarg, kuni aluspuksteni, juuksed sorgus aga meik kuidagi endiselt naos ;) Tagaruumis kuivatasin ennast ja juukseid ja riideid ja kindi ning huppasin siis klinte teenindama, endal nagu peas, et polegi ju midagi juhtunud. No iseenesest oli ka restos ikkagi kaos, vett sadas igal poolt sisse ja poolet tootajad kuskil oues jne. Uhesonaga vaga meeldejaav ohtu oli.